Pennsarikatega katus Puitkatused Traditsioonilised katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 3 Info traditsiooniliste katuste kohta: Pennsarikatega katus Masso, T. 1991. Palkmajad: konstruktsioon ja ehitamine. Tallinn. Eesti Rahva muuseumi koduleht: http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Toovotted/Traditsioonilised-katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 2 19. veebr 2013. a Hoone osad 4 Laele toetuva toolvärgiga katus (madal kalle) Sõrestikkatus 19. veebr 2013
Sisukord Ehitusobjekti asukoht Nimetus: Elamu katus Aadress: Põlva; Savi 3 Ehitusobjekti lühikirjeldus. Katusekonstruktsioon tuleb valmis ehitada kohapeal katuse alla rajada ka elu ruumid. Katusekonstruktsioonid ehitada vastavalt projekti konstruktiivses ja arhitektuurses osas kirjeldatud mahule. Kui spetsifikatsioonides pole kirjeldatud mõnda projekti realiseerimiseks vajaminevat materjali mahtu, tuleb see tööde teostajal enne ehitamise algust välja selgitada ja lisada oma töömahtu. Kui projektis pole kirjeldatud mõnda sõlmelahendust, mis on projektis kirjeldatud lahenduse teostamiseks möödapääsmatu, tuleb lahenduse saamiseks pöörduda projekteerija poole. Ehitustööde teostamisel esitatavate kvaliteedinõuete loetelu. Garantiinõuded materjalidele ja tööle. Ehituse käigus teostatavaid ehitustöid tehakse kehtivate või seletuskirjas ja joonistel mainitud määruste, normide ning HEA EHITUSTAVA ehitusreeglite kohaselt, järgides om...
Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ja Athena tempel . Etruskide ehitistest on säilinud vähe,nende templid sarnanesid kreeklaste omadega,aga olid ehitatud puust.Katus toetus sammastele,mida oli vähem kui Kreeka templitel.Kogu ehitis oli paigutatud kõrgelealusele-poodiumile.Ehitis
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats,
Katusekattematerjalid Katus Katust nimetatakse mõnikord maja viiendaks fassaadiks. Sellega tahetakse öelda, et katust ei tohi jätte unarusse, see nõuab vähemalt sama palju tähelepanu ja hoolikust kui fassaadid. Katus koosneb tavaliselt kahest kihist: peamisest. Mis võtab vastu sademete `esimese löögi` ning tõkestab päikesekiirgust, ja alumisest kihist mis kannab pealmist ning kaitseb maja katusekihtide vahele sattuva vähese veekoguse ja võimaliku kondensatsioonivee eest. Katusekivid. Katusekive toodetakse savist ja betoonist. Keeramilisi katusekive on valmistatud tuhandeid aastaid ja need on olnud ka kaasajal peamine katusekattematerjal ligikaudu kuni 1960. aastaseni, kui turg muutus betoonkatusekivide jaoks soodsamaks ning nende läbimüük kasvas. Plekkkatusd Terasplekk Tsinkplekk Alumiiniumplekk Vaskplekk Pliiplekk Pappkatus Pappkatus ei ole see, mida nimelt võiks arvata, ja see on hea, sest katusepind pe...
Siia saabusid uuenduslikud mõtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette võtta, et vähendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmärk oli küll parandada tootlust ja suurendada ühtsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti põlisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sündmused ja eluolu areng. Kõige tähtsam oli põlisrahva, talupoegade silmis kindlasti majandus: söök pidi laual olema ja katus pea kohal, ülejäänud asjad olid teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas Liivimaa aadelkonda
docstxt/15184495576862.txt
Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Kivikatused Referaat Õppeaine: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 32 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: Alt Aivars Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 2 KUIDAS KATUS TOIMIB?.................................................................................................................... 3 KATUSETRENDID..................................................................................................................................4 KATUSE HOOLDAMINE.......................................................................................................................6 KATUSE SEISUKORD........................................................................
veel sidumislattide või armatuuri korralik sidumine ja kaugus katuse pinnast, mis peab olema vähemalt 12 cm ja roovlattide õige vahekaugus, mis sõltub kasutatava roo pikkusest. Kui katuse kalle on 45° ja kasutatakse vähemalt 1.5m pikka roogu, siis katuse minimaalne paksus on 25 cm katuse külgedel ja 22 cm harjal, kui katuse kalle on alla 45°, siis vastavalt 28 ja 25 cm. Seega, et saavutada rookatuse maksimaalne eluiga oleks vajalik (tähtsuse järjekorras): · Teha katus nii suure kaldega, kui võimalik · Valida hoolega katusetööde teostaja · Hoida katus puhas lehtedest ja prahist · Kasutada ainult kvaliteetset roogu katuse tegemiseks. · Katus peab saama piisavalt tuult ja olema võimalikult vähe varjus, suured puud peaks olema katusest võimalikult kaugel · Katuse hari tuleks uuendada esialgu 5-10 aasta pärast, hiljem iga 15-20 aasta tagant · Väikesed defektid tuleks parandada võimalikult kiiresti
Juhendaja: Juta Sikk Koostaja: Tartu 2014 Sündmused: 0 - soov renoveerida laste mängumaja 1 - mööbel, värvid, tapeet valitud 2 - töötajate palkamine 3 - vajalikud tarbed ostetud ja laenutatud 4 - tooted kätte saadud 5 - vana mööbel eemaldatud 6 - vana tapeet eemaldatud 7 - mängumaja soojustatud 8 - mängumaja puhastatud 9 - katus vahetatud 10 - seinad (ka välisseinad), lagi värvitud 11 - tapeet(kahele seinale) sobivaks lõigatud 12 - tapeet seina liimitud 13 - põrandale vaip paigaldatud 14 - pildid, riiulid seina paigaldatud 15 - valgusallikas lakke riputatud 16 - uus mööbel paigaldatud 17 - ümbruskond koristatud 18 - mängumaja renoveeritud Tegevused: Töö nr. Töö kirjeldus Töö kestus
siis suveperioodil on ta võrreldes ümbritseva õhuga jahedam ning talvel seevastu soojem, kui teda ümbritsev temperatuur, seega annab puu ka oma panuse toatemperatuuri hoidmisele. Jaapani maja iseloomustab ka see, et ta on tõstetud maapinnast puust taladega kõrgemale. Maja alla jääv, enamasti tühi piirkond laseb õhul maja ümber ringi käia, tänu millele ei puhu tuul koguaeg majja sisse. Vaadeldes traditsioonilist Jaapani maja, hakkab kindlasti silma suur katus. Kuigi suurejooneline katus pole unikaalne Jaapanile, nimelt võib kohata sääraseid katuseid ka mujal Aasias, siis erinevalt teistest riikidest, omab katus Jaapani kultuuris hoopis omaette tähendust. Põhiline mõte katusel on muuta maja silmapaistvaks. Seda nii otseses mõttes, kui ka kaudses. Inimesel võib olla rakse märgata muidu madalat Jaapani maja, selle eesmärgiga ehitataksegi majale peale suur katus, et see tõuseks esile. Lisaks sellele omab katus ka sümboolset tähendust, nimelt on katuse eesmärk
ruutmeetri suurust pinda, ent väikseimad bürood on vaid kümneruutmeetrised. Hoones on lisaks büroodele ka mõned korterid. Võrdleksin seda hoonet Antonio Gaudi projekteeritud Casa Battloga Barcelonas. Mõlemad hooned on küll juugendstiilis, kuid Gaudi ehitisele on omane vormijulgus ja eriline keerulisus. Gaudi tõlgendas maja kui skulptuuri. Fassaadi välispind on kaetud värvilise keraamilise materjaliga. Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid. Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp, pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad pehmejooneline. 2
kõrguselt teisele (joonis 1). Ehitamisel kasutatakse nii järve- kui mereroogu ning talinisu ja talirukki õlge. 1 Arvamus, et õlg- ja rookatus imavad vett ja koguvad niiskust, ei pea paika. Vesi kandudb järsu kalde ja ühtlase pinnaga kaetud katusel kõrrelt kõrrele, voolab kiiresti alla ega jõua alumistesse kihtidesse. Mida järsem katus, seda kauem ta kestab. Pillirooga kaetakse katused, mille kaldenurk on vähemalt 35 kraadi. Parem on aga 45 kraadine ja järsemad katused, neile ei jää talvel lumi ka pidama. 1 Kumerad aknad. Kättesaadav: http://www.katuseportaal.ee/erigo_files/roo4.JPG 2012 Roo lõikamist alustatakse tavaliselt detsembris, kui roog on kuivanud ja lehed maha kukkunud.
Tehniliselt on vimalik ka väikemaja lamekatus teha vastupidavaks. Katuse kuju valik sltub hoone kavandajast. Tuleb siiski silmas pidada konstruktsiooni töötingimusi, sest vead maksavad end kiiresti kätte. Lamekatuste projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata eriti katusekatte tihedusele, tuulduva tärindi ventilatsioonile ning vee äravoolule. Soojustus Lamekatus vib tarinduselt olla kahesugune: kas katuslagi (hoone ülemise korruse lagi ja katus moodustavad vaheruumita ühtse konstruktsiooni) vi pööninguga katus (lae ja katuse vahele jaab huruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena. Lamekatuse soojustus vib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal v i all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis veti kasutusele paarkümmend aastat tagasi. Pööratud katust kasutatakse kalli hinna tttu peamiselt krgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel.
Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet;
Lõunapool ühe hoone väljaulatuv sokkel näha mis on ehitatud graniidist ja paekivist. Põrand ehitatud paekivist. Välja ulatuva osa juures paekiviga ja silikaad tellisega kinnimüüritud uks. Tornis 4 auku. Kerged krohvi kahjustused Katus Tornikatuseks on laast kattus. Räästa äär on kahjustatud ja on ka mõned augud katusel. Tornikatus samaldunud põhja poolt, põhjuseks võib olla et, suur niiskus ja vähe päikest. Ülejäänud kiriku katus on põletatud punane savi kivi. Katus väga korralik. Katuse ja tornivahel on kasutatud tinaplekki. Aknad Kiriku põhjapool küljes kokku 7 akent. Aknad on gooti stiilis. Üks aken kinni ehitatud. Kasutatud on vitraaz klaase. Akente kontruksioon korralik. Värv maha kulunud. Akna laudadel lumekahjustused. Ühel aknal värvilist vitraazi kasutatud. Lõunapool aknad nikerdatud puust. Kasutatud värvilist vitraazi. Akente seisukord suhteliselt hea. Uksed Kirikul on kaks ust
valmistamiseks valitud pakkudest ja kimmide valmistamise viisist, samuti paigalduse kvaliteedist ja katuse hooldusest, võib katuse kestus olla 15 - 200 aastat. Kultuuriloolisest seisukohast on väga oluline olemasolevaid kimmkatuseid hoida ja säilitada, sest neid on algsel kujul säilinud vähe. Kimmide paigaldusreeglid Kimmide ettevalmistus: Kimmid on soovitav enne paigaldust kasta 1/2 -2/3 pikkuselt ettesoojendatud puutõrva või mõnda puidukaitse vahendisse. Peale paigaldust tuleb katus kas tõrvata või värvida. Kimmide esmaseks töötluseks kasutatav vahend ja hiljem katuse katmiseks kasutatav vahend peavad omavahel sobima. Need peavad olema vahendid, mis kaitsevad puitu, olles samal ajal õhku läbilaskvad Kimmide paigaldus: Kimmid paigaldatakse kas kahes või kolmes kihis. Kimmid kihtides tuleb paigaldada nii, et ülemine kiht katab alumise kihi kimmide vahekohad. Kimmide kinnitamiseks naeltega tuleb kimmidesse ette puurida augud
palke, kui näiteks kasest või haavast. Nurgaseotise tüübiks on järsknurk, mida peetakse vanemaks, üldjuhul töökindlamaks ja kõige enam kasutatavaks nurgaseotiseks. Sauna palgid paistavad väljastpoolt väga hästi säilinud olevat ega vaja vahetamist. 3 Katus Roog- ja laastkatused on Eestis ja mujal Läänemeremaadel sajandite vältel olnud kõige tavalisemad katusekatted. Selle sauna katus on olnud varasemalt laastkatus, kuid hiljem on vahetatud eterniitkatuse vastu, jättes laastud samuti katusele. Eterniit on pandud selleks, et laast oli oma aja ära elanud ja eterniit katuse panek oli sellel ajal kõige odavam. Samuti päästis uue katuse panek hoone, sest laastukatus hakkas läbi laskma ja sauna konstruktsioonid oleks mädanema hakanud. 4 5 Hoone tulevik Hoone seisukord on, valmimis aastat arvestades, väga hea
2.09.2015 Restauraatori töö Enne… …Ja pärast! Restauraatori töö • Selline ehitis oli enne renoveerimist… 2 2.09.2015 Restauraatori töö • …selliseks ehitis sai peale renoveerimist. Kahjustused: 1. Puudub katus. 2. Krohv on ära läinud. 3. Hoone on krundi sisse süvenenud. 4. … 5. Analüüsige joonist ja täiendage see nimekiri. 3 2.09.2015 Tehtud tööd: 1. Väljaehitatud uus katus. 2. Krohvitud/pahteldatud/värvitud. 3. Hoone on ülesttõstetud. 4. … 5. Täiendage see nimekiri. Kas on see PÄRIS reatureerimine?
Üleujutatud olid ka Sauga jõe kaldad. Pärnu maakonnas oli veetase kõrge Häädemeeste ning Tahkuranna valla mereäärsetel aladel, Munalaiu ja Liu piirkonnas. Kihnu elanikud kogunesid saare kõrgemasse ossa, sest loode- ja põhjaosa olid vee all. Kolm päeva pärast tormi kulminatsiooni, kui kohalikud omavalitsused olid jõudnud esialgsed tormikahjud kokku lugeda, võis aimu saada katastroofi ulatusest. Näiteks Suigu külalistemaja kaotas kolmandiku katusest. Halinga söökla katus osaliselt purustatud. Häädemeeste hooldekodul enamik katusest läinud, samuti tugevad kahjustused perearstikeskuse, lasteaia ja valla arvutiklassi katusel, pumbajaam rivist väljas, kilomeetrite kaupa teid läbimatud. Kaisma katlamaja elektrimootorid üle ujutatud. Kihnus hävis sadam ja üle 1000 tihumeetri metsa. Kilingi-Nõmme haigla katus purustatud, tänavatel maha langenud laternapostid, gümnaasiumi ümber vedelemas purustatud akende killud
Konstruktsioon ja liigid ● Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. ● Aatrium oli perekonna ''elutuba''. ● Valgus pääses aatriumisse katuse avast. ● Katust kandsid kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. ● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu paiknes katuseava all nelinurkne bassein, kuhu koguti vihmavett. 2) ning juhul, kui aatriumi vihmavett ei kogutud, oli katus väljapoole kaldu. Lundi Ülikooli aatrium Aatrium Roomaaegses majas Prantsusmaal ● Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud õue. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium Tänan kuulamast! :)
pilud. Kimmkatus tehakse kolmekihiline -- ülemine kiht katab alumise kihi vahed. Vee ärajuhtimiseks vidakse kimmidesse ligata ka veesooned. Sindel on kiilukujulise ristlõikega lauake, mille pikkus on 50- 70 cm, laius 7-12 cm, paksus õhemast servast 0,5 cm, paksemast servast 1,5 cm. Paksemas servas on 0,5 cm laiune soon, millesse sobib täpselt õhem serv. Sindelkatused tehakse enamasti kolmekihilised Peale paigaldust on soovitav paari kuu jooksul katus tõrvata. Katuselaastud lõigatakse pakkudest laastulõikamismasinaga. Laastude valmistamisel on tootlus suurem ja materjali kadu väiksem kui kimmide ja sindlite saagimisel, kuid vajalik on kvaliteetsem puit. Laastude paksus on 4-5 mm, laius 7-12 cm ja pikkus kuni 75 cm. Laastukatus tehakse 2-4 kihiline , vastavalt sellele valitakse ka roovi samm. Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige okslikum, tehes laastulikamise keerukaks.
kabinett on tehtud eraldi ruumis aga kolmandas korteris garderoob ja kabinett tehtud eraldi ruumides. Teisel korrusel on 2 suur korterit sama korteri plaaniga, igas korteris on suur ja prantsuse rõõdud ning garderoob ja kabinett, mis on tehtud eraldi ruumides. Igast korterist avaneb ilus merevaade. Majas on palju aknaid, mis ilustavad fassaadi ning tagavad korterides piisavalt loomulikku valgust. Katus on ehitatud kaldega, sest et see ka annab majale ilus välimus ning see on efektiivne lahendus arvestades meie kliimat. Konstruktsioonilahendus Projekteeritava elamu peamised ehitusmaterjalid on soojustatud betoonelementid, puit. Soojustatud betoonelemendi kasutamine teeb elamu energiasäästlikumaks. Elamu on pikikandvate betoonist seinatega. Kandvad seinad on tehtud betoonelemendist, vaheseinad on ehitatud fibo plokkidest
· Asfalt põrandad ( laohoonetes ) KATUSED Kaitsta hoonet ilmastiku olude/mõjude eest. 1. Kandekonstruktsioon annab katusele kuju · Sarikad ( lihtsarikas A, Lamavsarikas ) · Paneelid · Vermid 2. Piirdekonstruktsioon tagab hoone kaitse niiskuse eesti ( Roov, laudis, aluskate jne... ) Ehitus viisi järgi : · Põõninguga katus kus lae ja katuse vahel on õhu ruum · Põõninguta katus katuse ja lae vahel puudub õhu ruum.
antenn, mis ulatub 527 meetri kõrgusele ja selle poolest ei olnud Taipei 101 maailma kõrgeim. Alates 2007. aastast on kõrgeim hoone Burj Khalfah. Pilvelõhkuja kõrgus on 508 meetrit ja sel on 106 korrust, millest 101 on maa peal (siit ka hoone nimi) Shanghai World Financial Center Shanghai World Financial Center (hiina ???????? Shànghi huánqiú jnróng zhngxn) on ülikõrge pilvelõhkuja HiinasShanghais, mis valmis 2008. aastal. See on Hiina kõrgeim hoone: sel on 101 korrust, katus asub 487,4 m kõrgusel ja koos antennidega on hoone kõrgus 494,4 m. International Commerce Centre MTR Corporation Limited ja Sun Hung Kai Kinnisvara Hongkongi metroo operaator ja suurim kinnisvaraarendaja vastavalt olid vastutavad selle arengut pilvelõhkuja. Tuntud arengu Union Square Phase 7, oma praeguse nime ametlikult välja kuulutatud 2005. International Commerce Centre valminud etappide 2007-2010. Torn avati 2011, Ritz-Carlton avamine märtsi lõpus ja tähetorni aprilli alguses
SOOJUSNÄHTUSED KASVUHOONES Andra Tooming Kasvuhoone • Kasvuhoonet kasutatakse erinevate taimede ja viljade kasvatamiseks. Sellepärast on kasvuhoonel läbipaistvad seinad ja katus, et taim saaks valgust ja saaks toimuda fotosüntees. Kust saab soojust? Et taim kasvada saaks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on palju mooduseid. Levinumad on: • Sooja veega • Elektri (radiaatoriga) • Päikese soojusega Millal neid mooduseid kasutatakse? • Sooja vee ja elektriga soojendatakse tavaliselt kui on külm, kuid peamiseks soojusallikaks on Päike. Eesti alal see ongi põhiline soojusallikas, sest kasvatatakse suvel.
3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4.Betoon 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Panteon. Milline on selle templi katus? Panteooni templi katus on kuppel mis on poolkera kujuline. 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. Mördi kasutamine aitas neil ehitada võimaldas roonlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. See aitas materjalil siduda. 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt)
järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt välja vahetada. Mädanenud on paar palki kahest alumisest palgireast ning ühes otsaseinas vajaksid väljavahetamist umbes pooled palgid. Varad vajaksid tihendamist. Vahelaed (Rahuldavas seisukorras) - Vahelaetaladena on kasutatud palke. Vahelaed on ehitatud servamata laudadest. Mõningad lauad tuleks välja vahetada, kuna katus on läbi sadanud. Põrandad (Heas seisukorras) - Põrandad on ehitatud servatud plankudest (pole omavahel ühendatud). Põrandad on terved, vajaksid vaid hooldust. Avatäited (Heas seisukorras) Uksed on heas seisukorras, ühek uksel olemas algupärane lukk, teisel puudub. Piisab hooldusest. Katuse konstruktsioonid, sadevete äravool (Heas seisukorras) Katuse konstruktsioonid heas seisukorras, katus peab vett. Vahetamist vajaksid harjalauad.
salakeel, mida vaid ,,asjasse pühendatud" mõistavad. · Sydney ooperiteater on Sydneys, Austraalias asuv ooperiteater,mille arhitekt on Jørn Utzon. Tegemist on 20.sajandi kuulsaima ehitisega, millest on saanud Sydney sümbol. Ooperiteater võtab enda ala 1,8 ha. Kõige laiemast kohast on see u. 120 m lai ja 183 m pikk; ehitis toetub 580-le betoonplokile, mis asuvad merepinnast 25 meetrit allpool. Kuigi kaugusest paistab katus ühtselt valgena, on katus tegelikult kaetud 1 056 miljoni läikiv-valgete katusekividega. Vaatamata katusekivide isepuhastamisvõimele on vaja neid aeg-ajalt puhastada ja vahetada. · Kookaburra on australlaste püha lind.Ta on jäälinnu sugulane. Ta on sööb sisalikke ja teisi väiksemaid imetajaid. Ta on suurselt 28-42 cm pikk. Ta pesitseb õõnsates puudes. Linnu keha on pruuni ja valget värvi, tiivad on sinakad-mustad ning silmad pruuni värvi
10 4/11/19 1857. aasta tulekahju · 25. mail (13. mail) 1857. aastal oli kirikus tulekahju. Päev enne seda oli Järvamaa praost koos kahe teise õpetajaga koguduses külas ning peeti jumalateenistust. 25. mai keskpäeval pääses kirikumõisa karjaaias tuli lahti. Tuulealused hooned (karjalaudad, tall, tõllahoone ja ait) põlesid maha. Tuul kandis tule kiriku katusele. Katus ja tornikiiver põlesid ära. Tuli rikkus ka kirikukellad. Ka kirikukõrts põles maha. Altar, kantsel ja orel jäid võlvide all alles, nii et jumalateenistusi sai hädapärast pidada. 11 4/11/19 Pärast tulekahju · Gustav Heinrich Beermanni juhtimisel ehitati 1858 uus tornikiiver ja katus. Tornikiiver on neogooti stiilis ning tema kõrgus on 49,5 m. Ta
Üks kerekonstruktsioonidest on ka klaasid(esi-,tagu-klaas) klaas asetseb piilarite vahel ja kui klaas on korralikult liimitud siis hoiab see ära piilarite kokkuvarisemise ära kui auto peaks üle katuse veerema. Vahetatavate keredetailide hulka kuuluvad esimesed küljetiivad, tagumised küljetiivad, kapott, pagasi luuk, kütuse luuk, esi-, tagu- stanged, klaasid,põrkerauad. Mittevahetatavad keredkonstruktsioonid on talad, piilarid, raam. Taastavad kerekonstruktsioonid on katus, küljekarbid, tiivad(koopaääred), põhi. Küljekarpide taastamisel ei ole võimalik tervet külekarpi taastada vaid tuleb eemaldada deformeerunud osa ja panna uus tükk asemele. Katuse taastamisel ei ole soovitatav vahetada tervet katust välja kuna kui katus eemaldad piilarite juurest ja sinna uus asetada ja kinnitada siis kere tugevus kohe muutub ja kokkupõrge võib olla ohtlik. Autol pole võimalik eemaldada poolraami kuna see on kinnitatud kere külge aga seda on võimalik taastada
315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning tehniline ruum. Hoonel on ühepoolse kaldega katus, kattematerjaliks on plekk. Sadevesi on lahendatud hoonevälise äravooluga. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON Saal 37,5 m² Kabinet 15,8 m² WC üld 4,5 m² Hoiuruum 17,0 m² Tehniline ruum 9,8 m² Riietusruum 16,1 m² WC 3,6 m² Pesuruum 9,2 m²
- Ärkel - hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken - Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm Vahelagi - Jaotavad hoone korrusteks - Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt , seadmetest, teistelt konstruktsioonidelt - Kannavad koormused üle seintele ja postidele Katus - Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind - Katuslagi - on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire - Katusekate pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara - Varikatus katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud Korrused
tänavakivid, betoonist katusekivid, kergbetoonist müürikivid ja -plokid, poorbetoonist müürikivid ja -plokid. Looduskivid: Paekivi, maakivi, graniit, marmor, igikivi ... ja ka kvartsiit-, kilt-, liiva- ja lubjakivi ... KATUSED Eesti ja teiste Baltimaade taluehitistele oli kuni 20. saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj. väljakujunenud õlgkatus (rukkiõlgedest) ja pilliroo kasvukohtade lähedal roogkatus. Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk. Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus. Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid. Väiksematel kõrvalhoonetel leidus sarikateta parskatuseid, millel roovlatte ja sarikaid asendasid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis
materjalide põhitõde - õhutus peab olema väga hea. Mida kiiremini saab puit pärast vihma kuivada, seda kauem ta vastu peab. Kui tegemist on lokaalse vigastusega, võib teha proteesimist, mille põhimõte on, et mädanenud koht puhastakse ja asemele paigaldatakse sobiv uus proteesitükk. Alusta vundamendist Uus toonitab, et palkmaja renoveerimisel on oluline tööde järjekord. "Sageli juhtub nii, et ostetakse maja ja esimese asjana lüüakse peale uus katus. Seejärel alles hakatakse vaatama, mis allpool sünnib," sõnab ta. "Tihtilugu on seinapalke palju raskem vahetada pärast, kui hoonel on juba uus katus peal. Õigem oleks ka parandustöid alustada vundamendist, siis seinad ja lõpuks katus." Väiksemate hoonete puhul on tihti palju mõistlikum kogu palkhoone lahti võtta ja siis alumised palgid vahetada. Üsna levinud on komme, kus püütakse alumisi palke vahetada hoonet üles tõstes
Andmete analüüs
What-If-Analysis. Goal Seek
Materjal töövihikus: Exc_Andmeloendid.xlsm
Goal Seek
c_Andmeloendid.xlsm
On olemas kaks krediidi tagastamise skeemi:
annuiteetne (kõik kuumaksed on võrdsed) ja
diferentseeritud (põhiosa tagastatakse võrdse kuumaksudega, aga intresside summa kahaneb iga kuuga
kuumakse ka kahaneb iga kuuga).
1. Annuiteetne skeem
Valemid:
k = a^n*(a - 1)/(a^n - 1) - kuumakse koefitsient, kus
a = 1 + p / 12 - jada tegur
Sümbol ^ ("katus":
ehitusplaatide ühenduskohtades. Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks ruttu, sest seal on piisavalt niiskust, mis kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni. Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur. Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul
Antud protsessi jätkati kuni paberi edasi saatmise ring sai täis. Antud protsessis ei olnud lubatud kritiseerida välja pakutud lahendusi ning ideed võisid vastanduda. 5. Tulemused 5.1 Seina konstruktsioon: Vahtklaas maa-aluseks soojustamiseks Autorehvidest välisseinad Pigimatt heliisolatsiooniks Klaasist vaheseinad Lambavill Pehmendatud siseseinad 5.3 Katus, aknad, uksed: Seinad täita veega pehme seina efekt Veega kaetud klaaskatus Plastikust lego-seinakuubikud Suurendusklaasiga katus valguse Suured kergelt monteeritavad seinad ammutamiseks kindlasse punkti Liigutatavad vaheseinad Laes kuppelaknad Klaastaarast siseseinad Elektriliselt tumenevad aknad Vahtkummist siseseinad Aknakatted liiguvad vastavalt
SEITSMES SEMINAR Läbisadav katus O-le kuuluva elumajaga hoonestatud kinnisasja kinnistusraamatu 4ndasse jakku on 16.03.2002.a kantud hüpoteek A kasuks, mille hüpoteegisumma on 100 000 eurot. 14.12.2003.a seisuga on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek B kasuks summas 200 000 eurot. 17.02.2004.a toimunud suure tormi ajal sai maja katus oluliselt kahjustada. O kuu aja jooksul maja katuse parandamiseks midagi ette ei võta, olgugi, et A tema tähelepanu maja kahjustumisele korduvalt juhib. A on väga mures, sest katkise katuse tõttu sajab vihmavesi majja sisse ja kahjustab oluliselt maja siseviimistlust ja soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ära parandada ja kulutab selleks 30 000 eurot. A tahab, et O tehtud kulutused hüvitaks.
............................................17 9.1 Tagasiside õpetajale..........................................................................................17 3 SISSEJUHATUS Sõidukite kerede ehitus ulatub otsapidi aega kui hobuveokitele hakati valmistama lihtsast lahtisest vankrist keerulisemaid keresid, millel olid katus, uksed ja aknad ning mis suutsid kaitsta reisijaid ilmastiku ja välismõjude eest. Parematel hobuvankritel olid isegi porilauad, mis kaitsesid sõiduki külgesid ja aknaid rataste alt lendava kruusa ning muda eest. Aegamööda arenesid hobusõidukite kered aina keerulisemaks ning sarnanesid lõpuks suhteliselt palju tulevaste mootorsõidukite keredega –selle erinevusega,et neil puudus mootor. Samas on huvitav fakt, et kaalu kokkuhoiu mõttes hobusõidukite ehituses
Teisalt külastasime AS Aasta Auto Plussi. Volkswageneid esindav keskus oli disanilt pisut igav ja üksluine, justkui tüüpprojekt, mille arendamisele ja välimusele ei tahetud kulutada erilisi summasid. Välja oli toodud kümmekord automudelit, alates kaubikutest, lõpetades sportautode ja kabriolettidega. Oli võimalik autodes istuda ning proovida võimalikke nuppe ja kange autodes, loomulikult oli see huvitav. Kahjuks ei demostreeritud meile kuidas avaneb ja sulgub kabriolettautol katus, erinevalt Info-Autost, kus näidati meile Volvo C70 versiooni, kuidas sulgub katus. Meid viidi ka tööruumidesse. Pearuum oli suur ja avar, isegi liiga suur. Väga palju jooksmist ning puudus hubasustunne. Samuti mõjutas ehk ka lihtne ja labane ehitusmaterjalide kasutus ja häiris ka see, et ruumis oli liiga palju aknaid. Töölisena tekiks tunne nagu oleks kaubamaja vaateaknal modellina tööl. Ent samas kõik tööriistad ja masinad olid kättesaavad ja selgesti ära märgistatud.
kirjakunst kuulus ülemkihi harduse hulk. Jaapani kunst Tunnuseid: paks elegantne; väljavenitatud; maitsekas; stiilne; ühevärviline; vähe inimesi piltidel; paksud poosid; töntsakus; kujutatakse tükikest elust mitte kogu eluteed; üks pilt teise sees; pilt koosneb läbimaalimata pinnast ehk ei proovita kogu pildi pinda täita vähe asju; ehitab erilise eesmärgita ehitisi (nt värav keset jõge); palkidele toetuv massiivne katus ja õhukeses seinad (erineb Hiinast: katuseräästad ulatuvad tornist kaugemale ja kaarduvad hoogsamalt üles); ülespoole keeratud katus; tube eraldasid lükanduksed; mööbel puudus, magati õlgmattidel; tühjal pinnal on vaid mõned lohakad pintslitõmbed, mis viitavad loodusele; värviti mustvalgelt või värviliselt; pargikunst juhuslikult kujunenud mitmekesisusest ja põnevast aiast, väldub reeglipära ja sümmeetriat; kirjas valdas luksuslikus (värvipaber,
Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3. Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100). Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200). Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100). Vundamentide plaan (1:100). Vundamentide lõiked (sh
lahkunutest pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika.
lahkunutest pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa – aatriumi – ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika.
puur, mis töötab nii ROPS süsteemina, kui ka mõningatel juhtudel kokkupõrke korral sõitjateruumi kaitsena. [1] . Sele 1. Aktiivne ROPS [1] 4 1.2. Passiivne ROPS süsteem Passiivseid ROPS süsteeme kastutatakse sõiduautodel millel puudub metallist ühtne katus, ehk siis kabrioletid. Passiivse ROPS-i ülesanne on ümberrullumise korral auto tagaosas pikendada sõiduki kõrgust, et ümberrullumise korral tekiks reisijateruumi ümber ala tuuleklaasiraami ja tagumiste peatugede taga olevate mehhaniseeritud taladega. talade eesmärgiks on tekitada auto tagaosas reisijate peadest kõrgem tasapind, et auto rulludes ei jääks inimesed auto ja maastiku vahele, vaid oleks nende jaoks tühimik, kus on suurem tõenäosus ellu jääda. Suur osa ROPS toimimise
Kesk Euroopas levis ka trükigraafika, trükiti ka pilte. Prantsuse kunstnikud olid silmapaistvalt iseseisvad portreekunsti. 5.Iseloomusta renessanssarhitektuuri Itaalias ja Prantsusmaal. Millised olid sarnasused ja erinevused keskaja ja antiikarhitektuuris? Itaalia arhitektid olid paremini koolitatud, nad reisisid ka Prantsusmaale ja seega, see mõjutas Prantsuse arhitektuuri. Itaalias levisid eelkõige palazzod ehk paleed. Need olid kolmekorruselised koos siseõuega. Katus oli madal. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund. Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust. Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud. Üks suur
Teise aknaava asemel on laotud punaseid telliskive ning sealt tuleb välja saunakorstna metalltoru. Majja sissepääsuks on madal umbes 150 cm kõrge uks. Uks on koosneb lihtsatest üksteisee kõrval seisvatest laudedest, mis on ühentatud horisontaalse lauaga. Katuse pärliniks ning teisteks konstruktsioonielementideks on kasutatud palke. Hoone alumiste palkide vajumise tõttu on ka katust toetavad osad äravajunud. Katuse kattematerjaliks on laastud, mis on kaetud tõrvapapiga. Hetkel on katus suuri auke täis ning vihmavesi ja lumi sajavad otse ruumidesse. Suitsusauna küttekolle on asendatud moodsama metallkerisega, millele on lisatud suitsu ruumist välja viiv korsten. Interjööris on säilinud ainult üks seinal olev riiul. Lavalaudede ja muu sisustuse saatus pole kahjuks teada. Suitsusaun on suurel määral kahjustunud. Isegi enamus palkidest on niivõrd halvas seisus, et neid ei ole otstarbekas uuesti kasutada. Alumise rea palgid on mädanenud pudedaks ja sealt on
võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, ööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstr. + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi: pööningu ja viimase korruse vaheline tarind; Keldrivahelagi: keldri ja I korruse vaheline vahelagi. 7 Katus Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Varikatus on katus ala kohal, mis ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
