VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Erinevad materjalid autokerede juures Referaat Juhendaja : Ülvi Paas VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid. Kasutatud allikas: http://gmotors.co.uk/news/wp-content/uploads/2010/12/frame.jpg 2 Autokerede ehitus
Zero 100% antifriisjahutusvedelik kaitseb jahutussüsteemi tõhusalt jäätumise ja korrosiooni eest. Zero sobib nii autodesse kui tööseadmetesse ja selle lisaainete lisamisel on arvestatud tänapäevaste mootorite alumiiniumosadega. Segu korral mahuvahekorraga 1:1 saavutatakse külmakindlus 36C. Jahutusvedelik on nitriidi, amiini ja fosfaadivaba. JAHUTUSVEDELIKU KONTSENTRAAT 100% LÜHIKIRJELDUS: Kontsentreeritud jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. Toode on sinist värvi. Valmistatud monoetüleenglükooli baasil.MÄRKSÕNAD: Roheline vedelik Tugevalt kontsentreeritud Sisaldab korrosiooni vastaseid ühendeid ja määrdeühendeid Saadaval nii väikepakendites, 200 liitristes vaatides ja ka lahtiseltEELISED: Madal hind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse destileeritud veega
M902(16j--76 59--76 raamatu kolmandas osas. Seal antakse ka juhiseid moto- matkade korraldamiseks ja mootorratta valimiseks. «Valgus» 1976 Autor ·1. MOOTORRATASTE EHITUS 9 ÜLDTEATMEID Mootorrataste liigitus. Mootorrattad on rataste ühejäljelise paigutusega mootorsõidukid. Neid käsutatakse peamiselt isikliku liiklusvahendina, kuid võimsa mootori ja vastava haagise (külg-, ees- või tagahaagis) korral ka inimeste ja kauba veoks. Sõltuvalt koaastrüktsioom iseärasustest liigitatakse moo- torrattad kolme rühma (vt. joon. 1): a) põlve- ja jäikade jalatoenditega mootorrattad,
Betoonpõranda sael kasutatakse teemantlöikekettaid 0 178 mm. Lõikesügavus jääb vahemikku 6 ... 50 mm. Spetsiaalsed kettad on nii kõva, keskmise kui pehme täitematerjali jaoks. 3) Dreenitoru pesemismasin. Kirjeldage selle konstruktsiooni. Läbipesemisel avastatud rikete arv on ükskopp-ekskavaatoriga rajatud drenaazi korral olnud kuni 3 korda suurem kui mitmik-koppekskavaatori kasutamisel, vastavalt 7...8 ja 1...3 riket ha kohta. 4) Ehitustõstukid, nende ehitus ja põhiparameetrid. Tõstukeid kasutatakse koormate (materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste) tõstmiseks ja allalaskmiseks hoonete ehitusel ja rekonstrueerimisel. Tõstukite laialdane levik seletub konstruktsiooni lihtsuse ja odavusega , samuti on nad tihti sobivamad. Näiteks on vaja tõsta koorem vahelaele või otse hoone aknast sisse. Tõstukid jäävad tootlikkuselt alla nool- ja tornkraanadele ega taga üldjuhul koorma ümberpaigutamist rõhtsuunas (masttõstukite puhul)
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kõik kommentaarid