50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andra00
Õppematerjali autor
Soojusnähtused kasvuhoones Aleksander Andrejev AT112 Soojusnähtused kasvuhoones Kõige tihedam kasvuhoonet kasutatakse taimede ja erinevate viljade kasvatamiseks, selepärast kasvuhoonel on läbipaistev seinad ja lagi , siis taimed saavad valgust ja sellega saab nendel toi muda fotosüntees. Kust aga saab soojust ? Loodan et te juba teate et taimede kasvatamiseks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on üsna palju viisi ja neid on kõige levinum: Sooja veega Elektriga ehk radiaatoriga Ahjaga Päikese soojusega
osakesed on lihtsalt kaootilises liikumises. SOOJUSMASIN -muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur (eeta)- tehtud töö ja soojendist saadud soojushulga suhe. Mida suurem on soojushulkade (jahuti ja soojendi temp) vahe, seda rohkem tööd saab süsteem teha. Carnot seadus: 3 Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab
Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Vabade elektronide liikumise tõttu. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallides ei ole vabu elektrone. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Osakesed on üksteisest kaugel, soojus levib vaid osakeste põrgetel. 26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust?
Advektsioon on õhu horisontaalne ümberpaigutumine atmosfääris. Absoluutselt must keha on keha, mille neelamisvõime on 1 (neelab kogu langenud valguse). Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaj. Kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Päikesetuul madala tihedusega laetud osakeste vool (enamasti elektronid ja prootonid), mida Päike välja paiskab. Liigub umbes 450km/sek läbi Päikesesüsteemi. Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. Gaas kondenseerub vedelikuks aurustub gaasiks. Gaas depositsiooneerub tahkeks kehaks sublimeerub gaasiks. Vedelik tahkub tahkeks kehaks sulab vedelikuks. Veel (H2O) on väga suured latentsed soojused, aurustumissoojus/kondensatsioonisoojus on 600cal/g = 2500J/g. Sulamissoojus/tahkumissoojus on 80cal/g = 335J/g. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega (300000km/s) Kiirgusseadused
Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved. Õhuniiskus niiske õhk vähendab maa efektiivset kiirgust. Oluline on ka kaste tekkimisel vabanev soojus, mis tõstab temperatuuri pindadel, kus ta tekib ja vähendab öökülma ohtu. Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse. Veekogud kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam. Sügisel on olukord vastupidine.
.......................................................................................... 14 2 Tomati keskkonnanõudlusest....................................................................................... 15 3 Materjal ja metoodika...................................................................................................17 4 Tulemused.................................................................................................................... 19 4.1 Katse tulemused kasvuhoone keskkonnas.............................................................19 4.2 Katse tulemused väliskeskkonnas......................................................................... 19 4.3 Katse tulemused toakeskkonnas............................................................................ 19 5 Arutelu..........................................................................................................................21 Kokkuvõte....................................................
Temperatuuri määrab eeskätt aluspinna ja õhumassi soojusvahetus. Õhumassi temperatuuri määrab oluliselt ka aluspind mille kohal ta on. Õhumassi individuaalne temperatuuri muutus on aeglane. Muutust võib põhjustada õhumasside vahetumine või õhumasside vertikaalne ümberpaiknemine ehk advektsioon. Advektiivsed muutused on järsud, hüppelised (mõne tunni jooksul mitme kraadi võrra). 18) Soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel. - Molekulaarne soojusjuhtivus soojus antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu. Et õhu soojusjuhtivus on väga väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väha õhuke õhukiht - Konvektsioonivoolud tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem soojenenud õhk muutub hõredamaks ja seega kergemaks ning tõuseb ülespoole. Asemele voolab kõrvalt jahedamat õhku. Nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis kannavad soojust edasi
Otsekiirgus – see on kiirgus, mis levib Osoon neelab päikeselt tuleva UV-kiirguse. Tahked osakesed satuvad õhku tuule toimel (õietolm, eosed). Vedelatest osakestest hõljub õhus päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb ainult siis kui paistab päike. Hajukiirgus – esineb kogu päeva jooksul ja isegi väikesi veepiisku, millest koosnevad pilved, udu. Õhuvahetus – kiirguse neeldumine tagajärjel soojeneb maa ja veepind. Siit levib soojus nii enne päikesetõusu või pärast päikese loojumist koidu- ja ehavalgusena. Selle kiirgusega on tihedalt seotud ka valgustus. Kui puuduks üles õhku kui ka maa ja vee sügavamatesse kihtidesse. Aluspinnalt kandub sooja õhku järgmiste protsesside teel : 1) molekulaarne päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainule need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid