Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hoone tehnilise seisukorra hindamine (0)

2 HALB
Punktid

Kutsekool
Nimi
... talu ait
Hoone tehnilise seisukorra hindamine
Sissejuhatus- Tegemist on traditsioonilise talu aidaga,mis asub asukoht. Ait on ehitatud kahes osas, ilmselt erinevatel aegadel (erinevad töövõtted). Kahe aidaosa vahel on nn tõllakuur. Algselt on hoone olnud pikem, aida otsas asus ka palkidest laudaosa, mis ei ole säilinud. Ehitusaeg ei ole täpselt teada, arvatasti umbes 1890-1920.
Vundament (Heas seisukorras) - Ait on ehitatud seinte ristumiskohtadesse paigutatud maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea.
Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt välja vahetada. Mädanenud on paar palki kahest alumisest palgireast ning ühes otsaseinas vajaksid väljavahetamist umbes pooled palgid. Varad vajaksid tihendamist.
Vahelaed (Rahuldavas seisukorras) - Vahelaetaladena on kasutatud palke. Vahelaed on ehitatud servamata laudadest. Mõningad lauad tuleks välja vahetada, kuna katus on läbi sadanud.
Põrandad (Heas seisukorras) - Põrandad on ehitatud servatud plankudest (pole omavahel ühendatud). Põrandad on terved, vajaksid vaid hooldust .
Avatäited (Heas seisukorras) – Uksed on heas seisukorras, ühek uksel olemas algupärane lukk , teisel puudub. Piisab hooldusest.
Katuse konstruktsioonid , sadevete äravool (Heas seisukorras) – Katuse konstruktsioonid heas seisukorras, katus peab vett. Vahetamist vajaksid harjalauad.
Siseviimistlus – Palgid osaliselt tahutud, viimistlemata.
Välisviimistlus- Seinad osaliselt võõbatud mootoriõliga (aeg ei ole teada)
Heakord, haljastus (Heas seisukorras) - Hoonele liiga lähedal asuvad puud eemaldatud .
Hoone tehnilise seisukorra hindamine #1 Hoone tehnilise seisukorra hindamine #2 Hoone tehnilise seisukorra hindamine #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor venividivici Õppematerjali autor
Kõrvalhoone tehnilise seisukorra hindamine (ait), tehtud puitehitiste restaureerimise aine jaoks.

Sarnased õppematerjalid

Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad

Ehitus
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

5 Niiskuskoormus elamutes 61 5.1 Meetodid 61 5.2 Tulemused 62 6 Külmasillad 66 6.1 Meetodid 66 6.1.1 Mõõtmine 66 6.1.2 Külmasildade hindamine temperatuurivälja arvutusmeetodiga 67 6.1.3 Külmasilla kriitilisuse hindamine 68 6.2 Tulemused 69 6.2.1 Mõõtmistulemused 69 6.2.2 Arvutustulemused 72 7 Hoonepiirete õhupidavus 73 7

Ehitiste renoveerimine
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Hooneid võib jaotada ka nende maapealsete korruste järgi Vähekorruselised kuni 3 korrust Mitmekorruselised 4-8 korrust Kõrghooned 9 ja enam korrust. Rajatised. Transpordirajatised (maanteed, raudteed, sillad,) Torujuhtmed, side- ja elektriliinid. (magistraaltorud, kohalikud torud) Tööstusehitiste rajatised (maavarade kaevandamiseks, korstnad) Muud tsiviilrajatised (spordi- ja puhkerajatised, kalmistu, monument) Elamu on hoone, millest vähemalt pool põrandapinnast on ette nähtud alaliseks elamiseks. Üksikelamu, ühel krundil paiknev ühe korteriga ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. 2 Kaksikelamu(paariselamu), kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut.

Hoonete konstruktsioonid
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3.1 Meetodid 91 3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine 91 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil 92 3.1.3 Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega 93 3.2 Tulemused 95 3.2.1 Termograafia mõõtmistulemused 95 3.2.2 Arvutustulemused 96 3.2

Ehitusfüüsika
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

Järgneb rekonstrueerimine, s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised või kinnised. Kahe reeperi vaheline nivelleerimiskäik Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa (hpr) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega hteor=HRpC - HRpA Sidumatus fh=hpr - hteor Töö vastab tehnilise nivelleerimise täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fhfh lub fh lub = +/- 50 mm korda ruutjuur käigu pikkusest kilomeetrites vastus on mm-tes Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks ­ nivelleeritakse edasi-tagasi so kinnine käik 21 Kinnine käik algab ja lõpeb ühes punktis, s.o. reeperil A. Kõigi kõrguskasvude praktiline

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID
472
pdf

EHITUSMATERJALID

1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest  materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus;  materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;  materjalidest sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga; 8  materjalide omadustest sõltub ehitamise kiirus;  materjalid mõjutavad suurel määral hoone arhitektuuri. Iga ehitusjuht ja hoonete projekteerija peab tundma kõiki ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda. Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu.

Ehitus
EHITUSMATERJALID-04 11 13
236
pdf

EHITUSMATERJALID-04 11 13

1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest  materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus;  materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;  materjalidest sõltuvad ehituse kvaliteet ja ehituse iga; 8  materjalide omadustest sõltub ehitamise kiirus;  materjalid mõjutavad suurel määral hoone arhitektuuri. Iga ehitusjuht ja hoonete projekteerija peab tundma kõiki ehitusmaterjale. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused tagavad ehitisele vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda. Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu.

Kategoriseerimata
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun