ELU KALJUMÄESTIKUS Kaljumäestikku nimetatakse "Põhja-Ameerika" selgrooks ning ta moodustab Vaikse ja Atlandi ookeani vahelise veelahkme. Mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või
II. Liitained nende koostises erinevad mitme Algebra valem: elemendi aatomid. Näit H2O, Na2So4. (a+b)2=a2+2ab+b2 · Molekulid koosnevad eri liiki aatomitest. GEOGRAAFIA · Positiivsed ja negatiivsed ioonid asuvad II. Noored mäestikud: ioonvõres vaheldumisi. Andid Lõuna-Ameerikas MATEMAATIKA Kaljumäestik ja Kordiljeerid Põhja-Ameerikas Pindala ühikuteks võib olla: mm2, cm2, dm2, Atlas Aafrikas m2, km2. Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus ja Himaalaja Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, Euraasias m3. III. Vulkaanilised mäestikud: Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. Aleuudid Põhja-Ameerikas
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria Sardiinia Brasiilia mägismaa Tanganjika Korsika Tiibeti mägismaa Gröönimaa Etioopia mägismaa
Lauskmaa - enam-vähem tasane maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ulatu üle 300-400 m, kus küngastikud vahelduvad madalike, nõgude ja laiade orgudega. Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Kiltmaa - ulatuslik, rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik (enamasti üle 500m ) Noored mäestikud - on tekkinud sisejõuduse arvel ning on terava tipulised (Alpid, Himaalaja, Püreneed, Atlas, Kaljumäestik, Andid) . Vanad mäestikud - on lameda tipulised (lamendavad tegurid on tuul, sademed jne) (Skandinaavia ja Uural) Maasisejõud e endogeensed loodusprotsessid e sisemised loodusprotsessid on maa sisemuses mõjuvad jõud mis tekivad maasisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Need jõud põhjustavad tektoonilisi liikumisi, maavärinaid, vulkanismi, kivimite moone. Maavälisjõud e eksogeensed e välimised loodusprotsessid on maapinnal ja
nokkloom ja sipelgasiil. Kõrgemaist imetajaist elab Austraalias peale dingo närilisi ja käsitiivalisi. Ka linnustik sisaldab rohkesti endeemseid liike nagu emu, mustluik, kakaduu jt. Linnud: Linnustikus on rohkesti endeemseid liike ( emu, mustluik, kakaduu). P- Ameerka Reljeef: USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp
kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). 4 GEOGRAAFILINE JAOTUS Põhja-Ameerikas algselt tekkinud väikesed riigid ühinesid kaheks suureks liitriigiks. USA on 51 osariigi lahutamatu liit, Kanada aga hõlmab kümme provintsi, kusjuures Kanada provintsid on märksa iseseisvamad kui USA osariigid. Osariikide ja provintside iseseisvuse oskusliku
Itsasca järvest), mis voolab põhjast lõunasse üle USA, mis suubub Mehhiko lahte ja mis on USA kõige pikem jõgi (3766 km). Selle ületanud, jääb põhja Missouri jõgi (3767 km) ja lõunasse nii Arkansase jõgi (2,364 km, pikkuselt kuues jõgi USA-s ja neljakümne viies jõgi maailmas) kui Red River (2189 km), mis kõik suubuvad samuti Mississippi jõkke (odzibvei keeles 'suur jõgi'). Edasi läände minnes tuleb vastu Kaljumäestik (pikkus 4800 km, laius 700 km, kõrgeim tipp Mount Elbert, 4401 m), mis võtab enda alla suurema osa Wyomingi, Colorado (hispaania keeles punane), New Mexico ja Utahi osariikidest. Läänes on Suur nõgu, mille põhjas on Suur Soolajärv (pindala 4 662 km² ja maksimaalne sügavus 7 m) ning lõunasse jäävad Colorado platoo (337,000 km²), Suur Kanjon (tekitatud Colorado jõe poolt kuus miljonit aastat tagasi, pikkus 446 km) ja Sonora kõrb (pindala ligikaudu 300 000 km²).
Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. PõhjaAmeerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. · USAs domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhjalõunasuunas piki PõhjaAmeerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. · Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N · Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Territooriumi suurus ilma Suure järvistuta on 936 miljonit hektarit, seega
LAAMTEKTOONIKA - õpetus laamade ehitusest ja liikumisest LAAM - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel)...
• Saaredja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; • Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
moodustab see 61%. 39% moodustavad soojusenergia ja tuumaenergia. Ma arvan, et Kanada energiamajandus on suhteliselt hästi arenenud, sest elekter on odav ja tarbijatele kättesaadav. Tuule- ja päikeseenergiat ei ole Kanadas eriti mõtet kasutada. Päikesepaistelisi päevi on aastas liiga vähe, et see ennast ära tasuks. Ka päikese langemisnurk on suur ja seega on energiategur väike. Kanada lääne rannikul asub Kaljumäestik, seega ei ole tuulikute rajamine sellesse piirkonda mõeldav, pole piisavalt tasast maad ja ka tuult on vähe. Kanada põhjaosa asustus on hõre või puudub üldse ja tuuleenergiat ei ole kasulik kaugele transportida suurte kadude tõttu. PÕLLUMAJANDUS: Põllumajanduslikult on kasutatav 9% maad. Protsent tundub väga väike, kuid Kanada on väga suur riik ja pindalalt on põllumajanduses kasutatavat maad päris palju.
kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037 m). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tippMount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja–lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja- Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur ligi 10 °C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus
religiooni suhtes ükskõiksed. Sisserändajad olid erineva taustaga, erinevalt Euroopast puudus asumaadel ka keskne religioosne institutsioon. Nii valitses noores USA-s ühtaegu suur usuline segadus kui ka liberaalne suhtumine piibli erinevatesse tõlgendustesse.(1) Loodus Pinnamood ja maastikuline liigendus USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõunasuunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska
Kanada hiigelmõõtmed tähendavad geograafilist mitmekesisust. Riigi saab jagada viieks selgesti erinevaks suureks piirkonnaks. Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur Kanada kilp ehk Laurentia kiltmaa – avar, harvade kõrgendikega tasandik. Jääajast on sinna jäänud palju järvi ning kärestikulisi jõgesid. Kilbist läänepool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima ja seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Lõpuks, Atlandi ranniku provintsid ning riigi 4 idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m). 1.3 Saared
LEVIK Click icon to add picture Click icon to add picture LEVIK Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud, nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvööndis. KLIIMA Click icon to add picture Click icon to add picture KLIIMA Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.
kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosadest talvel t° ligi 10° madalam kui samadel laiustel Euroopas
mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus
Ameerika Ühendriikide rahvussümbolit. Suure järvistu viis järve Ülemjärv, Huroni, Erie, Ontario ja Michigani järv moodustavad maailma suurima omataolise järverühma. Erie ja Ontario järve vahelisel maakitsusel pakuvad suurejoonelist vaatemängu Niagara joa möirgavad veed. Mississippi, Missouri ja Ohio jõed moodustavad kontinendi suurima jõestiku, mille kogupikkus on enam kui 7500 km. Mandri lääneosas asub Kaljumäestik, mis moodustab pikkuselt teise mäeaheliku maailmas. Mandri kõrgeim tipp McKinley (6194 m) asub Alaskas. Mandri idaosas leidub väiksemaid mäeahelikke, näiteks Apalatsid. Laurentina kiltmaa on hiiglaslik iidne kaljumoodustis, kus muld on küll kehv, kuid leidub rikkalikult maavarasid. Mandri keskosas laiuvad tohutud rohtlad, mida nimetatakse preeriateks.Põhja- Ameerikas on esindatud kõik kliimatüübid. Põhjas on talved kibekülmad Kanada ja Alaska
kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). 3.4.1 Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus
Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo;
Houston, New York ja pealinn Washington. USA pindala on 9 826 630 km 2. Räägitakse Inglise keelt, rahaühik on dollar ja praegune president on Barack Obama. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid. Need kulgevad põhja ja lõuna suunas piki Põhja Ameerika mandri idarannikut. Ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km. Sellest põhja poole on Suur järvistu. USA-st, ida pool on Atlandi ookean, põhja ja kagu poole minnes Mehhiko laht
riigijuhtimisülesandeid läbi neile alluvate ministeeriumite. Riigi välispoliitikat teostatkse läbi välisminisitri ehk Ameerika Ühendriikide riigisekretäri. 2008. aastast on Ameerika Ühendriikide President Demokraatliku Partei esindaja Barack Obama, asepresident on Joe Biden, Pinnamood ja maastikuline liigendus USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid, mis kulgevad põhja-lõuna suunas piki Põhja-Ameerika mandri idarannikut, ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja- lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik Atlandi ja Mehhiko lahe rannikumadalik laiuvad 3540 km ulatuses Codi neemest Rio Grandeni. Läänes piirneb madalik Apalatside Piedmontiga, kuid osa madalikust ulatub laia kaarega mööda Mississippi jõe alamjooksu orgu Mehhiko lahest Caironi Illinoisi osariigis ning lääne poole Balconese astanguni Texases.
Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika;
tegema hakkab. Ta vastas, et linnu ehitama ennustus läks täide. Ta ehitas innuga, ei tohtinud käsi rüppe lasta, sest Tallinn ei tohi valmis saada (muidu vanamehike laseb Ülemiste järve valla ning Tallinn upub). Kuna Ülemiste järv asub Tallinnast kõrgemal oleks seda peaaegu ka juhtunud (aastal 1718, 1867 ja 1879). Kuid asi näib liikuvat vastupidises suunas Tallinn tõuseb iga aastaga 3mm. Maurer arvas, et mõne miljoni aasta pärast tekib siia kaljumäestik. Arhiteks Mauer oli 40-aastane, elas naisega, käis tööl. Naine oli temast vanem, kuid nägi välja noorem. Kunagi oli Maueri hobiks kala püüdmine maksis kaladele kätte, et nad talle ei maitsenud. Tegeles ka muude ebavajalike asjadega, kuid viimastel aastatel on ta need järjest kõrvale jätnud. Nüüd otsis kõiges täiust. 4. Laura mäletas, et kord oli tema televiisor rikki läinud lootis, et ta läheb iseenesest korda, kuid ei läinud ning kutsus parandaja ja tegi asja korda
kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Pinnamood 8.Suuremad pinnavormid http://www.geographicguide.net/america/pictures/unitedstates.jpg 9.Hinda pinnamoe mõju. Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse,
1. Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik 2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest....
Mis on mäestik? Mäestik koosneb paljudest mäeahelikest, nendevahelisest orgudest ja nõgudest. Mäeahelik moodustub kahest või enamast üksteisega liitunud mägede reast. Mäetipud asuvad üksteisest eemal. Kõige pikemaid ja kõrgemaid mäestikke, nagu Andid, Kaljumäestik ja Himaalaja, nimetatakse mõnikord mäestikusüsteemiks. Mäestike teke Maakera pindmist, kivimitest kihti nimetatakse maakooreks. Maakoor on pragunenud hiiglasuurteks osadeks ehk laamadeks. Laamad hõõrduvad üksteise vastu, põhjustades seetõttu maavärinaid. Laamade servad kummuvad ja pragunevad. Kuigi laamad liiguvad aastas ainult mõne sendimeetri, kasvab miljonide aastate jooksul surve kivimitele sedavõrd suureks, et need kuhjavad kõrgeteks mäestikeks.
Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast...
Ta vastas, et linnu ehitama – ennustus läks täide. Ta ehitas innuga, ei tohtinud käsi rüppe lasta, sest Tallinn ei tohi valmis saada (muidu vanamehike laseb Ülemiste järve valla ning Tallinn upub). Kuna Ülemiste järv asub Tallinnast kõrgemal oleks seda peaaegu ka juhtunud (aastal 1718, 1867 ja 1879). Kuid asi näib liikuvat vastupidises suunas – Tallinn tõuseb iga aastaga 3mm. Maurer arvas, et mõne miljoni aasta pärast tekib siia kaljumäestik. Arhiteks Mauer oli 40-aastane, elas naisega, käis tööl. Naine oli temast vanem, kuid nägi välja noorem. Kunagi oli Maueri hobiks kala püüdmine – maksis kaladele kätte, et nad talle ei maitsenud. Tegeles ka muude ebavajalike asjadega, kuid viimastel aastatel on ta need järjest kõrvale jätnud. Nüüd otsis kõiges täiust. 4. Laura mäletas, et kord oli tema televiisor rikki läinud – lootis, et ta läheb iseenesest korda,
tegema hakkab. Ta vastas, et linnu ehitama ennustus läks täide. Ta ehitas innuga, ei tohtinud käsi rüppe lasta, sest Tallinn ei tohi valmis saada (muidu vanamehike laseb Ülemiste järve valla ning Tallinn upub). Kuna Ülemiste järv asub Tallinnast kõrgemal oleks seda peaaegu ka juhtunud (aastal 1718, 1867 ja 1879). Kuid asi näib liikuvat vastupidises suunas Tallinn tõuseb iga aastaga 3mm. Maurer arvas, et mõne miljoni aasta pärast tekib siia kaljumäestik. Arhiteks Mauer oli 40-aastane, elas naisega, käis tööl. Naine oli temast vanem, kuid nägi välja noorem. Kunagi oli Maueri hobiks kala püüdmine maksis kaladele kätte, et nad talle ei maitsenud. Tegeles ka muude ebavajalike asjadega, kuid viimastel aastatel on ta need järjest kõrvale jätnud. Nüüd otsis kõiges täiust. 4. Laura mäletas, et kord oli tema televiisor rikki läinud lootis, et ta läheb iseenesest korda, kuid ei läinud ning kutsus parandaja ja tegi asja korda
Valdavalt 200-500m kõrgune kristalne Kanada kilp äärestab kaarjalt Hudsoni lahte. Kilbil on mandrijää jälgi moreenkuhjatisi, kaljutasandikke, soo- ja järvenõgusid. Lõunas ja läänes piirneb kilp järvevöötmega, mis ulatub Suure Orjajärve ja Suure karujärveni. Kilbist kagus küündib Kanadasse Apalatside põhjaosa. Kanada kilbist läänes asub Suurtasandik, mis kõrgeneb laugjalt lääne suunas (500-1500m). Kordiljeerid jagunevad kolmeks osaks: Kaljumäestik, Rannikuahelik ja nende vahel paiknevad platood, mida liigestavad orud ja madalad ahelikud. Kordiljeerid on valdavalt 2000-3000m kõrgused, kõrgeim tipp Logan (6050m). Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa paikneb lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Ookeanidest kaugel asuvate sisealade kliima on mandriline. Valdav osa Kanadast on avatud arktilisele külmadele ja kuivadele tuultele. Idaalade kliimat jahendavad suvel külm Labradori hoovus ja Hudsoni lahe kauakestev jääkate
Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island,Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus,Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo;
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass KANADA Uurimustöö juhendaja õpetaja: TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Riigi iseloomustus............................................................................................................................5 1.1 Üldandmed (Lisa 1)...................................................................................................................5 1.1.1 Hümni sõnad......................................................................................................................5 1.2 Riigi geograafiline asend (Lisa 1)..............................................................................................6 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1).............
varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus. Miks tekivad kõrbed? Kõrbe tekkimine sõltub paljudest asjaoludest. Pidev, püsiv kõrgrõhkkond põhjustab kõrbe polaaraladel ja Kalahari,Sahara ja Araabia kõrbetes. Gobi ja teiste Kesk-Aasia kõrbete peamiseks tekkepõhjuseks on kontinentaalne asukoht. Mojave kõrbe Ameerika Ühendriikides on tekitanud Kaljumäestik ja Andid, mis takistavad vihmade liikumist. Samuti on seal tähtis osa piki Aafrika lääneosa ja Lõuna-Ameerika rannikut kulgevatel külmadel hoovustel. Tervikuna asuvad maailma kõrbed 20. ja 50. põhja-ja lõunalaiuskraadide vahelises vöös. Kõrb on ala, kus keskmine sademete hulk on alla 25 cm. See tähendab tavaliselt väga vähest taimestikku. Levinud on väärarusaam, et kõrbed on liivased. Nad võivad olla ka kaljused.
· Huroni järv pindala 59 596 km2 ja suurim sügavus 229 meetrit · Michigani järv pindala 58 016 km2 ja suurim sügavus 281 meetrit · Erie järv - pindala 25 821 km² ja suurim sügavus 64 m · Ontario järv pindala 19 477 km2 ja suurim sügavus 237 meetrit (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid#Suurimad_j.C3.B5ed, 11.05.2009) 7 Suurimad mäestikud: · Alaska ahelik · Apalatsid · Kaljumäestik · Kaskaadid · Sierra Nevada (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_ %C3%9Chendriigid#Geograafiline_asend.2C_riigikuju, 11.05.2009) Kõrgeimad mäetipud: · McKinley (6194m) · Mount Whitney (4418m) · Mount Elbert (4399m) · Mount Rainier (4392m) · Gannett Peak (4207m) (http://www.ii.uib.no/~petter/mountains/namerica_finest.html, 11.05.2009) Suurimad rahvuspargid: · Wrangell-Saint Elias · Yellowstone'i rahvuspark
idarannikut St. Lawrence'i lahest Alabamani. Kõrgeim tipp on Mount Mitchell (2 037 m) Põhja-Carolinas · Andid Andid on Lõuna-Ameerika mäestik, mille ahelikud kulgevad mandri läänerannikul ligikaudu 7000 km pikkuselt ja läbivad Panamat, Ecuadori, Colombiat, Boliiviat, Peruud, Tsiilit ja Argentinat. Andid on maailma pikim mäestik. · Kaljumäestik Kaljumäestik on mäestik Põhja-Ameerika lääneosas. Mäestiku pikkus on umbes 4800 km Briti Columbiast Kanadas New Mexiconi USAs, laius kuni 700 km. Kaljumäestikust algavad Missouri, Colorado jõgi, Río Grande, Green River ja paljud teised jõed. · Suur Veelahkmeahelik Suur Veelahkmeahelik on mäestik Austraalias. Kulgeb idaranniku lähedal
Dardanellid, Beringi, Bassi, Magalhaesi. Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka (Tseilon), Sumatra, Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi, Amazonas, Niilus, Kongo.
borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie ...
Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo;
leidis et kui minna ekvaatorilt külmema poole/laiema laiuskraadi poole, siis areaal läheb väiksemaks. Põhja pool on liike vähem, ökosüsteemid on üksluisemad. Kasutas atlast- ei käinudki ekspeditsioonidel. Areaali kuju · Geograafilised levikutakistused areaalid üldiselt väljaveninud o Euraasias ida-läänesuunas - mäestikud o Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas Apatsid, Kaljumäestik · Vööndilised o tsirkumpolaarsed ümber pooluse levinud (nt jääkaru, raudrohi) o pantroopilised troopikas levinud (nt kookospalm · Katkestustega (disjunktsioonid) ühe taksoni esinemine eri piirkondades. Areaalid on erinevate piirkondadega (vahepeal on piirkond, kus seda liiki/taksonit ei leita). o Miks ei ole seda liiki selles katkestuskohas? Tekib mingisugune barjäär mandrite triivimine.
See võimas nn polaarkeeris moodustab Antarktika ümber erilise kaitsva barjääri, mis eraldab keerise sisse jääva õhumassi tõhusalt muust atmosfäärist. Keerise sees saavad temperatuurid langeda väga madalale, sest tuuled ei saa tuua enam soojust väiksematelt laiuskraadidelt polaarpiirkonda. Ka Arktika ümber moodustub talvel nn polaarkeeris. Kuid selle ulatus on väiksem ja see asub kaugemal põhjapool. Näiteks 1995 aastal oli see umbes 60-ndate laiuskraadide kohal. Kaljumäestik ja Himaalajad põhjustavad aga selles tuulesüsteemis häireid ja soe õhk pääseb Arktika stratosfääri. Arktika stratosfääri temperatuur on talvel ligi kümmekond kraadi soojem kui Antarktikas ja ei lase välja kujuneda püsival polaartüklonit. Osooniaugud on Arktikas tekkinud üle aasta ja seda alates 1981/1982 aasta, talvest. Aga 1990 ja 1991 aasta kevadtalvel esinesid nad K.Eerme(1992) andmeil juba järjestikustel aastatel
Sri Lanka 18. Uus-Meremaa 7. Sardiinia 13. Sumatra 19. Küpros 84 POOLSAARED: 1. Skandinaavia 5. Balkan 9. Korea 2. Jüüti 6. Araabia 10. Labradori 3. Apenniini 7. Hindustani 4. Pürenee 8. Indo- Hiina 85 MÄESTIKUD: 1. Skandinaavia 6. Kaukasus 11. Kaljumäestik 2. Alpid 7. Himaalaja 12. Suur Veelahkmeahelik 3. Apenniinid 8. Kordiljeerid 13. Atlas 4. Püreneed 9. Apalatsid 5. Uural 10. Andid 86 MÄGISMAAD: 1. Tiibet 2. Brasiilia 3. Etioopia 87 TASANDIKUD: 1. Ida-Euroopa lauskmaa 6. Suur-Hiina tasandik 11. Kesk-Siberi kiltmaa 2
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
