Versaille tingimused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Maailm II maaimasõja vahel

ei kutsutud. Võitjariigid lähtusid oma huvidest. Venemaast oli saanud vaenlane, kuna kerkis üles maailmarevolutsiooni oht. Prantsusmaa arvas, et Saksamaa peab kõigeeest vastutama ja leping peab olema võimalikult karm. USA arvas, et leping ei tohi olla karm, kuna Saksamaa võib hiljem kätte maksta. GB, et Saksat tuleb õiglaselt karistada, seisukohad USA ja Prants vahel. Otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. 2.1 Versaille rahuleping allkirjastati 28.06.1919, millega määrati sõjasüüdlaseks Saksamaa. Tegemist ei olnud mitte lepingu, vaid diktaadiga. Sellega määrati, et Saksa sõjajõud limiteeritakse 100 000 meheni, sõdurid võisid olla ainult vabatahtlikud, ei tohtinud olla soomusmasinaid, allveelaevu ja kennuväge, mereväes kuus lahingulaeva, Reini jõe pk demilitaliseeriti, sõjakahjude hüvitamine Prantsusmaale, Belgiale, GBle 6,6miljonit

Ajalugu

30

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

Iraak, mis anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes – Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 1.2. Pariisi rahukonverents 1919-1920: Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele. Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: - Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass-

Ajalugu

22

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

Ajaloo eksam 1.pilet Pariisi rahukonverents, Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas 11.november 1918 Compiegne vaherahu Pariisi rahukonverents 1919-1920 1)rahulepingute sõlmimine 2)piirid võitjate diktaat ­ USA, Pr & Ingl ­ suur kolmik Vm ei kutsutud, sest Vm sõlmis Sm separaatrahu ning enamlaste pärast ka. Kolmik ei tunnustanud sealset vahetunud riigivõimu. Kaotajaid ka ei kutsutud ning hiljem olid nad lihtsalt sunnitud nende tingimustega nõustuma. Rahvasteliit ­ organistatsioon, mis pidi ära hoidma tulevased sõjad ja kindlustama majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid Euroopa riikide vahel. Peakorter Genfis, Sveitsis ei toiminud sest: 1)USA ei kuulunud Rahvasteliitu ­ keeldusid tunnustamast RL põhikirja 2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, L

Ajalugu

12

doc

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjal

Ajalugu

12

doc

Maailm pärast I ms

PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920) Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tuleks taastada tsaarivõim; Ing

Ajalugu

12

docx

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

(Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks minema. Saksamaa müüs kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga NSVL ka Leedu, saades selle eest vastutasuks osa algul NSVL mõjusfääri kuulunud Poola territooriumi. Baltikumi okupeerimine  14 juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu VB, nõudes luba Punaarmee Täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. Leedu võttis NSVL tingimused vastu ning 15. juunil 1940 Leedu okupeeriti ning Leedu president Smetona põgenes Saksamaale 16. juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile. Eestilt nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Mõlemad ei näinud sellest väljapääsu ning oli nõus. Punavägi võttis oma kontrolli alla lennuväljad, sadamad, raudteejaamad, postkontorid ja omavalitsused. 17

Eesti ajalugu

43

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Saksamaa liitlased olid nõrgad, neid oli vähem. Pariisi rahukonverents 1919. jaan ­ 1920. jaan Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses ja riigipiirides Kaotajate esindusi ja Nõukogude Venemaad ei kutsutud Olulisemad delegatsioonid ja nende juhid: Ameerika Ühendriigid- W. Wilson ­ idealist, 14 punkti Prantsusmaa- G. Clemenceau ­ soovis saada max hüvitist Inglismaa- Lloyd Georg ­ valmis kompromissideks Rahu tingimused reparatsioonide maksmine territooriumi kärpimine võitjate huvides kaotajate sõjaväe suuruse ja relvastuse piiramine Saksamaa ja Austria-Ungari tunnistamine sõjasüüdlased 5 rahulepingut ­ Versailles' süsteem 1. 28.06.1919 Saksamaaga Versailles'i rahu 2. 1919 Austriaga Saint Germaini rahu 3. 1919 Bulgaariaga Nevilly rahu 4. 1920 Ungariga Trianoni rahu 5. 1920 Türgiga Sevres' rahu (ei jõustunud), 6

Ajalugu

16

docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

eraettevõtted kadusid. NSVL-s oli viisaastak ehk siis 5 aasta plaan. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine:  Talud likvideeriti ­ tulid ühismajandus, sovhoos (riigile kuulus) kolhoos (talupoegade ühised asjad) Tööstuse toimus industrialiseerimine: Suurtööstuse (eeskätt sõjatööstuse) rajamine Gulaag- töölaagrite süsteem Nõukogude Liidus ( nt: vangid) 14. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused Saksamaal · rahulolematus Versaille süsteemiga, oli tingitud sellest, et peeti sõjasüüdlaseks plus veel territroiaalsed kaotused ning relvastuse piirang · rahulolematus parlamentarismiga, oli tingitud et võimul olijad süüdi 1. maailmasõjas ning tänu sellele üldse sõlmitigi Versaillese leping. Lisaks oli ka parteide vaheline võitlus. · majanduskriis · hirm kommunistide ees 15. Natsionaalsotsialistide võim Saksamaal

Ajalugu

Kommentaarid (0)