Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu mõisted 8. klass ptk 29-32 (0)

1 Hindamata
Punktid
Mõisted
Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine.
Kommunaar
Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus
Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg
Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised
Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond
Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad
Dominioon omavalitsusega alad
Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas
Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
Konföderatsioon on riigikorralduse vorm
Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja.
Rantjee
Marseljees on Prantsuse riigihümn
Isikud
Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler
Wilhelm I oli Preisimaa kuningas
Victoria Inglismaa valitseja
Napoleon III oli Prantsusmaa president
Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president
Aasta arvud
Saksa keisririigi väljakuulutamine 1871
Pariisi komuun 1871
Victoria valitsusaeg 1819-1901
Ameerika kodusõda 1861-1865
Gettysburgi lahing 1863
Napoleon III keisririik
Bismarcki valitsemise viis ehk ta valitses riiki oma tahtmist mõõda.
Loodi saksaliit , mille abil Saksamaa ja Preisimaa ühendati.
Sunduslik tasuta algharidus, usuõpetus asendati moraaliõpetustega ja riigi hümniks kinnitati Marseljees.
Põllumajandus, sest talupoegade olukord halvenes ja hakati odavamiad veine ostma.
Ta keskendus majanduse arendamisele ning aktiivsele välispoliitikale.
Sest ta kaotas sõja Saksamaale ja pidi andma sõjakahjude hüvitamiseks raha.
Oli juhtiv tööstus, rahandus jakaubanduskeskus maailmas.
Oli üksteise abistamine ja majandusliku olukorra parandamine.
Liberaalid, konservatiivid ja
Sest oli kasutusel asumaade odav tööjõud ja tooraine
Sest taheti orjust kaotada, mässajad pommitasid sadamat ja riik osutas vastupanu, kaotati orjus.
Sest neil oli hea geograafiline asend
Massiline hulkumine, vargused ja röövimised.
Sest ei olnud enam väike firmasi, sest need ühinesid suurtega ja need omakorda veel suurematega ning tekkisid monopolid
Ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral.
Sest võeti kasutusel kõik maailmas avastatud tehnilised uuendused
Olmetingimuste halvenemine.
Neid taheti teise kohta viia, aga nad ei olnud nõus selleha ning tekkisid uued sõjad.
Ajalugu mõisted 8-klass ptk 29-32 #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jesmin Õppematerjali autor
Väga hea ning kokkuvõttev suureks kontroltööks

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta
5
odt

Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta

Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärandusest ega tege

Ajalugu
Ajaloo ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA
10
odt

Ajaloo ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA

laiendamine, tugevdada sõjalist poolt. 44.Märgi ristiga, milline sündmus toimus enne, milline pärast Saksa keisririigi väljakuulutamist? ENNE SÜNDMUS PÄRAST Tööerakonna loomine Inglismaal x x Prantsuse – Preisi sõja algus Bismarcki tulek poliitikasse x x Napoleon III aeg Prantsusmaal x Kodusõda USA-s 45.Milliste riikidega seostuvad allpool loetletud mõisted: HIILGAV ISOLATSIOON, „RAUA JA VERE“ POLIITIKA, TRUSTID, KAUBOI, MAAILMAPOLIITIKA, PARIISI KOMMUUN, DOMINIOON, KOLMIKLIIT, HOME RULE, KU KLUX KLAN SAKSAMAA PRANTSUSMAA INGLISMAA USA „raua ja vere“ Pariisi Kommuun Hiilgav kauboi poliitika isolatsioon maailmapoliitika trustid home rule Ku Klux Klan Kolmikliit dominioon

Ajalugu
Uusaja ajalugu
5
odt

Uusaja ajalugu

Saksamaa Uus ajastu preisimaal. Psüühiliselt haige kuningas Fiedrich Wilhelm IV valitses Saksamaad koos oma venna Wilhelmiga.Loodi Saksa Rahvusliit,mille eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine(preisimaa juhtimisel,ilma austriata). 1861.aastal sai kuningaks Wilhelm I,sest ta vend suri,keda ühiskond usaldas.. Bismarci ''raua ja vere'' poliitika. Ühiskonna ja kuninga vahes usaldus murenes Preisi armee ümberkorraldamise kavaga.Selle alusel pidi armee kahekordistuma,tegevteenistus pikenema ja sõjaväe ülalpidamiseks raha täiendus.Maapäev jättis aga heaskiidu andmata,kuid kuningas seda ei arvestanud.Ta kutsus valitsusjuhiks Otto von Bismarcki.Bismarcki ja Wilhelmi vahel kujunes ka liit.Nad ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega. Saksamaa Ühendamine. Bismarcki peamine eesmärk oli Saksamaa ühendamine.Kaotati Saksa Liit ja 1867.aastal moodustati selle asemel Põhja-Saksa Liit,mis koosnes 19 Saksa riigist.Põhja-Saksa Liidu kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev.Põhja-Saksa

Ajalugu
Tööstuslik pööre Euroopas
8
docx

Tööstuslik pööre Euroopas

26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre ­ manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin ­ James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik ­ Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur ­ George Stephenson, 1814.aasta. Raudader ­ 19.sajand Saksa Tolliliit ­ 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja

Ajalugu
Ajaloo kordamine
7
doc

Ajaloo kordamine

Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre ­ manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond ­ tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine ­ suurtööstuse arendamine Proletriaat ­ palgatöölised Urbaniseerumine ­ linnastumine Kodanlus ­ ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism ­ suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata.

Ajalugu
Uusaja konspekt
44
doc

Uusaja konspekt

tasakaalustaksid kahte esimest sõltumatud kohtunikud. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks konstruktsioonideks Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus) Majanduskodanlus oli kasvav nähtus ja nad olid tööstusettevõtete omanikud, kaubandusega tegelejad, ettevõtjad ja pankurid, kirjastatad jne. Teiseks olid haritlased ja teenisid elatist arstidena, advokaatidena, ajakirjanikena, professoritena jne. Nende riietud ja eelistused olid linnakodanlikud, aga nad ei olnud kodanikud. kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse.

Kategoriseerimata
Uusaeg
34
doc

Uusaeg

UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab

Ajalugu
Uusaeg konspekt
44
pdf

Uusaeg konspekt

koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel. Renan küsis, kas on rahvusel objektiivseid kriteeriume. 1. Saab ola geneetiline päritolu või rass, ent osutas, et sellist ei teki, sest kõik on segu kõigest. 2. rahvus ei saa olla seesama, mis keel, sestmuidu ei saa olla ameeriklased rahvus. rahvuse aluseks religioon ­ paljud rahvused jagunevad erinevatesse konfessioonidesse 3. ühtne territoorium rahvuse aluseks ­ ei, sest ajalugu näitab, et riikide ­rahvuste piirid muutuvad pidevalt. Renat võtab kokku, et rahvust ei saa defineerida materiaalsete tingimustega, rahvus on hing, minevik, mälestustepagas. Rahvus on olevik, tahe koos elada, rahvus on üksmeelsus jagades ühiseid väärtusi. Rahvuse loob südametunnistus ega ole nende ülemiste punktide ori. Millal tekkisid rahvused? Mitu koolkonda: 1. modernistid(Ernest Gellner) ­ rahvus loodi 18.saj lõpus, kui tekkis poliitiline

Uusaeg




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun