8. isolatsionismipoliitika Inglismaa 1. Väljus küll sõjast võitjana, kuid kaotas juhtiva koha maailmas (USA-le), osa maailmamajanduses kahanes (söe-ja tekstiilitööstus; söe asemel nafta, moe muutumine) 2. Probleemiks aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega 3. Tööpuudus püsis kõrgel, majanduskriisi ajal tõusis haripunkti 4. 1923. aasta valimiste tulemusel mood leiboristid liberaalide toel esimest korda parempoolse valitsuse (pretsedent oli loodud) 5. Välispoliitika impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüded (esimene iirimaa, jäi dominiooniks, 1937 täielikult iseseisvaks.) 6. 1931 Briti parlament võttis vastu Westminsteri statuut, muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa 1. Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse 2
1. Pinged peale I Maailmasõda ·Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. ·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse
diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal
Mussolini korraldas marsi Rooma . · 1922 määrati ta peaministriks. Mõne aastaga likvideeriti demokraatlik riigikorraldus. · 1925 kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim. · Majandus riigi kontrolli alla. 7. Natsiaalsotsialistid Saksamaal · Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. · 1923 üritas Hitler võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose "Mein Kampf". Sisu: Saksamaale suur tulevik, milleks tuli tühistada Versailles' rahuleping ja laiendada sakslaste eluruumi. Tuli kehtestada uus kord, mis pidi teised kõrvaldama. Aaria rass teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa suurimaks eesmärgiks. · Ülemaailmse majanduskriisie puhkemisel avanes natsidel uus võimalus
Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid on totalitaarsed ja autoritaarsed. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Pol. Erakondade tegevus on piiratud või lõpetatud. Peetakse tähtsaks konservtiivseid väärtusi tavaliselt seda diktatuuriks ei nimetatagi. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur. Juhil on kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle. Tegu on hirmuvalitsusega. Kõige elavamad näited : Hitler Sm-l, Stalini diktatuur NSVLs Fasistlik diktatuur Itaalias Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes. Oli raske tööpuudus, majanduslikud raskused. Kommunstide vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fasistide liikumine. Mussolini lubas teha Itaalia sama võimsaks kui oli kunagi olnud Rooma impeerium. Tähtsaimal kohal oli rahvuse heaolu. Egoistlikud püüdlused tuli allutada rahvuse huvidele.
väärtuslik); ei propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Nt Hispaania, Portugal, Poola, Leedu, Eesti Totalitaarne riik: võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse (pm kogu elu) üle; hirmuvalitsus: rikutakse inimõigusi, kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Nt Saksamaa ja NSVL 7. Fasistlik diktatuur Itaalias: kehtestamine, iseloomulikud jooned sise- ja välispoliitikas. Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Itaalia oli 1. maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, paisates Itaalia streikide ja väljaastumistega
maaväes: 100000 vabatahtliku mereväes: 15000 vabatahtliku keelatud olid allveelaevad, suured lahinglaevad, tankid, lennukid, rasked kahurid. Reini tsoon demilitariseeritud -> saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna. 3) Kohustused teiste riikide ees pidi maksma reparatsiooni ehk kahjutasu 4) saksamaa kui sõjasüüdlane ta on sõja puhkemises süüdi · Sõjakolded 1930 aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) · Kaug ida -eesmärk: Jaapani soov saada Aasia valitsejaks -tegevus: 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina) -tagajärg: Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist (vasallriik) -rahvasteliit: nimetas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkus Rahvasteliidust · Aafrika -eesmärk: Rooma impeeriumi taastamine -tegevus: tungis sisse Etioopiasse 1935-36 (Itaalia vs Etioopia) -tagajärg: Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks -rahvasteliit: nimetas Itaalia agressoriks, Itaalia lahkus liidust ja teistel riikidel
majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte
· majandus riigi alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud · võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda: veenis itaallasi oma riigi vägevuses, suutis eksiteele viia ka palju läänevaatlejad, kes nägid korporatiivses korras lahendust demokraatia probleemidele · tegelikult ei suutnud It-t hädas aidata: majanduskasv veelgi madalam, agressiivne välispoliitika ammendas niigi napid ressursid aga lõplikult, ainult väline hiilgus Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal: · rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), juhtis Hitler-->1923. üritas Münchenis võimu haarata, kuid suruti maha, mõisteti vangi · Mein Kampf kuulutas Sm-le suurt tulevikku, tuli tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad
majandus riigi alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda: veenis itaallasi oma riigi vägevuses, suutis eksiteele viia ka palju läänevaatlejad, kes nägid korporatiivses korras lahendust demokraatia probleemidele tegelikult ei suutnud It-t hädas aidata: majanduskasv veelgi madalam, agressiivne välispoliitika ammendas niigi napid ressursid aga lõplikult, ainult väline hiilgus Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal: rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), juhtis Hitler-->1923. üritas Münchenis võimu haarata, kuid suruti maha, mõisteti vangi Mein Kampf – kuulutas Sm-le suurt tulevikku, tuli tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad
Enamik võimust oli koondunud Pätsi kätte. Leian et vaikival ajastul tehti ära palju suurt riigi korraldamises ning loodi uus põhiseadus mis ka vapside poolt heakskiidu sai. See nägi ette tugeva presidendi võimu loomist. Ning tänu sellele kehtestas riigivanem K Päts riigikogu vaikivasse olekusse (vaikiv aeg). Pätsi aeg oli autoritaarne riigi poliitika mis oli suhteliselt leebe ning vabameelne võrreldes Euroopas mitmel pool kindlustunud diktatuurides. 5. Kirjeldada diktatuure NSVL, Saksamaa ja Itaalianäitel; Itaalia Juht: Benito Mussolini Partei süsteem: Kehtestati ühepartei süsteem, ainsaks lubatud parteiks oli fasistlik partei. Sisepoliitika: Äärmuslik rahvuslus. Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Mussolinile ehk ducele (juhile) anti seadusega piiramatu võim,
Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused Gestapo- riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile Nürnbergi kogunemised- NSVL- Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922 NEP- uus majanduspoliitika, (novaja ekonomitseskaja politika) 1921, eraettevõtlusele anti taas võimalus tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine
· Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur
Kaukaasias, masinaehitus VM suurlinnades, eriti arenenud olid Balti kubermangud Suured ettevõtted, rasked elu- ja töötingimused -> töölisi oli kerge organiseerifa vastuhakkudele ja streikidele Riigi rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar) 1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi Kergenes talupoegade ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused
1. Miks levisid pärast I maailmasõda peatselt jälle maailmas sõda pooldavad meeleolud? Rahukonverentsil tehtud otsused külvasid põhjuseid II Maailmasõjaks. Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28
· Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa poliitline olukord üldiselt stabiilseks. See aitas Inglismaal edukamalt kui teistes
määrati ta peaministriks. Likvideeris dem. riigikorralduse. 1925. kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim. Loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Ulatuslik terror puudus, sellele aitas kaasa head suhted katoliku kirikuga. Majandus riigi kontrolli all. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Tegelikult ei suutnud ta Itaaliat aidata. Majanduse kasv jäi madalaks. Natsionaalsotsialism Saksamaal Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. Üritasid võimu haarata, kuid suruti maha. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ,,Minu võitus". Selles kuulutas Saksale suurt tulevikku. Selleks tuli tühistada V rahu ja teised Saksat ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidi kõrvaldama dem, kommunismi, juutluse ja teised tegurid. Aaria rass pidi olema puhas. Uus võimalus ülemaailmne majanduskriis. Majanduslikku kokkuvarisemist kasutasid ära kommunistid, nad kritiseerisid dem
1911-1912.a. Itaalia-Türgi sõda 1912-1913.a. toimusid 2 Balkani sõda, kus oma vahel sõdisid Balkani riigid; Balkani sõdade tulemused Serbia tugevnemine, Türgi nõrgenemine ja Bulgaaria lähenemine Keskriikide liidule Itaalia vallutas Türgilt Aafrika põhjaosas Tripolitaania ja Kürenaika ja kuulutas selle enda kolooniaks nimega Liibüa Austria-Ungari suhete teravnemine Serbia ja Venemaaga 3. I maailmasõda – põhjused, ajend, ettekääne, algus. Eri riikide taotlused sõjas, sõjaplaanid. Tuletage meelde kõne valitsuse liikmena. F.Ferdinandi tapmine – millal, miks, kelle poolt. Selle tagajärjed. Sündmused esimesel sõja-aastal. Eri riikide taotlused sõjas, Prantsusmaa soov saada endale Elsass-Lotringi piirkond, samuti Aafrikas, revanšš Preisi- Prantsusmaa sõjale, kus saadi hävitavalt lüüa
1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari Vabariigi presidendid Friedrich Ebert Paul von Hindenburg ● Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. ● Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju SM-le 1. Suur tööpuudus(6miljonit töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler. Parteil oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA ehk pruunsärklased. ADOLF HITLER (1889-1945) ● Algselt Saksamaal üsna tundmatu ● 1923.üritas Münchenis korraldada riigipööret. Pärast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu Mein Kampf (Minu võitlus) ● Raamatus esitas eesmärgi: 1. Versailles lepingute tühistamine 2. Demokraatia, juutlus, kommunismi kõrvaldamine Hitleri võimuletulek ● 1932.aasta Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse.
saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Transporditeenuste ja –liinide areng Töölisklassi kujunemine ja
Itaalia · 1922.a sai Mussolini peaministriks: likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati ühepartei süsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla · Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK SAKSAMAAL · Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Tööparteisse ( NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler · 1923.a. üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ''Mein Kampf'' · Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku · Kõlavalle programmile vaatamata, ei suutnud natsid suurt toetust haarata · Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära kasutada ka kommunistid · 1932.a. valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm · 1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada
eraettevõtlusest ning mindi üle käsumajandusele- Moskvast anti käsud ja keelud, mille järgi tuli ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist, eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid). Seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest. Üliindustrialiseerimise eesmärgiks oli saavutada NSVL majanduslik sõltumatus kapitalistlikest riikidest ning sõjatööstuse kõrge tase viimaks ellu aktiivset ja agressiivset välispoliitikat. Kehtestati plaanimajandus (1928 kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5- aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jm abil.
ettevõtteid juhtida. Alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist, eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid). Seda tehti teiste majandusharude (põllumajanduse ja kergetööstuse) arvelt, kust tõmmati ära enamus vahenditest. Üliindustrialiseerimise eesmärgiks oli saavutada NSVL majanduslik sõltumatus kapitalistlikest riikidest ning sõjatööstuse kõrge tase viimaks ellu aktiivset ja agressiivset välispoliitikat. Kehtestati plaanimajandus (1928 kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude,
märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele
Itaalia Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kommunistid paiskasid sõjas kannatanud Itaalia veel suuremasse kaosesse. Nende vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fasistide liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Tema õpetuses oli tähtsaim rahvuse heaolu. 1921.a. valimistel olid fasistid edukad. 1922. määrati Mussolini peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatia. Mussolinist sai duce. Saksamaa Saksamaal kerkis esile NSDAP, mida juhtis Adolf Hitler. Tema arvates tuli tühistada Versailles' rahu ning laiendada sakslaste eluruumi. Rõhutati "aaria rassi" tähtsust. Ülemaailmse majanduskriisi ajal tekkis natside ja kommunistide vahel konflikt, mis tõi natsidele rahva hulgas populaarsuse. 1933 nimetati Hitler kantsleriks. Peagi sai Hitler kogu võimu enda kätte, lavastades kommuniste süüdi ja kasutades seda ettekäändena oma volituste laiendamiseks. Lõpuks kehtestati üheparteisüsteem, peale Hindenburgi surma uut presidenti ei valitud
Majanduskriisist suudeti välju ilma demokraatiast loobumata Noored- Kesk- ja Ida-Euroopas riigid 1920. Aastail Iseloomulik-pahempoolsete suur mõju Poliitiline ebastabiilsus poliitiline süsteem kujuneb-tekivad erakonnad Majandusraskused-sõjavõlad, reparatsioonid,majanduse ümberstruktueerimine Majanduskriis 1929-1933 tabab tunduvalt valusamalt Majandus, sise- ja välispoliitika Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s RIIK MAJANDUS SISEPOLIITIK VÄLISPOLIITIKA riigi mittesekkumine maj.ellu Monarhia, kaheparteisüsteem Vastuolud Saksamaaga kolooniad- kapital, turg, laevastik, 1906-tööerakonna asut. Inglise- Buuri sõda
· Mõne aastaga likvideeris Mussolini demokraatliku riigikorralduse. 1925.aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce'le anti seadustega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rahati koonduslaagrid. · Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. · Agressiivne välispoliitika. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. 1923.aastal üritas Hitleri Münchenis (Baieris) võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha. Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi. · Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Saksmaa
aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et
parteid kuni I MS lõpuni: uuendusmeelsed liberaalid ja mõõdukad konservatiivid. 20saj alguses ametiühingute poolt asutatakse Inglise Tööpartei, see oli algusest peale mõõdukas, mitterevolutsiooniline partei. Evolutsioon, mitte revolutsioon. Mõõdukas liberalism ja konservatism, ei kaldutud äärmustesse. Juhtivad poliitikud: 1. Liberaalide William Gladstone (valitsused 1880-85, 1868-74, 1886, 1892- 1904). Sisepoliitikaküsimused, uuendused, võrdlemisi passiivne välispoliitika. Ta ei olnud imperialistlik. Usuline sallivus, majanduslik liberalism. 2. Konservatiivide Benjamin Disrael (esimene valitsus 1868, teine 1874- 1880). See, et ta konservatiivide hulka kuulus oli erakordne kuna ta oli juudi päritolu. Oli aktiivsema välispoliitika pooldaja kui Gladstone. Toetas Türgi positsioone Venemaa vastu, oli imperialist. Tema valitsus oli Briti imperialismi üks tippaegu. E. Burke vaadete/mõtete mõju.
· Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisel aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a. InglismaaVenemaa leping · Lepet valmistasid ette VenePrantsuse ja PrantsuseInglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. · Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlusest Afganistanile; jagati pärsia jne) KONSPEKT: elu-olu ja kultuur 20.sajandi algul Maailmamajandus Philipp Blom Pöörased aastad Euroopa 19001914 Kahekümnes sajand ei sündinud mitte Esimese maailmasõja ajal kaevikutes (19141918), vaid ikkagi sõjale eelnenud neljateistkümne peapöörituserohke aasta jooksul
reparatsioonikoormat ja USA andis Saksamaale nende tasumiseks isegi laenu, misjärel hakkas Saksamaa majandus kosuma. Vabariigis püüdsid pidevalt võimu haarata Kominterni juhtimisel kommunistid, kellega aga saksa töölised kaasa ei läinud. Ülemaailmne majanduskriis räsis tugevalt ka Saksamaad, luues soodsa pinnase diktatuurile. Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Juba 1923 aastal üritasid natsid Münchenis võimu haarata. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ,,Mein Kampf". 1930 aasta Riigipäeva valimistel suurendasid nad oma osakaalu mitu korda ja 1933 aasta valimistel olid nad juba suurim saadikurühm. 1933 lasi Hitler end riigikantsleriks nimetada. Pärast Riigipäevahoone süütamist haaras Hitler võimu, ettekäändega võitluseks kommunismi vastu. 1933 aasta märtsis loobu Riigipäev võimust ja annab Hitlerile
ülestõusu. · vanemkond hävitati ja vasallkond saksastus lõplikult 3. Liivi sõda 1558-1583 Eesti keskaja lõpp Sõja põhjused: · Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani soovisid laiendada oma valduseid poliitiliselt killustunud, sõjaliselt nõrga ja liitlasteta Vana-Liivimaa arvelt. · Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks põhisuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. · Venemaa soov arendada kaubandust Lääne-Euroopaga ilma vahendajateta. · Ajend- Tartu maks Sõja algus 1558 1560 Vene-Liivi sõda Maahärrade vahetumine 1561 Vana-Liivimaa lõpp · 1559 Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale Frederik II-le Esialgu säilis piiskopkond, piiskopiks hertsog Magnus. Läks orduga tülli ja kuningas kutsus ta tagasi
20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, USA ja Jaapan. Suurbritannias lõppes Viktorianlik periood. Suurbritannia positsioon maailmas muutus, seoses Inglise-Buuri sõjaks. 1899-1902. Suurbritanniat nõrgestas ka Iiri küsimus. Iirlased nõudsid omavalitsust. Saksamaa konkureeris veel jagamata maade pärast. USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest. Vene Impeerium 20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine. Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
