SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsrukts...
Mao Zedong Mao Zedong Mao sündis 26.12.1893 Shaoshani külas Hunani provintsis ja suri 09.09.1976 Pekingis. Mao aastal 1927 8 aastaselt alustas õpinguid küla algkoolis, aga lahkus koolist 13.aastasena et aidata vanemaid 1912.-1918. aastatel käis Changshasi pedagoogikakoolis Mao Mao Mossleum Elukäik 1918. lõpetas Changshasi pedagoogikakooli ja rajas 1920 seal marksistliku ringi. Osales Hiina KP asutamisel 1921. 1925.-1927.a organiseeris revolutsiooni ajal talurahvaliikumist 1927.-1931. a. osales Hiina punaarmee loomises. 1935-1939 Keskkomitee sekretär, 1939-1943 Peasekretär ja 1943. a esimees. Oli 1949-54. aastatel Hiina RV Keskrahvavalitsusnõukogu ja Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patre...
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA Trumani doktriin USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 1949) Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja n...
1) Külma sõja algus, rahvusvahelised suhted peale II maailmasõda (kahepooluselise maailma kujunemine, lääne ja ida mõisted, külma sõja mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, 1949, vastukaaluks Marshalli plaanile. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, ...
USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Tru...
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapä...
Hiina välispoliitika 1950-1990 1 slaid: Hiina Rahvavabariigis algas taastamisperiood ja majanudse areng 1949. aastal, põhirõk oli transpordil, arenes majanudsektor. 1949. aastal tuli uueks juhiks Mao Zedong. 1950. aastal , kui Hiina oli hea sõber NSV-Liiduga, siis hakati ka Hiinas ehitama kiirelt üles kommunismi, mis kandis Hiinas nime mauism, see tuleb Mao Zedongi nimest. NSV-Liit aitas Hiinat väga palju rahaliselt. Hiina Vabariik ja Paraguay sõlmisid diplomaatilised suhted 8. juulil 1957. Liit antikommunistide Alfredo Stroessneri ja Chiang Kai-sheki vahel oli tihe. Paraguay on hetkel suurim riik maailmas, mis tunnustab Hiina Vabariiki. 1950. aastate algul sõlmiti NSV-Liiduga sõpruse, liidu ja vastatikuse abi leping. Hiina proovis saada ülemvõimu Kagu-Aasia, kommunistliku Hiina väeüksused sõdisid Korea sõjas Põhja-Korea poolel. Sellega seoses teravnesid riigi suhted USA-ga. USA ei ei tunnistanud Hiina Rahvavabariiki ning ...
Hiina Rahvavabariik Kristin Metsmaa 9.r klass Juhendaja Priit Ratassepp Tallinn 2012 Kommunistliku Hiina tekkimine 1911-1913 revolutsioon, kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindang) ja Hiina Kommunistlik Partei 1945. aastal algas kodusõda, mille NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik Riigi kujunemine Võimule tuli Kommunistlik Partei, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong NSVL eeskujul hakati üles ehitama ,,sotsialismi" isikukultus, majanduses viisaastakuplaan ja riiklik sektor muutus juhtivaks Mao Zedong Hiina RV vapp Mauism Kommunistliku õpetuse Hiina suund Kaasnesid massilised repressioonid, inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile, massilised tapmised, vangistamise...
Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Olu...
20.SAJANDI ALGUS 1901-1913.aastad : Peetase 19.sajandi jätkuks, suuri ülemaailmseid vapustusi ei olnud, nn progressi aeg, elu kulgeb sujuvalt, valitses optimistlik meeleolu. Samal ajal kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud! 1914-1913.aastad : 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ja poliitilise süsteemide lagunemine, Esimene Maailmasõda, kriiside aeg, revolutsioon Venemaal, revolutsioonide aeg Euroopas, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke, iseseisvumine, uute rahvusklasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine. 1919-1929.aastad : sõlmiti lepinguid, mis reguleeriksid sõjajärgset maailma, nende aastate lõpul majanduslik ja poliitiline stabiliseerumine, aeg, kus maailma naasis rahulikku, evolutsioonilisse arengusse. 1929-1933.aastad : Ülemaailmne majanduslik ja ühiskondlik kriis, toimuvad muutused paljude riikide sotsiaalses ja poliitilises...
Sotsialistlik süsteem ja selle kokkuvarisemine Detsember 2008 . Mõisted · Sotsialism · Kommunism · Vt nt Borgå Tidning, detsember 1846, nr 94,95,97,98 · Marksistlik käsitlus Mõisted · Rahvademokraatia · Sotsialismimaad · Sotsialistlik leer · Idabloki maad · Kommunistlikud riigid · "Teine maailm" · Sotsialistlik ühendus · Sotsialistlik orientatsioon Nõukogude Venemaa (1917 1991) 1917 1918: Venemaa Vabariik; Venemaa Nõukogude Vabariik; Nõukogude Venemaa Vabariik; Venemaa Sotsialistlik Nõukogude Vabariik 1918 1922: Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik 1922 1991: Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL, NSV Liit, Nõukogude Liit) Sotsialistlikud riigid 1917 - 1944 · Nõukogude Venemaa (NSVL) · Mongoolia Rahvavabariik (al. 1921) · Tuva Rahvavabariik (19211944); kuni 1926 Tannu-Tuva NSVLi mõ...
Kordamisküsimused kontrolltööks – rahvusvahelised suhted. 1.Vene-Gruusia sõda 2008 – millal toimus? Eellugu, taust. Osapooled. Kus toimus? Sõja tulemused (6-punktiline rahuplaan, kas Venemaa täidab? Mida rikub?). 7. – 15. august 2008. Lõuna-Osseetia, Abhaasia jaGruusia. Gruusia, Venemaa, Abhaasia, Lõuna-Osseetia. 2.Mida tähendab riikide suveräänsus e sõltumatus? kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega. Niisuguste otsuste tegemise võimalikkus eeldab sõltumatust välistest jõududest ning kõrgeimat autoriteeti või dominantsi sisemiste rühmade üle 3.Millisel alusel saab riike jagada suurriikideks, superriikideks ja väikeriikideks? Superriikideks (ka üliriigid) on nimetatud riike, mis on enam mõjutavad maailma poliitikat ja majanduselu.Suurriik peamised tegijad maailma poliitikas, see tähendab, et nende huvid dikteerivad suuresti maailma poliitikas tehtavaid o...
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA ha...
KORDAMINE Sõjajärgne maailm 1. Mida nimetatakse külmaks sõjaks? Millal ja millise sündmusega see algas? Berliini blokaadi alustati 1948.a juunis, see lõppes 324 päeva pärast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. 2. Mis sundis USAd rakendama kulukat Euroopa taastamise programmi (Marshalli plaani)? Millist kasu sai USA Euroopat abistades? USA lootis sellega saavutada seda, et Venemaa ei jõuaks ette: tehti kõik, et vältida kommunistlikku kihutustööd, kommunismi võimuletulekut. Moskva keelas abi vastu võtta, aga ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia. 3. Mis oli Trumani doktriini peamine eesmärk? See doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti s...
Pingelõdvendus. Detente 1. Põhjused · 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oli kommunismi levikule maailmas küll ägedalt vastu seistud, tegelikult polnud aga suudetud midagi ära teha. Tooge näiteid! · Nõukogude Liit näis tugevamana kui kunagi varem. Tooge näiteid! · Lääneriikides hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida sellega koos eksisteerima 2. Sammud · 1966 külastas Moskvat Prantsuse president Charles de Gaulle, kelle eestvedamisel oli Prantsusmaa NATO sõjalisest organisatsioonist välja astunud. De Gaulle võeti hästi vastu, sest Prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Kahe riigi vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev vastuvisi...
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega.tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada Hitler.NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgi...
Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad) 1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas) Põhjuseks: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris). Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (...
Ajalugu 25 1945. a algas hiinas taas kodusõna, milles kommunistide sõjajõud NSV Liidu toetusel purustasid Guomindangi armee. Guomindangi valitsus lahkus mandrilt, säilitades võimu ainult Taiwani saartel. 1949. a kuulutati välja Hiina Rahvavabariik, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong. 1950. a muutus hiina majanduses juhtivaks riiklik sektoriks. Kommunistliku Hiina ajaloo perioodide kohta : 1949 Hiina Rahvavabariigi loomine- KP esimees Mao Zedong uue valitsuse tegevusplaan sotsialismi ehitamine- mauism, sp kommunistliku õpetuse Hiina suunda. 1958 Suur hüpe eesmärk : kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga tulemused : tööstustoodangu järsk vähenemine. 1966 kultuurirevulutsioon eesmärk : suruda maha rahulolematus- tulemus : tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1976 võimuvõitlus eesmärk : teha Hiina võimsamaks riigiks maailmas tulemus : näljahädast saadi lahti,tööstus hakkas pakkuma tooteid välismaal. T...
******** Gümnaasium Lühiuurimus India 20. sajandil Koostas: ******* 9.b ******* 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Lühiajalugu......................................................................................................................... 4 Sisepoliitika......................................................................................................................... 4 Välispoliitika........................................................................................................................ 5 Majandus............................................................................................................................ 5 Kultuur ja haridus..................................................................................
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levinud) Kasvab pr...
Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Ei oldud otseses sõjategevuses, kuid üritati üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna (võidurelvastumine, poliitiline ülekaal EU-s) Trumani dokt. - seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade tahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (kommunismi vastu). Marshalli pl. - abiandmisplaan sõjas kannatada saanud riikidele. 1948-52 andis USA 17. EU riigile 13 miljardit $. Raudne eesriie NL eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid muust maailmast RE-ga, tõkestades sedasi nende läbikäimist lääneriikidega. Neutr riigid: Soome, Rootsi, Sveits, Jugoslaavia, Austria NATO asutajad: 1949: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani Idablokki kuuluvad riigid:Riigid, mis RE-st idapool (lk 19 map) NSVL, Poola, Jugoslaavia(natuke vabam seis, nõustus...
INDIA SISE- JA VÄISPOLIITILISED PROBLEEMID Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. Eriti just hindude ja moslemite vastasseis. See kandus ka üle välispoliitikasse, eriti suhtesse Pakistaniga. Sisepoliitika : · Haledusreform vürstiriikide asendamine osariikidega. · Paljurahvuseline riik · Atendaadid riigipeadele 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaministe, Indira poeg Raijv Gandhi. · Äärmuste maa kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus. Välispoliitika · Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kasmiri piirkonna pärast alates 1947 kuni tänapäevani (Kasmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest). ·...
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
1.Milline oli USA majandus peale II maailmasõda? Majandus hakkas minema ülesmäge.Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse.Dollarist sai tunnustatud valuuta.Muutused USA majanduses mõjutasid ka teiste riikide (eelkõige Euroopa) majandust.USA majandus arenes kriisideta. 2.Millise presidendi ajal võeti kasutusele/mida tähendab? Doominoteooria Eisenhower/teooria mille kohaselt kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jne. Marshalli plaan Truman/USA kava mis nägi ette Euroopa taastamist ja abi andmist sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Trumani doktriin Truman/Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Pidurduspoliitika -...
USA ja Venemaa 20.sajandi algul Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W...
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euro...
USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Euroopa riigid arendasid ka majanduslik...
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele,...
Shovinism e marurahvuslus oma rahvust peeti teistest paremaks.imperealism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.koloniaalsüsteem imperealistid koloniseerisid väikseid ja vaeseid riike muutes , need oma toorainebaasideks , hiljem ka turuks. Tihti elas kolooniais rohkem inimesi kui emamaal.anarhistid kodanliku korra kukutamine, klasside likvideerimine , ei poolndanud diktatuuri. Revisionistidpidasid Marxi õpetust vananenuks, leidsid et seda tuleks parandada. Toetasid sotsialismi.veneenamlased olid Lenini eestvedamisel, nende arust oli ainus tee sotsialismile vägivald ,revolutsioo ja diktatuur.tsentristid(Karl Kautsky) Püüdis leida keskteed revisionistide ja veneenamlaste vahel. Etioopia iseseisvusenne Euroopa vallutusi Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914a iseseisvaks jääda.IngliseBuuri sõda (buuridhollandi päritolu asunikud) Sõja algul osutasid Inglastele vastupanu,hiljem aga muutus surve liiga tuge...
1. Mis oli külm sõda ja millal see toimus? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vahelist vastaseisu pärast II maailmasõda. ~1945(6) 2. Paiguta tabalisse õigetesse lahtritesse: NSVL, USA, Ida-Saksamaa, Lääne- Saksamaa, Hiina, Inglismaa, India, Prantsusmaa, Poola, VLO, NATO Kommunistlik Demokraatlik „Kolmas“ Maailm NSVL, VLO USA, NATO India Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaa Hiina, Poola Inglismaa, Prantsusmaa 3. Miks ei saanud Suurbritanniast pärast II Maailmasõda demokraatlikku juhtivat riiki? Kuuludes kõll võitjate hulka, minetas Suurbritannia maailma juhtiva riigi positsiooni maailmas. Võlakoorem – 14 mld USD 4. Kes oli Harry Truman ning mis oli tema „Trumani doktriin“? Ühendriikide president oli. Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade r...
30ndad-Saksamaa, NSVL, rahvusvahelised suhted NSVL Majandus allutatud riigi juhtimisele(käsumajandus): · 1928.aastal loodi Viisaastaku süsteem, mis tähendas seda, et riik seadis sisse kriteeriumid, mida, kui palju peab tootma ja millise hinnaga müüma. Likvideeriti erasektor, ei olnud eraettevõtteid. · Rõhk oli rasketööstusel(sõjatööstus), mida oli tarvis agressiivse välispoliitika jaoks. · 1934.aastal algas teine viisaastaku plaan(algas stalinlik nep), veel suurem rõhk läks rasketööstusele. Ühele ostjale seati talongisüsteemi asemel piiratud kogus, mida ta tohtis osta. · Provintsis oli kaubandus kehvemalt varustatud, pealinnades paremini. · Kolhoosides töötati tasuta ning see, mis jäi üle riigile ette nähtud toodangust, läks kolhoosidesse. · Defitsiit-tarbekaupade puudus-eelisarenduses oli rasketööstus · Klassielemendid hävitati · Streikidele ja ...
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
Majanduse areng(USA) Pärast teist maailmasõda välditi vigu, mis tehti esimese maailmasõja järel. USA majandus kasvas tänu toodangu ekspordile. Maailmaturg vajas nii toiduaineid kui tööstuskaupu sest sõjast laastatud riigid ei suutnud ise neid piisavas koguses toota. Tänu majanduslikule tõusule sai dollarist tunnustatud rahvusvaheline valuuta. Igasugused muudatused USA majanduses mõjutasid ka ülejäänud maailma majandust.(ameerika aevastab, euroopa saab nohu) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu. Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane. 1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole. Sisepoliitika (USA) Seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes esindajate kojast ja senatist. Jätkus vabariikliku ja demokraat...
JAAPAN · Kahe maailmasõja vahel oli Jaapan sõjakas riik. · Jaapani valitsus koostas salajase kava, mis nägi ette ulatuslikke vallutusi Aasias. Selle kava elluviimiseks tugevdati relvajõude ja laevastikku. · Relvastumine tõi kaasa suuri kulutusi ja elatus tase langes. · Jaapan liikus totalitaarse riigikorra suunas, mida iseloomustasid majanduse riiklik reguleerimine ning sõjakus. · Ametlik riigi valitseja oli keiser, kuid tegelik võim kuulus sõjaväe kõrgemale juhtkonnale. · 1945.aasta septembris sattus Jaapan USA okupatsiooni alla. ,,Meie Jaapani rahvas...": · USA okupatsioon Jaapanis kestis kuni 1951.aastani, mil sõlmiti San Francisco rahuleping. · Tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ja jaapanlaste mõttelaadi. · Maareform kaotati suurmaaomandus ning maad anti talupoegadele. · Suu...
Nikita Jossif Stalin Leonid Hrustsov Breznev Valitsusaastad 1953-1964 1922-1953 1964-1985 Vaated repressiivpoliitika Sisepoliitikas oli ta konservatiiv Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust otsustas põhiliste riigi kaitsevõime võimaldas strateegiliste küsimuste üle kindlustamine mõningaid isiklikult inimõigusi võitluses saksa fasistlike...
KÜLM SÕDA 1. Külma sõja kujunemine ja selle vormid. Võidurelvastumine. Sõjalised liidud (§1, 2) Pärast II MS muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid. - Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ning NSVL-le. - Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias). NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui...
SÕJAJÄRGNE MAAILM Teemad 24-29 1.Mõisted: Raudne eesriie- Nõukogude Liit eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast ülejäänud maailmast, tõkestades nende suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda- Alguseks Berliini blokaad; kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle trumbata uute ja võimsamate relvade välja töötlemisega. Saksamaa majandusime- Raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg, vaatamata okupatsioonivõimude vastuseisule alustas kristlik-demokraatlik valitsus radikaals...
1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on? Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete k...
1. euroopa jagunes kahe suure üliriigi vahel idablokk ja lääneblokk ehk kommunistlik maa (nsvl) ja demokraatlik maa (usa liitlased) 2. peale II ms levis patsifism, ei jaksatud enam sõdu pidada. Holokasti ja tuumirelvi ei pooldatud. 3. peale II ms said NSVL ja USA üliriikideks. USA ei olnud nii suurte sõjaliste vigastustega. Samuti suuruste pärast.??? 4. Külm sõda oli konfliktne seis kommunistlike ja demokraatlike riikide (NSVL&USA) vahel 1946-1991(nsvl lagunemine). Sõda ei läinud kuumaks e tulirelvi ei kasutatud. Toimus kahe erineva riigikorra konfliktsuse pärast. 5. külm sõda algas u 1946 saksamaa jagamise nelja riigi vahele (nsvl, usa, uk, fr), Stalini ja Churchilli kõnedega (õhutati vastase ohtlikkust), trumani doktriiniga (kommunisti vastane välispoliitika doktriin) 6. trumani doktriin usa välispoliitika doktriin, mille eesmärk oli toetada vabu rahvaid nende võitluses sise- ja välispoliitikas välissurve e kommunismi vastu m...
1. Perestroika eesmärgid : · Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. · Ummikseisust väljaviimine. 2. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades ? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu · Tsensuurireeglid pehmenesid. · Glasnost avalikustamine, sõnavabadus. · Kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika · Vähendati kommunistliku partei rolli. · Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress. · Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. · Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. · NSVL-i ja Hiina suhete paranemine · NSVL-i ja USA suhete paranemine · Afganistani sõja lõpp · Desarmeerimise kava · tuumarakettide hävitamine · VLO laiali saatmine · Saksamaa ühinemine...
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta k...
USA VÄLISPOLIITIKA 1970.AASTATEL Majandusprobleemid: *Nafta hind tõusis 4x, vähenes ettevõtete tulu ning osad suleti. Riigile ei laekunud makse *Riigitulu vähenes, algas dollarite juurde trükkimine, mis põhjustas inflatsiooni *Tööstuses vähenes tootmine *Elanike seas süvenes pessimism Poliitilised skandaalid: *1971-tuli ilmsiks, et USA valitsus ja sõjavägi olid parlamendile valetanud VIETNAMI sõda õigustades *1974-Watergate- Tuli ilmsiks valimiskampaania ajal kui vabariiklaste kandidaat R.Nixon pealtkuulata demokraate; Nixon kartis tagandamist ning astus tagasi KUUBA RAKETIKRIIS(1961-1962) Põhjused: *1959- Castro diktatuur; koostöö NSVL-iga *USA vastumeelsus NSVL liitlase tekkimisel enda lähinaabruses Kulg: *Castro riigistas USA ettevõtted *USA ei ostnud Kuubalt enam suhkurt *Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teav...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Ida ja Lääne vahel Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. Piiritledes aastatega 1946-1991. „Sõdivatel“ pooltel oli kummalgi eesmärgiks toetajaskonna suurendamine: NL tahtis mõjusfääre laiendada ning levitada kommunistlikku ideoloogiat, lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. Oli selge, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Sellele andis kinnitust 1946. aasta Stalini kõne, kus ta mainis, et valmistuda tuleb sõjaks lääne imperialistidega. Sama aasta märtsis pidas kõne ka W.Churchill, kus kutsus läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Esialgu ei tahtnud lääneriigid konflikti NSV Liiduga ja olid valmis järeleandmisteks, kuid 1947.aastal hakati NSV Liidu agressiivsusele reageerima ja...
Nõukogude liidu juhid Stalin(sündinud 1879, suri 1953) · Valitses 1924-1953 Haridutee · Nooruses pidi temast saama preester, aga halva õppeedukuse pärast visati ta sealt välja · lõpetas 1894. aastal Gori kirikukooli · Tiflisi õigeusklik vaimulik seminar Sisepoliitika · GULAG - üle Nõukogude Liidu olevad sunnitöövõrgustikud, karistust kandis üle 5,5 miljoni inimese · Isikukultus (juhikultus) · Repressioonid o tsistka - suurpuhastus, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader o näidiskohtuprotsessid avalikult oli need suunatud kommunistliku partei ühtsuse tagamisele ja selle kildkondlike huvidega õõnestajate paljastamisele, tegelikult aga esitati neil kõrvuti nii tõepäraseid kui ka võltsitud tõendeid ja manipuleeriti pealtvaatajatega, et mõista hukka ...
Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Rahvaarv:84,2 miljonit Pindala:329 560 km2 Rahaühik: dong Pealinn: Hanoi Riigikeel: vietnami keel Vietnami lipp Vietnami vapp Lähisajaloo kronoloogia 1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega. 1960 Lõuna-Vietnamis ühinevad president Ngo Dinh...
VIII. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PÄRAST II MAAILMASÕDA (NSV LIIDU ja HIINA RV näitel): 1. NSV LIIT 1945.-1985.a.: 1.1. NSV Liit J.Stalini valitsusajal (1945.a.-1953.a.): · Majandus: II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud. Sõja ajal hukkus 20- 30 miljonit inimest. Riigi läänepiirkondades oli sõjategevuse tulemusena hävitatud kümneid tuhandeid ettevõtteid, seetõttu oli kasvanud riigi idapiirkondade majanduslik osakaal. Stalini eesmärgiks sai sõjajärgsetel aastatel riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust; põhjuseks alanud külm sõja ja võidurelvastumine lääneriikidega). Riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis. Teataval määral aitas tootmise taastamisele kaasa ka NSV Liidu, kui võitjariigi staatus, sest kaotajatelt saadi reparatsioonidena mi...
KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele. Oli valmis konfliktiks läänega. · Lääne algul järeleandlik, hiljem soovis astuda vastu kommunismi levikule. Trumani doktriin. · Reageerides NSV Liidu tekitatud sõjaeelsele õhkkonnale, kuulutas USA president Harry Truman 1947.a Trumani doktriini. · Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii ...
Kommunism Sõnad ,,Kommunism" ja ,,kommunist" Tulid kasutusele Prantsusmaal. Sõna ,,kommunism" tuleb prantsus keelsest ja seda võib tõlkida kui kommuun või ühisomand. Sõna ,,kommunism" tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine K...
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse ...
annaabi.ee 
