Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes Käskimine - IK ·range tegevuse koordineerimine ·distants alluvaga ·ühesuunaline kommunikatsioon, võimu kasutamine ·alluvate kuulekus, nende ootustega mittearvestamine ·juht määrab eesmärgid ja otsustab ise - peab end kõige kompetentsemaks ·juht esitab otsusesd rangete korraldustena koos sanktsioonidega ·juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ja kontrollib täitmist Sobib madala tööalase küpsuse puhul - nii psühholoogiline kui professionaalne küpsus madalad Sotsiaalne soodustamine - teooriad · Kõrgendatud valmisolekuseisundi teooria Hõlbustatud on dominantne vastus Samas head võimlejad tegid publiku juuresolekul vigu, algajaid ei seganud publik (Paulus & Cornelius 1974) · publiku efektid rohkem vigu, sest inimene on tugeva tungi seisundis. Järeldused: Sotsiaalne soodustamine esineb lihtsa tegevuse puhul kiirus, jõupingutus. Grupiliikmete ressurss Ressursside seostamine:
Missioon on org. eksisteerimise põhjus ning ta kirjeldab väärtusi, püüdlusi, kliente ja turuosa, kellele tegevuse tulem on suunatud. Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. 15. Erinevad infokanalid ja nende kasutamine organisatsioonis · Ametlik - peamiselt kirjalik suhtlemine, suhtlemisvõrgustik range ja seotud struktuuriga · Mitteametlik peamiselt vahetu suuline kontakt ja grupisisene suhtlemine, suhtlemisvõrgustik toimib vastavalt isiklikele eelistustele ning kujuneb sageli spontaanselt Info kanal Tagasi-side Suhtlemis-tüüp keel sisukus
põhitegevust. Vahepealse kestusega e taktikalised plaanid (1-2 aastat) lühiajalised e operatiivplaanid suunatud konkreetsele tegevusperioodile. Eesmärgid peavad olema konkreetselt sõnastatud, mõõdetavad, realistlikud ja ajastatud. · Inimesed kujundavad organisatsiooni sotsiaalse süsteemi. Oluline arvestada: inimeste teadmised ja oskused; tegelikkuse tajumine ja väärtused + hoiakud. Org. sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja tuleb tööle, sõlmivad org. ja töötaja omavahel psühholoogilise lepingu, milles kumbki pool kohustub andma ühise eesmägi nimel teatud panuse. · Tehnoloogia eesmärgi saavutamiseks kasutatavad vahendid (materiaalne külg) · Struktuur määratlev inimeste jaotumise org. hierarhias, rollid ja rollisuhted. Org struktuur peaks lähtuma org eesmärkidest. See millist org. struktuuri kasutada, sõltub org. küpsusastmest ja keskkonnast
Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja bioloogia Surve kohandu miseks Veen mine, m õjutamine Grupikäitumine · Sotsiaalsetest suhetest Eelarvamused A gressioon Meeldivus ja intiimsus Abistamine, altruis m Seos teiste teadustega Sotsiolingvistika Sotsioloogia Isiksuse psühholoogia Kognitiivne psühholoogia Sotsiaalantropoloogia Seos teiste teadustega · SP ja sotsioloogia S uurib p õhiliselt gruppe, SP indiviide. Nt. abielusuhted: S: lahutuste, abielude tendentsid. SP: mis tekitab indiviidil s ü mpaatiat või antipaatiat. · Lisaks SP kasutab eksperi mente manipuleerides erinevate faktoritega. S on see
suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4. Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 9. Kohesiivsus- Kohesiivsus näitab, mil määral on grupi liikmed grupist huvitatud ja soovivad olla selle osaks. Reeglina need liikmed, kes soovivad grupis olla, püüavad grupis häid suhteid säilitada. Juhul kui grupi normid on kooskõlas organisatsiooni normidega, on kõrge kohesiivsusega grupid organisatsiooni seisukohalt väga positiivsed, kuna nad üritavad normidest kinni pidada. 10
osapanusega 2. Väärtus, mida grupiliige saab, peab olema vastavuses tema investeeringuga( aeg, raha, vms) 3. Grupiliikme tasu peab olema vastavuses tema kuludega ehk sellega, mida ta ära annab. 4. Kuim mõne grupiliikme investeering on suurem kui teistel, siis on ka tema panus suurem ja seetõttu peab saama suuremat tasu. Suheldes kõrgema staatusega grupiliikmetega, on kulu-tulu suhe parem, sest kõrgema staatusega liige ja temaga suhtlemine suurendavad tulu. Inimesed eelistavad suhteid inimestega, kelle staatus on nende omaga sarnane või sellest pisut kõrgem. Ühesuguse staatuse ja maailmapidliga inimeste suhted on stabiilsemad. Grupi ühistegevus Balesi käsitluses: Ühistegevuse mõõtmisvahendi IPA autor. Ühistegevuse mudeli aluseks on idee, mille kohaselt iga probleeme lahendav grupp seisab silmitsi kahe valdkonnaga-instrumentaalse ehk ülesandele suunatud ja ekspressiivse ehk sotsioemotsionaalsega.
huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ühiste huvidega inimesed. Võivad olla seotud tööülesannetega, aga ka isikliku tegevusega. Huvigruppide tegevus toimub tavaliselt töökohas. Nt. enesetäiendusega seotud ühendused (keeleõpe) 2. Sõprusgrupid omavaheliste suhete alusel. Liikmetele meeldib üksteisega suhelda. 4.Grupi norm ( the group norm) - Grupinormid on grupi poolt aktsepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimimisviisid. 5.Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges.
ja gruppidest. - Sotsioloogia - inimühiskonna funktsioneerimise, organisatsiooni, arengu ja eri ühiskonnatüüpide süstemaatiline uurimine. - Antropoloogia - teadus, mis käsitleb inimest ja tema olemust (bioloogiline ja sotsiaalne uurimissuund). Juhtimise funktsioonid: - Planeerimine - otsustamine individi ja grupi tasandil. - Organiseerimine - individuaalsus. - Mõjutamine - eestvedamine, motiveerimine, grupiomadused, suhtlemine. - Kontrollimine - suhtlemine, info. - Organiseerimine - protsess, mille käigul luuakse kõigi organisatsiooni ressursside kasutamise kord. - Organisatsiooniteooria - organisatsiooni struktuuri, selle dünaamika ja sotsiaalsete suhete igakülgne analüüs. - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldanud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevust kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 3 Suhtlemisega seotud rollid:
üksikuid elemente siduvad tegevused. Sõna organisatsioon pärineb kreeka keelest ning tähistab korrastust ja kooskõlaliseks tervikuks korrapäralisust. Me sünnime org, saame hariduse org ja enamik meist töötab suurema osa elust mingi organisatsiooni heaks. 4. Organisatsiooni eesmärk, missioon, visioon Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda, visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. Organisatsioonieesmärk on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine kasum on hea tegevuse tagajärg ja äritegemise eeldus. Juhi ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni olemus ja toimimine sõltub juhtimisest. Missiooni paikapanek on esimeseks sammuks ettevõtte tegevusprofiili määramisel. Org juhtimise seisukohalt on missiooni määratlemine tähtis, sest võimaldab luua hea kujutuspildi org olemusest ja väärtushinnangutest
Grupiliikmete koordineeritavuse tase on kõrge. Grupiliikmed tegutsevad pigem koostöö kui võistluse õhkkonnas. 4 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Võistlus vs koostöö Grupid kalduvad üldjuhul kahte äärmusse: nad on kas koostöö või võistleva iseloomuga. Koostöögruppi saab iseloomustada järgmiste sõnadega: avatud ja aus suhtlemine, usaldus, ressursside ühendamine ja sidusus. Koostöö käigus tõuseb loovuse tase, toetamine ja jagamine, interpersonaalsed oskused, koostööalased oskused ja väärtused, positiivne enesekriitika, positiivne suhtumine gruppi ja ülesannetesse, eristuv mõtlemine, individuaalsete ja kultuuriliste erinevuste aktsepteerimine. Koostöögrupi peamiseks eesmärgiks on grupieesmärk (näiteks jalgpallimeeskonna eesmärgiks värava löömise kaudu võita vastast).
.........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10.................................................................................................39 3.2. Meeskonnatöö organisatsioonis.......................................................................42 Eksamiülesanne 11.................................................................................................47 3.3
Liider Liider · madal ülesande ja suhete fookus · suunatud ülesandele, vähem suhetele · liider jälgib kulgu eemalt · liider võtab vastu otsuseid Järgija Järgija · kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi · puuduvad oskused, toimetulekuks ebakindel 6. Kuidas mõjutab töötaja efektiivsust erinevate ülesannetega täitmisel: · Tunnetel põhinev analüüs F · Loogikale põhinev analüüs T · Intuitiivne tunnetus N · Meeleline tunnetus S Inimestevahelised erinevused seisnevad funktsioonides, mille abil inimesed sise- ja väliskeskkonnas orienteeruvad (kuidas nad eelistavad informatsiooni tajuda ja töödelda). Meelelisus vs intuitiivsus
Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja laboratoorne eksperimentIntervjuuHindamiskeskus ja eksperthinnangud 4
Funktsionalismi seisukohalt viib INNOVATSIOONIDE KUHJUMINE uute normide kehtestamisele (näit. abielulahutused), konfliktiteooria näeb normide muutumist MÄSSU kaudu. 10. Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele SOTSIAALNE KONTROLL - ühiskondlikud meetmed inimeste normipärase toimimise tagamiseks, vahendiks SANKTSIOONID e. normide täitmisele sundimise normid. SANKTSIOONIDE LIIGID (tabel): Positiivsed formaalsed: autasustamine, premeerimine, edutamine Pos mitteform: tunnustus, heakskiit, toetus, austus, autoriteet Negatiivsed form: trahv, hoiatus, arest, vangistus, väljaheitmine, surmanuhtlus Neg mitteform: väljanaermine, tõrjumine, hukkamõist, rahulolematus Enamik sanktsioone mõjub ootusena. Tugevamat mõju toimimisele omavad mitteformaalsed sanktsioonid. 11. Sotsiaalse kontrolli ajalooline areng TÖÖSTUSEELSES ÜHISKONNAS - oli hälbivusega võitlemise põhivormiks
keerulises olukorras TULEMUS: organisatsiooni toimimise aluseks peetakse tehnoloogiat organisatsioon toimib kui masinavärk F.W.Taylor, Teadusliku juhtimise põhimõtted, 1911 Juhi ja töölise rollid peavad olema selgelt eristatud (mõtlemise eest töölistele palka ei maksta) Õige töö jaoks tuleb valida õige inimene Töö peab olema standardiseeritud ja lihtsustatud Minimaalne arv liigutusi, soovitavalt üks tööoperatsioon ühe töötaja kohta 2 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Tööülesande sooritamiseks on vaid üks sobiv viis Teaduslik juhtimine Eelised: · Tööprotsesside läbipaistvus ja täpsus suurenes · Erialateadmiste massilisus spetsialiseerumise tagajärjel · Lühiajaliselt suur tootluse kasv · Sobib väga hästi, kui tööd teevad robotid!
Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri Juhi roll: administratiivne ja kontrolliv Liidri roll: mõjutada (kujundada) kaastöötajate tegevust (käitumist) ressursside hankimine ja jaotamine visiooni loomine, tegevuse korraldamine innustamine töötajate rakendamine motiveerimine läbi väljakutsete 4. Formaalsed ja mitteformaalsed liidrid. Formaalsete juhtide tööülesannete hulka kuulub nii juhtimine kui ka eestvedamine, erineb mitteformaalsest formaalsete õiguste ja võimu ulatuse poolest. Mitteformaalne liider- gruppi kuuluv inimene, kes oma teadmiste, kogemustega, ideede ja soovitustega toetab gruppi eesmärkide saavutamisel. 5. Juhi efektiivsust määravad tegurid. Liidri efektiivsuse tagab teiste taju temast, edukuse
3a) Töö võtab alati nii palju aega, kui on selle sooritamiseks antud. ( Töö sooritamiseks ette nähtud raha kulutatakse alati ära.) 3b) kasvav juhtimispüramiid - iga ametnik püüab oma olemasolu õigustamiseks omada alluvaid. 3c) liialdamine aruannete ja dokumentidega kui illusoorne töö. 4. PETERI PRINTSIIP. Töötajaid edutatakse lähtuvalt nende kompetentsusest antud ametikohal seni, kuni nad jõuavad ametikohale, kus nad enam kompetentseks ei osutu. Sellele kohale jääb töötaja püsima. MISTAHES HIERARHIAS ON IGAL TÖÖTAJAL TENDENTS TÕUSTA OMA EBAKOMPETENTSUSE TASANDILE. 5. INFORMATSIOONI MOONUTAMINE HIERARHIA KESKMISTEL ASTMETEL. Alluvad püüavad end näidata ülemuste ees võimalikult kompetentsetena ja varjavad möödalaskmisi. 6. KAFKA SÜNDROOM. F. Kafka romaani "Protsess" peategelane langeb bürokraatliku vägivalla ohvriks, mida iseloomustab ametnike pime allumine kättesaamatus kõrguses
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
anoomia ja enesetapud . r. merton : normide konflikt - olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega . hälbiva käitumise tüübid kohanemisel anoomiaga (r. merton) 7. Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele ühiskondlikud meetmed inimeste normipärase toimimise tagamiseks, vahendiks SANKTSIOONID e. normide täitmisele sundimise normid. SANKTSIOONIDE LIIGID: FORMAALSED MITTEFORMAALSED POSITIIVSED autasustamine tunnustus heakskiit premeerimine toetus austus edutamine autoriteet kiitvad kuulujutud NEGATIIVSED trahv hoiatus imestus
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks Allikas: Hayes, N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED. Kirjastus Külim 1) Rolli mõiste ja tähtsus. Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega ja loomulikult mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle. 2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid. Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame teistega suheldes. Sotsiaalsed rollid on: 1. Pikaajalised rollid: hõlmavad perekonnasuhteid tütar, poeg, lapsevanem, elukaaslane. 2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused nad esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. (NT: Meditsiiniõe rolli saab mängida koos ke
· Sotsiaalsed tegurid - elanike vanuseline ja sooline koosseis, piirkondlik paiknemine, haridus . · Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas. · Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. · Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 2. Missugune on eesmärkide, visiooni ja missiooni roll organisatsioonikäitumise kujundamisel? Organisatsiooni eesmärk, põhiülesanne, on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine, sest kasum on hea tegutsemise tagajärg ja äritegemise eeldus. Sellest lähtutakse äriplaani koostamisel. Ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni missioon on õigustus organisatsiooni loomiseks ja on otseselt seotud selle organisatsiooni tuumikkompetentsi ning väärtustega. Missioon peab siduma organisatsiooni liikmed ja andma aluse jõupingutusteks ühise eesmärgi nimel.
- Eesmärk süstemaatiliselt argumenteerida ühe võimaluse poolt ja teise vastu 1. luua testitavad hüpoteesid 2. vali sobilik lähenemisviis uuringule. Survey (kaardistus) 3. andmete kogumine 4. andmete anaklüüsimine ja järelduste tegemine 5. tulemuste jagamine teiste teadlastega Protseduurid vt slaide, loe raamatust 2. Sotsiaalpsühholoogia ajalugu, 20.02.2018 120 aasta vanune teadus, enamus arengust viimase 60 aasta jooksul. Kaks sotsiaalpsühholoogiat: - psühholoogiline: keskmes on indiviidi reageerimine sotsiaalsele stiimulile - sotsioloogiline: grupid või sotsiaalsed muutujad, sotsiaalsed rollid, kultuurinormid jms Üleskutse need valdkonnad omavahel ühendada (Backman, 1983). Kirjeldav sotsiaalpsühholoogia - Ulatus kuni 19.saj II pooleni. Inimene vajab eksisteerimiseks ühiskonda oli mõlema seisukoht. Inimene on sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse produkt. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018
Funktsionalismi seisukohalt viib INNOVATSIOONIDE KUHJUMINE uute normide kehtestamisele (näit. abielulahutused), konfliktiteooria näeb normide muutumist MÄSSU kaudu. 7. Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele SOTSIAALNE KONTROLL - ühiskondlikud meetmed inimeste normipärase toimimise tagamiseks, vahendiks SANKTSIOONID e. normide täitmisele sundimise normid. SANKTSIOONIDE LIIGID: FORMAALSED MITTEFORMAALSED POSITIIVSED autasustamine tunnustus heakskiit premeerimine toetus austus edutamine autoriteet kiitvad kuulujutud NEGATIIVSED trahv hoiatus imestus arest vangistus rahulolematus
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
Ettevõtte majandusõpetus Ettevõtjaks on füüsiline isik või äriühing Osaühing Oü. on piiratud vastutusega ühing. Osanikud oma varaga ei vastuta. Algkapital 10000 ( 1. sept. 1999 40000 ). Oü. vastutab oma tegude eest kogu oma varaga. Osanik ei ole oü. omanik. Ta maksab sisse algkapitali ja saab õiguse saada osa oü kasumist. Likvideerimisel õigus saada osa oü. varast. Asutamine Oü. asutamisel võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud kaasa arvatud ükiskisik. Asutajate liikmeks võivad olla ka riik ( ettevõte ) või omavalitsus. Asutamisel tuleb sõlmida asutamislepining, üksikisiku puhul asutamisotsus ja põhikiri. Asutamislepingus peab kirjas olema ühingu nimi, asukoht, andmed asutajate kohta, osakapitali suurus, osaku väikseim nimiväärtus (min. 100 kr. või selle kordne), osade eest tasumise kord, aeg ja koht. Mitterahaliste sissemaksete korral hindamiskord. Asutamislep. kinn. Oü põhikiri ja valitakse juhat
olulise osa mina-pildist, mis annab oma panuse sotsiaalsesse suhtlemisse ja võib mõnikord selle ka määrata. Peame olema hoolikad, tegemaks kindlaks, et sellised sotsiaalsed tegurid nagu entnotsentrism, ennustuste iseeneslik teostumine ja eksperimentide nõudmiste iseloom ei moonutaks meie sotsiaalpsühholoogilisi arusaamu inimloomustest. 3 Vestlemine ja suhtlemine Mitteverbaalse kommunikatsiooni gruppid (- Argyle): - kõnet abistavad - kõnet asendavad - hiakuist signaliseerivad - emotsioonidest signaliseerivad - Sõnatud vihjed - toimingud või signaalid, mis ilma sõnu kasutamata edastavad teistele infot kas sihilikult või alateadlikult. - Parakeel - rääkimisviisis sisalduvad sõnatud vihjed, mille sekka kuuluvad hääletoon, pausid ja täitehäälitsused.
KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
Sotsiaalset tüüpi inimene (, ) Poliitiku tüüpi inimene (, ) Religioosset tüüpi inimene () 19. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head saavutused, töö kõrge kvaliteet Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näit. töösse suhtumine, suhtlemisviisid 20. Suhtlemine on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimeste vaheline teabe vahetuse protsess. 21. Eduka suhtlemise saavutamiseks peab olema sõnum, mis koosneb 4 komponendist: 1. SISU - tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega; 2. MINA - tahk tähendab teavet edastajast. Kuulaja võtab info vastu visuaalselt; 3. SUHTE - tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 4
Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 1947) · K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog(gestaltpsühholoogia põhiidee: inimene püüdleb terviklikkuse poole), sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. nt Lewin ja ta kolleeg jälgisid ettekandjaid, kes mäletasid, mis klientidel maksmata oli, kuid unustasid kohe makstud osa, sest see ei häirinud enam nende välja. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. · Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ..
ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile. Selle eesmärgiks on parandada organisatsiooni võimekust ühendades erinevaid väiksemaid eesmärke kogu organisatsioonis
......................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest
4. grupis valitseb ühine liikmeksoleku ehk meie- tunne. 17.Esmased ja teisesed grupid (Cooley) Vastus: Charles Horton Cooley (1864-1919) -esmased ja teisesed ehk primaarsed ja sekundaarsed grupid. Esmased grupid. Väikesed grupid. Soojad, intiimsed ja isiklikud sidemed. Suur ühtsustunne, eesmärkide ühtsus, sarnase ilmavaate jagamine. Ei eeldata kindlaid hüvesid või kasu inimestevahelistest suhetest. Teisesed grupid. Suuremad grupid. Vähesed emotsionaalsed sidemed. Formaalsed suhted. Kõigil liikmetel on mingi ühishuvi, kuid kontaktid grupi liikmete vahel suhteliselt ajutised ja rollid on kindlalt määratletud. Suhtlemine suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele. 18.Kogukond ja ühiskond (Tönnies) Vastus: Ferdinand Tönnies(1853- 1936) kogukond ja ühiskond. Kogukond (Gemeinschaft) Inimesed omavahel mitteametlikult seotud, tunnevad üksteist paljude põlvkondade jooksul. Valitsevad esmasele grupile omased suhted. Neid