ETOLOOGIA II moodul Ürgema needus 14.nov R. Mänd Kõigepealt olid ainuraksed · Sigisid pooldumise teel (geneetiline materjal kahekordistub, seejärel rakk pooldub kaheks tütarrakud saavad identsed DNA) Umbes miljon aastat tagasi hakati suguliselt sigima · DNA kahekordistub, liitub teistega, DNA saab olema varieeruvam, pole enam identne oma esivanematega · Geneetilise konkurentsi võitluses on oluline oma DNAd edasi anda. · Suguline sigimine levis väga kiiresti tänaseks vähe järele jäänud vähe neid, kes enam ei sigi suguliselt.
Mehed on naistest enam motiveeritud (kohastunud) riskima ning võimu ja raha omama, sest meeste kasu riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem kui naistel. Emastel on aga võimalus sigimispartnereid valida ja neil on ka ebaõnnestunud partneri valiku puhul rohkem kaotada. Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikult valida, et kindlustada maksimaalne isahool ja/või lähetada oma geenid järgmistesse põlvkondadesse koos võimalikult kvaliteetsete isaste omadega. Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga maksimeerisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad. Naised otsivad ressursse, vanemat partnerit, pakuvad atraktiivsust ja otsivad pühendumist. Mehed pakuvad ressursse, otsivad nooremat partnerit, atraktiivsust ja mõned pakuvad pühendumist. Rikastel meestel ja vaestel naistel on rohkem lapsi. Paariväline seks on sagedasem siis, kui võimalus viljastuda on maksimaalne.
Seevastu tingimustes, kus keskkonnaressursside hulk varieerus ajas väga tugevasti ja etteennustamatult, osutus ESS-ks biparentaalne (mõlema vanema poolne) hool järglaste eest. Sellega seoses on tähelepanuväärne, et näiteks altritsiaalsetel linnuliikidel puudub isahool enamasti vaid sellistes elupaikades, kus toitu esineb nii rikkalikult, et emased suudavad ka üksinda selle piisava hankimisega hakkama saada. Ressursside või emaste leviku tüüp Isased, kes sigimispartnerite hankimisel kasutavad intraseksuaalse valiku teel kujundatud meetodeid, saavad suurendada oma sugupartnerite arvu kahel peamisel viisil: otseselt, "allutades" endale ja kaitstes konkurentide eest mitut emast; kaudselt, hõivates võimalikult palju ressursse, millest emased sõltuvad (näiteks kaitstes suuri toitumisterritooriume, kus leiab toitu mitu emast).
enne eksperimendi püstitamist tuleb objekti tundma õppida nn. pilootuuringute käigus. Käitumise vaatlemise ja kirjeldamise tulemusena luuakse looma etogramm käitumisaktide mustrite üleskirjutus. Ogaliku sigimisaegse käitumise etogramm: siksak-tants, pea alaspidi ähvarduspoos, pesa ehitamine, pesa õhutamine, pesast läbi pugemine, marja viljastamine jne. 5. Neli küsimust käitumise kohta. Väljakujunemine, vallandumine, funktsioon, evolutsioon 6. Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, vallandumise, funktsiooni ja evolutsiooni kohta. Väljakujunemine kas isaogaliku pesaehitamisfunktsioon on täielikult kaasasündinud või paraneb aja vältel. Vallandumine millised stiimulid vallandavad isaogaliku sigimiskäitumise. Funktsioon miks esitab isaogalik emasele siksak-tantsu. Evolutsioon kas siksak-tants oli ka ogaliku eellastel. 7. Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse.
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu
ületähtsustasid loomade õppimisvõimet ja sellest tulenevat käitumise plastilisust. Etoloogide vastus: nature, sünnipära ületähtsustasid liigiomaste stereotüüpsete käitumismustrite osakaalu käitumises, pidasid enamikku käitumisest kaasasündinuks alahindasid kasvutingimuste ja õppimise rolali käitumise kujunemises. Biheivioristid võtsid omaks, et evolutsioon on loomad kujundanud erinevaiks ja et õppimisvõimel on liigispetsiifilised piirangud. Etoloogid loobusid käitumise täieliku stereotüüpsuse ja paindumatuse ideest mõistsid, et teatud ulatuses allub käitumine keskkonnamõjudele ja on õpitav õppisid oma ideede kontrollimiseks kasutama eksperimentaalset lähenemist samuti, nagu seda olid teinud vaidluspartnerid. Vastuolu tulemus – kontseptsioonide lähenemine, süntees.
Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus ning nende abil saab üles kirjutada käitumisaktide mustri e etogrammi. Ogaliku sigimisaegse käitumise etogrammi peamised elemendid: 1)pesa ehitamine 2)pea-alaspidi ähvarduspoos 3)siksak-tants 4)pesast läbi pugemine 5)marja viljastamine 6)pesa õhutamine. Neli küsimuste kategooriat käitumise kohta. Kuidas kujunes käitumine välja? Motivatsioon? Funktsioon? Evolutsioon? Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, motivatsiooni, funktsiooni ja evolutsiooni kohta. Kujunemine: Puudutavad käitumise tekkimist ja arengut isendi elu jooksul, käitumise ontogeneesi, selle seaduspärasusi. 1) kas isasogaliku pesaehitusoskus on täielikult kaasasündinud või paraneb vastavalt kogemuste kasvuga? 2) kas isasogalik hakkab emast kosima juba esimesel kokkupuutel või peab ta enne õppima, et just see on sobiv käitumisviis emase suhtes?
mandumisele, vähendab pidevalt tema võimeid ja kutsub lõpuks esile tema kadumise Liikide välja suremine: et olemasolevad eluvormid maailma ära mahuks, on olnud vajalik paljude varasemate eluvormide väljasuremine nii isendite, liikide, perekondade kui sugukondade tasemel. Lamarcki teoorias ei esinenud liikide välja suremist, vaid algelistest olestest arenenumate organismide arenemine. Darwin loob ka sugulise valiku mõiste - isaste organismide võitlus paarilis(t)e pärast. Lamarck: elu võib tekkida pidevalt uuesti Sarnasus: Järeltulijad on alati veidi erinevad eelkäijast ,,seesmiste põjuste" e juhuslike mutatsioonide tõttu. (suguline paljunemine + mutatsioonid) Mõlemad eksisid selles, kui arvasid, et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal, päranduvad järglastele. (Darwini oma mõtete areng viis teda paraku selleni, et hilisem Darwin oli tegelikult lamarkistliku vaate pooldaja - st
Statistilised meetodid, et hinnata LV mõju pidevatele tunnustele populatsioonis. Saltatsionistid eitasid LV-d ja arvasid, et muutused pidid toimuma hüppeliselt, kuna vahepealsed vormid ei olnud nende meelest kohased ja LV peaks neid siis elimineerima. Lamarkism oli valdav omandatud tunnused on päritavad, liigid muutuvad, kuid ei jagune ega kao. Primitiivseid liike tekib juurde. Sisemine täiustumistung, sunnib saama järglasi, kes on temast paremad. Darwinil oli kaks seotud teooriat evolutsioon (liikide muutumine ja jagunemine, paljude liikide väljasuremisega) ja LV (kui evolutsiooni mehhanism). Evolutsioon on hargnemine vastavalt kohanemine uute keskkonnatingimustega. Puudub vajadus hierarhiale, lihtsalt keerukale. 9. Miks ei leidnud Darwini idee LV-st tema kaasajal toetajaid? Usuti, et liigid muutuvad, aga ei usutud, et need toimuvad sammhaaval. Kuna erinevused eri kehaosade vahel on liiga erinevad, vahepealsed vormid ei saa olla kohased. Kuna pärilikkust ei
Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend · Unitaarsed organismid no problem. Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid, kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodust org osad, mis on natuke, pooleldi või täiesti iseseisvad. Nt liivtarna elu. Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete
26 DEMÖKOLOOGIA – populatsiooni ökoloogia Demökoloogia eesmärk on selgitada, mis asjaoludel populatsioonid tekivad, püsivad, kasvavad ja hääbuvad. Need on 4 faasi, mille iga populatsioon läbi teeb. Bioloogilise liigi keskmine eluiga on 106 aastat. N – Populatsiooni tihedus. Konstantsel pindalal on populatsiooni tihedus ekvivalentne liikmete arvuga. Tihedust tunnetab iga isend iga oma keharakuga. Millest populatsiooni tihedus (N) sõltub? Võrrand on parameetriteta. Parameeter – mingi üldistav suurus. Võrrandites muutujate kordajad mis näitavad, mis intensiivsusega mingi jõud võrrandit mõjutab. Npraegu = Nenne + sünnid – surmad + immigratsioon – emigratsioon Nenne – Eelmine ajavahemik, mis pani baasi praegusele olukorrale. Nt: Euroopa naaritsa populatsiooni suurus Hiiumaal. N praegu = N enne + Sünnid – surmad
Ka loomariigis võime me igal pool kohata kohastumuslikult väärtuselt võrdseid, kuid väliselt erinevaid alternatiivseid kohastumuslikke tunnuseid. Näiteks lehmad ajavad kärbseid eemale sabaga, inimene käega. Elevant haarab kõike londiga, ahv käega, kass hammastega. Hakkama saavad kõik ühtviisi hästi. Veiste sarved on nahamoodustised, hirvlaste sarved aga luumoodustised. See ei pruugi üldse seotud olla mingite ökoloogiliste kohastumustega, vaid võib-olla evolutsioon lihtsalt kasutas erinevatel aegadel juhuslikult erinevat "toormaterjali", et toota funktsionaalselt sarnaseid kehaosi. Samas tõestada selliseid väiteid on raske. Hirvede sarved vahetuvad igal aastal, veiste omad seevastu mitte. Ehk on sarvede erinev lähtematerjal siiski kuidagi seotud näiteks pulmaturniiride sesoonsete erinevustega või toidukonkurentsiga, olles adaptiivne? Lõpuks on paslik meenutada esimeses peatükis kirjeldatud ohtu sattuda panglossianismi "rappa"
vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3
elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne.
liigiomased käitumisavaldused (Mänd, 1998). Kevad on armastuse aeg, õnne sünonüüm. Varakevadel mutuva varblaste ,,hommikused nõupidamised" lööminguteks: isavarblased ajavad ennast üksteise ees puhevile ning tülitavad ebaviisakalt emaseid. Kaklused sagenevad lahingut lüüakse iga vähemagi sobiliku pesaehituse nurgakese pärast. Kui korter on soetatud, satub ta veel suuremasse erutusse ja säutsub järelejätmatult emaste tähelepanu äratamiseks. Tuleb ette, et emavarblane lendab lbi kogu küla pesad. Kui ta on korteri valinud pannakse talle peale kõik linnuabielu õigused ja kohustused. Kaitseb väga hoolikalt oma pesa. (Starikovits, 1990). Hangelinnud ootavad ära emste saabumise. Kui viimased on kohale jõudnud, siis isalinnud kõigepealt tõrjuvad emaseid, suhtuvad neisse vaenulikult (arvati, et ei tunne ära, kes saabus)
LV annab evolutsioonile suuna, kuid kasutab selleks ilma mingi kindla eelissuunata muutusi – mutatsioone, mis on juhuslikud. mis on valiku ühikuks – objektiks, millele kohandub fenotüübiline adaptsioon ja/või mille sagedus muutub LV toimel? a) geen Dawkins replicators and vehicles meiotic drive – mingi geenilookus mõjutab meioosi, eelistades mingit alleeli teisele. b) rakk c) indiviid d) grupp LV võib toetada altruismi, nt linnupopulatsioonides kasvab järglaste ellujäämus, kui pesitsejal on „abistajaid“, kes siis võivad aga ei pruugi ise paljuneda. altruism sellel juhul peab tõstma fitnessi st peab ületama reproduktiivsuselt egoistliku käitumise. grupivalik ei prevaleeri indiviidi tasemel valiku üle.
tumedamaks. soositud on tumedamad teod, heledad surevad välja. lõhestav valik - soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid. Valgel taustal tumedad kivid. Valged ja tumedad jänesed jäävad ellu ja hallid surevad välja. suguline valik (loodusliku valiku erijuht) - kujundab sugupooltel selliseid omadusi, mille tõttu on nad edukamad olelusvõitluses paarilise pärast. Emased ja isased loomad ei näe ühesugused välja. Võitlus isaste vahel v emaste vahel. Paabulinnu saba on emase leidmisel kasulik aga ellujäämisel mitte niiväga (jahimehed). Muutlikkus (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne)- Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Mittepärilik muutlikkus- modifikatsiooniline. Keskkonnast tingitud muutused. Käe põletamisel jääb arm. Pärilik muutlikkus- mutatsiooniline ja konbinatiivne. Kombinatiivne: muutused toimuvad genotüüpides suurakkude moodustumisel ja viljastumisel
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2013. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega
Liigist ja uurimiseesmärgist olenevalt võib vanuserühma määrata erisuguse täpsusega (nt ühe-, kahe-, kolmeaastane). Seisundiline ehk füsioloogiline struktuur – väljendame hinnangute kaudu (nt pallisüsteem). Isendite olukord, avaldub elujõulisusena, mis väljendab isendite konkurentsivõime, viljakuse, toitumuse, lopsakuse, kahjustatuse hinnangute kaudu. Nt kui rändline rõngastatakse, siis määratakse nende toitumust rasvavarude järgi rinnal. Sooline struktuur (sugude suhe) – emaste ja isaste isendite arvu suhe (loomade puhul). Erinevates elujärkudes saab märkida soolist struktuuri. Taimedel nt ühe- ja kahekojalised taimed. Ruumiline (territoriaalne) struktuur – nt rühmitatud, juhuslik. Sesoonne struktuur – avaldub nt üheaastastel taimedel. Ka loomade puhul. Nt lehetäidel suviti neli põlvkonda, kui isaseid ei ole. Etoloogiline ehk sotsiaalstruktuur – ainult loomadel. Ühe liigi isendite suhteil põhinev kooselukorraldus ja ruumijaotus
Oluline linnu liikumise suund ja saba ja pea vaheline suhe (see röövlindudel teistsugune, et hästi manööverdada), mille järgi Tinbergeni katse linnupojad vastavalt kas peitsid end rohu sisse või ei teinud välja – märk. Väljaheited – indeksiaalne märk organismist Jala- ja liikumisjäljed ja tegevusjäljed (sageli toitumisega seotud) – märgid Kui tavaline käitumisakt või tunnus muutub signaaliks, siis väheneb variatiivsus. Konvergentne evolutsioon – sarnasus tänu arenemisele samas keskkonnas. Ühele tegevusele võib evolutsiooni kaudu külge kleepuda märgikäitumisi, nt rästastel pea üles-alla liigutamine väljendab rahutust, kuigi algselt seotud lendutõusmisega. Gisela Kaplan: kui üks tuvi lennuasendi võttis ja lendu tõusis, reageeris kogu ülejäänud parv sellele kui signaalile, aga juhul kui tuvi ühe hooga kohe lendu ei tõusnud, vaid võttis korduvalt lennupoosi ja siis läks lendu, siis ülejäänud parv
4)Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. 5)See kandub edasi läbi põlvkondade. 6)Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest. Valik: Üks indiviid jääb ellu, areneb ja paljuneb ühes keskkonnas, kuid mitte teises. See viib populatsioonis ühtede tunnuste suurenemisele ja teiste vähenemisele Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. Pärimus Liikide evolutsiooniline ajalugu (fülogenees) sisaldab jälgi kohastumustest varasemate keskkonnatingimustega, mis võimaldab siduda praegu erinevaid liike ühise esivanema külge. 7. Mis on fitness (ökoloogias)? Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend 8. Mille alusel eristatakse bioome? Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires
LV toimib alati organismi või indiviidi tasemel paljunemiseelise kaudu. Alleelide sagedused populatsioonis muutuvad indiviidide kaudu, kelledel on erinev paljunemiskiirus ja -määr. Selles osas on aga vaidlusi veel palju ja mõned teadlased leiavad, et valik toimub põhimõtteliselt siiski kõigil tasanditel alates geenist ja lõpetades liigiga. Organismid ise ei tee midagi, mis võiks olla kasulik liigile kui sellisele. Iga isend konkureerib vaid oma liigikaaslasega, et saavutada edu paljunemises. Seepärast soosib LV selles suhtes vaid iga organismi isiklikke "ambitsioone", sest liigikaaslasega arvestamine soosib tegelikult olelusvõitluses mitte teda ennast, aga seda kellega arvestatakse. Altruistid on määratud populatsioonist kaduma. Samas tunduvad pealtnäha nii mitmedki indiviidide käitumuslikud omadused olevat altruistlikud ja alles lähemal vaatlusel selgub, et see tegelikult nii ei ole.
Lookus geeni asupaik kromosoomis. Homoloogilistes kromosoomipaari samades lookustes paiknevad alleelsed geenid, mis võivad olla: a) ühesuguste alleelidega b) erinevate alleelidega Homosügootsus olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed) antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba)
Lookus – geeni asupaik kromosoomis. Homoloogilistes kromosoomipaari samades lookustes paiknevad alleelsed geenid, mis võivad olla: a) ühesuguste alleelidega b) erinevate alleelidega Homosügootsus – olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed) antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba)
wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9d/Capybara- range.png ) KAPIBAARA SOTSIAALNE KÄITUMINE Maailma suurim näriline on väga sotsiaalne loom, nad püüavad igal hetkel üksteise seltsis olla. Keskmiselt on karja suurus 10 30 isendit, kui kuival perioodil moodustavad nad suuremaid gruppe, kus võib isendite arva ulatuda kuni 100-ni, sest siis on vee saadavus väiksem ning nad kogunevad iga võimaliku veekogu äärde. Karjas on isaste ja emaste suhe 1:2, st isaseid on poole vähem ja osad neist isastest on nö poissmehed. [], [] Päevasel ajal kapibaarad puhkavad ja on loiumad. Nad pidevalt ujuvad ja püherdavad vees, et võidelda kuumusega. Päikese loojudes hakkavad nad toituma aktiivsemalt, sest siis on nende jaoks piisavalt jahe, et eemalduda veekogude äärest. Erinevate gruppide vahel on keskmiselt 100 500 meetrised vahed ning nad ei häiri üldjuhul üksteist. Nad liiguvad pidevalt oma
putukatega). Sellisel koondumisel võib olla kaks täiesti erinevat põhjust. Üks on sotsiaalne, toimub näiteks rituaalne paaritumismäng ja partnerite valik (kotikute või muude loivaliste koondumine lesilatesse), või on moodustunud hierarhiline sotsiaalne süsteem, kus parema äraelamise nimel toimib tööjaotus (näiteks sipelgapesas või simpansikarjas). Teine võimalik põhjus on sügavalt isekas saakloomale on alati kasulik kui tema ja kiskja vahel on veel üks sama liigi isend (kiskja võtab lähima looma). Kui nüüd kujutada ette kahte sebrat, keda luuravad kahelt poolt kaks lõvi, võib ennustada, kuhu püüab asetuda kolmas sebra mõistagi kahe eelmise vahele nii, et mõlemad lõvid oleksid liigikaaslastega "varjestatud". Edasi mõeldes jõuame olukorrani, kus võimalikud sebrakarja juurdetulijad asetuvad eelistatult olemasoleva karja keskossa, kus nad poleks kiskja esimene valik nii tekib isekas kari.
Ökoloogia eksam (LOOM 01.105) Eksamite küsimusi läbi aegade. (2004 – 2015) 1. Milline lause on õige: A. Umbes 90% maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes 20% kulub taimede hingamisele? B. Umbes kuuendik maakera atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes pool kulub taimede hingamisele? C. Umbes sajandik atmosfääris leiduvast süsinikust assimileeritakse aasta jooksul taimede poolt, millest umbes neljandik kulub taimede hingamisele? Õige on B. Atmosfääri fond on kuus korda suurem kui aastane maismaa GPP. NPP aga ca 50% GPPS-t. 2. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-tunnus? A. Varjevärvus; B. Ere värvus; C. Mülleri mimikri; D. Bates’i mimikri; Händikäp-tunnus on kandjale kahjulik, ere värvus on seda kuna teeb saaklooma kiskjale kergesti märgatavaks. Seega on õige B. 3. Milline lause on
_ Käitumisprobleemide äratundmine _ Loomade kohtlemise õpetamine 4. Veise kodustamine ja selle tähtsus Ürgveis e. tarvas (Bos primigenius) _ 8 000- 2 000 a eKr. _ Kasutus: kultus, töö, liha, nahk, piim 5. Hobuse kodustamine ja selle tähtsus Metshobune (Equus ferus) _ 8 000- 2500 a eKr. _ 5 000 a tagasi- esimesed andmed, et hobuseid kasutati ratsutamiseks _ Przewalski hobune (Equus ferus Przewalskii) _ Kasutus- liha, nahk, piim, töö, kultus 6. Käitumise evolutsioon · Evolutsiooni kolm reeglit 1) Varieerumine- tunnus peab erinema populatsiooni isendite vahel 2) Geneetiline pärandumine- mõned tunnuste erinevused peavad geneetiliselt edasi kanduma 3) Looduslik valik- mõned tunnuste variandid peavad mõjutama ka isendite sigimisvõimet · Optimaalsus ja efektiivsus 7. Kodustamise eeldused _Toitumispüramiidi allosas e. taimtoidulised, v.a. koer ja kass _ Kasvukiirus hea, taimse toidu ümbertöötamine lihasmassiks tõhus
- siirdeid ehk metastaase uutesse kudedesse mööda organismi laiali (kõige ohtlikum vähi omadus) Vähi teke - Organismi normaalsed rakud võivad muutuda vähirakkudeks: - kiirguse mõjul - erinevate keemiliste ainete mõjul - viiruste tõttu - mutatsioonide tõttu genoomis, mistõttu rakud hakkavad paljunema Inimese organismis on geene, mis takistavad vähkkasvajate teket. Stress - stress organismi pingeseisund kaitseks negatiivsete müjude vastu - põhjused: temperatuur, õnnetused, põletikud, füüsiline ja vaimne pinge - pikaajaline stress ohustab organismi tasakaalu - lühiajaline stress spordi tegemine, eksam, armumine võib olla kasulik - muutused: südame töö kiireneb, vererõhk tõuseb, veri liigub stressis kudedesse - adrenaliini süntees suureneb (vereringe kiireneb, suureneb vere
osutumisel stabiliseeriv optimumi säilitamine lõhestav - tasakaaluasendit lammutav LV, mille puhul eelistatud tunnused lahknevad keskmisest eri suundades LOODUSLIK VALIK SUGULINE VALIK OLELUSVÕITLUS paarilise leidmine, valimine ellujäämine, toit, otsene võitlus ISASTE VÕITLUS EMASTE VALIK -otsene võitlus seksi eest -kui emane näeb otsest kasu -emase valvamine pärast paaritumist -isane aitab lapsi hoida -spermide võitlus -isane haldab suuremat ala (toit) -paaritumistropp järgmine ei saa -isane annab koos spermidega ka toitu (putukad) -kiili genitaal korjab vana sperma välja -isane annab palju sperme: kõik viljastatud
Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa.
suurusega (2*3,2*109) saame: (1 * 10-9 mut/bp/gen) * (2 * 3,2 * 109 bp) = 6,4 mutatsiooni generatsiooni kohta. 8. Millised on erinevad mutatsioonikiiruse määramise viisid? Millised võivad olla mutatsioonikiiruse ühikud? Mutatsioonikiirust on keeruline määrata, kuid seoses kogu genoomi sekveneerimise kasutamisega on mutatsioonikiiruse hinnangud täpsustunud. Oluline on arvestada replikatsioonide arvu, mille lookus läbib. Isaste imetajate gameetide tekkel on mutatsioonid palju sagedasemad kui emastel, sest spermatogeneesi käigus toimub palju rohkem rakujagunemisi kui oogeneesis. Mutatsioonide absoluutarv sõltub lookuse pikkusest. Mutatsioonikiiruse määramiseks kasutatakse kogu genoomi sekveneerimist või sugupuu- uuringuid. Mutatsioonikiirust võib väljendada terve genoomi, ühe lookuse või ühe aluspaari kohta. ajaühikuks võib olla DNA replikatsioonitsükkel (mittesuguliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
