ESTEETIKA Vastavalt õigekeelsussõnaraamatule on esteetika teadus ilust ja kunstist. Esteetika on filosoofia haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada.
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes
1. Milliseid teadmisi peab Alberti arvates omama hea maalikunstnik? Ja millis(t)est allika(te)st peaks kunstnik neid teadmisi eelkõige ammutama? Ei tohi oletada, et igaüks võib olla hea maalikunstnik, kui ta ei suuda selgelt mõista, mida ta üritab teha. Hea maalikunstnik mõistab tasapinna kontuure ja kõiki selle omadusi. Jääb ainult õpetada, kuidas järgida oma käega seda, mida õppinud on. Kõiki asju tuntakse läbi võrdluse. Võrdlus sisaldab endas sellist jõudu, mis demonstreerib objekte, mis on suured, väiksed või võrdsed. 2. Millist rolli mängib sealjuures geomeetria? Miks? Geomeetria annab algajale maalikunstnikule kunsti juhised, kuidas maalida. Hea maalikunstnik saab olla ainult see, kes mõistab tasapinna kontuure ja õpib tundma kõiki selle omadusi. 3. Miks peab Alberti maalikunsti teiste kunstide hulgas ülimaks? Maalimine sisaldab jumalikku jõudu, mis ainult e...
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja
BMW Läbi aegade Silver Eensalu BMW 3/15 · BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1913 lennukimootorite tootjana (Bayerische Flugzeug-Werke) Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Gustav Otto Flugmachinenfabriku, Saksamaa lennukitootja lähedal. · Aastal 1927 alustati Eisenachis väikese Dixi tootmist, mis kujutas endast litsentsi all toodetud Austin Sevenit. BMW ostis firma järgmisel aastal ja sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. II Maailmasõja agajärjed · Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid 3 aastaks ära BMW-de tootmise, seetõttu ei tootnud BMW autosid aastani 1952. · Idas võttis firma tehase Eisenachis üle riigifirma Awtowelo grupp. See firma pakkus BMW autosid müügiks aastani 1951, millal Baieri firma keelas kaubamärkide kasutuse: nime, logo ja "topelt-neeru" radiaatori iluvõrel. ·...
esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti- essentsialismi programm: 1. Traditsioonilise esteetika kriitika 2. Perekondlikud sarnasused 3. Avatud mõiste idee 4. Keeleline pädevus 2 Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 1. Traditsioonilise esteetika kriitika
Getri Mitt Moestilistika III ILU Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Ilu Umberto Eco raamatus ''Ilu ajalugu'' vaadeldakse nähtusi, mida inimesed on aastatuhandete vältel ilusaks pidanud. Side ilu ja kunsti vahel. Ilu pole kunagi olnud midagi absoluutset ega muutumatut. Sotsiaalne ühiskond kujundab meie vaatenurka ja arusaama ilust. Kindlasti ei olene see kultuuriruumist, nahavärvist ega soost. Kas inimestel on üldse julgust öelda ja mõelda mida nad tegelikult arvavad? Kes või mis on ilu? Või on see suhteline mõiste? Kas ilu ikkagi on vaataja silmades? Juba näiteks antiigist alates samastatakse ilu proportsiooniga ning hinnati kõrgelt ka vaimset ilu. Kreeka filosoofi Platoni meelest võrdus ilu sümmeetriaga. Mida sümmeetrilisem on nägu, seda esteetiliselt kaunim. Kõrge laup, põsesarnad, väike nina, kitsas lõug, täidlased huuled, suured silmad, lai silmavahe ning ideaalne nahk. Kuid ärgem unustagem, et...
Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Esteetika (kreeka keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud) on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika nagu teistegi teaduste aine ei ole midagi igaveseks antut, tardunut. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetika tekkis kauges minevikus (umbes 2500 aastat tagasi), orjandusliku korra perioodil Egiptuses, Babüloonias, Indias ja Hiinas. Esteetikaprobleeme uuriti põhjalikult valgustusajastul (valgustusliikumine). Esteetika kategooriad
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt
Kordamisküsimused esteetika eksamiks: Mis on esteetiline kogemus? Püüdke seda oma sõnadega määratleda. Esteetika on meeleline nauding. Kunsti ja ilu vaadates või nautides tekkinud tunnete, mõistete ja otsuste uurimine. Nimetage lühidalt vähemalt kolm levinumat esteetika definitsiooni! Kunsti filosoofiline käsitlemine. Ilu filosoofia ehk teooria väärtuste kohta. Õpetus ilust. Moraalifilosoofia – uurib hea ja halva päritolu ja seoseid. Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi,
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus, kui ta kogeb midagi esteetilist
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust
Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad 2) ekspressiooniteooriad
MAINORI KÕRGKOOL Disaini Instituut ESTEETIKA GRAAFILISE DISAINI TEOSE ANALÜÜS. Alina Leontjeva (DS-1-E-P-tal) 2009, Tallinn Mis on esteetika? Esteetika on filosoofia haru, mis on seotud kunstiga ja filosoofiast erineb selle poolest, et esteetika on maailma tajumine, mis toimub mõistes: ilus ja kaunis; kõik kujud säilitavad oma proportsiooni, värvide sobivuse, toonid, faktuuri jne; mis moodustab kunsti. Esteetika on teadus ilust. Aegade jooksul olid välja mõeldud universaalsed kategooriad: ,,esteetiline", ,,kaunis", ,,ülim", ,,suursugune", ,,traagiline" ja ,,koomiline". Need kategooriad võimaldavad laiemalt vaadata maailma ja anda mõista meid ümbritsevat tegelikkust ning seda väljendati kunstiteostes. Nad
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla.
EESTI KUNSTIAKADEEMIA Disaini teaduskond Klaasikunsti ja -disaini osakond III kursus Mai Schults Ilu mõiste muutumine läbi esteetika ajaloo Essee Tallinn 2011 Ilu on esteetika põhikategooria, mis avaldub tajutava objekti omaduses või omadustes tekitada rõõmu, naudingut ja rahulolu. Umberto Eco arvates on see, mis ilus, ühtlasi ka hea, kuid inimesed ja nende väärtushinnangud muutuvad ning koos nendega muutub ka ilu tõlgendamine. Ilu on vaataja silmades. Nii nagu muutub ilu mõiste, muutuvad ka inimesed ning nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei
Mis on kunst institustionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Akadeemia; 8 1998 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101637 - Millistest alaosadest (peatükkidest) artikkel koosneb? Kuidas on artikkel üles ehitatud? Artikkel koosneb sissejuhatavast tekstist, erinevaid materjale ja meetodeid tuvustavast osast, uurimustööde tulemustest ja arutelust, mis annab sisulise vastuse artikli sissejuhatuse lõpus
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema h...
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas
Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamine vms. *Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. Filosoofia ja kultuur? 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. ESTEETIKA on õpetus ilust – mõiste võttis kasutusele Baumgarten. Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust
Vastus : Mina arvan, et ei saa aga ta võib meid suunata. Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse,õigete vastuste otsimist. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. Nii, et saab ka öelda, et tänu filosoofiale suudame õigemini elada.Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning kuidas mingites situatsioonides õigesti käituda. Fil üritab asju mõista ratsionaalselt. 15) Mis on esteetika ja millised on esteetika olulisemad küsimused? Vastus : Esteetika (kreeka keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud) on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. 16) Mis on eetika ja millised on eetika olulisemad küsimused?
MEELDIV VÄRVIKOMBINATSIOON Õigete värvide kombinatsioon on oluline igas disainis eriti veebibrauseritel. Hea värvikombinatsioon võib sind edule saata, samas kui halb võib sulle lõplikuks veaks saada. Näiteks sobivad kokku lilla, valge ja hallikas-sinine. Need on väga rahulikud värvid, mis ei hakka eales silmale. Üleüldse sobivad enamasti kokku just rahulikud värvid ja omakorda siis omavahel erksad. Näiteks sobib pruuniga alati kokku punane. Erksamate värvide puhul peab jälgima seda, et see liiga häirivaks ei muutuks. Punane sobib alati kollasega ja omakorda sobib kollane alati rohelisega väga hästi kokku. Lõpetuseks ...
ROMANTISM Sotsiaal- poliitilised muutused Euroopas 19.sajandil Vana Euroopa lõppu tähistav Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) vapustas valitsevat sotsiaalset ning poliitilist süsteemi. Monarhia langemise, vabariigi kehtestamise (1792), Napoleoni sõdade ja Viini kongressi (1814-1815) järel muutus Euroopa poliitiline kaart. 1830. aastate tööstusliku pöörde käigus mindi üle vabrikutoomisele, arendati masinaehitust, rajati raudteid. Kujunes välja töösturite ning palgatööliste kiht. Rasked töötingimused põhjustasid tööliste meeleavaldusi. Tööstusliku progress ja linnastumine mõjutas inimest ka psühholoogiliselt: rahvamassi sees muutus inimene anonüümseks ja selle võrra ka üksildasemaks. Demokraatlike liikumistega, mis jõudsid oma haripunkti 1848.a revolutsioonidega, kaasnesid uued nähtused ja protsessid konstitutsiooni kehtestamine, teoorjuse kaotamine. Demokraatlikud revolutsioonid idealisee...
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika mis on ilu olemus? Mis on kusntsiteose mõte, selle olemus ja piirid? Mis on kunstniku loomus? Poliitikafilosoofia mis on ühiskonna ja riigi olemus ja mõte? Riigi ja indiviidi vahekord, riigile allumise mõte ja mõttetus. Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoof...
Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline n: looduse alistamine vms. *Analüütiline mõttetraditsioon on väga detailne mõistete lahkamine. Mõtekad mõisted on eraldi mõttetutest. *Kontinentaalne mõttetraditisoon on üldistav, mis haarab tervikut. Ei ole loogiline, analüüsiv, selge. Meenutab nn. suurt mulli ajamist. 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. ?Esteetikateooriate liigid. Volt, Marek 2002. Kas Eestis on esteetikat? Rmt- Eesti filosoofia: mis see on? Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
teema sobib ideaalselt. Tantsivad inimesed on heas vormis, sirge seljaga, muretumad ja rõõmsameelsemad. Tants teeb inimesed ilusamaks Tants on mitmete omaduste poolest üks parimaid viise ennast vormis hoida nii vaimselt kui füüsiliselt. Uurimustöö eesmärgiks seadsime teada saada, mida tants üldse tähendab, kuidas Esteetika- ja tantsukool alguse sai, kuidas oli sellel ajal esinemised, trennid, millised olid treenerid. Uurime tantsustiilide kohta tantsustuudios ning kuidas nägi Esteetika välja kunagi. Ning kõige tähtsam, milline on Esteetika- ja tantsukool tänaseks, millised võimalusi pakub tantsustuudio meile kõigile. 1. TANTSIMINE Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias
Selle mõiste korralik definitsioon peaks näitama meile ilu kui inimliku kogemuse päritolu, asukohta ja selle koostisosi. Selle abil peaksime hakkama, kuidas ilu ilmneb, millised asjaolud/tingimused moodustavad objektis ilu, millised meile iseloomulikud iseärasused muudava meid ilu suhtes tundlikuks ning missugune suhe valitseb objekti põhilaadi ning meie vastuvõtlikkuse vahel 2. Millega S käsitluses esteetika tegeleb? Kuidas suhestuvad omavahel kriitika ja esteetika? Santayana käsitluses tegeleb esteetika inimese esteetilise vastuvõtlikkuse uurimisega ja uurib tõelisi tundeid ilu suhtes. Esteetika mõiste all käsitletakse tajumise või vatuvõtlikkuse teooriat. Esteetika on liiga avar ja hõlmab kõiki naudinguid ja piinu, kui mitte kõiki tajumisi üleüldse. Esteetika tegeleb sellega, kuidas me väärtusi tajume. Kriitika ja esteetika suhestuvad omavahel. Paljud 18. sajandi autorid nimetasid ilu filosoofiat
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. Esimesel juhul on tähelepanu all eeskätt kirjanduse areng, teisel juhul vaadeldakse teatud aja kirjandust, eeskätt kaasaja kirjandust. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Milleks on vaja kirjandusajalugu? Kuidas saab kirjandusajalugu periodiseerida? Otsige vähemalt kaks kirjandusajalugu ning mõelge läbi, millisel alusel on nendes moodustatud perioodid. Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline? Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada?
omaduseks välimust. Vähem esteetilised proteesid kergitasid patsientides kaebusi ja rohkem esteetililiste proteesidega patsiendid on on rahul oma hambaproteesidega.Kõige varasemad hammaste taastamised olid mõeldud ainult välimuse jaoks mitte funktsiooni jaoks, See arenes edasi väga edasi varajasete potselan proteesidega 18.ndal sajandil prantsusmaal. Hambaarstid kujunesid elukutselisteks töödeks, varajane kirjandus viitas esteetika tähtsusele.White JW tutvustas inimestele esimest esteetika mõistet mis kirjeldas tema teooriat nimega ,,Kirjavahetus ja harmoonia", See oli arvatavasti esimene esteetika mõiste. White JW kirjeldas seda teooriat kui kirjavahetust hammaste vormi ja värvust harmoonias koos vanuse ja sooga. See oli hiljem vastu võetud kui temeramentse teoorjana hammaste ehituses. See oli idee vaasil, et subjekti temerament või kehaline karakter sobisid suuruse,koguse,kokkuleppega ja valge hammaste värviga. Mõned huvitavad ideed selles
20.sajadni filosoofia probleeme I Essee Sofja Markarova MDR I Juhendaja: Eik Hermann Tallinn 2013 Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis. Isegi surmakultuuris ja -kultuses on oma esteetika ja kanoonid, mis toovad erinevatest kultuuridest midagi sarnast. Sõna ,,esteetika" ei pea olema surmast rääkimise kontekstis eksitav. Eelajaloolisel perioodil olid need kaks mõistet elu ja surm kultuuri alused. Idee igavikust pärast surma määrab muinasaja tsivilisatsioonide ilmet ja vaimu. Päris oluline keskajal oli usk usk kui pääsetee surmast. Surma teema on nii tähtis, et juba muinasajal oli matusetseremoonia kaanoonite ja reeglitega määratletud.
ilmnevad; Tähistab tuntud filosoofide töödekogu. 2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metafüüsika) 4) Mis on inimene?(antropoloogia) 4) Mis on loogika ning milliste probleemidega tegeleb loogika? Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selleni jõuame. Loogika on mõtlemise ja arutlemise teooria
Kirjandus kui eetiliste ja esteetilisete tõekspidamiste kujundaja Eetika ehk moraal puudutab igat inimest. Mis on eetika? Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks. Mis on esteetika? Esteetika on filosoofia valdkond, mis uurib kunsti, seda mis pakub vahetut naudingut nägemis ja kuulmismeelele. Esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi saab kujundada kirjanduse kaudu. Seda teevad kirjanikud, kellel on väljakujunenud tõekspidamised ja neid tõekspidamisi annavad nad edasi oma loomingus. Erinevates teostes on igasuguseid tegelasi, mõned head, mõned halvad ja lugeja peab vahet tegema hea ja halva, ilusa ja inetu vahel ning valima poole, kuhu tahaks ta ise kuuluda. Näiteks J.R
Paljudel on teretamisel murdunud näpud ning armastades murdunud... Me kivistume ja lupjume – miljardites on lupjunud veresooned ja kivistunud mõtted. See on kriis, viimane piir. 3 Elu kui kannatus on niisiis romaanis “Sõnajalg kivis” esitatud kivistumise vastandina. Alljärgnev visandab ülevaate tõe seostest eetilise ja esteetilisega Nikolai Baturini proosaloomingus laiemalt. Baturini looming lükkab ümber tavapärase eetika, esteetika ja tõesfääri eraldiasetuse, asendamata seda kaasaegsest filosoofiast tuntud kombinatsioonidega. Ent headust, ilu ja tõde on kunstiteostes varemgi seostatud, triviaalsel tasandil võiks kas või Koidula tuntumaid näidendeid kirjeldada kui headuse, ilu ja tõe võidukäike. Baturini loomingu eripära on aga valu ja kannatuse rakendamine ühenduslülina, mis seob tegelaste eetilise käitumise tõega ning lisab ilumõõtme.
Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika ei ole midagi igaveseks antut, vaid erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Kirjanduse ajalugu Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning
Need objektid on siis vastavalt isikud, olendid, esemed, vaatepildid jne. Kui midagi peetakse ilusaks, tähendab see ühtaegu nii kirjeldust, kui ka hinnangut. See, mida peetakse ilusaks, on arvatavasti osalt üldinimlik, osalt kultuuriliselt tingitud ning osalt sõltub inimese individuaalsest ilumeelest ja maitse eelistustest. Eri teooriate kohaselt on ilu aluseks vormi ja struktuuri tasakaalustatus ja kooskõlalisus või siis otstarbekohasus. Ilu seaduspärasusi uurib esteetika. Esteetika ongi siis filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses. Öeldakse, et ilu on vaataja silmades. See lause seletab väga hästi lahti tegelikkuse. Inimesed võivad näha samat objekti täiesti erinevatelt vaatenurkadelt, ühele võib tunduda suurepärane, teisele aga tavaline. Objekt ei saagi olla kõigile ühesugune, kui seda vaadeldakse erinevatelt külgedelt või mõtestatakse lahti täiesti teistsuguselt. Toon üheks näiteks maali, mida ühed kunstnikud peavad
Pronksiajal(Euroopas II aastatuhandel eKr) Ilmus I kiviarhitektuur- MEGALIITILISED EHITISED Leitud Bretagne poolsaarel Prantsusmaal ja Inglismaal Menhir- vertikaalne, maasse püstitad hiigelkivi Dolmen - kalmehitis enamasti, 2 püstist kivi katab lapik kivi Kromlehh- suurem ansambel, koosneb menhiritest, dolmenitest Kunsti mõisted: NR.8 Kauniteks kunstideks nim maalikunsti ja skulptuuri 17-18. sajandil, mis levis klassitsistliku esteetika mõjul, peaülesandeks ilu loomine. Kujutav kunst on 19. sajandil levinud realismi esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Vaba kunst on 20. sajandil esinenud mittekujutatav maalikunst ja skulptuur. NR.9 Realism püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist, naturalism jäljendab aga väga püüdlikult, kuid valimatult NR.10 Stiliseerimise puhul muudetakse looduslikke vorme nõnda, et nad paremini sobiksid
Keskkonna probleemid on ühiskonna probleemid Arhitekti ökoloogiline checklist (J. Wines) Väiksemd ehitised Taaskasutatavad materjalid Keskkonnasäästlikult toodetud materjalid Üksnes kasvatatud metsa kasutamine ehituses Sadevee kogumine ja “halli vee” kasutamine Efektiivne energiakasutus Hoonete taaskasutamine Looduskeskkonna hoidmine Psühholoogilised lähtekohad Aisting on elementaarne meeleline lamus läbi tajuretseptorite, väljastpoolt tulev impulss Eetika- Esteetika Keskonnaeetika ja maakasutuse eetika Arhitekti eetika Kas arhitekt on tellija advokaat? Töökeskkond Mis on töökeskkond? Ettevõtlus – tööandjad ja palgatöötajad Sotsiaalsfäär – era kui riiiklik, elanikkkonna vananemine, töödtus vanaduse leevendamiseks Riigistruktuurid ja kohalik võim Kultuur Tööle jõudmine, transport Töökekskkonna uued suunad Internetiturundus – tootja või käsitöölise võimalus turustada oma kaupa vahendajata.
intentsioonist. Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Lingvistika, sõnakunst, ajalugu, kunst. Retoorika-teksti interpreteerimine. Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Retoorika on väitlus- ja kõnekunst.Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat kui ka retoorilisi teksti interpreteermise võtteid. Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika on kirjandus kui kunstiliik. Milleks on vaja kirjandusajalugu? (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi
smbolismile ja neoromantismi poeetikale. Mir iskusstvalaste lemmikteemadeks kujunesid 17.saj eelne Venemaa, 18.saj Euroopa, eriti aga prantsuse Pikesekuninga Louis XIV ajastu ning klassitsistlik Peterburg. Sisemiste vastuolude tttu lpetas hendus oma tegevuse 1903.a, mil suur osa selle liikmeid moodustas "Vene kunstnike liidu". 1910 taastas Benois koos Peterburi kunstnikega Mir iskusstva ning uues koosseisus tegutses rhmitus 1924.aastani. Rhmitusel oli suur mju vene kunsti ja modernistliku esteetika kujundamisele. Euroopa kunsti ajalukku kirjutasid Mir Isskustva liikmed end eelkige teatrikunsti uuendajatena. Kuuik- A. Honegger, Taillefferre, Francis Poulenc, Milhaud, Cocteau, Auric. Kuuiku sidus rhmituseks rohkem sprus kui histe ideaalide valjuhlne kuulutamine. 6heliloojat andsid koos kontserte ja tulid vlja paari histeosega. Kuuik pidas sajandi alguse kunsti kllastunuks romantismist ja impressionismist ning pakkus vlja mrksa maisema esteetika. Impressionistliku
Thomas Ostermeier: teatraalsus ja vägivald Koostaja: Elis Järvsoo Thomas Ostermeier ● Sündinud 1968.a Saksamaal ● 1990.a alustas näitlejana ● 1991.a õpingud Berliinis ● 1996.a kunstiline juht ● Dramaturg Jens Hillje ● Disainer Stefan Schmidke ● Viieaastane programm ● Uus esteetika (teatraalsus -> vägivald) ● Briti näitekirjanikud Sarah Kane ja Mark Ravenhill: jalaga näkku draamad ● Kapitalistlik realism Aitäh kuulamast! Kasutatud materjal https://www.schaubuehne.de/en/people/thomas-ostermeier.html (Pilt 1) https://www.labiennale.org/en/news/2019-lion-awards-theatre (Pilt 2) https://www.dhaus.de/ensemble/stefan-schmidtke/ (Pilt 3) https://en.wikipedia.org/wiki/Thomas_Ostermeier
Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia "Koomilise teooriast" Moraal "Parerga ja Psühholoogia Paralipomena" "Naistest" "Kunstidest" Stoitsism Seneca Eelmeditatsioon (premeditation)
,,Rhizomedia. Risomeedia" on suurepärane, kuid mitte täiesti lootusetu Keiu Virro Cabaret Rhizome'i lavastus ,,rhizomedia. risomeedia" tähendab seda, et teatri meeskond on enesele muu hulgas võtnud ka futuroloogide rolli ja asunud mõtisklema tehnoloogilise singulaarsuse teemadel. Viimane muide on rahva mõiste, aga liiga palju ei maksaks seda korrata. Cabaret Rhizome'i iseloomustavad jaburad ideed ja sissekodeeritud vead. Iseloomuliku vigade esteetika väljundiks võivad olla omaehitatud masinad, mis keset etendust lagunema kipuvad; peosimulatsiooni käigus natuke liiga palju napsitanud neiu, kes garderoobi oksendab; laval liigutusi unustavad näitlejad tantsulavastuses jne. Suur osa Cabaret Rhizome'i identideedist on ka ruumil, isegi kui nad aeg-ajalt mängukohti varieerivad, ruum on tähenduste loojana selgelt esil. Teatrit tehakse küll mingis ruumis, aga lisandub tasand, kus ruum ise on (sotsiaalne) draama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
