Eelarvamused - vabasuhtluse takistajad Koolis ja edasises elus on paljud saanud ebaausa kohtlemise osaliseks. Küll eelistatakse pikk, küll peenikesi ja tihitpeale isegi naistele mehi. Kas ühiskond peaks toimima eelarvamuste ja eelistuste alusel või on kõik kõigi ees võrdsed? Eelarvamused on tekkinud tänu vähesele informatsioonile, ning need kujundavad negatiivset eelhoiakut. Tänapäeval saavad kõik ühiskonna osapooled sallimatuid pilke. Eriti julmi ja karmi hinnanguid annavad teismelised, kes arvustavad inimesi nende riiete ja välimuse põhjal. Minu arust on väga kurb, kui mõnda tegelikult toredat tüdrukut/poissi arvustatakse ainult tema riiete või välimuse pärast. Paljudel tekib eelarvamus, et ta on kole ja
TALLINNA ÜLIKOOL Mall Klaas STEREOTÜÜBID JA EELARVAMUSED Essee Juhendaja: Mati Heidmets Tallinn 2008 Oma igapäevases elus kipume tihti teisi inimesi ja ka gruppe tajudes nende iseloomu ja omaduste kohta järeldusi tegema juba enne, kui me neist midagi teame ja neid kohanud oleme. Sellist enda teada õigete tunnuste omistamist nimetatakse stereotüüpide kasutamiseks ja nimetatud käitumise aluseks on aegade jooksul kinnistunud sterotüübid, mis küll ilmtingimata
Suhtlemis tõkked 1. Keskkonnast tingitud suhtlemis tõkked - müra, keele barjäär, staatuse vahe(sinu positsioon ühiskonnas/keskkonnas), olukorrast tingitud barjäär. 2. Esineja poolt loodud suhtlustõkked ei hoia kuulajaga kontakti,halb ettevalmistus, Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. 3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine: *kamandamine- käsk, mis ei ole vastluväitlustamine
Eestlased kõrvaltvaates Essee Olles ise eestlane, oman üsnagi pealiskaudset ettekujutust sellest, millisena paistan kõrvalt teistele rahvustele ja kultuuridele. Loomulikult olen tuttav erinevate stereotüüpidega, a la legendid eestlaste külmusest inimsuhetes ja ennastsalgavast tööarmastusest, kuid leian, et kõik on suhteline ning laialt levinud stereotüüpe ei tohiks liiga tõsiselt võtta ei eestlase ega ühegi teise rahvuse esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise k...
Seltskonna survel hakkasin ka ise suitsetama. Kui aga üks hetk otsustasin sõprus ringkonna välja vahetada umbes 16 aastaselt, jätsin ka suitsetamise maha. Kokkuvõtteks siis hoiakutest, inimesed võtavad oma hoiakud ja käitumismustrid inimest ümbritsevast keskkonnast ja seltskonnast. Olen päris veendunud, et see jätkub ka edaspidi tulevikus. Hoiakud ja käitumisnormid aga ajaga ning ümbrusest tingitud faktoritega võivad muutuda. Järgmiseks võttis N.Hayes teemaks eelarvamused. Peamiselt kirjutas ta selle mõistetest, teooriatest ja näidetest. Autori arvates on eelarvamus fikseeritud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsusest või loomusest. Inimestel on pea iga asja kohta oma eelarvamus, mis on kujunenud inimese elu ajal läbi elatud kogemustest. Pean selle väitega nõustuma. Meil on kõigil iga asja peale oma eelarvamus. Autor tõi väga hea näite Adorno põhjal
Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Planeet Maa on meie kodu. Kõik me ju tahame, et kodus oleks võimalikult hea ja mugav elada, seega peame pidevalt midagi parandama ja täiustama. Kõige efektiivsem on maailma parandada üheskoos, mida rohkem on osalisi, seda kiiremini töö tehtud saab, lihtne loogika. Koostööd segab aga inimeste suhtumine teistesse. Eriti mõjutavad seda eelarvamused ja mõistmatus. Siinkohal saabki iga inimene ise maailma paremaks muuta, tuleb vaid oma mõttemaailma muuta. Eelarvamused tekivad iseenesest ja tavaliselt isegi ei mõelda, et see kuidas teise inimesega suheldakse on nendest tingitud. Suurt rolli meie arvamuses mängib ka meedia. Eriti praegusel ajal, mil pagulased on igapäevaselt meediapildis. Mustanahalisi kujutatakse kriminaalidena. Kujutage ennast korra mustanahalisena. Palju õnne! Te olete nüüd ametlikult vägistaja. Terve rass on
kuulajal oleks tunne, et just temale esinetakse. Halb ettevalmistus, mistõttu räägitakse kuulajate teadmisi ning arvesse võtmata kas liiga keeruliselt või liiga elementaarsel tasemel. Probleemi vältimiseks tuleks enne esinemist kindlasti auditooriumi analüüs ära teha. Monotoonne kõne - esitlus peab sisaldama lugusid, emotsioone ja tundeid. Niipea, kui rongisõidu kombel monotoonselt muudkui edasi libiseda, võib kaotada ka oma kuulajaskonna. Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes - kõik, mida seal ees tehakse, tuleb bumerangina tagasi. Kui inimene on ülbe või üleolev, siis miks peaksid kuulajad teda taluda tahtma? 1.5 Kuulajatest tingitud suhtlustõkked Eelarvamused esineja suhtes - kui kuulajatel on esinemisega seoses tugevad negatiivsed eelarvamused, siis mõjutab see igal juhul ka seda, mismoodi nad esinejat kuulavad. Näide: Kui esineb tuntud poliitik, kelle maine on ütlemata madal, siis ta
oluline. Hoiakud on kirjanduse põhjal inimese kalduvused hinnata ühiskonnas isikute, sündmuste, nähtuste olemust teatud määral soosival või mittesoosival viisil. Need mõjutavad seda, kuidas me maailma näeme ja selles käitume, see mõjutab seega ka meie suhtlemist teistega. (Baumeister, 2007 lk 67) Eelarvamusi defineeritakse kui hoiakuid inimeste suhtes, mille aluseks on kuulumine rühma (rassi, soo, rahvuse, kooli jm alusel). Sageli on eelarvamused negatiivsed ja selle alusel tehakse otsuseid teiste rühma mittekuuluvate kohta. Eelarvamused mõjutavad suhteid teiste, rühma mittekuuluvatega ja selle tulemusena võidakse teha ebaõigeid otsuseid, aga need võivad kaasa tuua isegi brutaalseid rünnakuid teiste inimeste vastu. Eelarvamused on sotsiaalpsühholoogia huviobjektiks juba aastakümneid, mõned arvavad, et need on tingitud inimese kaasasündinud omadusest, mis on evolutsioonis kujunenud
terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale ñ omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma;
Teooria autor tegi katse 1961-l aastal 22-st suvelaagris viibinud poistest, kus jagati poisid kahte gruppi ja eraldati neile omaette hüttid. Poisid ise ei olnud teadlikud, et kusagil läheduses on ka teine grupp. Mõlemad seltskonnad veetsid mõned päevad oma gruppiga koos, said tuttavateks ja sõbrunesid. Hiljem viidi mõlemad rühmad kokku ja oli koheselt näha suhtumist teiste gruppi poistesse. Neid võeti kui võõraid, neil olid eelarvamused teise seltskonda. Sellest tekkisid ka konfliktid, kuna oma meeskonna liikmed olid omad, tugevamad ja paremad. Korraldajad küll suutsid konfliktid lahendada, kuid selle katse läbi tuli väga hästi välja kuidas ka meie ühiskond suhtub võõrastesse. Võin tuua siia juurde endal läbielatud näite. Nimelt vahetasin kooli peale 6-ndat klassi, kuna oma küla kool oli vaid 6 klassi. Asusin õpingutele ühte suurde ja väga hea mainega kooli
märkide mõistmine automaatselt ei õnnestu. Gadameri käsitluses mõistmine areneb ja seda arenemist võib kirjeldada mõistmishorisondi avardumisena. Kuidas see toimub ja millest sõltub? Inimese mõistmishorisont oleks vaja ära määratud tema eelarvamuste/eelmõistmise poolt. Raskus on siin selles, et oma tavalises toimes on eelarvamused inimesele teadvustamatud. Seetõttu tuleb eelarvamuste teadvustamiseks nende tavaline toime peatada, nad tuleb kui eelarvamused alles esile tuua. See toimub nende ,,riivamise" ehk ,,ergastamise" kaudu. Selleks, et seda teostada peaksime kokku puutuma teistsuguste arvamustega ja alles siis teadvustab inimene, et see, mida ta oli pidanud ainuvõimalikuks arusaamaks, on tegelikult vaid üks arusaamisevõimalus paljudest. Alles selles võrdluses saab eelarvamusest arvamus, mida nüüd on inimesel võimalik vajadusel korrigeerida. Sellist vahekorda eelmõistmise ja mõistmise vahel nimetab Gadamer hermeneutiliseks ringiks
panid imelisele ja paeluvale ooperile ilusa lõpp-punkti. Samuti mis mulle veel sellest õhtust meelde jäi on publiku suhtumine. Samal hetkel mil saalis tuled kustusid jäi publik tasa ja ootas pingsalt mis saab edasi. Oli tunda, et kõik olid mõttega loo juures ning jälgisid huviga mis saab edasi. Kõneldes vaheaegadel oma tuttavatega tõdesid nemadki, et on ooperis üllatunud. Nemadki olid endale tekitanud lavateose osas mitmeid eelarvamused, mis õnneks purunesid. Nad arvasid, et ooper on igav ja ei paelu üldse. Samuti arvati, et kuna ooper on itaalia keelne ja subtiirid jooksevad üleval siis ei saa sisust midagi aru, kuid seegi arvamus kadus. See arvamus kadus üsna ruttu ja selletõttu kuna näitlejate näoilmed ja zestid, lavaline kujundus ja muusika aitas tervikpildile niivõrd palju kaasa, et ei pidanud koguaeg ülevalt sõnade täpseid tähendusi jälgima vaid sai
suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk
oli. Teine väga postiivne mälestus jäi minule artisti Klaus Meine vägevast häälest. Miinustena võiks välja tuua publiku. Bänd ootas publikult veidi liiga palju ja seetõttu ootasid nad, et publik ka nende uusi (mitte nii kuulsaid) laule kaasa laulaks, kuid neid suurem oa publikust (mina nende hulgas) peast ei teadnud ning lugudesse jäid tühjad read ning bänd pidi pettuma. Kui bänd esitas oma maailmakuulsaid lugusid olukord paranes. Õnneks minu eelarvamused tõeks ei osutunud ning maailmaroki "vanaraud" suutis oma osa peaaegu perfektselt välja mängida. Ma ei ole enne sellist kontserdi vaatamas käinud. Eelmine kord käisin Carl-Richardiga vaatamas kontserti "MTV- B- day",kuid seda ei saa Scorpionsiga võrrelda. Võite ise arvata, kummal neist oli parem saund ja valgustus. Kuigi piletihind (450 kr tk) oli päris krõbe tasus seda "vanarauda" ikkagi vaatama minna. Ma arvan, et kui nad samas vaimus jätkavad võib neid juba paari
Kõik oleksid palju õnnelikumad, kui nad julgeksid jääda iseendaks ja ei peaks muretsema selle pärast, et neid oma isikupära või välimuse tõttu vihkama ning taga kiusama hakatakse. Välimuse tõttu on ammusest vihatud tumeda nahatooniga inimesi, neid koheldi sajandeid kui orje, kelle elu polnud midagi väärt. Siiski suutsid nad võidelda teiste vihaga ja kitsarinnalisusega ning kehtestada end kui võrdväärsetena europiididega. Tänapäeval püsivad küll teatud eelarvamused, afro-ameeriklaste suhtes, kuid neid sallitakse rohkem kui vanal ajal. Sooline diskrimineerimine on argipäevane teema, mis on tingitud ühiskonna piirangutest õrnemale soole. Aegade algusest on naised olnud kodupidajad samal ajal kui mehed käisid mööda maailma seiklemas ja raha teenimas. Kui kord tärkas naistel mõte, et ka neil peaks olema õigus käia valimas ning teha tööd, siis mehed ainult naersid selle idee peale ja käskisid neil kööki süüa tegema minna
Kirjelduse all mõistetakse fenomenoloogias oma kogemuste kirjeldamist uuritava poolt. Samuti on kirjeldus seotud uurijaga ning tähendab uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt. Reduktsiooni mõistega iseloomustatakse fenomenoloogias eemaldumist loomulikest reflekteerimata hoiakutest ning ebaolulisest loobumist, et paljastada nähtuse mitmepalgelisus ja struktuur. Fenomenoloogias peab uurija jätma kõrvale oma esialgsed oletused ja eelarvamused kuna tegu on nii öelda puhas uurimus. Tavaliselt kasutatakse fenomenoloogilise uuringu puhul intervjuusid või avatud küsimustike. Mõlemal andmete kogumise viisil on omad plussid ja miinused. Intervjuu puhul ei pruugi uuritav vastata esitatud küsimustele ausalt, uurija võib mõjutada vastuseid juba oma kohaloluga. Sellise olukorral puhul oleks mõistlik kasutada anonüümselt täidetavat avatud küsimustega küsimustiku. Samas pole kirjaliku andmekogumisviisi korral võimalik esitada
teksti suhtes eelnev uskumus, arvamus (preopinion). Meil võib olla korraga ka mitu eelnevat arvamust, lugemise käigus me kontrollime neid, teeme valiku vastavalt sellele, mis leiab kinnitust ja mis lükatakse ümber. Vaja on mõista ka ajaloolist distantsi. Samas ei ole ajaline vahe mitte lahutav kuristik vaid kandev pind. Oluline on Gadameri arvates ajaline distants kui ajaline sild. Tõlgendaja ja teksti vahel olev pikem ajaline distants aitab näha teksti objektiivsemalt. Eelarvamused, millega tekstile läheneme peaksid olema pigem küsimused, mille teksti tõlgenda- mise käigus kas ümber lükkame või mida kinnitame. Objektiivsuse huvides peaksime eelarvamused endale selgelt välja tooma ja seeläbi mitte laskma end neist mõjutada. Mõistmise protsessi juures räägib Gadamer ka ajaloolisest teadvusest. See on see ajalooline kontekst, milles tõlgendaja asub ja millest ta end tahes-tahtmata laseb mõjutada kuni ta ei ole sellest teadlik
esmaste sideme kaudu. Selle ulatus sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreldes domineeriva grupiga (heledanahalistel inglise keelt kõnelevatel inimestel on kergem USAs kui mustanahalistel). Amalgeerumine ehk kokkusulamine esineb, kui kõik kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Kõige traditsioonilisemaks vormiks on segaabielud. 8. Integratsioonitõkked: eelarvamused, diskrimineerimine, rassism ja genotsiid Kolm suuremat tõket on ühiskonna eelarvamused, vähemuste diskrimineerimine ja ühiskonnas valitsev institutsiooniline rassism. Esimesed kaks on indiviidide reageeringud, kolmas aga ühiskonna struktuurne omadus. Eelarvamus tähendab arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta. Stereotüübid on üleüldistused. Käitumist, mis võib olla omane mõnele grupi liikmele, peetakse omaseks kogu grupile
Kellele: Urmas Lehtsalu Kellelt: Mirge Arge 12.klass Teema:Arvamuse kujunemine On olemas arvamus ja eelarvamus. Eelarvamused tavap�raselt antakse edasi inimeselt inimesele. Eelarvamus on �he inimese arvamus ja seisukoht asjast, olenemata kas inimesel on tegelikult olukorra kohta informatsiooni v�i mitte. Tavaliselt ei ole eelarvamusega inimene s�venenud protsessi, mille suhtes on tal tekkinud eelarvamus. Eelarvamused kantakse tavaliselt edasi inimeselt inimesele. Kellegil on m�ne asja suhtes eelarvamus ja teine inimene v�tab selle sama eelarvamuse, kuna tal endil
13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 1 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 2 Sotsiaalne taju Sotsiaalne taju Sotsiaalset taju mõjutab: Meie tajul on kalduvus luua oma reaalsust selektiivne tähelepanu Eelnevalt kujunenud arusaamad ja eelarvamused vajadused mõjutavad sündmuste interpreteerimist isiklikud kogemused Kinnituskalduvus võib mõjutada inimest otsima kultuurinormid allikaid ja esitama küsimusi, mis kinnitaksid tema väärtused eelnevaid seisukohti struktuur ja kord 13.02
juuresolek Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lahtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlustsoonid Suhtlustsoonid on jagatud neljaks: 1) intiimne tsoon; 2) personaalne tsoon; 3) sotsiaalne tsoon; 4) avalik tsoon.
Jane Austen ''Uhkus ja eelarvamus'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Inglismaa, 19. sajandi algus. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Elizabeth uhke noor tütarlaps, kes on tuntud enda julgete, ent tarkade sõnavõttude poolest. Vastupidiselt ema soovile ei ole tüdruk nõus mehele minema igale heale partiile. Elizabethil on suur süda ning on ta on valmis kõike enda õe õnne nimel tegema. · Mr. Darcy hästikasvatatud noor aristokraat, kes vaatamata oma kõrgele päritolule leiab armastuse kesklassi seast. Algul tundeid maha surudes püüab jätta mees endast äärmiselt vastiku ja uhke inimese muljet, kuid saladuseloori langedes selgub, et tegemist on perekeskse ja südamliku inimesega. PROBLEEMID: · Mr. Darcy ja Elizabethi ''uhkus ja eelarvamused'' üksteise suhtes ning valed esmamuljed · Miss Bingleyde soov enda vend ja Jane lahku ajada. · Elizabethi noore õe ootamatu abielu vääri...
infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks. · ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked: · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus · monoloogiline/dialoogiline · diaadiline/mitmeastmeline
endast nõrgematega, enesekindlus kasvab FESTINGER ,,kognitiivne dissonants"- ebakõla hoiakute ja käitumise vahel. KATSE: Palju palka saanud töötaja tunnistab, et töö on tuim. GOFFMAN:presenteeriv-kaalutlev(refkleteeritakse)vastavalt teiste ootustele(sõbralik teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane) Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega HEIDER Attributsiooni teooria- põhjuste omistmine seletamiseks, atributeerimise liigid: personaalne ja ajutine, situatiivne ja ajutine,personaalne ja püsiv, situatiivne ja püsiv. HALL, Edward Distants suhtlussituatsioonides (intiimne, Personaalne, Sotsiaalne, Avalik) JANIS, Irving- grupimõtlemine, eriarvamuste vältimine, ebaratsionaalsus, välja kujunenud mõtlemisviisi teistsugune suhtumine surutakse maha(grupikaitserefleks).
• „Pisuhänd“ (1913) • „Side“ (1917) • jutustus „Jobu“ • „Minu esimesed triibulised“ „Külmale maale“ • Avaldati aastal 1896 • Kriitilist realismi kujutav romaan • Raamatu järgi on tehtud mängufilm „Külmale maale“ (1965), režissöörid Ants Kivirähk ja Valdur Himbek • Noore mehe eluvaadete kujunemine ühiskonna survel Raamatu sisu • Raamat jutustab noorest mehest Jaan Vapperist, kelle elutee kujundajaks on vaesus ja ühiskonna eelarvamused. Tema suurimaks varaks on noore tütarlapse Anna Vadi sügav ja tingimusteta armastus. Noorest ausast mehest saab teose käigus kurjategija, kellel tuleb oma tegude eest karmi karistust kanda. Külmale maale e. Siberisse karistust kandma sõidab Jaan koos armastatud naise Annaga ning nende mõlema hing on vaatamata olukorrale rahul. Tegelased • Tegevustik: ühes Eestimaa külas 19. sajandil • Peategelane: Jaan Vapper • Kõrvaltegelased: Kõverkaela-Juku
Konflikt Konflikt Konflikt … - lahkheli ootuste, vajaduste, huvide jms. vahel. - suhete loomulik osa - destruktiivsed (suhteid kahjustavad), konstruktiivsed (lahendusi andvad) võtted - konstruktiivseks käitumiseks vajalikud oskused käituda - konflikt juhib tähelepanu probleemile, viitab muutumise/muutmise vajadusele - toob välja isiku jaoks olulise (oluline eesmärk ja suhe > pinged) Miks on konflikt positiivne? - aitab vältida depressiivsust, viha, ärevust, ebakindlust; aitab kohaneda, süvendab suhteid, tõstab teadlikkust teisest, aitab lahendada pingeid tekitava olukorra Mõned konflikti allikad (lähedus-)suhetes: autonoomia vs. seotus (kontroll, välised piirangud, iseseisvus …) avatus (enda avamine) vs. suletus (privaatsus) (samas - suhe kui jagamine) ennustatavus vs uudsus (teineteise tundmine kui suhte alus <> rutiin) Negatiivset suhtumist konflikti tingivad: - moonutatu...
terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 _ omaenda esinemise ettevalmistamine
· SP uurimisvaldkonnad. Ainekursuse ülesehitus ja · Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias. · Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja · Tekst: Maslow lk 346-371
Iga esitaja võis täiendada ja muuta Erinevad eelood kangelaste esivanemate tegudest, järelood nende poegade seiklustest. Armastus oli kirjanduse peamine teema. Jutustati kahe truu armastaja seiklustest. Enamasti ei lubanud seisuse ja usuvahed neil abielluda. Vanim romaan on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest, kes armujoogi mõjul teineteist armastavad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad, sest eelarvamused ja õnnetused ei neil abielluda. Kirjanduslik väljamõeldis (fantaasia) muutus omaette väärtuseks Kõrgemad seisused ja linlased armastasid kanda värvikirevaid rõivaid, eksponeerides nii ka oma rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust.
“Kui oleksin peaminister, siis sellist olukorda ei oleks.” (E. Savisaar) Vastase ründamine "Ta [Savisaar] ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel.“ (Marju Lauristin) Siltide külgekleepimine “Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem) “…, tule tahvli juurde, ma annan šokolaadi ka.” (Arvo Press) Kuulaja kasu rõhutamine “Me teeme seda kõike teie jaoks
aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. 2. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. 3. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides
t oodatakse, et mehed oleksid nagu punktis 2 ja naised nagu punktis 3? Too näiteid poolt ja vastu. 5. Sõnasta selgelt ühe lausega oma arvamus, toetudes oma tööle - kas Eestis kehtivad need stereotüübid ehk kas inimesed pigem mõtlevad sterotüüpselt või pigem mitte või esineb nii seda kui teist. Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid Eestis tänapäeval Stereotüübid on kinnistunud eelarvamused teatud grupi inimeste kohta. Näited stereotüüpidest on rassiline, kultuuriline ja sooline stereotüüp. Viimane on see millest siin arutluses lähemalt kirjutan. Soolised stereotüübid on alati ühiskonnas olemas olnud. Ainult, et 100 aastat tagasi oli täiesti kindel perekonna vorm see, et isa käis tööl ja teenis raha ning naine oli kodus, koristas ja hoolitses laste eest. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad piirid mehelikkuse ja naiselikkus vahel hajuma.
Kehakeel mängib väga suurt rolli suhtluste sõlmimise juures. Enamus sõnumist ja signaalidest inimeste vahel toimub mitte verbaalselt, seega kehakeelaga võib väga lihtsalt inimesi eemale peletada. Hea suhtleja Edukad juhid on väga head kuulajad. Hea suhtleja on see, kes oskab inimesed rääkima panna ja tunneb teise inimese vastu siirast huvi. Tihti on juhtidel kujunenud kindlad mallid ja eelarvamused. See tekitab hulgaliselt arusaamatusi, kuna kuuldakse seda, mida tahetakse, mitte seda, mida öeldakse. Oskus mõista teisi inimesi Edukad suhtlejad on oma käitumiselt ja suhtlemisstiililt kindlad. Kindlus tähendab oskust oma õigusi kaitsta ühtaegu teiste õigusi austades. Õppige need õigused pähe ja arvestage, et ka teistel inimestel on samad õigused. See aitab teisi paremini mõista ja kontrollida oma emotsioone. Soovitused meeskonnaga suhtlemiseks
Homoseksuaalsus Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline huvi samast soost isiku(te) vastu. Homoseksuaalsuse mõiste võttis 1869. aastal kasutusele Austria-Ungari kirjanik Karl-Maria Kertbeny. Kuidas suhtub ühiskond sellesse? Homoseksuaalsus on üha rohkem ja rohekm olnud ühiskonnas aktiivne teema. Mõeldakse palju selle üle kas lubada neile lapsendamist, legaliseerida homoabielud ja aksepteerida neid või mitte. Mõni riik aga ei salli homosid absoluutselt ja on nende vastu võetud kasutusele paljusid seadusi. Homoseksuaalsust on esinenud terve inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud, ulatudes täielikust heakskiidust ja suhtevormina avalikust tunnustamisest kuni püüdeni seda täielikult välja juurida. Vaatamata koletuile katseile vabastada ühiskond homoseksuaalidest (näiteks saatsid natsid oma reziimi ajal Saksamaal veerand mi...
Mis tegurite järgi seda mõõdetakse? ● Suhteline ja absoluutne vaesus ● Ilmajäetus ● Kaasatus tööturul ja töö intensiivsus leibkonnas ● Haridustase ● Terviseseisund Tõrjutuse põhjused ● Majanduslikud ● Sotsiaalsed ● Poliitilised ● Kultuurilised Majanduslikud ● Seotud tihedalt sotsiaalsete põhjustega ● Tõrjutus tööturul ● Palgaline ebavõrdsus ● Raha annab vabaduse ● Vaesus Sotsiaalsed ● Erivajadus ● Puudulik haridus ● Sõltuvusprobleemid ● Eelarvamused (usk, rass, etniline päritolu jms.) ● Sotsiaalsed suhted/sotsiaalne isoleeritus ● Piiratud ligipääs avalikele hüvitistele ja tööturule ● Sugu, vanus, välimus Poliitilised ● Ebavõrdne juurdepääs õigustele ● Kodaniku õiguste keelamine: ○ Poliitiline osalemine ○ Organiseerimis õigus ○ Isiklik turvalisus ○ Õigusriigi põhimõtted ○ Sõnavabadus ○ Võrdsed võimalused Kultuurilised ● Tihti seotud haridusliku tõrjutusega
silma pigem rumalamad ja madalamast klassist inimesed. · Hegel selgitab, et haritud klass avalikus seltskonnas abstraktse mõtlemisega ei tegele, sest teavad vastupidiselt harimatutele, et see pole sobilik. · Autor leiab, et vaatamata abstraktse mõtlemise ebapopulaarsusele ja kergusele tuleks sellega ometi tegeleda, sest see tuletab meile meelde, kust me tuleme. · Iga inimene näeb asju oma vaatevinklist ja seega on eelarvamused kerged tulema (hukkamise näide). Inimene keeldub asjale mitmekülgselt lähenemast. · Abstraktne mõtlemine on justkui mingi ühe (reeglina negatiivse) aspekti põhjal kogu ,,asjale" väärtuse andmine. Näiteks turunaise süüdistuskõne mehele, kes tema munad mädaks tunnistas. G. Ryle ,,Abstraktsioonid"
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid ...
perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne.
Näiteks: Endal lips viltu ees, tuleb meid siin õpetama Enamusele apellerimine Inimene soovib olla kaitstud, kuuluda rühma, sarnaneda teistega. Selleks kasutataks kulunud väljendeid: Väga paljud arvavad nii.... Inimesed on juba ammu aru saanud, et... Kõik teevad nii... Ega mina üksi nii ei arva... · Seda kasutavad ka lapsevanemad Vaata Juku, kõik lapsed mängivad ilusti, miks sina jonnid.. Eelarvamused ja stereotüübid Eelarvamused tähendavad arvamuse kujundamist ilma eelteadmisteta. Stereotüüp on kujutlus, kus mingi omadus omistatakse tervele grupile (nt muslimid on terroristid). Üheks eelarvamuste tekkimise põhjuseks ühiskonnas on soov leida süüdlane, patuoinas. Eelarvamusi tekitab stereotüüpidest kinnihoidmine. Anekdoodid toodavad stereotüüpe. Eelarvamusi tekitavad ja toodavad need, kes on mures oma (ühiskondliku) positsiooni pärast.
ainult raamatu materjal. Taolisi raha pärast abielu sõlmimisi on tulnud ette varem ja tuleb ette ka tänapäeval. Eriti sage on see kuulsuste seas, kus rikkad vanemad härrad leiavad omale noored ja kaunid näitsikud. On väheusutav, et tegemist on tõelise armastusega. Raamatus oli tõik, kus Eugene de Rastignac, vaene üliõpilane, tegi juttu naisterahvastest ja ballist. Seal juures rääkis kaasa ka Isa Goriot ning sellest tingituna tekkisid pansionaadi elanikel eelarvamused. Nad arvasid, et Goriot’l on suur huvi naiste vastu ning tänu sellele on ta kogu oma raha naiste alla pannud. See ei pidanud aga paika. Isa Goriot oli vaene suurest armastusest oma tütarde vastu. Ta tegi kõik, et tütred end hästi tunneksid. Goriot oleks pidanud taipama, et tütred kasutavad teda kurjalt ära. Väärarvamused olid ka Isa Goriot’l oma tütarde kohta. Ta oli kindel, et tütred armastavad teda tõeliselt. Tegelikult kohtusid tütred isaga vaid siis, kui neil miskit vaja oli
Olemuselt on nad kõik nagu inimesed ikka, kuid erinevalt tavainimestest ei karda nad kõiki oma mõtteid välja öelda. Alati ei ole see õige otsus, kuna inimese mõtted käivad mööda vägagi veidraid radu. Näidenditest võib leida vihjeid inimeste silmakirjalikkuse ja allakäimise kohta. Naeruväärsesse olukorda satuvad inimesed, kes raha nimel loobuvad oma väärtushinnangutest ja seega ka väärikusest. Eelarvamused ja hukkamõistmine käivad läbi mitmest teosest muutes apaatsed ning pinnapealsed inimesed omaette naljaks. Tätte peab ühiskondliku rumalust ja lambakarjana käitumist väga ohtlikuks, kuna inimesed unustavad, kes nad on ja sukelduvad üldisesse eksimuste võrku. Kirjanik ise hindab traditsioonilist elu, kus on olulisel kohal armastus, siirus ja emotsioonidele toetumine. Ta leiab ka, et elada tuleb südamega, teha seda, mis on meelepärane, kuid mitte hüljata ka kohustusi teiste ees.
3) Suurimaks takistuseks on kogemuse puudus, inimene pole harjunud iseseisvalt mõtlema. Alaealisus on saanud loomuomaseks, ettekirjutused ja määrused on saanud jalaraudadeks, millest vabanemisel ei pääse inimene ometi temas ajaga kasvanud ebakindlusest ja seetõttu ei suudagi kindlal sammul astuda. 4) Valgustuse tingimuseks on vabadus. Revolutsiooniga saavutatakse küll ajutine vabadus ühe valitseja alt, kuid selle tagajärjel asenduksid vaid vanad eelarvamused uutega ning ühiskond langeks peagi tagasi vanale tasemele. Mõtlemisviisi reform on aga eelduseks tõelisele vabadusele, kus on võimalik oma mõistust avalikult kasutada. 5) Mõistuse avaliku tarvitamise all peetakse silmas selle tegemist õpetlasena publiku kui kuulajaskonna ees. Eratarvituse all peetakse silmas üksikisiku õigust oma mõistust kasutada temale usaldatud tsiviilametis või teenistuskohas. Neid kahte eristatakse neile omase vabaduse põhjal
Ma hakkasin kirjutama seda tööd ja avastasin, et viimasel ajal ei ole mul vaja olnud õppida selgeks midagi sellist, mida ma ei vaja. Kuigi vahel tundub teisiti eelarvamused ainest! 1. Võte! Mulle sobib selliste ainete puhul süvalähenemine, püüan aru saada seoseid eelnevate ainetega ja mõista, mis on oluliseim mida juurde õppida. Minu eas toimub kindlasti juba teadmiste kristaliseerumine ja nii on mul võimalik luua seoseid juba elu jooksul kogetud, kuuldud ja omandatud teadmistega. Süvalähenemise puhul lülitan end kohe loengu alguses ainult loengu lainele. Selleks üritan istuda võimalikult esimestesse ridadesse ja ei ava arvutit
alluvad täitma. Kolmanda osa moodustavad ajakirjanike enda arusaamad oma rollist. Lisaks ajakirjanik on lai mõiste. Erinevad ametid määravad ära rolli. Keskne on: kas olla neutraalne vahendaja või mõjutaja. Teisalt saab jagada ka rollid nii, et keda ajakirjanik esindab. Uudisajakirjanik peab olema vahendaja, kes surub oma ego maha ning kirjutab objektiivseid uudiseid lähtudes uudisväärtustest jm. Tunded, eelarvamused ja stereotüübid Kui reporter on kõige väärtuslikum allikas, siis eeldatakse, et ta tegutseb loogiliselt, ratsionaalselt jne. Tunded, eelarvamused jne mõjutavad ebateadlikult. Need toovad probleeme, millest peab olema teadlik ja neid vältima. Reporteril on tunded teatud asjade vastu, mis teda juhivad. Konkreetne inimene võib olla ebameeldiv, kellest on raske kirjutada ja tulevad sisse kallutlused. Mõjutaja võib olla auahnus. Kirjutatakse seda, mida eeldatakse, et „autasu“ saada.
Samas ei tähenda see aga näiteks sallivust sotsiaalse ebaõigluse, diskrimineerimise või muude sarnaste tegude, arvamuste tõekspidamist nende suhtes. Eelarvamus tähendab juba enne inimesega tutvumist tema kohta arvamuse kujundamist, seejuures eeldatakse teatud omaduste olemasolu, mida omistatakse inimesele näiteks tema rassi, rahvusliku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. Ma usun, et väga paljudel inimestel on eelarvamused, nii on seda ka minul. Mul on just olnud väga palju eelarvamusi inimeste kohta, keda ma polnud silmast silma või pildi pealt näinud, aga ent, oli tihti tunne nagu oleks inimest teadnud kogu elu. Eestis valitseb sallimatus. Arvan, et minuga on ühel pulgal nii mõnedki. See on täpselt nii nagu, kui eestlane naerab selle üle, et venelane ei oska eesti keelt, samas venelane ei naera kunagi, kui sina ei oska vene keelt.
Shakespeare`i komöödiate valitsev teema. Tuntuimad Shakespeare`i komöödiad on ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Palju kära eimillestki", ,,Nagu teile meeldib", ,,Windsori lõbusad naised", ,,Kaheteistkümnes öö". Shakespeare, nagu teisedki renessansi humanistid, õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud eelarvamused, normid ja keelud. Osa komöödiaid, nagu ka hilisemad nn tragikomöödiad. Samaaegselt komöödiatega kirjutas ta suure näidenditsükli Inglismaa ajaloost, nn ajalookroonikad. Sellesse kuuluvad Henry 6, Richard 3, Henry 4 ja 5. Kuid komöödiates oli keskne armastuse teeme, siis ajalookroonikates hakkab Shakespeare lahkama võimu probleemi. Shakespeare`i draamaloomingu varajasse perioodi kuuluvad lisaks kaks tragöödiat: ,,Romeo Ja Julia" ning ,,Julius Caesar"
Tema esikromaan ,,Vaesed inimesed" valdas suur menu. 1847. aastal ühines mees utopilistlike sotsialistidega, mis viis selleni, et 1894. aastal ta vahistati ning mõisteti surma. Viimasel hetkel siiski otsust täide ei viidud ning mees saadeti hoopis Siberisse sunnitööle. Siberis olles õppis mees tundma sealset elu ning see sai tema jaoks vene elu mudeliks, millest ta võttis niivõrd palju eeskuju, et tema veendumused, religioossed uskumused ja eelarvamused muutusid täielikult. 1854. aastal saadeti Kashastani lihtsõduriks. Seal olles tekkis tal suhe Maria Issajevaga, kellega ta ka 1857. aastal abiellusid. 1859. aastal naases Dostojevski Peterburi, kus ta asus oma vennaga ajakirjandusse , ta lõi ajakirjad nagu ,,Vremja" ja ,,Epohha" mis ei olnud aga kahjuks eduakd. Aasta hiljem suri Dostojevski naine ning ka vend Mihhail. Peale seda hakkas ta külastama paljusid kasiinosid
Lasteaias ilmnevad juba soolise kasvatuse tagajärjed, mida ekslikult peetakse olemuslikeks ja bioloogilisteks omadusteks ja neid ei püütagi muuta. Seetõttu tajutakse tüdrukute ja poiste täpselt samasugust käitumist erinevalt ning sellele reageeritakse erinevalt. Poisse peetakse huvitavamateks, aktiivsemateks ning neile eraldatakse kasvatajate ja õpetajate poolt rohkem tähelepanu ja ressursse seda ise teadvustamata. Kooli kontekstis varjavad stereotüüpsed eelarvamused õpilaste individuaalsust ja põhjustavad soolist diskrimineerimist. Näiteks lubatakse poistel võtta õppimist kergemini. Väljend ,,poisid on poisid" saadab avalikkusele ja poistele endile sõnumi, mis nii lubab, andestab rohkem kui ka annab mingeid eeliseid, aga ühtlasi jätab ka võimaluse poiste probleemidele käegalöömiseks. Samal ajal nõutakse tüdrukutelt korralikku käitumist, usinat õppimist, sõnakuulelikkust ja allumist.
lillepeenrate uhkuses või jõulukaunistuste rohkuses. Igale muutusele reageeritakse mitmekordse vastulöögiga. Kui vimm on saanud kasvada pikemat aega, võib iga pisemgi juhtum selle valla päästa. Paljudel juhtudel kinnistub meie arvamus inimesest esmamulje põhjal, hiljem on seda muuta väga raske. Öeldakse, et eestlase parim toit on teine eestlane, ning mõningal määral on selles ka tõtt. Kuulates teiste arvamusi ja kuulujutte, tekivad meil tahes-tahtmata omad eelarvamused, ent samas tuleb tõdeda, et harva räägitakse inimese parematest omadustest, tagaselja rõhutatakse pigem halba. Kord tülli läinud naabreid on keeruline lepitada, veelgi raskem on vaenukirvest maha matta neil, kes on kindlad teiste inimeste halbades kavatsustes. Et erinevaid inimesi on palju, on iseloomusid veelgi rohkem. Alati ei sobi kõik inimtüübid kokku ning suhtlemine nende vahel võib osutuda väga ebameeldivaks ning sekeldusterohkeks.
Amalfi”(ilmus 2011) “Rekonstruktsioon” ilmus 2012. aastal, Mustvalge kirjastuse poolt 2012. aastal Kultuurkapitali proosapreemia parima ilukirjandusliku teose eest Teose tegevus toimub Tallinnas ja Kaskedetagusel, osaliselt ka Prantsusmaal Tegelaste tutvustus, analüüs Minategelaseks vähihaige Enn Padrik, kes peab ennast täiesti tavaliseks inimeseks. Ta põeb hemeraloopiat ja on lahutatud. Soovib, et valitseks õiglus, mitte eelarvamused. Tundis suurt uhkust oma tütre üle, kuid näitas seda vähe välja. Emotsioonitu, kohmakas, kiretu ja ambitisoonitu mees. Ennu enesetapu sooritanud tütar Anni, kes oli väga tark, arukalt ning kaalutlevalt tegutsev tüdruk. Kahtles palju ning uskus vähe. Julge, hakkaja, vahetu ja terava ütlemisega tüdruk. Android, üks Anni sõpradest. Paneb tihti inimeste suud lukku ja hävitab teiste arvamuse, seetõttu on tal ka palju jüngreid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
