Kõne eesti keel 12.klass (0)

Sarnased õppematerjalid

47

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20

Asjaajamine

36

doc

laste eripära

Oma töös ma ainult lastega kokku puutungi ning peale materjali läbitöötamist mõistsin ma, et mu käe alt on läbi käinud nii mõnigi indigolaps. Nad olid alla 10 aastased ja väga intelligentsed ja omapärased lapsed. Takkajärgi mõeldes, me pidasime neid tüütuteks ja ninatarkadeks. Nad tüütasid kogu aeg imelike ja naljakate  4 küsimustega ja see oli kõik väsitav. Nüüd ma saan aru küll, eesti ühiskond pole veel valmis aktsepteerima, et ka lapsel võib vahel õigus olla. ,,Need lapsed võivad olla väga ehedad, võluvad ­ ja samas ­ täiesti väljakannatamatud. Ühe sekundiga jõuavad nad mõelda kümnest köitvast ja uskumatust asjast. Sel ajal, kui teie püüate tuld kustutada, seavad nemad vahukommid pliidile küpsema ning lipsavad siis vannituppa, et näha, kas kuldkala kuumas vees ellu jääb....

Psühholoogia

117

doc

Aforismid

576. Naeratus ei maksa midagi, kuid loeb palju. 577. Sõprus on nagu niit, purunedes ja kokku sõlmides jätab vahele sõlme. 578. Iseenda lollust on kõige raskem taluda. 579. Vali sõpru ettevaatlikult, vaheta neid välja aga veelgi ettevaatlikumalt. 580. Teise inimese vead on kui autotuled. Need paistavad silma heledamalt kui enda omad. 581. Kõige suuremaid lahinguid peetakse pisiasjade pärast. 582. Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. 583. Kuulujutud tulevad siis, kui kuuled midagi, mis meeldib, kellestki, kes sulle ei meeldi. 584. Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik. 585. Kooselu erinevate rahvuste vahel on võimalik siis, kui vähemalt üks osapooltest on loobunud oma rahvusest. 586. Mida meeldivam on inimene, seda raskemalt sõnad üle huulte libisevad. 587. Öelda haavavaid ja solvavaid sõnu ebameeldivale inimesele on kergem, kui öelda naeratust näole võluvaid sõnu

Kirjandus

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif"  SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast

Avalikud suhted

84

odt

Mõtteterad.

Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk

Kirjandus

132

doc

DEPRESSIOON

DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se

Arengupsühholoogia

133

pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

võimalusi harjutamiseks, kolmas avastab, et tal on nii mõnegi suhtlemistehnika kasutamine automaatne. Mida aktiivsemalt selle õpikuga tööd teha, seda lihtsam on hakata harjutama ja järelikult muutuda järjest professionaalsemaks suhtlejaks. Selliseks, kelle kohta tõesti on õigus öelda, et "suhtleb vabalt" iga inimesega ja igas olukorras Arvesse võttes seda, et eesti keeles tähendab "sina" ühte inimest (ainsus), "teie" tavaliselt aga mitut (mitmus), olen teadlikult vältinud teie-vormi kasutamist. Lugejal on alati võimalik kõik "sinad" asendada "Teiega". Tekstis ettetulevad märgid: Näide või kommentaar Ülesanne individuaalseks või rühmatööks, arutlusteema Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 6

Suhtlemis psühholoogia

87

doc

Filosoofia materjale

Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia.

Filosoofia

Kommentaarid (0)