“Humanity World Tour 2008“ Kontserdiarvustus Scorpions (3)

Scorpions “Humanity World Tour 2008“
Ma käisin 2. novembril oma vennaga Tallinnas Saku Suurhallis vaatamas Scorpionsi maailmaturnee “Humanity World Tour 2008“ raames toimunud kontserti. Ausalt öeldes olid mul enne selle kontserdi külastamist Scorpionsi kohta teatud eelarvamused , kuna viimasel ajal on hakanud Eestisse oma niinimetatud hüvastijätu maailmaturneesi korraldama suur hulk vanemas eas härrasmehi nagu “Led Zeppelin ”, “ Deep purple ” ning ka “ Black Sabbathi” artist Glenn Hughes ,ja teised, kellel pärast suurt laristamist arvatavasti karjääri jooksul kogutud raha otsa on hakanud saama, kartsin ma, et need “vanamehed” ei suuda enam korralikku šhowd pakkuda ning elamus jääb saamata.
Scorpions, ehk Scorps on Saksa rokk -grupp, mis loodi 1965. aastal Hannoveris. Ansambli Scorpions praegune koosseis on: laulja Klaus Meine , kitarrist Matthias Jabs, kitarrist Rudolf Schenker , trummar James Kottak ja basskitarrist Pavel Maciwoda. Väärib märkimist, et nii kitarist, kui laulja on juba 60 aastat vanad.
Kontserdile minnes ei uskunud ma, et sinna nii palju rahvast tuleb, kuid juba Saku Suurhalli lähedusse jõudes ilmenes, et piletid oli omale soetanud päris solidne hulk rahvast.
Pärast mõningast ootamist astusid lavale oma originaalseid kostüüme ja grimmi kandvad lauljad , kes hakkasid rahvast üles kütma. Terve kontserdi jooksul imestasin, kuidas sellistel meestel ikka nii palju jaksu on, et terve kontserdi ajal laval ringi karata ja möllata. Publik oli küll kontserdi alguses uimane , kuid kontserdi lõpuks, kui hakati laulma vanemaid lugusid tuli ka publikusse eluvaim sisse ning rahvas oli väga heas meeleolus.
Bänd esitas kontserdil nii oma uuemaid 2007. aastal väljailmunud plaadilt “Humanity - Hour I“ pärit lugusid mida ma ennem kuulnud polnud, kui ka vanu maailmakuulsaid hitte nagu “Wind of Change ” ja teised. Üldiselt oli lugude valik minule päris meelepärane. Kahju siiski, et mõned vanemad maailmakuulsad hitid välja jäid.
Kontserti tipphettk oli minu jaoks trummari- James Kottaki trummisoolo, mis kogu publikut võlus. Suurte plussidena tooks välja ka lavavalgustuse, millesarnast ma enne näinud ei olnud ning see oli esimene rokikontsert, millel saund tõeliselt paigas oli. Teine väga postiivne mälestus jäi minule artisti Klaus Meine vägevast häälest.
Miinustena võiks välja tuua publiku . Bänd ootas publikult veidi liiga palju ja seetõttu ootasid nad, et publik ka nende uusi (mitte nii kuulsaid ) laule kaasa laulaks, kuid neid suurem oa publikust (mina nende hulgas) peast ei teadnud ning lugudesse jäid tühjad read ning bänd pidi pettuma. Kui bänd esitas oma maailmakuulsaid lugusid olukord paranes.
Õnneks minu eelarvamused tõeks ei osutunud ning maailmaroki “vanaraud” suutis oma osa peaaegu perfektselt välja mängida. Ma ei ole enne sellist kontserdi vaatamas käinud. Eelmine kord käisin Carl-Richardiga vaatamas kontserti “MTV- B-day”,kuid seda ei saa Scorpionsiga võrrelda. Võite ise arvata, kummal neist oli parem saund ja valgustus .
Kuigi piletihind (450 kr tk) oli päris krõbe tasus seda “vanarauda” ikkagi vaatama minna. Ma arvan, et kui nad samas vaimus jätkavad võib neid juba paari aasta pärast uuesti Eestis esinemas näha ning võib olla läheksin ma jälle. Need inimesed, kes ei läinud seda kontserti vaatama tühjalt selle pärast, et bänd on aastate jooksul vananenud jäid ilma tõelisest vaatemängust.