Kõik
pole kuld , mis hiilgab
On
asju, mille esmasel vaatlusel märkame kõike muud, kui halba.
Põhjalikumal uurimisel võime avastada , et kõik ei pruugigi olla
nii roosiline ja kuldne, kui algul paistis. Eelnev kehtib nii
inimeste, kui ka erinevate esemete ja olukordade kohta. Kõik pole
kuld, mis hiilgab, hoiatab meid petliku välimise poole eest.
Eelkõige peetakse siin silmas seda, et me ei usuks ainult välist
pilti, vaid veenduksime ka kõige muu õigsuses. Ka „Isa Goriot ’s“
tuli ette kergeusklikust ja välise taju usaldamist.
Kui
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
matuxx3
Õppematerjali autor
Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale
Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga
Honore de Balzac ( 1799 1850 ) ISA GORIOT Autorist "Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks." "Inimesed, nagu raamatudki, leiavad vahel tunnustust liiga hilja." Prantsuse ajakirjanik ja kirjanik, üks kirjandusliku realismi rajajaid. Enne autorina läbilöömist kirjutas ta erinevate pseudonüümide all tulutult väga palu näidendeid ja muid teoseid. Balzac pole üksnes XIX sajandi parimaid romaanikirjanikke, vaid võib peaaegu öelda, et sajandi parim. Balzak lõi terve maailma, ühtaegu oma ning kõikide aegade maailma. Just teos "Isa Goriot" alustab maailmakirjanduse kaalukaimat romaanitsüklit. Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda
poolehoiu. Iga kord, kui Eugene kohtub Goriot' tütrega, räägib noormees sellest kohe isa Goriot'le, millest Goriot saab uut jõudu. Delphine kutsub Eugene endale külla ja teatrisse. Eugene on nõus minema. Delphine annab noormehele raha 100 franki, et too läheks mängima ruletti. Delphine oli võlgu kuus tuhat franki, kuid ta mees ei maksnud seda võlga kinni. Rastignac võitis seitse tuhat franki ja andis selle Delphinele. Naine rääkis talle, et pole oma abielus õnnelik. Rastignac lõunatas peaaegu igapäev Delphine'ga, käis mängimas ning saatis emale ja õdedele esimestest võitudest raha. Tal tekkisid võlad ja ta mõistis, et ta ei saa enam nii jätkata. Vautrin tuleb taas lagedale oma plaaniga. Eugene isegi mõtleb sellele, sest ta oli rahatu. Vautrin viib oma plaani ellu, arvates, et tema plaani saadab edu. Victorine'i vend tapetakse ebavõrdses võitluses duellis
Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Kokkuvõte nr 4 ja kirjeldus teosest Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus
Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja
- Pansion on vana, mööbel vana, pragunenud, vilets - Pansionis elas 7 pansionäri - Kolmandal korrusel ühes toas elas endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant nimega isa Goriot, kes ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus, vanim pansionär - Sealsed elanikud kandsid vanu, pleekinud ja kulunud riideid - Ent kõigil hea kehaehitus ja tervis - Isa goriot kui pilkelaud, isik kelle pihta kõik naljad sadasid - Oli kunagi rikkam ja ihatud mees, pansioni omanik tahtis taga algselt abielluda - Isa goriot oli ihne, kokkuhoidlik, kinnine inimene - Gorioti peale valati välja oma hea või halb tuju - Isa goriotil olid nö armukesed, kes tegelikkuses osutusid tema tütardeks, kellele ta andis pidevalt raha, kuid tütred pigem vältisid isa (2tk) - Goriot voolis kullatud hõbedast (nõudest, mis olid talle olulised) nuia ning müüs selle
2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) e) Kõik inimesed on erinevad, kuid siiski miks mõned peavad rohkem kannatama kui teised? (Inimest ennast) 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac – vaene üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane – tal oli valge näonahk,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid