1. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust? Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses saadud juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ja otseseks elluviimiseks olid julgeolekuorganid. 3. Mil moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? Suur-küüditamine nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodueestlastest. 4
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
Eesti NSV valitsemine: seadusandlik võim ENSV ülemnõukogu Täidesaatev võim- ENSV valitsus Nomenklatuur -- uus klass, privilegeeritud parteiladvik Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Nõukogude süsteem kasutas seda ühiskonna kontrollimiseks ja suunamiseks. Nõukogude aegsed valimised: formaalsed, sest hääletati ühe kandidaadi poolt. Korraldati, et näidata välismaailmale nõukogulikku demokraatiat. Julgeolekuorganid-NKVD, Julgeolekukomissariaat,
vaid erilubadega/küllakutsetega II Riiklik süsteem Ainuke partei- Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) , mitte iseseisev partei, vaid NLKP regionaalorganisatsioon, liikmelisus on NLKP, mitte EKP. KP riigis juhtiv ja suunav jõud. Juhtorganiks EKP Keskkomitee ja selle Büroo EKP I sekretärid 1940.41 Karl Säre (langes sakslaste kätte) 1944-50 Nikolai Karotam (nn juunikommunist) 1950-78 Johannes(Ivan)Käbin (Venemaa" jeestlane", kuid osav laveerija ENSV ja nö NSVL huvide vahel) 1978.88 Karl Vaino (samuti ,,jeestlane", umbvenestaja) Kuna tegemist oli töörahva parteiga, siis üritati partei liikmete hulgas säilitada teatavat sotsiaalset proportsiooni- kuipalju töölisi, kolhoosnikke ja muid. ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium nimeliselt kõrgeima võimuorganiga mingit sisulist tähtsust ei oma(nb!Käbini pagendamine) ENSV Ministrite Nõukogu täidesaatev organ, ülesandeks majandus-ja ühiskonnaelu operatiivne juhtimine
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
läbi tulid. Sõja tohutud kannatused kandis rahvas, et nomenklatuur saaks valitseda. Kooliõpetaja kui maskeerunud vaenlane 23.detsemnril 1994 arutati esimest korda kooliasju. Koolid olid tööle saadud, 1. Detsembri seisuga oli üldhariduslikes koolides õpilasi 115 000, kuid loomulikult olid koolimajad räsitud ning kütmata. Koolimajadest täielikult hävinud oli vaid 73. Kõige hullem oli lugu Tallinnas kus paljud koolid olid Punaarmee ja laevastiku käes. EKP KK ja ENSV RKN koosistumise tulemuseks oli ühismäärus 27. Detsembril 1944ndal aastal. Ühismäärus ei lubanud koolidele hädavajalikku aknaklaasi, kriiti ega koolivihikuid, kuid varustab rohkesõnaliselt ideoloogiaga: tuli õpetada stalinilikus rahvaste sõpruse vaimus, erilist tähelepanu tuli pöörata vene keelele, tuli alustada Eesti ajaloo õpetamist ja pidada võitlust kodanliku natsionalismiga õpetajaskonnas. Perestroika aastaist, kui avanes EKP KK arhiiv, algas kurtmine et 8
1) Kuidas toimus ENSV valitsemine? : 1944. a taastus Nõukogude võim. Kõrgemad võimuorganid koondusid Tallinnasse. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Kõrgeim seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu ülesanne oli otsuste kinnitamine. ENSV Valitsuse ülesanne oli Moskva ja kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsemisele aitasid kaasa veel julgeolekuorganid, kes olid poliitilise võimu Kilp ja Mõõk. KGB üleasnne oli olla silmadeks ja kõrvadeks. Sõjavägi oli oluline infoallikas. EKP's arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. 2) Põllumajanduse kollektiviseerimine : 1945
ENSV AJALUGU Valitsemine: Ei olnud elukutselised poliitikud, nende ülesandeks oli vaid hääletamine, kõik muu oli nende eest ära tehtud. Valitsust nimetati ENSV ministrite nõukoguks, kohalik võim kuulus külanõukogudele (volikogudele). Linnades olid täitevkomiteed. ENSV's olid riikliku alluvusega linnad: Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu). Need olid tähtsad linnad, kuna seal tegeldi sõjaväega. Tähtsaim tegelane oli EKP peasekretär: Karotamm(19441950), Käbin (19501978), Karl Vaino (19781988), Vaino Väljas). Kolhoosid:Alustati 1947. Rahvas ei allunud ja siis hirmutati neid küüditamisega ning pandi maksud peale ning siis olid inimesed
Kahtlemata just nende kaudu püüdis ja mingil määral ka suutis EKP oma tahet kunstnike hulgas ellu viia. Teisalt pidid KL juhid püüdma kaitsta kunstnike ja kunsti huve, sest muidu poleks neid enam valitud. KL juhid pidid suhtlema ka Moskvaga, eriti NSVL KL juhtkonnaga, mis nõudis laveerimist. Ka seal oli konservatiivsemaid ja liberaalsemaid jõude. Üldiselt õnnestus vältida NSVL KL otsene sekkumine Eesti kunstiellu, kuid Moskva kinnitas kõigi uute liikmete vastuvõtmise ENSV KL-u ning seetõttu tuli sinna saata hoolikalt prepareeritud valik uue liikme teoste reproduktsioonidest. Nagu teistelgi elualadel, üritati ka KL süsteemis "keskusest" kõikvõimalikku "defitsiiti" hankida. Näib, et Moskva KL oli nõus vaatama "läbi sõrmede" eesti kunstielu autonoomiat ja suhtelist pluralismi juhul, kui oli täidetud kolm tingimust: ENSV KL ei tohtinud tuua Moskva näitustele oma kõige julgemaid teoseid, ei tohtinud Moskvast mööda minnes suhelda välismaaga ega sõlmida
EESTI 1939 1992 EESTI NSV 1944 1991 1. ENSV aeg enne Teist maailmasõda: 21.07.1940 07.07.1941 (vt. teemat EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS iseseisvuse kaotamine). 2. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile: Teises maailmasõjas okupeeriti paljud riigid vastase poolt, kuid ainult Balti rahvaste omariiklust ei taastatud sõja lõppedes. Eesti kaotas Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast, u. 280 000 inimest. Neist rindekaotused olid 20 000 meest. Eestlasi
ENSV kultuurielu 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? 1) Sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri sunniviisiline juurutamine. 2) Venestamine. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika läbi viimiseks? 1) Tsensuur. 2) Ideoloogiline surve. 3) Takistati vaba mõtte levikut. 4) Kultuuripärandi hävitamine. 5) Raamatute tellimise piiramine. 3. Milles seisnes Eesti kultuurielu lõhestatus? 1) Välis- ja kodueesti kultuur. 2) Välismaale pagenud loovinimesed jätkasid seal oma tööd, ent nende looming jäi Eestis elavatele eestlastele kättesaamatuks. 3) Kultuuri püsimajäämine otsustati Eestis inimeste elujõu ja vastupanuvõimega. 4. Milline roll oli nõukaajal laulupidudel? 1) Rahvusliku varjundiga massiüritused. 2) Kandsid edasi traditsioone. 5. Nimeta olulisemaid...
taoline süsteem ei tööta, rahva tausta, kultuuri ja juuri ei saanud ju niisama lihtsalt ära kaotada. Positiivseks võib ehk lugeda seda, et nõukogude aeg andis rahvale kogemust ja julgust otsida väljapääsematust olukorrast lahendusi ning toime tulema väga vähesega. Õnneks on Eesti geograafiliselt soodsas piirkonnas kui me oleks asunud sisemaal ja ei oleks saanud infot lääneriikidast oleks võinud vene kultuur meie oma maha tallata. Kokkuvõttes oli ENSV kultuuripoliitika vaba looming, mis õitses hoolimata NSV tahtmistest ja parem ongi, et meil on alles oma kultuur ja kombed. Oleksid vene võimud olnud natuke targemad lehviksid meil punalippud ja eesotsas oleks mingisugune kommunist.
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuuri nimekiri
Sulaaega iseloomustab senise vägivalla osaline heastamine, esmajoones tähendas see vägivallamasina peatamist. Selle käigus heastati osade nn kodanlike natsionalistide head nimed, osad haritlased said võimaluse vaimsest pagulusest pääsemiseks ja taas loovtööga tegelema hakata. Samas ei olnud avalikku vägivallapoliitika hukkamõistu, kuna I. Käbin ei olnud sellest väga huvitatud, räägiti üksnes ,, mõningatest möödalaskmistest" ja seetõttu oli ENSV poliitilise õhustiku sulamine ettevaatlik ja tagasihoidliku ulatusega. Side läänemaailmaga J . Stalini valitsemise ajal oli Nõukogude impeerium varjatud nn raudse eesriidega. Seetõttu oli ENSV-s maailmas toimuvast tõepärase info saamine väga raske. Üheks selle allikaks olid välisraadiojaamad, üheks selliseks oli 1951.aastal tööd alustanud Ameerka hääl (New Yorgist). N. Hurstsovi sulaajal hakkas tasapidi taastuma otsekontakt muu maailmaga. ENSV-s hakati tegelema moodsate
Kultuuri loomine ENSVs Nõukogude liidu kultuuripoliitika eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine ühiskonnas. Selle elluviijad tahtsid, et inimeste seas ei tekiks rahutusi ega teisitimõtlemist. Samas pidi teistele riikidele ning inimestele endile tunduma, et kõik on demokraatlik ning rahvuslik. Tegelikkuses toimis tsensuur koos pideva meelsuskontolliga, mis pidi takistama vaba mõtte levikut. Selle tagamist kindlustasid julgeolekuorganid, nagu KGB. Lisaks püüdis võim valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit, tulemuseks hävitati suur osa iseseisvusalgsest perioodikast ja ilukirjandusest. Sotsialistliku mõtlemise levikut aitas kiirendada propaganda riigi poolt. NSVLis oli selleks punapropaganda, mis pidi aitama kogu vaimuvaldkonda allutada kommunistliku reziimi korrale. Kultuurielu lõhenes väliseesti ja kodueesti kultuuriks. Nee...
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hruštšov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Brežnev: 1964 – 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) – Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine – ...
kujutatud kuldne sirp ja vasar ning nende kohal kuldääristuses punane viisnurk. ENSV LOOMISE POLIITILISED KÄSITLUSED__________________________________ Eesti NSV tekkimise kohta on olemas mitmeid erinevaid poliitilisi käsitlusi. Valdavad käsitlused on, et Nõukogude Liit ja Nõukogude Liidu väed okupeerisid Eesti Vabariigi. Sellele vastandub käsitlus, et Eestis toimus NSV Liidu kaasabil juunipööre, mille tulemusel tekkis ENSV. Mõlemas käsitluses tõlgendatakse samasid sündmuseid erinevate poliitiliste vaatenurkade alt. EESTI NSV RIIGIVÕIM JA HALGUSAPARAAT_________________________________ Vastavalt ENSV konstitutsioonile oli "ENSV poliitiliseks aluseks töötava rahva saadikute Nõukogud, mis on kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
..............................................................................................10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Pildid.............................................................................................................13 2 Sissejuhatus Teema ENSV 1945-1953 iselooomustab totalitaarne ainupartei süsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolsevistliku parteiga (VK(b)P ehk NLKP- ga), ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine (OGPU, NKVD), primitiivne üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid
NSVL; ENSV (pt. 31-35, 41) Pt. 31 1. Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? Stalin suri 5 märtsil 1953. Aastal. Kõige aktiivsemalt hakkas tegutsema Beria, kelle eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi. Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 2. Iseloomusta Stalini, Hrustsovi, Breznevi valitsemisaega (poliitikat ja majandust) - vt tabel vihikust. Stalin- oli Kommunistliku Partei peasekretär. Kuigi see ei olnud poliitiliselt mõjuvõimas ametikoht, oli sellel üks suur eelis nimelt kuulus peasekretäri pädevusse kaadripoliitika. See aga tähendab, et Stalini ülesannete hul...
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossi...
Robert Rivik ENSV põllumajandus 19.02.11 20. sajandil kehtis Eesti põllumajanduses Nõukogude reziim. See tähendas, et kõik toimus sovhooside ehk riigiomandis töötamise all. Talunikele anti kuni 1 hetker põllumaad, millest enamus oli kivine ja üsnagi kasutu maa. Talunikud tohtisid põllumajandusega tegeleda ainult enda tarbeks ja lisaks ei tohtinud see olla nende põhitöö, vaid sellega tohtis tegeleda
Elu Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis 1944. aastal inkorporeeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu. Eestist sai jällegi Nõukogude impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabariik ametliku nimega Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Nõukogude okupatsioon Eestis kestis 47 aastat ning lõppes 1991. aasta 20. augustil, kui taastati Eesti Vabariigi iseseisvus. Pärast Eesti taasvallutamist 1944. aastal ja Teise maailmasõja lõppu 1945. algas Eesti parandamine sõjahaavadest. See toimus suures osas aga 1940. aastal alustatud stalinlike ja nõukogulike ümberkorralduste vaimus. Sõjas purustatud majandus, mis enne arvestas eelkõige Eesti huve, muudeti NSV Liidu majandusmonstrumi ripatsiks ja jäi võõrvõimu juhtida. J. Stalini surmale järgnes NSV Liidu nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonnaelu liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. See protsess puudutas ka Eesti NSV-d. Üleliidulises plaanis muutus Eesti ...
valikutest(Nõukogude Eesti eile,täna,homme.Tallinn,1980.) 1)kes oli Karl Vaino?- EKP liider 1978-1988a 2)Kui usaldusväärseks võib pidada seda allikat Eesti olukorra hindamisel?-Üsna usaldusväärseks,kuna see on ajalehest võetud ja Karl Vaino sõnastatud. 3)Millised võimalused on eesti rahval oma tahte väljendamiseks tänapäeval?- rahvahääletus,valimised 4)millised võimalused olid selleks Nõukogude ajal?-Eesti NSV 40.aastapäeva künnisel toimunud NSVL Ülemnõukogu ja ENSV Ülemnõukogu valimiste tulemused olid kõigi kodanike tõeliselt vaba ja demokraatlik tahteavaldus. 5)Mille poolest erinesid valimised Eesti NSV-s tänapäevastest valimistest?-ei ole nii suurt ebavõrdsust tulemustes nagu oli siis- üle poole miljoni poolt ja vähem kui 1200 vastu.. 6)võrdle Eesti NSV Ülemnõukogu praeguse Riigikoguga. Millised on erinevused?- Eesti NSV Ülemnõukogus 285 saadikut, Riigikogus 101. 14.Mis olid perestroika ja glasnost
Tööleht 9.klassile. ENSV EV sai iseseisev olla............aastat. II maailmasõja ajal oli Eesti...............võimu all. Nõukogude okupatsioon taastati...........a. Sellest alates oli Eesti.......................aastat okupeeritud. Eestis rakendus sotsialismileer nii: 1. Kehtestati üheparteiline süsteem. Eestis oli ainus tegutsev partei..........., mille liidriteks olid............ 2. Toimusid ebadem. valimised. ENSV-s valiti.............................................. 3. Viidi läbi repressioone. Neist suurim oli......................................................... 4. Majanduses rakendus.....................ja...........................majandus. 5. Maal viidi läbi............................................................................... 6. Tööstuses pöörati tähelepanu rasketööstuse arendamisele e.................................................................., oluliseks rööstuspiirkonnaks kujunes............
Teadus ja kultuur 50-80ndad Kunstid ENVS-s Eesti kunst 50-80ndad Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes 1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957) http://www.e-kunst...
Juhtiv koht oli kommunitslikul parteil. Sõjajärgsetel aastatel hakkas partei liimeskond kiiresti kasvama. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase. Linnades, valdades ja maakondades olid kommunistliku partei poliitika teostajateks kohalikud parteikomiteed. 1941. aastast juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ja teistest keskasutustest. ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli aastatel 1940- 1951 Arnold Veimer. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad moodustasid u 5% Eesti territooriumist, seal elasid valdavalt venelased. Jäädi ilma olulistest sõjalis- strateegilistest piirialadest. 1945
ENSV eluolu ja olme Koostas Elu ENSV-s Igal pool lehvisid puna lipud Enamikus kohtades oli vene keelsed tõlked (nt tänava nimed) Toimus üleüldine venestamine Ei tohtinud mälestada midagi mis oli seotud Eestiga või selle minevikuga. Inimeste võimalused Kaupa sai osta talongide eest Karistused olid ranged ,,Parem sada sõpra kui sada rubla" Enamus asju käis mustalt Tööstus Läbi kogu nõukogude aja eelisarendati Eestis rasketööstust, mistõttu toodi sisse ka palju võõrtööjõudu. Enamik neist asus elama tööstuspiirkondadesse Ida- Eestis, aga ka Tallinnasse. Maal valitses kolhoosikorraldus, kuni 1950. aastatelõpuni olid kolhoosid enamasti vaesed, siis aga said mitmed neist jalad alla ja saavutasid majanduslikult kohati õpris suure edukuse. Üldiselt pärssis nõukogude majandusmudelit siiski see, et kõik kuulus riigile ja üks...
Eesti NSV ehk ENSV (1945-1980) Neeme Ruus, Johannes Lauristin, Karl Säre, Andrei Zdanov Võimupüramiid Eesti Kommunistlik Pareti (EKP) - allus Moskvale -> Valitsus (ministeeriumid) - täitis kommunistliku partei korraldusi -> ENSV Ülemnõukogu (parlament) puudus reaalne võim, kandidaadid olid esitatud kommunistliku partei heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978)
sõlmitud kokkuleppest ja uue liidulepingu põhimõtetest. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. 1991a jul kiitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu need põhimõtted heaks ning 16.aug kutsuti Balti riike alla kirjutama, tulemus jäi vastuseta. Sisepoliitiline olukord pingestus, 1991 valiti Vene NFSV presidendiks Jeltsin, kes tühistas kõik senised impeeriumiaegsed traditsioonid. Gorbatsovi ja Jeltsini vastasseis aina võimenes. Järjesta õigesti ENSV liidrid alates varasemast Väljas (88-90), Vaino (78-88), Karotamm (44-50), Käbin (50-78) Nimeta 3 tuntumat poliitikut Eesti iseseisvumisprotsessist ja nimeta, millega nad tegelesid Edgar Savisaar- Rahvarinde liider, kes valiti Indrek Toome järel uueks valitsusjuhiks. Uue valitsuse majandusprogramm kujutas endast IME kontseptsiooni edasiarendust: järk-järgult liberaliseeriti hinnad, liiduvabariigi eelarve lahutati NSVL-i omast ning muudeti olemasolev rahandussüsteem
KÜSIMUSI KORDAMISEKS Teema: NSVL ja Eesti NSV aeg (1940 1991 ) 1. NSVL ja Eesti NSV: 1) kõrgeim võimuorgan 2) kõrgeim valitsusorgan 3) poliitiline partei, kelle võim oli üle kõige 4) repressiivorgan 2. NSVL tippjuhid (parteiliidrid) 1922 1991. 3. Suveräänse Venemaa (NSVL-st lahku löönud ) I president. 4. Eesti NSV Kommunistliku Partei tippjuhid 1940 1990. 5. NSVL 1) poliitiline kord 2) riigikorralduslik vorm 3) majandussüsteem 4) inimõiguste olukord 6. Milliseid erinevusi võib välja tuua erinevate NSVL arenguetappide vahel? 7. Eesti NSV arengu iseloomulikke jooni. 8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9. Milliseid olulisi muutusi tõi kaasa Mihhail Gorbatsovi võimuletulek? 10. Miks lagunes NSVL, miks varises kokku kogu sotsialistlik maailmasüsteem? 11. Millal: 1) tuli NSVL s võimule Mihhail Gorbatsov 2) Mill...
Kärdla Ühisgümnaasium Igapäevaelu ENSV-s Uurimistöö Koostanud: Joosep Stomma XI b klass 21.05.2012 Sissejuhatus Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu peaaegu pool sajandit (1944-1991.a). Elati võõrvõimu all, kuid kõik unistasid oma riigist ning soovisid saada iseseisvaks. Eesti suutis iseseisvuse taastada 20. augustil 1991. aastal. Selleks, et saada rohkem teada igapäevaelu kohta Eesti NSV-s, viisin läbi küsitluse inimeste seas, kes on elanud Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis. Küsitlesin nelja erinevas vanuses inimest. Küsitluse käigus selgus, kuidas elasid inimesed aastaid tagasi ja millised olid nende võimalused võrreldes tänapäevaga. Küsitletu 1 ja 2 rääkisid elust ENSV-s 50. ndail ja 60. ndail ning Küsitletu 3 ja 4: 70. ndail ja 80.ndail. 1) Õppimisvõimalused Küsitletu 1: Peale keskooli lõpetamist suunas ...
Ajalugu Lähiajalugu II IX kl 3. tööleht: Eesti NSV 1. Peale teist maailmasõda toimus suur eestlaste küüditamine 1949. aastal, märtsikuus. 2. Järjesta. Alusta varaseimast. 4. Vaino Väljas 2. Johannes Käbin 1. Nikolai Karotamm 3. Karl Vaino 3. Millised vastupanuliikumise vormid olid eestlaste poolt Nõukogude võimu vastu suunatud? Üks vastupanuliikumise vorme oli metsavendlus. 4. Selgita, mida tähendavad järgmised mõisted. Sundkollektiviseerimine - oli aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. Stagnatsiooniperiood - 1980-1986. Kõigepealt ilmnes see majanduses -majandus allutati taas tsentraalsele juhtimisele, areng aeglustus ning peatus. Algas hoolimatu raiskamine ja kvaliteedilangus. Kannatas ökoloogiline olukord Baltimaades. Mittetunnustamispoliitika - Eesti Vabarii...
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hrustsov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg pehmendas re ziimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev: 1964 1982 valitses NSV Liitu Seisakuaeg ehk stagnatsioon (kõikides ühiskonna valdkondades) Kehtestas rangemaid reegleid, hakkas majanduse allakäik Kehtestas käsumajanduse ja plaanimajanduse Majandus (millise majanduspoliitikaga oli tegemist Nõukogude Liidus) Käsumajandus ja plaanimajandus Kollektiviseerimine (ehk sundkol...
Hakkasid tekkima hiigelkolhoosid. Umbes 50-ndate keskpaiku said kolhoosid jalad alla (hakati tooma ka õpetatud inimesi neid juhtima). Kolhoosidel algul ei olnud endal masinaid, selleks tuli neid rentida masina traktori jaam (MTJ(. Kolhoos pidi maksma MTJ kasutamise eest. 50-ndate keskpaigaks MTJ kaotati ja jagati see masinapark kolhoosidele. Kasuks ei tulnud erinevad kampaaniad (maisikampaania, ruutpesitsemise kampaania). 1958. aastast hakati maksma rahapalka (Eesti ENSV oli üks esimesi). 60-ndatel hakkas kujunema spetsialiseerumine, toodeti rohkem kui oleks ENSV ära tarbinud, see veeti välja ida poole. 70- ndatel võib rääkida gigantomaaniaks (hiigelfarmid). 70-ndatel toodangu väljavedu suurenes veelgi. Enamik lihtsalt, mis kasvatati viidi välja suurlinnade varustamiseks. ENSV-sse endasse jäi vähe kvaliteet liha. Tööstuses toimus forsseeritud industraliseermine (arendati nt põlevkivitööstust)
Vastupanu ja repressioonid ENSV liidus Relvastatud vastupanuliikumine Aastatel 1944-53 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- Metsavendlus . ( tavaliselt oli metsavendade salgad 5-10 liikmelised, üksikutes suuremates oli ka 50-60 meest. Seal oli inimesi erinevatest ühiskonnakihtidest : kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni) Sellel ajal oodati ja loodeti ,et Lääneriigid aitavad taastada Eesti iseseisvust ning pidurdavad NSV liidu ekspansiooni Ida-Euroopas
Julgeoleku organid: ● Eesmärk: Peatada NSVLi vastased ettevõtted juba varakult. ● Meetodid: Agendid luurasid inimeste üle, värvati ka lihtinimesi teiste üle luurama. Nõukogude armee: ● Eesmärk: Vastupanuliikumiste mahasurumine ja kohaliku korra hoidmine. ● Meetodid: Võeti suuri alasid enda kasutusele, majutuseks, õppusteks jms. 2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Kommunistlik partei sai käsklused Moskvast. Valitsus täitis EKP ja Moskva tahtmisi, sealne tegevus ei olnud väga demokraatlik sest oli 1 kandidaat positsioonile. Ülemnõukogu pmst ainult istus ja kui midagi kinnitada oli vaja, siis nad seda ka tegid. Vahepeal arutasid ka mõninga küsimuse üle. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus?
Minu vanemate elu ENSV ajal Sel ajal söögipuudust küll polnud,süüa oli ,kuid valik oli loomulikult kesisem kui praegusel ajal.Söödi nagu ikka,makaronid,kartulid,liha,kala,muna jne.80 aastate alguses töötas minu ema Tallinna linnavalitsuse Rae restoranis peakokana ,päeval oli söökla linnavalitsuse töötajatele keda sai toitlustatud ja õhtul oli restoran kus põhiline klient oli vene rahvusest meremees.Ja kuna sai töödatud sellises kohas ei olnud meil kunagi söögipuudust perel oli alati kõht täis head ja paremat oli külmikus.Kõike oli saada kui sul oli suur tutvusringkond kuna sai töödatud sellises kohas oli neid tuttavaid ka palju. Kõik mis tööl inventuuriga üle jäi sai omavahel ära jagatud nii, et kui õhtul koju sai mindud siis olid kotid head-paremat täis. Tööd oli tol ajal väga palju .Restorani ukse taga oli igal õhtul järjekord palju peeti sünnipäevasid ,pulmapidusi meie restoranis. Tegime ka kulinaaria kaupluse j...
*Moodustati sõjaline liit: Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Asutamislepingus rõhutati kõigi liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti kõike Moskvast. Varssavi paktiga seadustati NL-i vägede viibimine Ida- Euroopa riikides. 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus: NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud kokkuvarisemise põhjused korraldustest. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Välispoliitilised:NSVLiidu laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1954 moodustati Riikliku Julgeoleku mõju taandumine Ida Komitee - KGB. Siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded, eelkõige korrakaitse. KGB. pidi
60 - *demokraatlikud liikumised, *dissidendid teisitimõtlejad, Enn Tarto, Lagle Parek, Jüri Kukk. 70 - *Helsingi grupid võitlesid inimõiguste eest. 80 - *"40 kiri" J.Kaplinski, M. Lauristin. Eeldused oma riigi taastamiseks: Majanduslikud: *fosforiidikampaania 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli esimene sündmus edasiste sündmuste jadas, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. *IME 26. September 1987. Isemajandava Eesti kontseptsioon ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist. Savisaar, Kallas. *Üleminekuperiood üleminek turumajandusele. 90 aastatel, lõpp eesmärgiks oli oma rikluse taastamine. Poliitilised: *MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamine. Selle kohane miiting toimus Hirvepargis 1987. Aastal. Tiit Madisson. *ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi oma riikluse taastamiseks, L. Parek 1988. *Rahvarinne loodi perestroika toetuseks, tõid sinimustvalge avalikkuse ette
Mõisted: Lenin Bolsevike juht, Oktroobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja leninistmi rajaja Stalin Nõukogude liidu diktaator, sai võimule pärast Leninit, juhtis Venemaad 2 Maailmasõjas. Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu ümberkorraldustega. Toimus aastal 1918. Toimus ,,punaste"(NSV sunnitlusega) ja ,,valgete"(Bolsevike sunnitlusega) jõudude vahel. Elanikud kannatasid vägivalla ja terrori all. 1918. Tapeti viimane ...
Kordamine 1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Le...
1945a jagunes Eesti NSV 10mk-ks ja 236vallaks. Hiljem loodi omaette mk-dena juurde Hiiumaa,Jõhvi-ja Jõgevamaa.Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud.1950a vallad kaotati,sügiel viidi läbi rajoniseerimine,mille käigus 13mk kaotati(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa,Saaremaa, Pärnumaa,Viljandimaa,Tartumaa,Valgamaa,Võrumaa,Hiiumaa,Jõhvi mk,Jõgevamaa) ja nende asemele moodustati 39maarajooni.Lühikest aega oli ENSV jaotatud 3ks oblastiks(1952-1953). Relvastatud vastupanuliikumine. A 1944-1953oli vastupanuliikumiseks okupatsiooni-reziimile otsene relvavõitlus-metsavendlus.Metsavendade põhikontigendi moodustasid metsadesse jäänud Saksa sõjaväes teeninud mehed,Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud,Punaarmee mobilisatsioonidest kõrvalehoidjad ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed.Eesti alal puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid
lahenduseks suhetes Moskvaga liidulepingut. * Impeeriumimeelsed jõud koondusid Interliikumise (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) ridadesse. Need organisatsioonid pidasid Eestit NSV Liidu lahutamatuks osaks. Muudatused ühiskonnas Ka EKP pidi hakkama kohanema ühiskonnas toimuvate muutustega. Esialgu tähendas see Rahvarinde programmi omaksvõtmist. 1989. aasta alguses kuulutas ENSV Ülemnõukogu eesti keele riigikeeleks, 24. veebruari iseseisvuspäevaks ja senine ENSV lipp asendati sini-must-valgega. Paljud vanameelsed juhid olid sunnitud lahkuma. Ka valitsusjuht Bruno Saul vabastati ametist ja 1988.a. novembris nimetati tema asemele Indrek Toome. Perestroika algusaastatel jäid ENSV ja NSVL keskvõimude suhted üldiselt endiseks. EKP reformimeelse osa ja Rahvarinde programmiline eesmärk oli Eesti
(1987), ,,Pust budet vsyo" (1989), ,,Must lind" (1994) ning viimane plaat ,,Need ei vaata tagasi" (1999) anti välja peale tema surma. Ansambel ,,Ruja" laulud on eestlaste seas väga tuntud ning populaarsed, laulu ,,Rahu" esitati isegi XI Noorte laulupeol. 1989. aastal lahkus Urmas Alender Rootsi, et leida paremaid muusika loomise tingimusi. 28. septembril 1994 hukkus ta parvlaeval Estonia. Tõsine muusika Eesti Vabariigis ja ENSV perioodil 3 Heino Eller sündis 7. märtsil 1887 ning suri 16. juunil 1970. Lapsepõlves õppis ta viiulit Rudolf Tobiase käe all. 1907. aastal läks ta õppima Peterburi konservatooriumisse viiuli erialal, kuid käevigastuse tõttu lõpetas 1920. aastal kompositsiooni eriaalal. Aastatel 1920- 1940 töötas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Sellel perioodil hakkas Eller oma teostes
(Stimsoni doktriin Ameerika Ühendriikides). USA-s sel ajavahemikul avaldatud maakaartidel oli näiteks järgmine märge: ,,USA valitsus ei ole kunagi ametlikult tunnustanud Eesti ja Läti annekteerimist 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt." Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. NSVL haldusüksuse ENSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju de jure edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetati Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseni 2005. aastal Eesti idapiiri Eestis kontrolljooneks. Teoreetiliselt jäid nimetatud alad niikaua Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks.
Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni. Haritlaste põlvkon langes ideoloogilise terrori ohvriks. Selle tagajärjel nende loometegevus kahanes. Paljud haritlased olid sunnitud taluma ka repressioone. 1950.aastate teisel...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Markos Herm Vm-22 “Nõukogudeaegne elu Eestis” Kodutöö Tallinn 2022 Kuidas oli elu Eestis nõukogude ajal? Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis oli NSV Liidu Liiduvabariik. NSV Liidus olid kõik inimesed võrdsed ei olnud rikkaid ega vaeseid, kodud olid kõigil põhimõtteliselt samasugused ja kui kellelgi midagi uut ja huvitavat oli siis esimene küsimus oli see: “Kust said?“. Inimeste elu oli lihtne elati majas või korteris, linnas või maal. Poodides valdas enamasti kaubadefitsiit, sest nii kui midagi uut tuli siis see osteti kohe ära, mis siis, et seda isegi vaja polnud, parem kaup oli letiall mida siis sai tutvuste kaudu omale soetada, mis poelettidele ei jõudnutki (letialune kaup), defitsiit oli peamiselt suitsuvorst, vetsupaber ja teised tavalised esemed kodudes. Poe letid olid enamasti tühjad aga peo lauad olid siiski toitudest lookas. Isegi kui poes oli kaupa ja kui i...
Kultuur ENSV-s- kas vaba looming või riiklik tellimus? Kultuuripoliitika oli NSVL-is pideva ideoloogilise surve all. Kogu NSV taheti muuta üheks rahvaks. Riik taheti muuta sisult sotsialistlikuks ja vormilt rahvuslikuks. Valitses karm tsensuur, kõik nõukogude riigid jäid välismaailma ja lääneriikidega võrreldes arengust kõvasti maha ja elukvaliteet oli ka päris madal. Eesti muutus iga päevaga aina rohkem venepäraseks. Raamatukogud puhastati ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Hävitati palju Eesti aegset kirjandust, alles jäeti ainult üksikud eksemplarid. Suruti peale vene keelt, paljud asutused muudeti vene keelseteks. 1960. aastatel, millal kord ei olnud enam haritlaste ka loometegevuse suhtes nii range, algas haritlaste uus põlvkond. Kõrgkultuur sai ränga löögi, aga püsima jäid isetegevusharrastused. Edaspidi tegutsesid koorid, rahvatantsijad nind ka pillimehed. Taastus ka laulupidude traditsioon, nendest said rahvus...
AASTAD KUNI 1970. AASTATE LÕPP · Johannes (Ivan) Käbin o EKP keskkomitee I sekretär, valitses 28 aastat (kõige pikem valitseja Eestis 20.ndal sajandil) o Laveerimispolitiikia (arvestas Eesti huve ja täitis ära kõik Moskva käsud · Aleksei Müürisepp o Valitsusjuht ja pärast Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Artur Vader o ÜP esimees, nähti Käbini mantlipärijana o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid o Balti Soojuselektrijaam Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o Koolinoorte vastupanurühmad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
