Sülje biofunktsioonid STOM, 2. rühm Aleksandra Stepanenko, Julia Mastitskaja Sülg • Heterogeene vedelik, mis ümbritseb limaskestasa ja hambaid • Koosneb 98.5% veest ja 1.5% koosneb elektrolüütidest, limast, glükoproteiinidest, ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on madal lahustuvus, kõrge visk...
! " "" # $ %&" ' (() ! * & ! # ! + & ! # ! , * - . / ! 0 0 " ! ! * ! ! & ' ! " 0 # * " 1 & # + 0 ...
Kudedesse liigub retinool, retinüülestrid (retinüülpalmitaat) on peamine (85...90%) vit. A deponeerimisvorm inimkehas (paikneb maksas)!!! Kudedesse liikumine: · Retinüülestrid hüdrolüüsitakse retinooliks · Seotakse RBP-ga (plasma retinol binding protein) · Kompleks retinool-RBP võetakse rakku retseptorite abil Rakus: RBP+retinool oks. retinaal oks. retineenhape · Eritub glükuroonhappe konjugeeritult sapiga Biofunktsioonid: 1. Nägemisprotsess (retinaal) o 11-cis-retinaal on nägemispigmendi rodopsiin valgustneelav komponent o valgus = rodopsiin (opsiin + 11-cis-retinaal) opsiin + trans-retinaal reetina Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon elektriimpulss ajju 11-cis-retinaali teke ja ühinemine opsiiniga rodopsiiniks toimub põhiliselt pimeduses. Vit A defitsiidi korral rodopsiini taasteke häirub kanapimedus. 2
Nukleotiidid on kolmekomponend ilised süsteemid, mis koosnevad: 5C suhkrust ehk pentoosist N-alusest ühest või mitmest fosforhappe jäägist Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvest amises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks() mitmed nukleotiidid on liitensüümides( ) mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3
ALKOHOOL. Endogeenne 80% aminohappeid(muna,piima,juustu,liha (suhkrupeet ja mesi),kasutatakse magusainena diabeedi Biofunktsioonid (maksas,närvikoes,neerudes,neerupealiste koores,arterite valgud),Väheväärtuslikud-asendamatutest korral,kuna ei tõsta vere suhkrut.
Silmas parandab optilist keskkonda b. Suus aitab tajuda lahustunud maitset c. Sisekõrvad, teos antakse edasi vedelikuvõnked. Vee funktsioonid biosfääri tasandil. 1) Vesi on ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (nt sademed, hoovused) 2) vesi määrab bioproduktsiooni taimedel (nt niiskus) 3) vesi on kõikide riikide esindajate elukeskonnaks Orgaaniliste ühendite biofunktsioonid Funktsioon SÜSIVESIKUD LIPIIDID VALGUD 1. energeetiline 1 g -> 4kcal 1g -> 9kcal 1g -> 4kcal annavad palju energiat, kuna neis on palju vesinikku Energeetiline % U 55...60ja U 30% U 10...15% ööpäevasest energiavajadusest
lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale 8) Palaviku korral on organismi veevajadus suurenenud: õige/vale 9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale 10) Põhibioelemendid on: Vesinik (H), süsinik (C), hapnik (O), lämmastik (N), fosfor (P), väävel (S). 11) Lihtvalke võib nimetada ka proteiinideks: õige/vale 12) Isotooniline on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. 13) Lipiidide biofunktsioonid organismis on: Energeetiline funktsioon- organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped. Varuaine funktsioon- Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik Kaitse funktsioon- termoregulatsioon
Liigitus ehituse alusel: monosahhariidid e. monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid
Vitamiin A D E K Q F C H (täht-ja Retinoidid, kaltsiferoolid tokoferoolid naftokinoonid ubikinoonid linoolhape askorbiinhape biotiin keemilin retinool e nimetus ) Biofunkt Nägemise Kaltsitriool-reg Antioksüdant, Verehüübimin Antioksüdantne Vajalik Naha, igemete, Karboksülaas sioonid fotokeemiline Ca ja P primaarkaitse e, glükoosi kaitse lipiidide närvikoe luude, sidemete, koensüüm protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, ...
3. Nimeta ja kirjelda 3 sündmust, mis toimub organismis valkude, lipiidide ja süsivesikute alatarbimisel Valkude, lipiidide ja süsivesikute alatarbimisel kujuneb organismis tasapisi energiadefitsiit, mis tähendab, et organism hakkab kulutama muud hädavajalikku kehas olevat biomaterjali ja kulutab tarbetult lisaenergiat. Kõigile kolmele ainele laneb kindel arv protsente organismi energiavajadusest, mida on vaja keha vajaduste lahendamiseks ja korralikuks töötamiseks. 4. Vee biofunktsioonid kehas. Täiskasvanud inimesel moodustab kehakaalust vesi umbes 65%. Ilma veeta suudab inimene vastu pidada kõige rohkem 12 päeva. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi tagab stabiilse rakusisu (kindlustab rõhu abil raku kuju) ja tal on termoregulatoorne toime (kaitseb rakke ülekuumenemise eest) osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmises (higistamine) ja osaleb kehavormide
rasvhapete estrina. Leidub * 5 g hautatud maksast, ainult loomsetes * 10 g maksapasteedist, toiduainetes. Taimsed *70 g porgandist, toiduained sisaldavad *100 g munakollastest, retinooli provitamiini β- *120 g kuivatatud aprikoosidest, karoteen. *120 g võist, *150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast Biofunktsioonid • Funktsioonid tagab nägemisorganite normaalse tegevuse • Stimuleerib kasvu • Kaitseb nahka ja limaskestasid • Suurendab nakkuskindlust ja sigimisvõimet Vaegus Liig kanapimedus, maksa funktsioonide kuivsilmsus häired naha kuivsus ja hüperkaltsineemia karedus naha ja luude nakkustundlikkus muundumine kasvu pidurdumine loote väärareng
8. Miks tekivad vitamiini defitsiidid? Toitumuslik – olmelised põhjused; oranismi haiguslikud seisundid; ravimid; füioloogilised. 9. Mis on RDA? Recommended dietary alowance – soovituslik päevane kogus. 10. Mis on hüpovitaminoos ja avitaminoos? Lühiajaline defitsiit – hüpovitaminoos. Mittespetsiifilised sümptomid. Pikaajaline kestev defitsiit – avitaminoos (vitamiin C avitaminoos –skorbuut). Spetsiifilised sümptomid. 11. Vitamiin A, E, D, K, Q peamised biofunktsioonid. Millisel juhul neid võiks lisamanustada ehk võimalikud kasutusvaldkonnad? Vitamiin Biofunktsioonid Kasutusvaldkonnad A Nägemine, kasv ja areng, reproduktsioon, Nahahaigused, mõningate vähivormide antioksüdantne regulatsioon. ennetus, nägemist parandav efekt. E Antioksüdant KVS haigused, nahahaiused, dementsus,
tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud, lihased ja aju. Eritatakse teda uriini ja väljaheitega. Biofunktsioonid Biotiin on liitensüümide koensüüm. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab Gle-süntees, rasvhapete süntees pikemaahelaliste PUFA-de süntees (polüküllastamata rasvhapped) ja hargnenud ahelaga aminohapete katabolism. Lisaks vajavad biotiini ka folaadi, pantoteenhappe ja vitamiin B12 metabolism. Defitsiidist tulenevad probleemid Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral biotiinivaegust ei esine. Siiski on nüüdisaja tingimustes selle kujunemise tendents
2. Liitlipiidid: fosfolipiidid, gangliosiidid 3. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid, fütosteriidid Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused: 1. hüdrofoobsed 2. veest väiksem eritihedus 3. olekud kas a) vedelad- taimsed õlid; või b) tahked - loomsed rasvad 4. hüdrolüüsuvad - tekivad rasvhapped ja alkohol 5. võivad rääsuda ehk osaliselt laguneda, tekivad kahjulikud ühendid. Rääsumist soodustavad valgus, hapnik ja kõrge temperatuur Õlide, rasvade biofunktsioonid 1. Energetiline a) need on kõige energiarikkamad - 1g umbes 9 kcal b) inimese ööpäevasest energiatarvidusest peaksid katma 30-32% c) iga kehakaalu kilo kohta peaks saama 0,8-0,9g lipiide päevas d) energeetilist fünktsiooni täidab ka pruun rasvkude - tema ülesandeks on ainult sooja tootmine. Pruun on seetõttu, et temas on palju veresooni ja mitokondreid. Pruuni rasvkudet kasutavad taliunest virguvad loomad; imikutel siseelundite juures ja kuklas 2
C-vitamiin Referaat Pärnu 2008 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................4 1. Vitamiinid ...........................................................................5 2. C-vitamiin............................................................................6 2.1 Saamine ............................................................................ 6 2.2 Biofunktsioonid ....................................................................6 Kokkuvõte..............................................................................8 Kasutatud kirjandus .................................................................9 Sissejuhatus Juba 16. sajandil märkasid arstid, et pikkadel merereisidel hakkas madruseid vaevama üldine nõrkus, väsimus ja liigesevalu, samuti ninaverejooksud ja igimete veritsemine
Neutronite arvu poolest Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): H2S, SO2, SO3, H2SO4. Kuidas lahjendada kontsentreeritud väävelhapet? Valades veele hapet peale Mis on happevihmad? Millised ained põhjustavad happevihmasi? Milliseid probleeme põhjustavad happevihmad? SO2, SO3, lubjakivi Reaktsioonid: happeline aine (hape/ oksiid) + aluseline aine (hüdroksiid/oksiid), metall + hape*, sool + hape*. Muundumise rida S SO2 SO3 H2SO4 Väävli biofunktsioonid. Valkude lagunemine Lämmastik Millised on lämmastiku o-a? Lämmastiku füüsikalised omadused (olek, lahustumine vees, tihedus õhu suhtes, värv, lõhn). Lõhnatu,maitsetu, värvitu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergem Iseloomusta aineid (omadused, esinemine või kasutamine): NO, NO 2, HNO3, HNO2, NH3, KNO3, ammooniumsoolad. Kuidas lahjendada kontsentreeritud lämmastikhapet? Vala peale hapet Mis on happevihmad? Millised ained põhjustavad happevihmasi
Vitamiinide klassifikatsioon Tuntakse üle 20 vitamiini. Klassifikatsiooni aluseks on lahustuvus vees ja lipiidides. Rasvlahustuvad: A, D, E, K, Q, F. Veeslahustuvad: B-grupi vitamiinid, C, H, U, P, N. 10.1.1 Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiin A - antikseroftalmiline vitamiin Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A- retinool (ainult loomses toidus) ja provitamiin A - karotiin (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini - nägemispurpuri komponent); · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus; · embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks; antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk ksefoftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine.
DNA ja RNA ülesanded: DNA: 1) Päriliku info säilitamine 2) Päriliku info ülekanne tütarrakkudele RNA: 1) Realiseerib geneetilist infot 2) Transpordib aminohappeid Sahhariidide biofunktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. Lipiidide funktsioonid: 1) Energeetiline f. 2) Ehituslik f. 3) Regulatoorne f. 4) Kaitsef. 5) Organismisisene vee saamine Valkude ülesanded: 1) Ensümaatiline f. 2) Ehituslik f. 3) Transport f. 4) Regulatoorne f. 5) Retseptoorne f. 6) Liikumis f. 7) Energeetiline f. 8) Kaitsef. Vee ülesanded: 1) Lahusti 2) Ainete transportija 3) Hoiab püsivat sisekeskkonda 4) Kaitsefunktsioon
(1) Leidumine looduses ja avastamine § Avastamine 1861- Robert Wilhelm Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff § Puhta elemendina 1881- Carl Setterberg § Vähelevinud § Esineb mineraalides ja kivimites § Looduslik tseesium on stabiilne (2) Kasutamine ja eripärad § Kasutatakse väga vähe § Teadusuuringutes § Keemiliselt väga aktiivne § Kõige valgustundlikum metall (eriti rohelise valguse puhul) § § Biotoime § Biofunktsioonid puuduvad § Mõned organismid seovad tseesiumi radioisotoope (Tšernobõl) Kokkuvõte § Tseesium on: § Hõbevalge § Madala sulamistemp. § Kergmetall § Keemiliselt väga aktiivne § (3) Kasutatud kirjandus § (1) https://www.google.ee/search?q=tseesium&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved= 0ahUKEwiZqcSIyLLZAhVFCewKHULlAxQQ_AUICygC&biw=1366&bih=662#imgrc=r abDTNUwA025lM : § (2) https:// upload.wikimedia
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember C VITAMIIN Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2009 SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDINFO 4 2. SAAMINE 4 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. 4 3. BIOFUNKTSIOONID 5 3.1. Vähi ravi 5-6 3. MANUSTAMINE 6 4.DEFITSIIDI SÜMPTOMID 6 KOKKUVÕTE 7 2 Sissejuhatus Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes, mikrogrammidest milligrammideni. Kuid neid on siiski vaja sest nad mõjutavad organismis toimuvaid protsesse ja tõstavad organismi
· Ca ja vitamiin D megadoosid: hüperkaltseemia, järgneb intensiivne luude ja kudede (eriti pehmete kudede, just neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes); · Kestev liigsus häirib närvikoe (depressioon, väsimus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe funktsioneerimist, suurendab vere hüübimist (oht trombide tekkeks), häirib tsingi normaalset omastamist luukoe rakkude poolt. Naatrium. Asub rakuvüliselt. Biofunktsioonid: tagab 50% vere osmolaalsusest, hape-alustasakaalu hoidmine, normaalne veevahetus, mitmete ensüümide allosteeriline regulaator, mitmete ainete ja ioonide membraantranspordi tagamine koos K tagab membraanipotentsiaali (närvikoe ja lihaskoe talitus). RDA 1200...2300mg Allikad keedusool. Imendub kergesti maos ja peensooles. Soodustab vit D. Na sisestumist toiduga peegeldab Na hulk uriinis. Defitsiidi kliinilised markerid
Lipiidid: jaotus (4 rühma + näited ainetest ja nende leidumisest organismides), keemiline ehitus/koostis ja ülesanded (biofunktsioonid, nt energeetiline, kaitse, regulatoorne, …). Õli ja tahke rasva biokeemiline erinevus. Hüdrofiilsus, hüdrofoobsus. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC-
Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud. Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Biofunktsioonid Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid: · Nägemisprotsess (selle fotokeemiline alus)- retinaal. Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks. Silma võrkkestale langenud valgus neeldub 11-cis-retinaalis ja fosfoisomeriseerib selle trans-retinaaliks
Metabolism Anabloism Bioelemendid Elevas olendis on üle 70 elemendi. Iseseisev töö (tähtaeg seminar) Vitamiinid: A, D, E, K, Q, F. B1, B2, B3, PP, B6, B12, B15, C, H, FOOLHAPE Nimetused (tähtnimetused, keemiline põhinimetus) Biofunktsioon organismis Defitsiidist tulenevad probleemid VESI Täiskasvanu ööpäevane vajatav veehulk on 2-2.5 l Imikutel 120-170 ml/kg 4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID Katioonid: Na+ naatrium, K+ kaalium, Ca2+ kaltsium, Mn2+ mangaan Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Funktsioonid Tagavad kehavedelike osmolaalsuse
◦ retseptorvalgud - rodopsiin, kolinoretseptorid, LDL- ◦ tsütoplasmaatilised valgud retseptor ◦ ribosomaalsed valgud ◦ kaitsevalgud - immuunglobuliinid, fibrinogeen, ◦ rakutuuma valgud trombiin ◦ lüsosomaaalsed valgud jne. ◦ toite- ja varuvalgud - piima kaseiin, ovoalbumiin VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) Valgud etendavad olulist osa kõikides eluprotsessides: hingamine, liikumine, seedimine, kõrgem närvitegevus, osavõtt ensüümide, hormoonide, antikehade sünteesist. 1. ensümaatiline ehk biokatalüütiline. (inimorganismis ligikaudu 50000...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5…4%,)
2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad: a) energeetiline 1g lipiide annab lõplikul lõhustumiel umbes 9 kcal, inimese ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide. Erijuhtum pruun rasvkude koetüübi eripära: rasvarakkudes on palju mitokondreid ja tema ainsaks ülesandeks on sooja tootmine ja kõik energia mis saadakse hajub soojusena siseküte nt taliuinakust virguvad imetajad kehatemperatuuri tõstmiseks
aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Loomsed koed- 50% orgaaniliest ainest on valgud. Uuenevad pidevalt, liitspetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid koosnevad ainult aminohappe jääkidest Aminohapped valke moodutavad 20 aminohapet, 8 on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi ehk peab saama neid toiduga Valkude biofunktsioonid: 1. Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon. Ensüüme on vaja, sest ta paneb käima reaktsiooni kuna meie kehatemp on liiga madal, kuid ei osale selles. Valgud on ensüümid ehk starterid ehk katalüsaatorid. 2. Osad hormoonid on valgud. Osad valgud on lipiidid. 3. Retseptorid (miski mis tunneb miski ära, nt lukk ja võti), asub rakumembraanis 4. Ehituslik funktsioon. Tsütoskelett (rakuskelett), küünte ja juuste keratiin, kõõluste
sinna kuuluvad bioloogilised limad Süsivesikute füüsikaliskeemilised omadused: 1. Suhkrud ehk mono- ja disahhariidid: a) lahustuvad vees b) reaktsioonivõime suurem c) molekulmass väiksem d) magusus on e) karamellistumine on f) kristalliseerub 2. Polüoosid a) ei lahustu vees b) reaktsioonivõime väiksem c) molekulmass suurem d) magusust pole e) karamellistumist pole f) ei kristalliseeru Süsivesikute biofunktsioonid: 1. Energeetiline a) 1g süsivesikute lõplikul lõhustumisel vabaneb u 4kcal energiat, tek CO2 ja vesi. Protsess toimub raku tasandil mitokondrites. b) inimese ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma 55- 60% ehk enamuse (sportlastel kuni 75%). See tuleb katta valdavalt tärklise arvelt. c) iga kehakaalu kilo kohta ööpäevas on vaja 4-6g süsivesikuid. 2. Ehituslik, struktuurne
Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ja on liigispetsiifilised. Liitvalgud e proteiidid – koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast Lihtvalgud e proteiinid – koosnevad ainult aminohappe jääkidest AMINOHAPPED Valke moodustavaid aminohappeid on 20. 8 aminohapet on sellised, mida inimorganism ise ei sünteesi ja need peab saama toiduga. Biofunktsioonid. Ensümaatiline ehk biokatalüütiline funktsioon. Inimesel on vaja ensüüme, mis paneks keemilised reaktsioonid käima. Valgud ongi need ensüümid ehk starterid ehk käivitab või kiirendab reaktsiooni. Bioregulatoorne funktsioon: Osad hormoonid on valgud. Osad hormoonid on lipiidid samuti. Retseptoorne funktsioon: rakumembraanis asub. (nt rakumembraani pinnaretseptorid). NT lukk ja võti. Ehituslik funktsioon: Tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide
Praktiliselt on tseesium kõige aktiivsem metall,sest teoreetiliselt temast aktiivsem olev frantsium on peaaegu kättesaamatu. Tseesium on kõige valgustundlikum metall. Kõige tundlikum on tseesium rohelise valguse suhtes. Tseesiumi fotoelektrilist efekti rakendatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks ja valgusmõõdikutes. Looduslik tseesium pole radioaktiivne. Tseesiumi sisaldus inimorganismis on nii väike, et seda pole suudetud tuvastada tseesiumil puuduvad biofunktsioonid. Tseesiumiühendid põhjustavad inimestel südamerütmihäireid ja põletikulisi protsesse hingamisteedes. Tseesiumi radioisotoobid kahjustavad elukeskkonda oma beeta- ja gammakiirgusega, kuid mõned organismid suudavad siduda tseesiumi radioisotoope- pärast Tsernobõli avariid oli Baierimaa metsade taimedes ja eriti seentes veel kümme aastat pärast avariid kõrge radiotseesiumi sisaldus.
Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses kui loomses toidus). Biofunktsioonid: · nägemisprotsessi fotokeemiline tagamine (rodopsiini nägemispurpuri komponent) · vajalik lihaskudede, epiteeli ning naharakkude arengus · embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks · antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk kseroftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine.
7. Miks on vitamiinid meie toidus hädavajalikud? Vastus: Kuna mõni ensüüm on reaktsioonivõimeline alles siis, kui sellega on liitunud mittevalguline osa, milleks võib olla kas metallioon või mõni orgaaniline molekul. 8. Nimeta toiduainetetööstuses kasutatavaid ensüüme. Vastus: Laapensüüme, maisitärklisest suhkrut lõhustavate ensüümide toimel. 9. Kuidas nimetatakse kiirendavaid aineid? Vastus: Katalüsaatoriteks. 10. Valkude biofunktsioonid. Vastus: *Energeetiline funktsioon, *Ehituslik funktsioon, *Kaitsefunktsioon, *Toksiline funktsioon, *Detoksitatsioon, *Transpordi funktsioon, *Varuaine funktsioon, *Liigutuslik funktsioon, *Signaalfunktsioon, *Retseptoorne funktsioon, *Ligimeelitav funktsioon, *Toiteline funktsioon. 11. Mis on katalüsaatorid? Vastus: Reaktsioone kiirendavad ained. 12. Kuidas mõjutab temperatuur ensüümreaktsiooni kiirust?
Nukleotiidid, nukleiinhapped Nukleotiidid on kolmekomponendilised süsteemid, mis koosnevad: 1. 5C suhkrust ehk pentoosist 2. N-alusest 3. ühest või mitmest fosforhappe jäägist Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks 3. mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) 4. osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 5
*Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku enamasti kerajas ja kannab nimetust gloobul. Denaturatsioon e. valgustruktuuri muutus. Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. *mehaanilisel teel *kõrge temperatuuriga *keemilisel teel *kiirguse toimel Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip. Ehituslik e. struktuurne funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rekuorganellide koostisse. Loomorganismides on valgulised paljud nahatekised : suled, soomused, sarved . Energeetika 1g valke annab lõhustudes reaalselt 4 kcal energiat. Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e
Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli). Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne. 2.5. Süsivesikud: jaotus (3 rühma + näited ainetest ja nende leidumisest organismides), ehitus ja ülesanded (biofunktsioonid, nt energeetiline, kaitse, struktuurne, …) Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik
koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2st vabaneb ; seovad O2 H2PO4 JA HPO4- kuuluvad rakumembraani ehitusse. I- kilpnäärmehormoonide sünteesiks Cl- OH Sahhariidide üldised omadused: 1)lihtne elementaar koostis (C,H,O) 2) Cn(H2O)n 3)looduses kõige laiema levikuga orgaaniline ühend 4)eeskätt taimedes 5)madalmolekulaarsed (vees hästi lahustuvad, magusa maitsega) 6)kõrgmolekulaarsed (ei lahutsu vees, puudub magus maitse) Sahhariidide biofunktsioonid: 1)energeetiline 17,6 Kj/g lõhustamisel organismis 2)struktuurne e ehituslik 3)kaitse 4)biosünteetiline Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Riboos, desoküriboos, glükoos, fruktoos- bisünteetiline, energeetiline. Leidumine nukleoiinhapete koostises (RNA, DNA), veres, puuviljades, taimsetes rakkudes Oligosahhariidid e madalamolekulaarsed org. Laktoos, sahharoos, maltoos. Ül. Energeetiline, kaitse
põhjustavad faktorid: a) Organismisisesed - palavik, mao soolhape (valkude kalgendumine) b) Organismivälised - madalad ja kõrged temperatuurid, UV, tugevad happed ja alused, vibratsioon. Enamasti on denaturatsioon pöördumine nt muna praadimine ja keetmine, liha keetmine. Esineb ka pöörduv denaturatsioon st valk taastav algoleku, seda nim renaturatsioon - nt juuste lokkimine, maitsetundlikkuse taastumine Valkude biofunktsioonid 1. Energeetiline a) 1g valkude lõhustumisel vabaneb praktikas 4kcal, teoorias 6kcal. (valkude lagundamine ei lähe lõpuni, organismides peatub kusiaine ehk uurea ehk karbamiidi tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket) b) Ööpäevasest energiavajadusest peaks valgud katma kuni 15%, erandkorras sportlastel kuni 20% c) Iga kehakaalu kilo kohta on ööpäevas vaja 1-1,1g valku. Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2. Varuaineline
Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struktuurikomponent tugevdab rakumembraani Kaitsefunktsioon *termoregulatsioon nahaalune rasvkude *mehhaaniline kaitse amortiseeriv kiht
Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,...) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid mõiste, ülesanne, näited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) · Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega) · Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa-heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed. Näiteks
Täissülg on süljenäärmete sülg+igemetasku vedelik+ lima. Parodontiit hambajuurt ümbritsevate igemete progresseeruv põletik. Esmased nähud on igemete veritsemine, mille tagarjärjel hävineb hammast ümbritsev luu ning hambad hakkavad loksuma. Esineb nii lastel kui täiskasvanutel ja reeglina kroonilise iseloomuga. Periodontiit on hammast alveooli kinnitavate sidemete süsteemi pöördumatu põletik, mis ravi puudumisel põhjustab hammaste väljalangemist. BIOFUNKTSIOONID · Suuõõne kudede niisutamine MG1 poolt · Antibakteriaalne toime Sekretoorsed antikehad IgA, IgG, IgM Lüsosüüm, laktoferiin, sialoperoksüdaas, mutsiin, histatiin, glükoproteiinid · Kliirens- mikroobide ja toidu komponentide lahjendamine ja eemaldamine Kiire (suurenenud sülje sekretsioon) Pikaajaline (<0,2 ml/min) Happeline (erosioon) · Puhverdusvõime: valk, (limaskestadel ja hammaste pindadel), fosfaat ja
Valkude seedimist suuõõnes ei toimu. Seedimine hakkab maos soolhappe ja pepsiinide tõttu. Soolhape – maoseina venitus ja ärritus toidu poolt vallandavad närvilõpmetest atsetüülkoliini -> indutseerib gastriini vabanemise G rakkudest -> aktiveerib histidiini dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon -> toodab süsihapet, mille üheks lõhustumisproduktiks on prootonid -> annavad sekretoorsetes kanalikes kloor-ioonidega soolhappe. Soolhappe biofunktsioonid on: toiduvalkude denaturatsioon, osalemine aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist, sekretiini vallandumise initsieerimine. Pepsiinid – tekib pepsinogeenidest HCl toimel, nad on happekindlad proteaasid, madala spetsiifilisusega. Seedimise põhikoht on peensooles., kus polü- ja oligopeptiidid lõhustatakse imenduvateks AH-ks. Pankreasenõre ensüümid: põhiosa on endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas), teine osa eksopeptidaasid (karboksüpeptidaas A ja B )
Mööduv ehk karbonaatne karedus ja jääv ehk mittekarbonaatne karedus. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee karedust. 11. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 1) moodustub katlakivi, mis halvendab soojusjuhtivust, mis põhjustab elektriarve suurenemist 2) pesuvahendi kulu suurem, kangale ja juustele sadenevad pesuvahendi ja kaltsiumi soolad 12. Kuidas eemaldada vee karedust? 1) vee pehmendamine, keetmine 2) destilleerimine 3) pehmendavate ainete kasutamine 4) ioniidid 13. Metallide biofunktsioonid: makroelemendid - Na, K, Ca, Mg; mikroelemendid - Fe, Zn. Mis juhtub, kui toit sisaldab liialt palju soola? Millised toiduained on head K/Ca/Mg/Fe/Zn allikad. Vt http://toitumine.ee/mineraalained/. Na närviimpulsside edasikanne, vererõhu mõjutamine, keedusoola koostises, juust, leib K sportlikud võimed, leidub puuviljades ja juurviljades Ca tugevad luud, piim ja piimatooted, pähklid, seemned Mg ensüümide, luude koostises, pähklid, seemned, kama, köögiviljad
polüpeptiidid 21-50 jääke kui on rohkem, sis on valk 1.2 Sünteesi koha järgi ribosomaalsed; mitteribosomaalsed; fragmenteeritud (pikk polüpeptiidne ahel inaktiivne. Proteaasiga tehakse lühemaks, mis siis omavad aktiivsust või ei oma.) 1.3 Ülesande järgi signaalmolekulid; antioksüdantid; antibiootikumid; toksiinid. Peptiidides esinevad minoorsed haped või aproteinogeensed. 2. Biofunktsioonid antioksüdantsus pole toime suur, OH- radikaali püüdja puhverdusvõime eemaldavad laktaati, et atsidoosi ei tekeks kelateeriv toime antiglükosüülimine glõkoosi lisamine valgule, halb kui aktiivsele valgule glükoosi lisamisel muudetakse tema konformatsiooni ja funtsioon jääb täitmata (diabeet) 3. Glutatioon glutamaat-tsüsteiin-glütsiin
3. Lipiidide biokeemia. Lipiidide mõiste, liigitus, ehitus (rasvhape ja baasalkohol). o Lihlipiidid- triglütseriidid (neutraalrasvad, rasvad) ja vahad o Liitlipiidid- fosfolipiidid (glütserofosfolipiidid) sfingolipiidid o Tsüklilised lipiidid- kolesteriidid Liitlipiidid: Fosfolipiidid, sfingolipiidid (kus ja miks). Kolesteriidid (et on olemas, kolesterool). Lipiidide biofunktsioonid- Termoregulatsioon, energeetiline, mehhaaniline kaitse, lahusti, struktuurne, transrport 4. Aminohapete ja peptiidide biokeemia. Aminohapete koostis, ehitus (aminorühm ja karboksüülrühm) ja nimetused (et on kolmetähelised). Aminohapete liigitus (proteinogeenne, aproteinogeenne). Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20) nende jaoks on inimese geneetilises koodis
a) reguleerivad veereziimi (Na hoiab, säilitab vett ja K väljutab nt. õlu ja kohvi) b) mõlemad osalevad membraantranspordis c) tekitavad nõrku elektriimpulsse (närviülekandes; elekrtikaladel on elektrotsüüdirakud, mis tekitavad väga tugevat pinget (kuni 650V angerjal); suurim voolutugevus, mida kalad suudavad teha, on kuni 50A elektrirail, mis on ohtlikum kui angerjas) d) Na-K koostoime süsteemi nim. naatrium-kaaliumpumbaks. e) Naatriumi saab loomsest toidust, kaaliumi taimsest. Ca biofunktsioonid: a) raskelt lahustuvate sooladena luukoe koostises b) vajalik vere hüübimiseks c) osaleb lihastöös, selle puudusel tek. krambid d) vahendab biosignaale, nt hormoonmõju rakkudele e) selle puudusest tingitud luudehõrenemine ehk osteoporoos f) saame loomsetest toiduainetest (piim, kala, liha), taimedes palju ühendeid, mis takistavad Ca imendumist Mg funktsioonid: a) väga paljude ensüümide aktivaator, inimeses ligi 300 ensüümile b) raskeltrahustuvate sooladena luukoe koostises
Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2. Vitamiinid on antioksüdandid - muudavad kahjutuks vabu radikaale. a) vees vitamiin C b) ülis ja rasvas vitamiin E 3. Vitamiinid on olulised arenguprotsessides. B11 ehk foolhappepuudus raseduse ajal põhjustab seljaajusonga. 4. Vitamiinid osalevad organismi loomuomastes protsessides a) luustumisprotsessides eriti vitamiin D b) vitamiin A nägemisfunktsioonis
· (7C) hektoosid: C7H14O7 = D sedoheptuloos Oligosahhariidid · Sahharoos roo ehk peedisuhkur Sahharoos = glükoos + fruktoos · Laktoos ehk piimasuhkur · Maltoos ehk linnasesuhkur Polüsahhariidid · Glükogeen loomad, maks · Tärklis taimed, varuained · Tselluloos taimed, rakukest, paber Süsivesikute biofunktsioonid · Energeetiline funktsioon süsivesikut katavad 55% inimese energiavajadusest. · Energeetilised varuained on tärklis ja glükogeen. 1g süsivesikute täielikul oksüdatsioonil 4,2kcal energiat. · Varuaine funktsioon tärklis taimedes, glükogeen maksas ja lihastes · Kaitsefunktsioon seotud toksilise ainete kahjustamisega · Ehituslik funktsioon tselluloos(tugevuse), kitiin(putukate skelektide tugevuse) Lipiidid
sahharoos ehk roo- ja peedisuhkur, maltoos ehk linnasesuhkur ja laktoos ehk piimasuhkur). -) Polüsahhariidid ehk polümeerid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille monomeerideks (ehituslikeks lülideks) on monosahhariidid (nt. tärklis, tselluloos ja glükogeen, kitiin). *) Tärklis taimne varusuhkur. *) Glükogeen loomne varusuhkur. *) Tselluloos taimede kestas. *) Kitiin putukate ja seeneraku kestas * Süsivesikute biofunktsioonid: -) Energeetiline funktsioon Tähtsaim funktsioon üldse. Ligikaudu 55% raku energiavajadustest kaetakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil vabaneva energiaga (1g 17,6kJ energiat). Oksüdatsiooni protsessi käigus vabanevad CO2 ja H2O. -) Varuainefunktsioon Peamiseks taimseks varuaineks on seemnetes, mugulates, havem vartes ja tüvedes leiduv tärklis. Loomseks varusuhkruks on glükogeen, mida esineb maksas ja lihastes.
1) Struktureeritud süsteem Vee moleulid on polaarsed -> omavahel vesiniksidemetega seotud 2) Dünaamiline süsteem Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad pidevalt Sisemisest molekulaarsest struktureeritusest tulenevad omadused: 1) Universaalne lahusti 2) Suur soojusmahtuvus 3) Hea soojusjuhtivus 4) Suur pindpinevus 5) Polaarsus 6) Kapillaarsus 7) Kõrge keemistemperatuur 8) Madal sulamistemperatuur Biofunktsioonid inimorganismis Lahustab teisi aineid ning transpordib toitaineid ja teisi tarvilikke aineid (nt punased verelibled) kehas laiali, võimaldades igal organil teha oma tööd. Vett on vaja: 1) Toidu seedimiseks: Vesi lahustab toitaineid nii, et need saavad läbi sooleseina liikuda vereringesse ja toimetada toitu edasi läbi seedetrakti. 2) Jääkainete väljutamiseks kehast 3) Keskkonnana, milles toimuvad biokeemilised reaktsioonid nagu ainevahetus (toidu
sinivesikute fotobiondid · S leidub aminohapetes ja valkudes b) nende ühendite esinemine suurendab reaktsioonivõimet II Mesoelemendid Na, K, Ca, Mg (katioonid) ja Cl (anioon) (ioonidena) Na- Naatrium Tüüpiline rakuväline biovedeliku element (rakuvälivedelikus 15-20X rohkem kui siseses. (Veri on soolane) K- kaalium Tüüpiline rakusiseelement (20-30X rohkem kui väljas). Selline jaotus tagab rakkude normaalse elutegevuse Na ja K biofunktsioonid: a) veebilansi regulatsioon- Na seob vett, K väljutab vett b) reguleerida raku siserõhku c) tagavad rakkude pinnalaengu ja elektriliste impulsside edastamine Na <- peamiselt loomsest toidust K <- peamiselt taimsest toidust (kaaliumpreparaadi asemel) Ca- kaltsium a) raskeltlahustuvate sooladena luukoe koostises Ca vähesus organismis viib osteporoosi e. luudehõrenemiseni (55-80 a. naistel rohkem). Vanasti oli piim mitte Coca-cola, suur risk luuvigastuste tekkeks on just
annaabi.ee 
