Tseesium (0)

Tseesium
Tseesium on vähelevinud metalliline element. Maakoores on ta levimuselt 46. kohal – 3g/t. Viimasel poolsajandil on tseesiumi reputatsioon oluliselt langenud seoses tuumapommi katsetustestega ja Tšernobõli aatomelektrijaama avariiga, mille tõttu suurenes radiotseesiumi ehk radioaktsiivse tseesiumi sisaldus keskkonnas.
Tseesium esineb hajutatud elemendina kivimite ja mineraalide koostises. Tähtsamateks tseesiumimineraalideks on pollutsiit, roditsiit ja avogadriit.
1848.aastal avastas mineraloog August Breithaupt Elba saarel kvartsiidi erimi-ta nimetas seda pollutsiidiks- mis sattus hiljem mäe- ja metallurgiaprofessori Carl Plattneri valdusesse, kes tegi mineraalist täisanalüüsi, avastas, et koostiselementide summa on 93,7 %, kuid ei saanud tuvastada elementi, mida oli aines ülejäänud 7%, kuna oli kogu mineraali analüüsiks juba ära kasutanud. Ta järeldas, et see element on leelismetall.
1860. aastal analüüsisid Bunsen ja Kirhoff Dürkheimi mineraalvee aurustamisel alles jäänud jääkainet, eraldasid sellest kaltsiumi, strontsiumi, magneesiumi ja liitiumi ja määrasid uuritava aine spektris veel kaks lähestikku asuvat sinist spektrijoont. Nad ei tundnud elementi sellise spektriga , kuid eeldasid, et tegemist on leelismetalliga.
1860. mais avaldas Bunsen Berliini Akadeemia koosolekul, et on avastanud uue leelismetalli ja nimetanud selle. Tseesiumi nimetus tugineb tema spektris olevatele sinistele spektrijoontele sealt tulenevalt ladina keelest tulnud sõnale ,,caesium,, - helesinine.
Järgmise poole aasta jooksul aurustas Bunsen umbes 300 tonni Dürkheimi mineraalvett , mille tulemuseks oli 50g tseesiumkloroplatinaati aurustusjäägist.
1864. aastal taasavastas keemik Felix Pisani, et Plattneri pollutsiit sisaldab tseesiumi.
1882 – sai keemik Setterberg esmakordselt metallilist tseesiumi tseesiumtsüaniidi elektrolüüsil.
Möödunud sajandil hakati tseesiumi tootma tseesiumkloriidi reageerimisel metallilise kaltsiumiga.

• Tseesium on hõbevalge pehme kerg metall . Tema sulamistemperatuur (28,5 oC)on madal, olles vedel juba inimese kehatemperatuuril. Tseesium olles keemiliselt väga aktiivne metall, oksüdeerub silmapilkselt ja süttib põlema. Veega reageerides plahvatab ja eralduv vesinik süttib.
  

Praktiliselt on tseesium kõige aktiivsem metall,sest teoreetiliselt temast aktiivsem olev frantsium on peaaegu kättesaamatu.
Tseesium on kõige valgustundlikum metall. Kõige tundlikum on tseesium rohelise valguse suhtes.
Tseesiumi fotoelektrilist efekti rakendatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks ja valgusmõõdikutes.
Looduslik tseesium pole radioaktiivne.
Tseesiumi sisaldus inimorganismis on nii väike, et seda pole suudetud tuvastada – tseesiumil puuduvad biofunktsioonid.
Tseesiumiühendid põhjustavad inimestel südamerütmihäireid ja põletikulisi protsesse hingamisteedes . Tseesiumi radioisotoobid kahjustavad elukeskkonda oma beeta- ja gammakiirgusega, kuid mõned organismid suudavad siduda tseesiumi radioisotoope- pärast Tšernobõli avariid oli Baierimaa metsade taimedes ja eriti seentes veel kümme aastat pärast avariid kõrge radiotseesiumi sisaldus.