mürkide eemaldamine. 8. Blanseerimine- lühiajaline töötlemine kuuma auruga või veega. 6. Mis on toiduainete praadimine? Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja tekib pruun koorik. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid praadimisviise. 1. Väheses rasvas- toiduaine kuumale pannile kuuma rasva sisse. 2. Rohkes rasvas- rasv peab olema 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 3. Friipraadimine- enama jaolt toimub see fritüüris, rohkes rasvas. 4. Grilimine- grillseadmetes, sütekohal, ahjus restil või vardas. 200-300 kraadi juures. 5. Küpsetamine- toimub ahjus 6. Hautamine- toiduainet praetakse koorik pruunix, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 7. Töötlemine mikrolaineahjus- kiiresti pehmeneb. 8. Kuidas toiduaineid küpsetatakse?
lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduainete parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C kraadi, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuril tõustes üle 180C kraadi ja rasva pikaajalisel kuumutamisel. Toiduõli sobib praadimiseks. Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel "parim enne" ja "kõlblik kuni"?
muud retseptis näidatud ained. Mass valatakse 3-4 cm paksuse kihina võitatud vormi ja küpsetatakse praeahjus 20 30 minutit keskmises kuumuses. Soolaseid kohupiimavorme serveeritakse kohe pärast valmimist suupistetena koos hapukoore, sulavõi, koorekastmega või piimakastmega. Nende juurde sobib serveerida ka toorsalateid. Magusaid kohupiimavorme serveeritakse suupistena soojalt koos hapukoore või sulavõiga, järelroana soojalt või jahtunult koos hapukoore, keedise, magusa kastme, kisselli, kompoti või marjasiirupiga. KOHUPIIMATÄIDISED Kohupiimatäidised kasutatakse köögiviljade täitmiseks, kapsarullides, pannkookides, pagari- ja kondiitritoodetes. Kohupiimatäidised valmistatakse nagu kohupiimasegusid, lisades neile sõmeraid putrusid, keedetud hakitud mune, hapukoort jne. Ka maitsestamine on analoogiline kohupiimasegudele. Magusate täidiste valmistamiseks lisatakse peenestatud kohupiimale lahtiklopitud mune
· Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool
lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, st mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aga aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduaine maitse parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Praadimisel toiduainesse imendunud rasv muutub vähe, seetõttu väheses rasvas ning optimaalsel temperatuuril praadides rasvaga olulisi muutusi ei toimu. Rohke rasvaga praadides aga osa rasvast laguneb. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks
ARVESTUSTÖÖ 1. mis on redutseerimine, hautamine, poseerimine, blanseerimine, kokkukeetmine, confi, brülee kreem, fondant, profitroolid, graavimine, bool, paseerimine, paneerimine, selitamine, moorimine, krepid. Redutseerimine ehk kokku keetmine- Vedelike koguse vähendamine ja maitse kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine
soovidele. Majanduslikkuse põhimõte Ettevõte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele ootuspärased tulemused. Täpsete retseptuaaride (standard reteptuuride) kasutamise põhimõte Ettevõtte äriidee ja ressurssidega arvestamine põhimõte, aastaaegade,ilmastiku j areas. Tervislikkuse põhimõttete järgi vaheldusrikas prits. 1. Millistele küsimustele peab mõtlema enne menu koostamist? 2. Millest koosneb toidu idu? 3. Mis on menüü? 4. Milline on toitude pakkumise järjekord? Menüü koostamist mõjutavad tegurid Enne menu koostamist peaks järgima järgmiseid aluseid: · Turu analüüs · Täpne retseptuur (korralikult läbi proovitud retseptid, see tagab toiduainete optimaalse kasutamise ja võimalikult väikese jäätme hulga). · Täpne kalukaltsioon (retseptidele on juurde toodud täpne hinna kalkulatsioon). On tooraine varumisel ja müügihinna arvestamiseks vajalik.
Puljongipnnale jätta õhuke rasvakiht. 15. Võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana v järelroana, selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisanditena. Sobivad nii kohvi- kui ka teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkadele ja piknikukorvidesse. Võileva alus Määre Kate 16. Kisellid puuviljades ja marjadest: Viljad surutakse läbi sõela Sõelale jäänud kestad ja seemned pannakse veega keema, lisatakse m.a. Vedelik kurnatakse Vedelik kuumutatakse keema, lisatakse suhkur Lisatakse ettevalmistatud tärklis, kuumutatakse keemiseni Lisatakse mahl v püree Segatakse ja jahutatakse. Mahladest, mehudest, püreedest, veinidest: Vesi keedetakse läbi m.a. ja kurnatakse Lisatakse suhkur ja keedetakse suhkrusiirup Lisatakse kartulitärklis
Määrded: pehmendatud või, võideks, toorjuust, kohupiim, majonees, v nenest valmistatud segud. Katted: liha, vorstid, kalad, munad, juustud, köögiviljad, puuviljad. LIIGITUS: *lihtsad võileivad, * einevõileivad, * suured einevõileivad, * rullvõileivad, * väikesed võileivad, *kokteilivõileivad, * võileiva tordid, * kihilised võileivad, *torn ehk püramiidvõileivad. 44. salatid, liigitus- liigitatakse: temp. Järgi (külmad, soojad). Tehnoloogia järgi( toor, sega, kokteilisalatid). Serveerimisviisi järgi(segatud ,segamata salatid, kastmega ülevalatud salatid). 45. kohvi, kohvijoogid- 1l vee kohta 30-50g einekohvi, keskmise kangusega 60-80g, kange 100-120g. Vee temp 92-97. 46. tee, teejoogid- 1l vee kohta 10g puru. Roheline tee 80 kraadi. 47. kakao, sokolaadijoogid- piimast, koorest, veest ja kakaopulbrist. Vedelik kuumut keemiseni, segades juurde suhkur ja vähese kuuma vedelikuga segatud kakao, kuumut keemiseni, ja siis tsipa soola. Serv kohe.
korraldada viisakat ja nauditavat õhtut nii, et kõik külalised rahule jääksid. Anname mõned kasulikud nipid, kuidas oskuslikult külalisi teenindada. 1. Külalise ette taldriku asetamisel ei tohi teenindaja sõrmed puudutada taldriku sisekülge. 2. Puhtad taldrikud ja toidud serveeritakse kliendile üle tema vasaku õla. 3. Joogid serveeritakse üle parema õla. 4. Naisterahvale tuleb alati esimesena toit või jook serveerida. 5. Pidulikel istumistel teenindatakse viimasena peoperenaist - või meest. 6. Kui serveerid uut toitu, veendu, et oled laualt ära viinud mustad nõud ja kahvlid. Uus toit peab olema alati puhtal taldrikul. Suurematel pidudel nagu pulm ja sünnipäev, ei pea nuge ja kahvleid alati uusi tooma - piisab taldriku vahetusest. 7. Kasutatud taldrik võetakse paremalt, puhas asetatakse lauale vasakult. 8
Õlu tuleb 1284-nda aasta paiku. 1386. aastal demonstreeris Genova saatkond Moskva bojaaridele ja apteekritele akvaviiti. On teada, et esimese kange alkoholi ,,vodka" valmistamiseni jõuti Moskva kloostrites aastate 1440 ja 1470 vahel. Laiemalt hakkab vodka levima 15. Saj. lõpust ja 16. Sajandil. Mõistel ,,vodka" oli tollel ajal hoopis teine sisu, võrreldes tänapäevaga. Vodka oli ravimtaimedega maitsestatud ja määratlemata kangusega jook. 1552. Aastal avatakse Moskvas kremli vastas esimene ,,restoran" . See oli avatud vaid opritsninatele (tsaari politsei- ja ihukaardiväelased). 15. sajandi 70-80-ndatel tekkisid Venemaale esimesed elukutselised kokad nii tsaaride, vürstide kui bojaaride elamistesse. 1.2. 17. Sajand ja 18. Sajandi algus (Moskva periood) Sellel perioodil hakkasid eristuma klassidevahelised toidud. Vahe oli toidu kvaliteedis, kogustes, roogade arvus ja toidunõude kvaliteedis
Köögileksikon Piprad - viljad, mida kasutatakse vürtsina toidu maitsestamisel Must pipar keedetud ja küpsetatud pooltoored seemned. Maitsestatakse kala-, liha-, köögiviljatoite, marinaade, suppe, kastmeid, pitsaseid Roheline pipar kuivatatud pooltoored seemned. Kasutatakse nagu musta pipart Valge pipar kuivatatud küpsed seemned. Maitsestatakse keedetud liha, kala, suppe, ühepajatoite, marinaade, heledaid kastmeid Rose' pipar pohla meenutava, hapra koorega, seest pruun ja aromaatse tuumaga. Maitsestab
Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapüreed Kv vees pehmeks, valada osa keeduveest ära, püreerida kuum piim ja või vahustada Iseseisvalt sulavõi ja maitserohelise Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapudingud Valmistada kv-püree vahetult enne küpsetamist või vesivannil keetmist lisada vahustatud munavalge. Viimasel juhul määritakse pann ainult võiga Iseseisva roana koos hapukoore, valge kastme ja (või) maitserohelisega Köögiviljaterriini TERRINE (terin´) Kartulipüree munakollane ja maitseained vahustatud munavalge kaanega terriinivormi keeta praeahjus vesivannil 1-2 tundi NB! Valmistatakse kihilisi (värvilised) Lauale antakse: Külmalt eelroana koos küpsetatud köögiviljade ja mädarõikakastmega Soojalt põhiroana koos keedetud köögiviljade ja magushapude kastmetega. Köögiviljatimbalid TIMBALE (tä(n) bal´)
südamikud eemaldatakse kas vastava töövahendiga või vilju sektoriteks ja seejärel seemnekodasid ära lõigates. Kuumtöötlemiseni hoitakse neid külmas hapustatud vees (1 l vee kohta 0,5 g sidrunihapet). Kirsside kivid eemaldatakse vastava vahendiga. Ploomikivide eemaldamiseks tehakse ploomi sisse piki vilja noaotsaga sisselõige ja kivi surutakse välja. Apelsinidel ja mandariinidel tehakse koore sisse 4-6 kohta sisselõiked ja eemaldatakse seejärel kooresektorid. Viljad võidakse lõigata viiludeks või eraldada näppudega sektoriteks. Banaanid ja kiividpestakse, kooritakse ja tükeldatakse viiludeks. Viinamarjad pestakse. Seeemned eraldatakse. Suured viinamarjad võib kuumtöötlemiseks ka pooleks lõigata. Kuivatatud puuviljad ja marjad pestakse hoolikalt, asetatakse külma keedetud veega likku ( 1 kg kuivatatud viljade kohta võetakse 1-1,5 l vett). Kuumtöötlemisel kasutatakse ka leotusvesi ära. Ei kasutata vaid rosinate leotusvett.
praetakse Kanakoivad tehakse kanalihast, paneeritakse või maitsestatakse ja paneeritakse 12) Kirjelda kohupiimatoitude valmistamis, kasutamine Kohupiimast valmistatakse külmi ja sooje toite, erinevaid suupisteid, magustoite, vormiroogasi. Kasutatakse täidisena taignatoodetes ning valmistatakse klimpe ja kastmeid. 13) Kirjelda heleda põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Heleda põhikastme tooraineks on kastme vedelik, nisujahu, rasvaine, heledad puljongid, jahuvõi. 1 liitri heleda põhikastme valmistamiseks võetakse 60g võid või rasvainet, 60g nisujahu, 1,1 liitrit puljongit, koort. 14) C- vitamiini kadude vältimine toiduvalmistamisel Aedvilju peab keetma võimalikult vähese veega, metallriividega mitte riivida, tükeldatult võimalikult vähe õhu käes hoida. 15) Kirjelda võileibade valmistamise tehnoloogiat, kasutamine
kangast salvrätid, mis peavad olema niiskust imavast ja kergesti pestavast kangast ning kergelt tärgeldatud. Materjali valikul tuleb arvestada: *sündmuse pidulikkust *laudlina materjali *serviisi materjali *lauakaunistusi, lilli *interjööris kasutatud materjale Salvräti kasutamine *Salvrätt kaunistab lauda *Lauda istudes salvrätt avatakse ning asetatakse pooleks murtult põlvedele. *Kasutatakse huulte pühkimiseks enne klaasist joomist, et eemaldada huultelt rasv. *Peale söömist asetatakse kergelt kokkupanduna praetaldrikust vasakule. Lauad Tagada laudade ja toolide sobiva paigutusega parim ruumikasutus, külaliste maksimaalne mugavus ja teenindamisvõimalused. · Ruumi mõõtmed · Kas soovitatakse ka tantsida · Eriline sündmus (pikk pulmalaud, väikesed lauakesed vm Toolid Paigutatakse laua ümber nii, et istujad tunneksid end mugavalt. Igale inimesele tuleks arvestada vähemalt 60-70 cm ruumi. Taldrikud
vedelast tihedani. Üldiselt on hele sojakaste vedelam ja soolasem kui tume. Ka selle maitse on kergem ning ta ei mõjuta lisamisel roogade värvust. Tume sojakaste on heledast veidi paksem ja vähem soolane. Tal on pikemast laagerdumisajast tulenev külluslikum maitse ja tumedam värvus, mis tavaliselt saavutatakse pruuni suhkrusiirupi lisamisega. 5. Traditsioonilised joogid Jaapanlastel on vähe traditsioonilise jooke. Üks kuulsamatest on alkohoolne jook Choya. Jaapanlased tarvitavad palju teed, eriti populaarne on roheline tee, mida nad kasvatavad ise. Näiteks: 1. Matcha - kõrgeima järgu roheline tee, kasutatud peamiselt teetseremoonial. Teepõõsad on 3 nädalat enne saagikoristust päikese eest varjatud, tootes aminohappeid, mis muudavad maitse magusamaks. Siis jahvatatakse lehed peenikeseks pulbriks, mis segatakse tarvitamiseks leige veega. Matcha (,,hõõrutud tee" jaapani keeles, ka macca ja macha) on pulbristatud roheline tee,
Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene (70 kg ) keskmiselt toitaineid päevas? Tasakaalustatus Möödukus Mitmekesisus Vastavaus vajadusele Kesmiselt vajab inimene 2000 kcal ! 28. Loetle põhilisemad toiduained eesti rahvusköögis ja nimeta tuntuimad eesti rahvusroad. Hapukapsas, peet, kaalikas, porgand, hernes, uba, sealiha, räim. Mulgikapsas, verivorstid, hernesupid, hapukapsasupp 29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad Põhjamaades põhjapõdra ja ulukiliha, leibadest näkileibu, piimatooted, liha-laöapallid,
kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja eriti magustoitude kuningaks peetavat brüleekreemi. Üks rahvustoite on tarte flambee, mis meenutab pitsat ning mida valmistatakse nii soolase( juustu ja vorstiga) kui magusana( sokolaadi ja puuviljadega). Täiesti omaette saavutus on täidisega pannkoogid, mida tehakse nii soolaseid kui magusaid. Täidiseks võivad olla seened, liha, kala, aedviljad, marjad. Kuulsad pagaritooted on ka ümmargused ja pikad saiad. Joogid Prantsusmaa kuulsaim jook on vein, mida hakatakse jooma juba varases lapsepõlves. Lapsed ja naised joovad veini tavaliselt veega lahjendatult. Veini juuakse pea igal söögikorral ja peaaegu kõigi toitude, isegi suppide juurde. Samas valitakse veini väga hoolikalt, igale toidule võidakse juurde pakkuda erinevat veini. Palju kasutatakse veini ka toitude koostises. Prantslased eelistavad üldiselt punast veini valgele ja kuiva magusale.
Klassikaline prantsuse kaste. 14.Erinevad hakkmassid ja nende koostised. Naturaalne hakkmass on ilma lisanditeta, hakklihale lisatakse leiget vett ja maitseained. Lihthakkmassi saamiseks lisatakse hakklihale vett, maitseained, piimas või vees leotatud saia, võib lisada ka hakitud sibulat. Knellmassile lisatakse vähem saia kui lihthakkmassile, lisatakse aga rõõska või hapukoort ning muna. 15.Milliseid toite saab räimest? Supis, praetuna, küpsetatuna, suitsutatuna, soolatuna. 16.Milline roog on raguu? Pooltoode sealihast. Rinna-, kaela-, nimmetükist. 40 g massiga kondiga tükk. 17.Zelatiini kasutamine roogades. Madalatel temperatuuridel tema vesilahus geelistub, kõrgematel temperatuuridel vedeldub. Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket. 18.Mis magustoit on parfee? Parfee ehk pooljäätis on külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud ka marju vms. 19.Mis on paneerimise eesmärk
uhhaad, hapukapsasupid, boršid, seljankad, rassolnikud, külm kaljasupp, hautatud liharoad, strooganovid, kotletid, biifsteegid, pudrud, sõrnikud, vareenikud, baabad, pashad, pelmeenid, pliinid, kulitš, kisselid, kompotid. JOOGID. Traditsioonilised vene joogid on kali, sbitnja, mõdu, morss, ürditeed. Vene köögis on palju jooke, mis on valmistatud mee baasil: mitmesugused mõdud ja meejoogid – sbitnjad. Vene rahvuslik jook on tee, teele lisatakse mitmesuguseid ürte, piima, koort ja sidrunit. HOMMIKUSÖÖK. Venelase päev algab kerge hommikusöögiga leivast ja teest ja võimalusel ühest või kahest praetud või keedetud munast. LÕUNAEINE. Lõunaeine on tavaliselt kerge söögikord, kuuma liha- või kalaroaga ja tihti pirukatega. Tihtipeale on pere söögiks ka suur poti täis putru ja kann piima ning vahel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimroog või hautatud puuviljad.
· Hiina kokk ei küpseta tavaliselt suuri ahjupraade. Söögipulkade kasutamine tingib, et liha (peab olema tailiha) oleks pulkadega haaratavateks paladeks tükeldatud. · Köögivilju valitakse alati vastavalt nende tekstuurile ja maitsele. Neid aurutatakse, hautatakse või praetakse kiiresti pannil. · Igapäevase söögikorra valmistamiseks vajatakse vähe töövahendeid. Joogid Hiinlased ei joo ei vett ega piima. Enim kasutatav jook nii toitude kõrvale kui pärast sööki on puhas tee. Teed juuakse Hiinas nagu ka mujal regioonis ilma suhkru, piima ja sidrunita. Veine serveeritakse eriliste sündmuste puhul, samuti kasutatakse neid toiduvalmistamisel maitsete neutraliseerimisel (kala) või maitsete sulatamisel. Alkohoolsetest jookidest tuntakse Hiinas peamiselt riisiviina mao tai, mida juuakse lahjendatult, talvel juuakse seda enamasti kuumalt. Piiritusjooke tehakse ka puuviljadest ploomidest, pirnidest, apelsinidest
maitsetega, lasku aga hea maitsta. Hoogustunud reisimine ja huvi teiste maade köökide vastu rikastab ka jaapanlaste toidulauda, kõik võõrapärane kohandatakse vaid nende maitsete ja harjumustega. Magushapu Hiina kapsas Kim Chi, magus majonees ja teriyakikastmega burger McDonald'sis on just sellised tulnukad. Toiduvalmistamine ja sööginõud Põhjamaalasel on üsna lihtne hakata Jaapani toitu valmistama. Tüüpiline Jaapani roog tehakse võimaluse korral hooajatoorainetest ja valitakse välja vastavalt sellele, mis puhul seda pakutakse. Toidu serveerimine paistab Lääne inimesele sageli väga stiilne, kuid pole mitte kunagi ülepakutud. Näiteks tüüpilise Jaapani traditsiooni kohaselt pannakse lauale hoolikalt valitud, erineva kuju ja suurusega kausse ja vaagnaid. Mõnikord on põhirõhk toidupalade hulgal ja kujul: kandilised palad serveeritakse enamasti ümaratel alustel ja ümmargused palad kandilistel
1. Kaardi kaante kujundus(ühe või kahepoolne;kaante vahel,materjal nahk jne) 2. paberi suurus(A4),teksti ja muu info paigutus(olenevalt kujundusest) 3. trükikirja liik(loetavus ja efektiivne,eelistada väiketähti) 4. paber ja värv(must kiri valgel paberil) 5. joonised ja graafilised kujundid(äratavad huvi,ei maksa üle pakkuda). Teadmiseks!!! o Iga toit kirjeldada isuäratavalt ja lihtsalt o Maja eripakkumised ja sessioonsed toidud eraldi lehele o Menüü nummerdamine lihtsustab tööd o Eritoidud(laktoos jne) ja vürtsid tuleks märgistada o Kui desserdid on eraldi kaardil,tuleks põhikaardil see märkida. 7. Lauapesu- a. Laudlina lauakaunistuste taust, kaitseb määrdumise eest, ei tohi olla plekke, liitmisel asetatakse järgmise lina serv 20-30 cm eelmise lina servale , puuvill, lina, villane, siid, pits, brokaat,jnejnejne
tükeldatud. · Köögivilju valitakse alati vastavalt nende tekstuurile ja maitsele. Neid aurutatakse, hautatakse või praetakse kiiresti pannil. · Igapäevase söögikorra valmistamiseks vajatakse vähe töövahendeid. Tuntumad rahvustoidud Pääsupesasupp. Pääsupesad materjaliks kasutavad pääsukesed süljega kokku kleebitud meriadru. Kevadrullid. Magushapu sealiha. Aurutatud riis lisanditega. Joogid Hiinlased ei joo ei vett ega piima. Enim kasutatav jook nii toitude kõrvale kui pärast sööki on puhas tee. Teed juuakse Hiinas nagu ka mujal regioonis ilma suhkru, piima ja sidrunita. Veine serveeritakse eriliste sündmuste puhul, samuti kasutatakse neid toiduvalmistamisel maitsete neutraliseerimisel (kala) või maitsete sulatamisel. Alkohoolsetest jookidest tuntakse Hiinas peamiselt riisiviina mao tai, mida juuakse lahjendatult, talvel juuakse seda enamasti kuumalt. Piiritusjooke tehakse ka puuviljadest ploomidest, pirnidest, apelsinidest
SAKSAMAA KÖÖK Referaat Tallinn 2012 Saksamaa köök SISUKORD 1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED..................................................................3 2. SÖÖGIKORRAD JA TÜÜPILISED TOIDUD.........................................................4 3. PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED..........................................................................5 4. TÜÜPILISED JOOGID JA TOOSTID......................................................................5 2 Saksamaa köök 1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sea-, vasika- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus
· Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega. · Liha enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega. · Aedviljatoit keedetud, praetud, hautatud, vorm. · Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena. · Juust · Magustoit · Puuvili · Kohv Prantsuse menüüd on veidi erinevad kui meie, näiteks salat antakse ette eraldi toiduna. Menüü järjekorda ei muudeta. Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. Joogid Esmatähtis on veini ja toidu omavaheline sobivus. Kui toidu koostisosade maitseomadused on hästi tasakaalustatud, siis on ka õiget veini kergem leida. Õnnestunud valiku korral toetavad toit ja vein teineteist, aidates erinevatel maitsetel paremini esile tõusta. Olulise tähtsusega on ka temperatuuride sobivus.
kontide küljest lahti lööb.maitseköögiviljad lisatakse tund enne lõppu. Maitseaine tund enne lõppu. Valmis süldil leem kurnatakse ja liha tükeldatakse. Seejärel asetatakse tükeldatud liha leeme,siis juunutatkse keemiseni ja maitsetakse lõplikult.sült pannakse vormidesse külma kätte. 19.Iseloomusta c-vitamiini ja kus leidub?-aitab ära hoida külmetusi ja viirushaigusi. Saab apelsinist,viinamarjadest,greibist,kiivist. 20.kirjelda lastelaagri menüü koostamisi põhimõtteid. 21.kooliõpilase lõunamenüü peab olema salatit,mahla,piima,vesi,supp,või praad,magustoit,leib,sai. 22. Hommikusöögimenüü?-KOOSTAMISEL arvestatakse et kliendid oleks valikuvõimalus,kohv,tee,või kakao,piim,mahlad,vorstid,juustud,pudrud,leiva-ja saiatoote,pudrud,helbed,müslid,puuvilju,vett,jogurteid,praetud peekonit. 23.sobilikud lisandid kalatoitudele?-Kastmed ja salatid 24.nimeta ja kirjelda 5pooltoodet sealihast 1-guljass-labatükk kuubikud. 2
vedelast tihedani. Üldiselt on hele sojakaste vedelam ja soolasem kui tume. Ka selle maitse on kergem ning ta ei mõjuta lisamisel roogade värvust. Tume sojakaste on heledast veidi paksem ja vähem soolane. Tal on pikemast laagerdumisajast tulenev külluslikum maitse ja tumedam värvus, mis tavaliselt saavutatakse pruuni suhkrusiirupi lisamisega. Jaapanlastel on vähe traditsioonilise jooke. Üks kuulsamatest on alkohoolne jook Choya. Jaapanlased tarvitavad palju teed, eriti populaarne on roheline tee, mida nad kasvatavad ise. Näiteks: 1. Matcha - kõrgeima järgu roheline tee, kasutatud peamiselt teetseremoonial. Teepõõsad on 3 nädalat enne saagikoristust päikese eest varjatud, tootes aminohappeid, mis muudavad maitse magusamaks. Siis jahvatatakse lehed peenikeseks pulbriks, mis segatakse tarvitamiseks leige veega. Matcha (,,hõõrutud tee" jaapani keeles, ka macca ja macha) on pulbristatud roheline tee, mida
KÖÖGIVILJATOIDUD Köögiviljade eeltöötlusvõtted on: sorteerimine, pesemine, puhastamine, pesemine, tükeldamine, säilitamine enne kuumtöötlemist.Eeltöötluseks kasutatakse roostevabast materjalist töövahendeid ja kiireid tükeldusseadmeid.Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanseeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku kohta). NB:Pee
Poolto Lihaliik Suure- Paneerit Pooltoode/ Portsjon- Kuum- lisandid ode /Jaotust tükiline- ud tükelduskuj suurus töötlus ükk Portsjon- või u tükiline paneeri Väikese- mata tükiline Rostbii Veiselih Sisefilee - Portsjoneer 2-3 viilu Praetakse Praetud f a tervelt, itakse 1-1,5 portsjoni väheses liharooga välisfile välisfilee cm s, rasvas dele e, 1-2 kg paksusteks 3 ümberringi sobivad sisefilee tükkidena, viiludeks, valmidus lisandid. , seotakse astet reietüki d, sisemin e lihaskim p Antrek
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Itaalia Rahvusköök juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Rahvusköök............................................................................................................4-5 Itaalia õhtusöök.........................................................................................................6 Retseptid....................................................................................................................7 Tuntumad rahvustoidud.............................................................................................8 Kokkuvõtte ......................
terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
