Asjaõigus eksamikonspekt (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes nõuab mida, kellet ja mis alusel ?
  • Kuidas see toimub ?
  • Mida ja kelle käest peaks ta seda nõudma võiks proua Thiesenhausen nõuda ?
  • Mis juhtub aga siis, kui lõpeb edasiastunud õigus ?
  • Kes oli äravõtmise ajal omanik (O surnud) ?
  • Kelle valduses oli ratas äravõtmise ajal ?
  • Kustutamist AÕS § 65 lg 1 alusel ?
  • Mida peavad A ja B nõudma, et saada oma tahtmist ja kui palju raha saavad nad hüvitisena nõuda ?
  • Keldris ja üleüldse kogu kinnisasjal joomise. Kas õigustatult ?
  • Keldrist välja. Kas kokkulepped, mis sõlmiti eellaste poolt on siduvad ?
  • Millal ta peab maksma ?
  • Mis levib üle piiri nagu lõhn ?
  • Midagi nõuda? Kui jah, siis mida ?
  • Mida ei täideta ?
  • Miks me seda kontrollime - Kas ta on AÕS § 343 lg 1 alusel tegemist päraldisega ?
  • Millistel juhtudel võib isiklik kasutusõigus katkeda ?
  • Mida saab täita ?
  • Kus on see mõiste sisustatud ?
  • Mida tähendab siin kohal avalik enampakkumine ?
  • Kellele kui palju makstakse AÕS § 325 lg 1 alusel ?
  • Kui palju saab A nõuda AÕS § 325 lg 1 alusel ?
  • Kui palju saab B nõuda AÕS § 325 lg 1 alusel ?
  • Kui terviku suhtes ?
  • Kui terviku suhtes ?
 
Säutsu twitteris
I Sissejuhatus asjaõigusesse
Asjaõiguse allikad
Asjaõigus sisaldub valdavalt AÕS-s. Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks 
seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti 
asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid 
asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude 
TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. 
AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes  seadustes , millest olulisemateks on AÕSRS, 
KOS, TsÜS ja KRS.
Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis
Mõiste „asjaõigus“ juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja 
subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud 
õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende 
muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik 
seisund, mis  konkreetsel  isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse  eriliseks  
tunnuseks on selle absoluutsus: see õigus on kehtiva õiguskorra poolt iga ühe suhtes antud ja iga 
õigusvastase sekkumise eest  kaitstud.
Asjaõigus on õiguskäibes  osalejate  omavahelisi suhteid reguleeriva eraõiguse üks osa. Asjaõigus on 
osa eraõigusest ja tsiviilõigusest. Asjaõigused moodustavad ühiskonna varalise korralduse aluse 
ning on turumajanduse nurgakiviks.
Asjaõiguse põhiprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses
a) era-ja üldhuvide  arvestamine
b) mitme õigustatud isiku huvide arvestamine
c) käibe kindluse ja lihtsuse tagamine
d) kinnis - ja vallasasjaõigus
Asjaõigus kui õiguskorra üks osa hõlmab reegleid, mis on määravad  ainelise vara valitsemisel 
inimeste poolt. Kuidas vastavad suhted on korraldatud, see sõltub otsustest, mis sisalduvad riigi 
põhiseaduslikus korras ja mida konkretiseeritakse sellel põhineva majandusliku korraga.
Asjaõigus määrab iga üksikisiku ja iga ettevõtte elu ning majanduse juhtimise ja tuleviku 
planeerimise alused.Õiguskord, mis eraomandit jaatab, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et omaniku 
huvid võivad olla  vastuolus  üldiste  huvidega . Sellest tuleneb, et omaniku  vabandus  oma  omandit  
kasutada ja realiseerida ei saa olla lõputu, et omandile on omased teatud kohustused, mis tulenevad 
ühiskonna vajaduste arvestamisest, samuti kaasinimeste õigustatud huvide austamisest.Kui omanik 
kasutaks ja käsutaks temale kuuluvat asja oma suva järgi, oleks tagajärjeks kõigi võitlus kõigi vastu. 
Et seda ei juhtuks, peab ka eraõigus püüdlema teatud omandipiiranute poole. Seadus peab sisaldama 
sätteid, mis võimaldavad paljude omanike rahuliku üksteise kõrval  elamise . Eriline majanduslik ja 
sotsiaalpoliitiline tähendus on maaomandil, mis on seetõttu ka läänelikes põhiseadustes allutatud 
ulatuslkele avalik-õiguslikele piirangutele. Need piirangud muudavad asjaõiguse  selliseks  eraõiguse 
valdkonnaks, mis asub avalikule õigusele kõige lähemal.Omandi üheks iseärasuseks on selle 
jaotatavus: üks ja sama asi võib olla korraga mitme õigussuhte  esemeks . Sellest tuleneb vajadus 
omaniku ja piiratud asjaõguse omajate omavaheliste õiguste ja kohustuse täpseks piiritlemiseks.
Siit tuleb asjaõiguse kui õigusvaldkonna ülesanne  fikseerida  võimalikud asjaõigused ka määrata 
üldjoontes kindlaks nende sisu. Asjaõiguste ja nene sisu kindlaksmääramine on vajalik ka asjade ja 
asjaõiguste käibekindluse tagamiseks. Isik, kes omandab omandi või selle kasuks  seatakse  hüpoteek 
või  kasutusvaldus , peab teadma, mille ta omandab.Asjade käibe reguleerimisel tuleb otsustada, kes 
väärib kaitset rohkem – kas õiguse  omaja  või  omandaja  –, kui omandamine on seotud asjaga, mis 
võõrandajale ei kuulu. Selle konflikti lahendamisel ei piisa, kaaluda vaid konkreetse omaniku ja 
omandaja huve. Ka siin tuleb silmas pidada asjade käibe vajadusi  tervikuna : kas see ei raskendaks 
liialt käivet, kui omandaja peaks igal omandamise juhul tegema järelpärimisi, et veenduda 
võõrandaja õigsuses asja võõrandada või piiratud asjaõigusega koormata? Käibe kindluse ja kerguse 
ning potensiaalse omandaja huvide arvestamine nõuab seega asjaõiguselt regulatsiooni, mille võib 
sõnastada kui  heauskne  omandamine õigustamata isikult. 
Kinnis- ja vallasasjade õigusliku regulatsiooni eristamist loetakse asjaõiguse nn saksaõiguslikuks 
eripäraks. Erinevust loetakse nii suureks, et peetakse võimalikuks kogu asjaõiguse jagamist kahte 
ossa , millest üks käsitleks kinnis- ja teine vallasasju. Vahetegemise põhjuseks on kinnisasjade surem 
tähtsus:  kinnisasi  on nii üksikisiku kui ka ühiskonna eksisteerimise aluseks.
M
  ääratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) -  Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute
asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud
õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi,
mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu
ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. Asjade
kogumi ülekandmisel tuleb üle kanda iga üksik asi,  kusjuures  ei ole siiski nõutav nimekirja
koostamine üksikesemetest. Ka ühe asja väline külgeliitmine asjade kogumile ei tähenda veel
seda, et asi peab jagama sellesse kogumisse kuuluvate ülejäänud asjade õiguslikku saatust.
Kui näiteks raamatukoguga liidetakse kas  kogemata  või tahtlikult võõras raamat, siis jääb
endine omand muutumatuks. 
Asjade kogumi ülekandmine ja  koormamine  ühtse toiminguga ei
ole võimalik. Seevastu aga võivad asjade kogumid olla ühe tervikliku kohustusliku lepingu 
objektiks, näiteks ostu-müügi või üürileping.
II Lahutamispõhimõte ja  abstraktsiooniprintsiip
NB! Asjaõiguste üleandmisel kehtib abstarktsiooniprintsiip - võlaõigusliku
kausaaltehingu (causa) ja asjaõigusliku kokkuleppe eristamine. Müügilepinguga kohustub
müüja asja üleandmiseks ja ostja tasumiseks, asjaõigusliku lepinguga kohustub müüja
omandi üleandmiseks.
1. Lahutamispõhimõte
Range vahetegemine, võlaõigusliku (obligatoorse) kohustustehingu ja asjaõigusliku
täitmistehingu vahel, on väga oluline. Mõlemad on lepingud , aga erineva sisuga. Ostu tõttu
kohustub müüja omandit üle kandma, asjaõiguskokkuleppe alusel kannab ta omandi selle
kohustuse täitmiseks üle ostjale. Mõlemaid kokkuleppeid käsitletakse seaduses erinevates
kohtades, ostu võlaõiguses, asjaõiguskokkulepet asjaõiguses. Mõlema jaoks kehtivad erinevad
normid, mida tuleb üksteisest lahus hoida.
Mõlemad lepingud võib sõlmida ühtse aktina vahetult teineteise järel, mis raskendab nende
lahutamist. Lepingute sõlmimine võib toimuda ka ajaliselt lahus. Asjaõiguslepe toimub
reeglina ainult võlaõiguslepingu alusel ja selle täitmiseks.
2. Abstraktsiooniprintsiip
Vahetegemine mõlema lepingu vahel on seetõttu veelgi rangem, et asjaõigusleping on
abstraktne , st. oma kehtivuses sõltumatu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Asjaõigusleping
on kehtiv ka siis, kui kausaalleping/võlaõiguslik leping ei ole teoks saanud, on õigustühine
või vastuväite tõttu õigustühiseks muutunud. See kehtib isegi siis, kui mõlemad lepingud on
sõlmitud üheaegselt ja kirja pandud ühes dokumendis
III Avalikkuse printsiip
NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad
vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi
kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema
ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka
kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade
puhul on valdus , kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis
kinnistusraamat . Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise 
situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina 
nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab 
omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui  kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga kande 
kohaselt on omanik vale) ja need ei vasta tegelikule olukorrale, siis peab tõendama see, kes väidab 
et olukord on vastupidine  registrist (valdusest – omaniku eeldamine valduse puhul ja ka 
kinnistusraamatu kande puhul) nähtuvale olukorrale.
Asjaõiguste erinevus võlaõigustest
Võla- ja asjaõiguse vahel tehti vahet juba  Rooma  õiguses. Asjaõigus andis vahetu võimu teatud 
kindla asja peale. See õigus oli suunatud, eriti õiguskaitse mõttes, kõikide kolmandate isikute vastu. 
Seega oli tegemist absoluutse õigusega. Obligatsiooniõigus oli aga rajatud vaid kahe poole – 
krediitori ja debetiitor – vahelisele  õigussuhtele. Olles suunatud teatud kindla isiku vastu, oli see 
relatiivne  õigus. Asjaõigus kui absoluutne õigus annab selle omajale aga kaitse igaühe vastu, 
omistades teatud hüve konkreetsele isikule ehk omandi kaitsjale.
Asjaõigusega peavad arvestama kõik sealhulgas tehingus mitte osalenud isikud. Asjaõiguse 
absoluutsusest tulenevalt ongi enamik asjaõiguslikest sätetest imperatiivsed, samal ajal kui 
võlaõiguses on ülekaalus dispositiine õigus st sellised õigusnormid, mille kehtivust võivad 
asjaosalised lepinguga tühistada.
Asjaõigus moodustab koos võlaõigusega varaõiguse tuuma. Mõlemad õigusvaldkonnad 
reguleerivad isikute suhteid varasse. Võlaõigus reguleerib asjaosaliste kohustusi varaliste käsutuste 
tegemiseks, asjaõigus aga vara valitsemist, kasutamist ja ülekandmist teisele isikule. Asjaõiguslik 
ülekandmine täidab võlaõigusliku müügikohustuse.  
Asjaõigusliku kaasuse lahendamine
Kes nõuab mida, kellet ja mis alusel? On põhiküsimuseks asjaõigusliku kaasuse lahendamisel
Soomlane  S nõuab vallasasja välja andmis  ( maali) Prantslaselt S. Nõuab alusel ( paragrahv 80 lg  
1). Eeldusel , et Soomlane on omanik. Algselt oli müüjaks pood. Omad tekib seaduses sätestatud  
juhtudel. Omandiõiguse ülekande õigus. Kuidas see toimub ? TSÜS par. 6.

1. Kas soomlane on omanik?
Müüa ja Soomlase vahel tekkis VÕS par. 208 kohaselt tekkis võlaõiguslik suhe.
1.1 Kas S sai omanikuks VõS par. 92 lg 1?? Ei
1.1.1 Kas M ja S sõlmisid asjaõiguslepingu ? Jah leppisid kokku, et S võib asja omanikuks saada.
1.1.2 Kas M-il oli asja käsutusõigus ? Müüal oli käsutusõigus.
1.1.3 Kas soomlane S sai maali otsese valduse? Par. 36 lg altrnatiiv 1. – Ei saanud kuna  palus  maali 
hoida sobiva kellaajani.
Maali omanikuks sai P kuna tema ostis ning lahkus koos  maaliga .
Kaasus
Notari juurde ilmub naiskodanik, kes soovib anda  meeskodanik  TT-le  kinnisasja  müümise volikirja. 
Kuu aega peale seda sõlmib TT naiskodaniku nimel kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu 
kinnisasja müümiseks MK-le. Poolteist kuud hiljem teeb kinnistusamet kandeotsuse, mille alusel 
kandtakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna MK. Kolm nädalat hiljem sõlmib MK 
kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu kinnisasja võõrandamiseks. Ostjaks on OÜ P, keda esindab 
volikirja alusel TK mille on välja andud Oü P juhatatuse liige T. Kuu aega hiljem tehakse.....
Proua Thisenhausen soovib, et teda lisatakse taas kinnistusraamatus taas  kinnistu omanikuna 
kirja.Mida ja kelle käest peaks ta seda nõudma võiks proua Thiesenhausen nõuda?
Kas pr T saab nõuda KR kande parandamise nõusolekut OÜ-lt P AÕS § 65 lg 1 alusel?
Eeldused:
1. Kas pr T on omanik ? ()
1.1 Kas OÜ P omandas kinnisasja AÕS § 641? (-)
1.1.1 Kas OÜ P ja MK vahel on kehtiv AÕ leping? (+)
1.1.2 Kas OÜ P  kanti  omanikuna kinnistusraamatusse sisse? (+)
1.1.3.  Kas MK-l oli käsutusõigus ehk kas ta oli omanik? (-)
1.1.3.1 Kas MK omandas kinnisasja AÕS § 641 alusel? (-)
1.1.3.1.1 Kaspr T-l ja MK vahel on kehtiv asjaõguslepingu? (TsÜS § 129 lg 1)
1.1.3.1.1.1 Kas TT tegutses proua T nimel? (+)
1.1.3.1.1.2  Kas TT oli  pr T esindamisesks esindusõigus?(-)
                   Kas pr tegi tehingu TsÜS § 117 lg 2 ja § 118 lg 1 tähenduses (-)
1.1.3.1.2 Kas MK omandas kinniasasja AÕS § 561 lg 1 alusel? (-)
1.1.3.1.2.1 Kas MK ja pr T vahel on kehtiv asjaõigusleping? (-)
1.2  Kas OÜ P omandas kinnisasja § 561 lg 1 alusel?
1.2.1 Kas OÜ P ja MK vahel on kehtiv asjaõigusleping? (+)
1.2.2  Kas MK oli omanikuna kinnistusraamatusse  kantud  ? (+)
1.2.3  Vastuväited puuduvad ? (+)
1.2.4 Kas OÜ P oli heauskne ehk kas ta teadis või pidi teadma, et see kinnistusraamatu kanne 
MK nimel oli vale?
Järeldus :See, kas pr T saab kinnistusraamatusse kande parandus nõuda sõltub sellest, kas ta 
suudab kohutle ära selgitada, et tema dokumente on võltsitud,  OÜ P ja MK omandasid asja 
ebaõigel teel ning OÜ P pidi teadma või teadis, et MK  kandel  polnud alust.
Põhiseaduse mõju asjaõigusele ja põhiseadusest tulenevad  garantiid
Põhiseadus on ülimuslik kõigi teiste seaduste suhtes.  Andes  igale isikule õiguse kaitsta talle 
kuuluvat õigust. Neid õigusi tohib lähtuvalt PS § 11 piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.
§ 15 tulenevalt on igaühel võimalik pöörduda kohtusse kui tema õigusi ja vabadusi on rikutud. 
Kohus peab jälgima põhiseadust ja tunnistama põhiseaduse vastaseks mis tahes seaduse, muu 
õigusakti või toimingu, mis rikub isiku põhiseadusest tulenevaid õigusi. § 32 on ehk asjaõiguse 
kohapealt  kõige olulisem viidates, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitsud. Omandit võib 
võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel.  Lisaks annab sama paragrahv õiguse igaühel oma 
omandit  vallata , kasutada ja käsutada. Seda ei  tohi teha ainult siis , kui see on üldistele huvidele 
vastu. Samuti ka § 33, mis sätestab igaühe kodu puutumatuse. § 39, mis sätestab autori 
omandiõiguse oma loomingule.
Avaliku õiguse mõju asjaõigusele
Asjaõigus ei saa tagada piirituid õigusi ja vabadusi. Peale tsiviilõiguslike kitsenduste ja piirangute 
tuleb siinjuures eelkõige viidata avaliku õiguse  suurele  mõjule. Juba põhiseadusest tulenevad 
tähtsad piirangud. Põhiseadusest madalamal tulenevad kitsendused veel planeerimisseadusest, 
keskkonnakaitsest, muinsuskaitsest, põllumajanduslikest piirangutest.
Asjaõiguslikud nõuded 
a) valduse kaitse nõue § 44 ja 45 järgi;
b) kinnitusraamatu kande parandamise nõue, seega ebaõige kande muutmise või
kustutamise  nõue, § 65 ja 66;
c) nõue asja väljaandmiseks ebaseaduslikust valdusest, § 80;
d) omaniku nõue valduse rikkumise kõrvaldamiseks ja edasiseks ärahoidmiseks (§ 89);
e) reaalservituudist tulenev asja teatud viisil kasutamise nõue, § 172;
f) kasutusvaldaja nõue kasutusvalduse eseme kasutamiseks ja selle viljade
saamiseks, § 201 ja 214;
g) reaalkoormatise alusel õigustatud isiku nõue perioodiliste rahaliste või  natuuras
väljendatud maksete tasumiseks või teatud tegude  tegemiseks, § 229;
h) hoonestaja nõue omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist ning
kasutada maapinda, § 241;
i) ostueesõigust omava isiku nõue astuda kinnisasja müügi korral omandaja asemele,§ 256;
j) pandipidaja  nõue  pandiga  tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, § 276;9
k) hüpoteegipidaja nõue hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel, § 325.
I I          Asjade liigitus 
Asjade koht esemete süsteemis

Asjaõigused jagunevad 2 liiki : 
1) omand, mis on absoluutne asjaõigus - s.t. sisaldab endas täielikku võimu asja üle; 
2) piiratud asjaõigused, mis ühel või teisel viisil annavad õiguse võõrale asjale hõlmamata aga 
kunagi kõiki omanikule kuuluvaid õigusi (sellest ka nimetus „piiratud asjaõigused“). 
Asi on AÕS-i  keskne  mõiste. Asjad on kehalised, s.o. ruumi täitvad, esemed (e. objektid). Kehalisus 
eraldabki asja kõigist teistest esemetest (näit. õigused). Kehalise eseme tunnuseks on selle 
kolmemõõtmelisus.  Praktiliste vajaduste tõttu loetakse asjadeks ka teatud õigusi, eelkõige 
hoonestusõigust. Ka reguleerib AÕS muude õigustega (näit. nõuded) seotud suhteid (näit. 
väärtpaberite pantimine, §-d 314-319). Samuti kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid loomadele 
neid asjadega ometi võrdsustamata. 
Erinevus looma ja asja vahel seisneb selles, et omanik võib asjaga põhimõtteliselt teha kõike (näit. 
purustada, hävitada), loomade suhtes aga kehtivad selles osas piiravate tingimustena 
loomakaitseseadused. 
§-des 10-12 antud asjade  liigitused ( asendatavad  ja asendamatud asjad, äratarvitatavad ja 
äratarvitamatud asjad, jagatavad ja jagamatud asjad) ja §-s 13 nimetatud asjade kogumi määratlus 
aitavad paremini avada asjade olemust ning on olulised eelkõige võlaõiguses (kui näit. lepingu 
objektiks on individualiseeritud asi). Vallasasjad on kas asendatavad või asendamatud. 
Asendatavaid asju  määratakse käibes arvu, mõõdu või kaalu järgi ja neil puudvad tunnused, mis 
eristaks neid reistest samaliiki asjadest. Asjaosalised aga võivadanda asendatavale asjale poolte 
suhtes asendamatu asja omaduse ja vastupidi. Kinnisasjad  ei ole asendatavad, sest need on 
õiguslikult  kordumatud. 
Vallasasju jagatakse ka äratarvitatavatseks ja ära tarvitamatuteks. Asi on äratarvitatav, kui see 
otstarbekohaselt  kasutamisel  lakkab  olemast või võõrandatakse. Asi loetakse äratarvitatavaks ka 
siis kui see kuulub asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade 
võõrandamises. Äratarvitavate ja äratarvitamatute asjade eristamine omab tähtsus asjaõiguslike 
kasutusõiguste juures, millega kaasneb õigus asja äratarvitamiseks ja kohustus äratarvitatu 
asendamiseks. Äratarvitamatuteks asjadeks on asjad, mis aja jooksul küll oma väärtust  kaotavad
kuid mille kasutamine ei seisne asja äratarvitamises.
Jagatavuse alusel eristataks jagatavaid ja jagamatuid asju. TsÜs-s on selline eristamine välja 
toomata, kuid varem olid need alaliigid seaduses sätestatud. Asi on jagatav , kui jagamine ei muuda 
asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Seaduses sätestatud juhul võib jagatav 
asi osutuda mittejagatavaks. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on tähendus ühis-ja 
kaasomandi  jagamisel, samuti pärimisel. Siis kuuluvad jagatavad asjad jagamisele, mittejagatavad 
aga müüakse enampakkumisel maha ja saadud raha jagatakse.
Inimene ei ole asi, kuid Eesti õiguskirjanduses on laipa käsitletud asjana, millele ei laiene 
pieteeditundest ja põhiseaduslikust korrast  tingituna  tavapärasd asjaõigused. Lubatud toiminguna on 
nimetatud laiba väljahagemist võõrast valdusest.
Üksikasjad ja asjade kogumid
Õiguslikult saab eristada üksikasju ja asjade kogumeid. Üksikasi on asi, mis koosneb „ühest tükist“ 
(nt kivi, viljatera ). Kuid asi võib olla kokku pandud ka mitmest osast, mis on omavahel tugevamalt 
või nõrgemalt ühendatud (nt auto). Asjade kogumi korral saavad asjaõiguse esemeks olla vaid 
kogumi üksikasjad, millel võivad olla ka erinevad saatused. Seda, kas kokkupandud asjad 
moodustavad üksikasja või asjade kogumi, otsustatakse käibes valitseva arvamuse alusel.
Vallas- ja kinnisasjad
Oluline on asjade jaotus kinnis- ja vallasasjadeks (§ 8). Põhjus seisneb selles, et nende käivet 
reguleeritakse eraldi sätetega. Vallasasjade käibe jaoks on eelkõige määravad valduse ja 
vallasomandi sätted, piiratud vallasasjaõiguse korral ka isiklike servituutide ja  vallaspandi  sätted. 
Kinnisasjade käivet reguleerivad seevastu aga kinnistusraamatu ja kinnisomandi sätted ja kui 
kinnisasja koormatakse piiratud asjaõigusega, siis vastavad piiratud asjaõiguste sätted. 
Kinnisasjana käsitletakse AÕS-is piiridega märgistatud (s.t. kaardile kantud) maatükki koos selle 
oluliste osadega (§ 15). Sellega välistatakse juba ette võimalus maa ja hoonete lahuskäibeks. Sellest 
reeglist  on praktiliste vajaduste tõttu tehtud siiski erandid hoonestusõiguse ja korteriomandi näol. 
Kõik asjad, mis pole kinnisasjad (s.t. maatükk või selle oluline osa), on vallasasjad. 
AÕS §-s 14 nähakse ette, et asja tsiviilkäive võib toimuda tervikuna, aga samuti ka reaalosana 
(selline erandjuht on korteriomand) või mõttelise  osana  (siin asja reaalselt ei jagata, käibes osalevad 
asja nn. mõttelised osad, näit. müüakse 1/4 kaasomandis  olevast   asjast ). 
Asja oluline osa
Asja olulist osa ei saa asjast eraldada, sest see tooks kaasa kas  peaasja  või eraldatava osa hävimise 
või olemusliku muutumise. Selle tõttu ei saagi asi ja tema olulised osad olla erinevate õiguste 
objektideks. Olulise osa sätestamine seaduses juhib tähelepanu sellele, et on olemas ka mitteolulised 
osad.§ 15 lg. 2 tulenebki, et näiteks kinnisasja omanikule kuulub nii maatükk kui ka kõik sellega 
püsivalt seotud esemed (hooned, taimed, mets §-d 16; 135; 136), samuti ka hoonega püsivalt seotud 
esemed (katus, seinad, § 17). Sellest tulenevalt ulatub ka hüpoteek nii kinnisasjale kui ka selle 
olulistele osadele (§ 343 lg. 1). Kuid ometi ei saa neid lugeda  kinnisasja olulisteks  osadeks
Põhjus on selles, et asi ja selle oluline osa peavad  kuuluma  ühele ja samale isikule, hüpoteegi ja 
hoonestusõiguse korral saab see nii olla vaid  ajutiselt , reeglina ei ole kinnisasja omanik 
hüpoteegipidajaks või hoonestusõiguslikuks  isikuks .Teiste sõnadega, maatüki osadena ei käsitleta 
mitte koormatisi, vaid kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud õigusi.
Ehitise oluliseks osaks osadeks on asjad, millest see ehitatud on või mis on ehitisega püsivalt 
ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja kahjustamata.
Kõik kinnisasja või ehitisega ühendatud asjad ei ole siiki kinnisasja või ehitise osad.Arvestmata ei 
saa jätta asjaolu,et vallasasju ühendatakse maatükiga sageli ka ajutiselt või teatud asjaõiguste 
teostamiseks võõral maatükil. Väliselt paistavad need asjad oluliste osadena, maaga ühendamise
ajutise iseloomu või teisele isikule kuulumise tõttu ei ole seda. Selliseidasju nimetatakse näilisteks 
osadeks. Asja mõtteliseks osaks  nimetakse  tegelikkuses piiritletamata asja osa,  millee suurust 
väljendatakse murdosana asjast.
Päraldis 
Päraldis on  vallasasi , mis oma majandusliku kasutamise erisuse tõttu (kasutatakse peaasja 
majandamiseks) liigub käibes koos peaasjaga (§ 18 lg. 3). Oluline on siin aga dokumentatsiooni 
tunnistamine päraldiseks ja nn. põllumajandusliku ja tööstusliku kinnisasja päraldiste eraldi 
väljatoomine. Viimane on eriti oluline pankadele, sest siin näidatakse ära talude ja tehaste 
päraldised, mis nagu olulised osadki  alluvad näiteks hüpoteegile (talumaale hüpoteeki pannes 
laieneb  see nii hoonetele kui ka  masinatele ). 
Päraldiseksolemise üheks oluliseks  tingimuseks  on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle 
puudumisel ei saa ka ole päraldist (nt kui vabrikuhoone ehitamine on veel pooleli, siis ei ole 
kohaletoodud masinad selle hoone päraldiseks, sest hoonet ei saa ettenähtud eesmärgil 
kasutada).Päraldise ajutine lahutamine peaasjast ei lõpeta päraldiseks olemist.
Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Sõnast „käibes“ tuleneb, et selles sättes on 
silmas peetud valitsevat arvamust, mitte aga asjaosaliste kokkulepet. Asi lakkab olemast päraldis, 
kui see lahutatakse peaasjast ja kui õigustatud isik avaldab ühtlasi tahet lõpetada päraldiseks oleva 
asja kasutamine peaasja huvides.
Kinnisasja päraldisi
Põllumajandusliku kinnisasja päraldiseks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav  inventaar
masinad ja kariloomad, samui maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamisek 
järgmise saagini. Sõnastusest „mis on vajalik“ tuleneb, et mitte kõik saadused ei ole päraldisteks. 
Muus ettevõtluses või kutsetegevuses  kasutatava  kinnisajsa päraldiseks on muu hulgas sellel asuvad 
masinad, seadmed  , tööriisrad ja muud asjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või 
kutsetegevuseks sellel kinnisasjal.
Kasu
Kasu mõiste sätestati Eesti õiguses alles uues TsÜS-s ja see hõlmab varem tuntud vilja kõrval ka 
eseme kasutamisest saadavaid eeliseid  ( kasutuseelised , TsÜS § 62 lg 1). Muudatus  viidi seadusesse 
Saksa õiguse eeskujul. 
Vili
Vilja (§-d 23-25) reguleerimisel on lähtutud sellest, et vilja tuleb mõista laiemalt – see hõlmab nii 
loodusviljasid kui ka nn. Õigusviljasid (tulusid, mida saadakse asjast vastava õigussuhte tõttu, 
eelkõige üüri- ja rendirahad).Muudetud on seda käsitlust ning nüüd on võimalik rääkida asja-ja 
õiguviljadest. Asjavilja all mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavaid saadusi, 
samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu. Õigusviljaks on aga tulu, mida õigustatud isik saab 
õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. Asjast vastavalt 
tema otstarbele saadavaid  vilju nimetatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel 
saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks. Üldiseks põhimõtteks on seatud, et vili kuulub asja 
omanikule, võimalik on aga ka teisiti määrata. 
Kasutuseelised
Kasutuseelised on asja kasutamises  peituvad loomulikud  eelised, mis tulenevad suures osas eseme 
valdamisest. Selliste eelistena on nimetatud majas  elamist, auto, hoome vüi territooriumi kasutamist 
ettevõtluses, samuti hääleõigust aktsiaseltsis või osaühingus. Kasutuseeliste õiguslik tähendus on 
seotud väärtuse hüvitamise kohustusega. Kasutuseeliste hindamine toimub väärtuse alusel, mis 
tuleneb kasutamise objektiivsest võimalusest, mitte aga tegelikest tulemustest.
Vara
Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum (TsÜS § 66). Algselt 
oli vara mõiste sätestatud AÕS-s Vastavalt asjade liigitusele eristati vallas-ja kinnisvara. Sellist 
liigitatust ei saanud aga lugeda põhjendatuks, sest kinnisasjade saatust jagavad reeglina ka 
vallasasjadest päraldised.
Asjaga seotud kohustuste ja kulutuste kandmine
Üldiseks printsiibiks asjaga seotud kohustuste ja kulutuste  kandmisel  on seatud, et need kannab isik, 
kes asjast kasu saab, eelkõige asja omanik (§ 26). Kuid kui omanik on asja andnud teise isiku 
kasutusse, siis kannab asjaga seotud kulud loomulikult see teine isik (hoonestusõiguse korral näit. 
Hoonestaja, § 225). 
§-des 27 ja 28 on sätestatud asjale tehtud kulutuste liigid ja nende kulutuste hüvitamise kord. Need 
sätted on olulised näiteks asja väljanõudmisel ebaseaduslikust valdusest.
 § 29 annab alused asja väärtuse hindamiseks, öeldes, et eelkõige lähtutakse asja n.-ö. Harilikust 
väärtusest (turuhinnast) ning ainult erandjuhtudel (reliikviate, kunstiväärtuste jms. Puhul) võib asja 
väärtuse kindlakstegemisel tulla kõne alla selle hindamine nn. Erilise huvi alusel. 
Turuhind on asja kohalik keskmine müügihind. Võib tekkida küsimus, mis kriteeriumite järgi see 
määratakse. Saksa praktikas on väljakujunenud, et kinnisasjade keskmise müügihinna määramiseks 
võetakse aluseks katastriameti poolt kogutud ostu-müügilepingute statistika. Nii võib ühe linna 
piires olla mitu erinevat hinnatsooni.  
III Valdus
Valduse olemus ja funktsioonid ning väljendus tsiviilõguses
Igapäevases kõnepruugis ei  tehta  vahet mõistetel omand ja  valus. Juriidilises mõttes tähendavad 
need kaks mõistet, aga hoopis midagi muud ega oma sama tähendust.Omand on asjaõiguslik 
täisõigus, valdus aga tegelik, omandist sõltumatu tahtlik  asja enda käes hoidmine ( ka  varas  on 
valdaja). Ka Eesti seadusandja on valduse ja omandi vahele tõmmanud selge piiri, lugedes  omandi 
täielikuks õiguslikuks võimuks asja üle ( AÕS §68 lg 1), alduse aga  tegelikuks  võimuks asja üle 
( AÕS §32).
Valduse saab omandada nii asjaõiguse kui ka ainult võlaõiguse alusel ( nt. üür) , samuti ilma kehtiva 
õiguse  aluseta . Valdaja võib asja  valitseda  kas vahetult ise või kolmanda isiku kaudu, kellele ta asja 
üle annab ( nt. üürnikule).
Valdusel on mitmeid funktsioone,mida võib kokku võtta märksõnade kaitsefunktsioon, 
säilitusfunktsioon ja publitsiteedifunktsioon all. Nende kõigi funktsioonide ühiseks aluseks on 
arusaamine, et valdus on teatud õiguste või huvide väljendus.
Näiteks kui panna postkast panna värava külge ollakse ettulatuvalt nõus olema sinna  postkasti  
pandavate asjade valdaja.
1) Kaitsefunktsioon – valduse kaitsefunktsioon ilmneb eelkõige valdaja kaitses asja omavolilise 
äravõtmise eest, samuti valdajale antud nõudeõiguses. Kuna omavoli keeld kehtib igaühe suhtes, 
omandab valdus hõivatud asja suhtes tugevasti nõrgendatud vormis absoluutse õiguse mõju ja 
sellega asjaõguse mõju. Tegeliku võimu taga seisab enamasti ka õiguslik võim ehk teiste sõnadega, 
valdaja on ühtlasi ka omanik. Kui  valdajal  on õiguskaitse, siis on see tema  näol reeglina ka 
omanikul, kes antud juhul on vaba oma omandi tõendamisest. Selle funktsiooni teostamiseks on 
seaduses sätestatud, et valdus on seadusega kaitstud  omavoli vastu ja et omavolilise valduse 
tagajärgede eest vastutab omavolilise valdaja kõrval ka valduse pärija või muu õigusjärglane.
2) Säilitusfunktsioon -  ka sellel isikul, kellel ei ole asjaga mingit asjaõigusliku seost, on valdajana 
sageli huvi säilitada valdus võimalikult  kauaks  ajaks. Valduse säilitusfunktsioon ilmeb valduse 
üleminekus pärjale, vallasomandi tekkimises iganemisega ning kinnisomandi tekkimises 
kinnisturaamatu kande iganemisega ja iganemisega.
3) Publitsiteedifunktsioon – Valduse publitsiteedifunktsioon ilmneb vallasasjade juures. Valdus on 
siin omandi ülekandmise  vahendiks . Omandi üleminekul jäävad omand ja valdus reeglina kokku 
(omandaja saab ka valdajas). Sellest tegeliku ja õigusliku võimu seosest on tuletatud vallasasja 
omandi eeldus: valdaja on ühtlasi ka omanik. Seostades omandi ülemineku valduse vahetusega saab 
tagada omandi ülemineku silmnähtavuse. Ühtlasi pannakse valdus nii  teenima  võõrandaja 
legitiimsust õiguskäibes: valdus loob õigusnäivuse, millele omandaja võib toetuda. Võõrandaja 
valdus on seega heauskse omandamise aluseks ka siis, kui võõrandaja ei olnud omanik.
Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt  omandajale , millega kaasneb kokkulepe 
omandi üleminekuks omandajale (AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine täidab siin 
publitsiteedifunktsiooni. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti ülekandmine 
loomulikult ära ja  piisab kokkuleppest  omani  ülemineku kohta. Kinnisasjade juures täidab 
publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat.
Valdus kui õiguspositsioon
Ülalesitatust nähtub, et valdus ei ole ainult tegelik olukord, vaid on ka isiku õiguslikult reguleeritud 
suhe asjasse ehk õigussuhe. Siiski ei saa valdust nimetada õiguseks, sest see ei ole asja- ega 
võlaõiguslik suhe. Valdus on neist mõlemast sõltumatu ega ole see ka asja  koormatis . Valduse 
ülekandmine ei ole õiguse käsutamine. See, et valdus sõltub reeglina täielikust võimust ning püsib 
ja lõpeb koos sellega, om tõendiks valduse õigusliku iseloomu vastu, sest muude õiguste 
eksisteerimine  ei ole sel määral sõltuv tegelikest muudatustest. Seadus reguleerib näiteks valduse 
pärandamist. Seega käsitleb seadus valdust vähemalt õiguspositsioonina.
Valduse liigid
Otsene ja kaudne valdus
Eesti õigus tunneb otsest ja kaudset valdust. Isik, kes  valdab teise isiku asja rendi-, üüri-, 
hoiu-,pandi- või muu sellise suhte alusel, mis annab talle õiguse asja valdamiseks, on otsene 
valdaja, teine isik aga kaudne valdaja ( AÕS § 33 lg 2). Otseseks  valdajaks on ka kasutusvaldajaks. 
Teine isik, kes on kaudne valdaja, on reeglina omanik. Kuid kaudses valdajaks võib olla ka valdaja, 
kes on oma valdusse saadud asjaandud kolmanda isiku valdusesse.
Loomulikult on valdusega tegemist ka siis kui valdajaks on asja omanik (AÕS § 68 lg 1).
Oma- ja võõrvaldus
Asja võib samamoodi nagu omanik vallata ka varas. Seoses sellega eristatakse Saksa õiguses 
täiendavalt veel oma ja võõrvaldust. Omavaldajaks loetakse isikut, kes valdab asja nii, nagu see 
kuuluks  temale. Isik, kes valdab asja teise isiku eest, on võõrvaldaja. Eristamine toimub mitte 
omandist, vaid tahteavaldusest lähtudes: kas asja vallatakse seda omaks pidades või nagu teisele 
isikule kuuluvat. Omavaldajaks on omaniku kõrval ka varas, võõrvaldajaks aga nt kasutusvaldaja 
või üürnik. Omavaldusel on oluline tähendus teatud lepinguväliste omandamisjuhtude jaoks
(kinnisasja omandamine kinnistusraamatukande ja omandi iganemise teel, vallasasja omandamine 
hõivamise ja iganemise teel). Valdajaks ei ole isik, kes  teostab tegeliku võimu asja üle teise isiku 
korralduste kohaselt, näiteks kaubamaja müüja müügil olevate kaupade jms suhtes. Selline isik on 
valduse teenja.
Seaduslik ja ebaseaduslik valdus
Valdus on seaduslik, kui see põhineb õiguslikul alusel. Vastasel juhul on valdus ebaseaduslik. 
Seaduslikuks valdajaks on isik, kes teostab valdust asja-või võlaõigyslepingu alusel. Valdus 
loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (AÕS §  34 lg 2) . Sellel eeldusel põhineb 
vallasasja heauskse omandamise võimalus valdajalt, sest eeldatakse teama omanikuks olemist (AÕS 
§ 90 lg 1). Seadusest tulenevalt on valdus ainult tegelik võim asja üle. Õiguslikuks võimuks muutub 
valdus alles siis kui see tuleneb omandist, pandiõigusest või üüriõigusest. Kui valdus põhineb 
õiguslikul alusel, võib valdaja keelduda asja väljaandmisest ka omanikule. Kui aga selline alus 
puudub peab valdaja oma omaniku nõudmisel välja andma  mitte ainult asja, vaid ka kasu, ja 
hüvutama kahju. 
Heauskne ja  pahauskne  valdus
Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, 
et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab või peab teadma, 
on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on 
heauskne. Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal .
Täis - ja osavaldus
Valdaja võib vallata  tervet  asja (täisvaldus), kuid tema valdus võib piirduda ka asja reaalosaga 
(osavaldus). Eesti õiguses ilmneb see jaotus  kaudselt  sättes, mille kohaselt valdaja võib oma 
osavaldust kaitsta üldiste valduse kaitse sätete alusel
Ainu- ja kaasvaldus
Asja võib vallata üks või mitu isikut. Ühe valdaja korral on tegemist ainuvaldusega, mitme valdajaa 
korral, kes  valdavad  asja ühiselt, aga kaasvaldusega. Ka see jaotus ilmneb Eesti õiguses valduse 
kaitse kaudu. Kaasvaldust võib kaitsta kas iga valdaja eraldi või kõik koos. Kaasvaldajate 
omavahelistes vaidlustes valduse  ulatuse  üle ei kohaldata valduse kaitse sätteid.
Kaasvaldajad saavad asja vallata kas ainult tervikuna või reaalosade kaupa, mitte aga mõttelistes 
osades. Ühiselt saab mitu kaasvaldajat asja vallata ainult siis, kui nad omavad üksteise suhtes ühte 
ja sama valdusastet nii, et igaüks neist on oma võimu teostamisel teiste poolt piiratud.
Valduse tekkimine ja lõppemine
Otsese valduse omandamine ja lõppemine
Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega  asja üle. Millal tegelik võim on saavutatud, seda 
seadus ei täpsusta. Saksa kohtupraktika kohaselt on tegeliku võimu saamiseks vaja järgmiste 
eelduste  olemasolu:
ruumiline lähedus asjale, mis võimaldab seda vahetult ja takistamatult haarata.
- teatud püsivus ja kestus, sest hetkeline võim asja üle ei loo veel valdust
- asjaga seotud suhte äratuntavus igaühe jaoks, kes tunneb asja vastu huvi.
- tahe  asja vallata
Valduse omandamisel eristatakse
- esmast ehk originaalset omandamist;
- tuletatatud ehk derivatiivset omandamist.
Valduse esmasel omandamisel on vajalik tegeliku võimu saavutamine asja üle, sõltumata sellest, kas 
selleks on õiguslik alus olemas või mitte. Kuid sellest, et asi satub kellegi võimu piiresse, ei piisa 
veel valduse omandamiseks- Tegeliku võimu saavutamiseks on vaja ka valduse omandaja vastavat 
tahet. Tahe on suunatud tegelikule võimule, mitte õiguslikele tagajärgedele. Seega ei ole vadluse 
esmaseks omandamiseks nõutav teovõimelisus, vadlust võivad omandada ka lapse ja vaimuhaiged. 
Valduse omandamise tahe peab olema seotud sooviga asi pikemaks ajaks oma valdusesse jätta.
Tuletatud omandamine
Valduse tuletatud omandamisel peab tegeliku võimu saavutamiseks olemas olema senise valdaja 
äraandmis- ja omandaja omandamistahe ning senine valdaja peab loobuma  oma tegelikust võimust 
asja üle. Tegeliku võimu ülemineks seniselt valdajalt valduse omandajale toimub asja üleandmise 
teel. Valduse ülekamdine ei ole õiguslik tehing, sest see ei ole suunatud õiguslikule tagajärjele,  vaid 
ammendub tegeliku võimu ülekandmisega vanalt valdajalt uuele. Valduse tuletatud omandamisel 
omandatakse valdus niisama nagu esmaselgi omandamisel tegeliku võimu saamisega asja üle. 
Erinevalt esmasest omandamisest omandatakse tegelik võim tuletatult, teise isiku käest.
Tuletatud valduse omandamiseks on ka teine võimalus. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja 
ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada  tegelikku võimu asja üle. Ka sellisel juhul 
on vaja tegeliku võimu saavutamist asja üle, kuid see võidakse saavutada hiljem ning valduse 
omandaja võib seda teha takistamatult ilma eelneva valdaja  abita .
Eeldused, mis on vajalikud valduse kokkuleppeliseks üleminekuks: asi peab olema senise valdaja 
valduses, omandajal  peab olema võimalik teostada võimu asja üle ilma , et selleks oleks vaja 
taodelda luba seniselt valdajalt või kolmandalt isikult, asjaosalised on valduse üleminekus kokku 
leppinud.
Valduse ülekandmise kokkulepe on tehing, mille sõlmimisel järgitakse tsiviilõiguse üldosa 
vastavaid sätteid. Tegemist on asjaõiguskokkuleppega (mitte kohustuslepinguga(, mis kannab üle 
otsese valduse ( mitte omandi).
Lõppemine
Eristatakse valduse vabatahtlikku ja mittevabatahtlikku lõpetamist. Vabatahtlik valduse lõppemine 
toimub tegelikust võimust loobumisega st eeldab valdaja vastavat tahet. See tahe võib asja 
üleandmisel viia teise isik tuletatud valduseni, asjast ühepoolsel loobumisel aga asja peremehetuks 
muutumiseni, mille tagajärjeks võib olla esmane omandamine kellegi teise poolt. 
Mittevabatahtliku valduse lõppemisega on tegemist siis, kui asi läheb kaduma ( valdaja kaotab selle 
vi varas  varastab  selle temalt). Mittevabatahtlik on ka jõu või ähvardusega peale sunnitud valdusest 
loobumine. Mittevabatahtlikult valdusest loobumise korral ei sa valdusest välja läinud asja 
heauskselt omandada ( vt AÕS § 95 lg 3). Kui tegeliku võimu  teostamine  on ajutiselt takistatud või 
katkestatud, siis sellega valduse ei lõpe (AÕS § 39 lg 2).
Kaudse valduse omandamine ja lõppemine 
Kaudse valduse omandamine toimub:
 1. Kaudse valduse tekkimise teel:
- otsene valdaja annab oma valduse teatud ajaks üle teisele isikule ja omandab kaudse valduse
- otsene valdaja säilitab tegeliku võimu asja üle, kuid loob teisele isikule kokkuleppe alusel kaudse 
valduse.
2. Kaudse valduse ülekandmise teel
Kaudne valdus tekib, kui valdaja loobub oma valdusest ajutiselt kasutusvalduse, pandi-, üüri- või 
rendisuhte alusel või annab asja kellegi teise omandisse, asnendades üleandmise teise isiku kasuks 
seatava kaudse valdusega (põhiliseks rakendusvaldkonnaks on siin tagasiloovutamine). Kaudse 
valduse omandamiseks ülekandmise teel peab senine kaudne valdaja loovutama oma 
väljaandmisnõude uuele kaudsele valdajale. 
     Eesti õiguses on kaudse valduse omandamisele pühendatud säte, mille kohaselt kaudne valdus 
omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas 
isik jääb asja  valdama  (AÕS § 37). Teiste sõnadega, asja senine valdaja säilitab otsese valduse, teine 
isik omandab kaudse valduse ja koos sellega õiguse asja väljanõudmiseks otseselt valdajalt.
Lõppemine
Kaudne valdus lõpeb, kui langeb ära mõni tema tekke eeldustest:
- otsene valdaja kaotab valduse
- otsene valdaja näitab selgelt, et ta ei tunnista kaudset valdust
- väljaandmisnõude lõppemine ( nt lõpetava tingimuse saabumisel)
Valduse omandamise  erijuhud
Reeglina on otsese valduse omandamiseks vaja tegeliku võimu saamist asja üle, kaudse valduse 
omandamiseks aga teatud valdussuhte loomist või väljaandmisnõude loovutamist.
Pärimisel üldine reegel ei kehti ja valdus tekib pärimisega (AÕS § 38).
Valduse omandamine esindaja kaudu on võimalik siis , kui:
- otsese valduse ülekandminekokkuleppe alusel
- kause valduse tekkimine kokkuleppe alusel
- kaudse valduse ülekandmine väljaandmisnõude loovutamise korral
Neil juhtuhtudel, mil valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle,  ei tule  esindamine  
arvesse. Erandiks  on valduse teenja kasutamine.
Valduse kaitse ( omaabi , valduse kaitse  hagi )
Valduse kaitse nõuded tulenevad valdusest, mitte omandist. Nõuet  esitav  valdaja võib olla omanik, 
kuid ei pea seda olema.
Valduse  rikkumisest tulenev nõue
Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise 
ärahoidmist (AÕS § 44 lg 1). Nõude esitamise  eelduseks  on valduse  rikkumine  valdaja nõusolekuta 
ja seadusevastaselt,  samuti valdaja talostamine asja üle tegeliku võimu teostamisel ja asja 
äravõtmise katse või reaalne ähvardus selleks ( AÕS § 40 lg-d 2 ja 3). Nõuet ei rahuldata, kui 
nõudja valdus on on rikkuja  või selle eelkäija suhtes omavoliline ja saavutatud ühe aasta jooksul 
enne rikkumist. Kui valduse on omavoliliselt  omandanud  valdaja eelkäija, siis ei takista see säte 
valdaja nõude rahuldamist.
Valduse äravõtmisest tulenev nõue
Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõude valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes 
omavoliline valdaja. Nõuet ei rahuldata kui nõudja valdus on valduse äravõtja või tema eelkäia 
suhtes omavoliline ja omandatud ühe aasta jooksul enne valduse ära võtmist.
Valdaja vastuväited nõuetle
Valdajal on õigus keelduda valduse rikkumisest või äravõtmisest tulenevate nõuete rahuldamisest, 
kui ta tõendab, et valduse rikkumine või äravõtmine ei ole olnud omavoliline ja al oli õigus valdust 
rikkuda või asja vallata. Samuti võib valdaja keelduda nimetatud nõuete rahuldamisest kui nõuet ei 
esitatud ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest kui seda ei pandud aasta 
jooksul maksa vastava hagi esitamisega kohtule.
I V        K
  innisasjaõiguse üldküsimused ja kinnistusraamat 
Kinnistusraamatu olemus ja tähtsus
Kinnistusraamat täidab kinnisasjaõiguste juures publitsiteedivahendi ülesannet. Selle raamatu 
ülesandeks on kõigi kinnisasjade ja kinnisasjaõigustega seotud tehinguliste õigusemuudatuste 
teatavakstegemine ja avalikustamine, ja seda mitte ainult tulemusena, vaid ka ajalises järjestuses ja 
arengus. Publitsiteedipõhimõtte käsitlemisel on kinnistusraamatus kaks külge: materjaalne ja 
formaalne . Neist esimene on seatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, teine aga igaühe õigusega 
tutvuda kinnistusraamatuga seaduses sätestatud ulatuses.
Kinnistusraamat teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet, mis seisneb selles, et:
 - tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus;
 - kinnistusraamatu seisu osas eeldatakse selle õigsust;
 - isik, kes teotub õiguse omandamisel valele kinnistusraamatule, on oma heas usus 
kinnistusraamatu õigusesse kaitsud.
Täites kinnisasjaõiguse avalikustamise ülesannet, on kinnistusraamat ühtlasi aluseks nende 
tehingulistele omandamisele. Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest on võimalik saada 
usaldusväärset teavet selle kohta,
 - kes on kinnisasja omanik;
 - millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad
- millistel  järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asuvad
See teave tagab maa eraõiguslikule käibele tugeva aluse, kuid on vajalik ka paljude avalik-õiguslike 
ülesannete lahendamiseks.
Kinnistusraamatu pidamise vajalikkus tuleneb asjaõigusest, täpsemalt materiaalsest 
kinnisasjaõigusest.  Asjaõigusseaduse kinnisasjasätted lähtuvad kinnistusraamatu olemasolust. 
Kinnisasjaõigus eeldab, et kinniasjad kantakse kinnistusraamatusse ja et kinnisasju koormavaid 
eraõiguslike piiranguid tõendatakse kinnistusraamatu alusel. Kinnisomandi ja kinnisasja koormava 
asjaõiguse omandamine, muutumine ja lõpetamine ei saa toimuda ilma kandeta 
kinnistusraamatusse. Lisaks sellele omab kinnistusraamatukande sisu, tulenevalt seaduses sätestatud 
kande õigsuse eeldamise ja heauskse omandamise tagamise sätetest, olulist tähendust õiguskäibe 
seisukohalt.
Sellest tuleneb, et kinnistusraamatu kui avaliku raamatu sisseseadmine, kinnistusraamatukande 
tegemise formaalsed eeldused ja kandemenetlus tuleb samuti seadusega kindlaks määrata. Vastav 
reguleerimine kuulub formaalnse õiguse valdkonda, mis on reguleeritud kinnistusraamatuseaduses.
Eesti asjaõiguses on põhiliseks maatüki õiguslikku tähendust kandvaks mõisteks kinnisasi. Kuid 
selle kõrval on kasutatud ka kinnistu mõistet. Kinnistu oli seaduse algse teksti kohaselt 
kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi. Sellega kujunesid kinnisasi ja kinnistu 
sünonüümideks. Püüdes siiski anda kinnisasjale ja kinnistule erinevat sisu, loeti kinnisasi üldiseks 
mõisteks, mis hõlmab nii maatükki kui ka hoonestusõigust ja korteriomandit. Kinnistuks muutub 
kinnisasi läbi kinnistusraamatu kande.
Kinnistusraamatu  laiemas tähenduses moodustavad:  kinnistusregister , kinnistuspäevik ja 
kinnistustoimik. Kinnistusraamat kitsamas tähenduses kujutab endast kinnistusregistrit.
Kinnistusraamatu ülesehitus
Eesti kinnistusregistril on tiitelleht  ja neli jagu, millesse kantakse:
   - Esimene jagu „Kinnistu koosseis“
* kinnistu  katastritunnus
* kinnistu sihtotstarve
* kinnistu asukoht
* kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused
* kinnistu pindala
* kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga teise kinnistu osa  liitmine  ja kinnistu osa 
eraldamine
   - Teine jagu „Omanik“
* füüsilisest isikust omaniku puhul nimi ja isikukood (selle puudumisel sünniaeg), juriidilisest 
isikust omaniku puhul nimi, asukoht, registrikood ning avalik-õigusliku isiku puhul nimi.
* kinnistu omanku nimi
* kui kinnistu on ühises  omandis , siis omanike nimed, ühise omandi vorm (kaas-või ühisomand) 
ning kaasomandi korral  kaasomanike  osade suurus
*  kande õiguslik alus
- Kolmas jagu „Koormatised ja kitsendused“
* kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a hüpoteek), kinnisomandi kitsendused ja märkmed 
nende kohta
* kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti märkmed omandi kohta
* sellese  jakku tehtud  kannete  muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste 
käsutamisel, samuti kannete kustutamine
- Neljas jagu „Hüpoteegid“
* hüpoteegipidaja
* hüpoteegi rahaline suurus
* intressimäärad
* muude kõrvalnõuete rahaline suurus
* märkmed hüpoteegi kohta
* sellesse jakku tehtud kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste 
käsutamisel samuti kannete kustutamine
Kinnistusraamatu alusprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses
Avalduspõhimõtte kohaselt asub kinnistusamet reeglina tegevusse avalduse alusel, mitte aga 
ametiülesande korras. Selles põhimõttes väljendub asjaosaliste võim kinnistamismenetluse üle ja 
sellega teenib see põhimõte asjaosaliste privaatautonoomiat. 
Ka eesti õiguses põhineb kinnistamismenetlus avalduse põhimõttel. Seaduses on sätestatud, et 
kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muudetakse või kustutatakse kinnistamisavalduse alusel 
- AÕS § 631. Kuna eesti kinnistusraamatuõigus on abstraktsiooni- ja kokkuleppepõhimõtte 
arvestamise tõttu kujundatud sarnaselt saksa kinnistusraamatuõigusele, tuleks kinnistamisavalduses 
näha vaid formaalset  avaldust .
Nõusolekupõhimõtte kohaselt tehakse kinnistusraamatu kanne siis, kui isik, kelle õisgust see kanne 
puudutab, on andud kande tegemiseks nõusoleku. Nõusoleku peavad andma kõik kandest 
puudutatud isikud, kelle kinnistusraamatusse kantud õigusi taotleva kande läbi vahetult või kaudselt 
kahjustatakse või kahjustada võidakse.  Kande muutmisel on puudutatud iskikuks tegelik õiguse 
kandja. Kande parandamisel on puudutatud isikuks kas kinnistusraamatujärgne õigustatud isik või 
tegelik õigustatud isik. Puudutatud isikute ring laieneb ka isikutele ,kes on kande läbi kaudselt 
puudutatud, eelkõige need, kelle nõusolekut õigusemuudatuseks on vaja materiaarlse õiguse järgi, 
samuti omanik kinnispandiõiguse  kustutamisel .
Ka nõusolekupõhimõte on eesi õiguses arvestamist leidnud:  kade  tegemiseks, muutmiseks või 
kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusraamatusse kantud õigust kanne 
kahjustaks AÕS § 64 1. 
Puudutatud isiku eelneva sissekandmise põhimõtet  rakendatakse juhtudel, mil nõusoleku mingi 
kande tegemiseks annab isik, kes kinnistusraamatus ei nähtu puudutatud isikuna. Puudutatud on see 
isik, kelle õigust taotlev kanne õiguslikult kahjustab või kahjustada võib. Selliste juhtudega on 
tegemist näiteks hüpoteegi seadmisel pärija poolt, kes veel ei ole omanikuna kinnistusraamatusse 
kantud, samuti kinnistute ahelülekandmisel, kui maatüki omandaja annab selle üle järgmisele 
isikule, ilma et teda oleks omanikuna kinnistusraamatusse kantud.
Puudutatud isiku eelneva sissekandmise põhimõtte rakendamisega soovitakse tagada, et 
kinnistusraamatu õiguslik seis oleks õige mitte ainult lõppsihina, vaid et see oleks selge ja 
arusaadav kõigil arenguastmel. 
Puudutatud osoli kinnistusraamatusse eelneva kandmise kohustust ei ole eesti õiguses eraldi 
sätestatud. See, et õiguse käsutaja alati nähtuks  kinnistusraamatust , on tagatud šveitsi õiguse 
eeskujul sättega, mille kohaselt innisomandi tekkimisel väljaspool kinnistusraamatut saab omanik 
oma omandit käsutada alles peale kinnistamist § 119 lg 2.
Kinnistusraamatusse kantavad õigused ja märked
Eesti õiguse kohaselt kantakse kinnistusraamatusse kõik kinnisasja, kui seaduses ei ole sätestatud 
teisiti. Samas on täpsustatud, et avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi tuleb 
kinnistusraamatusse kanda siis, kui
 - seda koormatakse asjaõigusega
 - seda soovib omanik
 - kinnisasi antakse teise isiku valdusesse
Korteriomand kujutab endast kinnisomandi erivormi. Seepärast on kinnisasja sätete rakendamine 
selle suhtes loogiline. Reeglina küll kaasomandi mõtteliste osade jaoks eraldi registriosi ei  avata
kuid siin on seadusandja eraldi sätestanud, et igale korteriomandile avatakse iseseisev registriosa
Asjaõiguste kinnistusraamatusse kantavus tuleneb publitsiteedipõhimõttest.Tüübipõhimõttes 
tulenevalt on asjaõigused ja nende sisu seadusega ette antud. Seega kuuluvad kinnistusraamatusse 
kandmisele õigused, mis on sätestatud asjaõigustena ja mille sisu mahub seadusega etteantud 
raamidesse.
Eesti õigus  tunnistab kinnisasjaõigustena järmisi õigusi:
- omand ehk omandiõigus
- hoonestusõigus
- servituudid
   * reaalservituudid
   * isiklikud servituudid
        * kasutusvaldus
        * isiklik kasutusõigus
- reaalkoormatis
- hüpoteek
- ostueesõigus
Kõik need asjaõigused on põhimõtteliselt kinnistusraamatusse kantavad. Kinnistusraamatusse ei 
kanta  neid siis, kui nende taotletav sisu ei mahu seaduses antud raamidesse. Erinevalt piiratud 
asjaõigustest ei kanta kinnisomandit, mis on lahutamatult seotud kinnistusraamatu esemega, 
kinnistusraamatusse õigusena, vaid omandi eseme (koosseisujakku) ja omaniku ( omaniku jakku) 
kannetena. Seejärel saab kinnistusraamatusse kanda ka nende esemetega seotud õigussuhted, 
kasutades selleks kandevõimelisi õigusi ja märkmeid.
Kinnistusraamatusse  kantav ei piirdu siiski ainult asjaõigustega. Seadus lubab sinna kanda ka 
märkmeid, mille abil tagatakse tulevasi asjaõiguseid ja mitmesuguseid õigussuhteid.
 * eelmärge
 * vastuväide
 * keelumärge
 * märkus
Kuigi need neli liiki märkeid on kokku võetud ühise nimetuse „märge“ alla, on neil vaid ühist 
niipalju, et ükski neist ei ole asjaõigus ja et need märkeliigid on oma tagamis-,hoiatus- ja 
kaitsefunktsiooni tõttu just omandamisel oluliseks õiguslikuks abiks.
Kinnistamine.Menetluspõhimõtted
Avalduspõhimõtte kohaselt asub kinnistusraamatu pidaja  reeglina avalduse alusel, mitte aga 
ametiülesande korras. Selles põhimõttes väljendub asjaosaliste võim kinnistamismenetluse üle ja 
sellega teenib see põhumõtteliselt privaatautonoomiat. Kuna selles põhimõttes tõstetakse esiplaanile 
asjahuviliste erahuvid,  astub ametiülesande korras tegutsemise põhimõte tagasi ja on piiratud teatud 
kindlate juhtudega. 
Avalduspõhimõtte on üle võtnud ka Eesti õigus. Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas 
muuetakse või kustutatakse kinnistamisavalduse avalduse alusel. Kuna Eesti kinnistusraamatuõigus 
on abstraktsiooni-ja kokkuleppepõhimõtte arvestamise tõttu kujundatud sarnaselt Saksa 
kinnistusraamatuõigusele, tuleks kinnistamisavalduses näha vaid formaalset avaldust. Seaduses on 
see siiski sätestamata jäetu. Sätestatud on vaid, et kinnistamisavaldus on ühepoolne  avaldis , milles 
on väljendatud sood kande tegemiseks kinnistusraamatusse. 
Tingimusliku avalduse lubamatus
Kinnistamisavaldus, mille täitmine on seotud  tingimusega , jääb rahuldamata  (KRS § 42 lg 1).
Samas võib avaldaja, kes taotleb mitme kande tegemist, seada tingimuseks, et ühte kannet ei tehtaks 
teist kannet tegemata.
Nõusoleku põhimõte
Nõusolekupõhimõtte kohaselt tehakse kinnistusraamatukanne siis, kui isik kelle õigust see kanne 
puudutab, on andud kande tegemiseks nõusoleku. 
Ka Eesti õiguses leidis nõusolekupõhimõte arvestamist. Nii AÕS-s ui ka KRS-s oli sätestatu, et 
kane tegemiseks, muutmiseks, või kustutamiseks on õutav selle isiku nõusolek, kelle 
kinnistusraamatusse kantud õigust kanne kahjustaks. Arusaamatust põhjustas aga see, et AÕS 
regulatsiooni kohaselt võis kande teha ka asjaõiguskokkuleppe, KRS regulatsiooni kohaselt 
puuutatud isiku nõusoleku alusel. Seda, millistel juhtudel kinnistusraamatukane tegemiseks ei piisa 
puudutatud isiku nõusolekust ja kinnistusraamatu pidajale tuleb tingimata eistada 
asjaõiguskokkulepe ei olnud sätestatud.
Kuigi seaduse muutmisel lahutati kinnistamisavaldus asjaõiguskokkuleppest, ei ole 
nõusolekupõhimõte (mida endas kannab KRS §341 lg 1) rakendamine ikka võimalik. Veelgi enam, 
see on nüüd ühemõtteliselt välistatud ühe teise sätte muutmisega: koos kinnistamisavaldusega tuleb 
esitada vormikohane käsutehing
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Asjaõigus eksamikonspekt #1 Asjaõigus eksamikonspekt #2 Asjaõigus eksamikonspekt #3 Asjaõigus eksamikonspekt #4 Asjaõigus eksamikonspekt #5 Asjaõigus eksamikonspekt #6 Asjaõigus eksamikonspekt #7 Asjaõigus eksamikonspekt #8 Asjaõigus eksamikonspekt #9 Asjaõigus eksamikonspekt #10 Asjaõigus eksamikonspekt #11 Asjaõigus eksamikonspekt #12 Asjaõigus eksamikonspekt #13 Asjaõigus eksamikonspekt #14 Asjaõigus eksamikonspekt #15 Asjaõigus eksamikonspekt #16 Asjaõigus eksamikonspekt #17 Asjaõigus eksamikonspekt #18 Asjaõigus eksamikonspekt #19 Asjaõigus eksamikonspekt #20 Asjaõigus eksamikonspekt #21 Asjaõigus eksamikonspekt #22 Asjaõigus eksamikonspekt #23 Asjaõigus eksamikonspekt #24 Asjaõigus eksamikonspekt #25 Asjaõigus eksamikonspekt #26 Asjaõigus eksamikonspekt #27 Asjaõigus eksamikonspekt #28 Asjaõigus eksamikonspekt #29 Asjaõigus eksamikonspekt #30 Asjaõigus eksamikonspekt #31 Asjaõigus eksamikonspekt #32 Asjaõigus eksamikonspekt #33 Asjaõigus eksamikonspekt #34 Asjaõigus eksamikonspekt #35 Asjaõigus eksamikonspekt #36 Asjaõigus eksamikonspekt #37 Asjaõigus eksamikonspekt #38 Asjaõigus eksamikonspekt #39 Asjaõigus eksamikonspekt #40 Asjaõigus eksamikonspekt #41 Asjaõigus eksamikonspekt #42 Asjaõigus eksamikonspekt #43 Asjaõigus eksamikonspekt #44 Asjaõigus eksamikonspekt #45 Asjaõigus eksamikonspekt #46 Asjaõigus eksamikonspekt #47 Asjaõigus eksamikonspekt #48 Asjaõigus eksamikonspekt #49 Asjaõigus eksamikonspekt #50 Asjaõigus eksamikonspekt #51 Asjaõigus eksamikonspekt #52 Asjaõigus eksamikonspekt #53 Asjaõigus eksamikonspekt #54 Asjaõigus eksamikonspekt #55 Asjaõigus eksamikonspekt #56 Asjaõigus eksamikonspekt #57 Asjaõigus eksamikonspekt #58 Asjaõigus eksamikonspekt #59 Asjaõigus eksamikonspekt #60 Asjaõigus eksamikonspekt #61 Asjaõigus eksamikonspekt #62 Asjaõigus eksamikonspekt #63 Asjaõigus eksamikonspekt #64 Asjaõigus eksamikonspekt #65 Asjaõigus eksamikonspekt #66 Asjaõigus eksamikonspekt #67 Asjaõigus eksamikonspekt #68 Asjaõigus eksamikonspekt #69 Asjaõigus eksamikonspekt #70 Asjaõigus eksamikonspekt #71 Asjaõigus eksamikonspekt #72 Asjaõigus eksamikonspekt #73 Asjaõigus eksamikonspekt #74 Asjaõigus eksamikonspekt #75 Asjaõigus eksamikonspekt #76 Asjaõigus eksamikonspekt #77 Asjaõigus eksamikonspekt #78 Asjaõigus eksamikonspekt #79 Asjaõigus eksamikonspekt #80 Asjaõigus eksamikonspekt #81 Asjaõigus eksamikonspekt #82
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 82 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 562 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor floresita Õppematerjali autor

Lisainfo

Õigusinstituut Tallinnas. Õppejõud oli Kaupo Paal.Teooria ning seminari kaasused koos lahendustega.Eksami sooritasin selle konspektiga heale hindele.
Asjaõigus , õigus , Abstraktsiooniprintsiip , võlaõigus , Kaasus , Järeldus , Põhiseadus

Mõisted

objektiivne asjaõigus, asjaõigus, sotsiaalpoliitiline tähendus, kinnis, vahetegemise põhjuseks, võlaõiguses, ostjaks, põhiseadus, objektiks, äratarvitamatuteks asjadeks, üksikasi, reeglist, selliseidasju, eelkõige üüri, üldiseks põhimõtteks, kasutuseelised, turuhind, saksa praktikas, valdusel, valdus, suhe asjasse, valdus, omavaldajaks, omavaldusel, valdus, seaduslikuks valdajaks, seadusest tulenevalt, valdus, äraandmis, mittevabatahtlik, eesti õiguses, valduse äravõtmisel, valdajal, eesti asjaõiguses, eesti kinnistusregistril, kande muutmisel, puudutatud, avalduspõhimõtte, eeltingimuseks, küsitav, võlaõigusleping, traditsioonipõhimõte, õigusemuudatuse toimumiseks, eesti õiguses, rangest vorminõudest, käsutuskeel, eesti õiguses, keelumärge, märkus, sellisteks märgeteks, kinnistusraamat, vatuväite põhifunktsiooniks, asjaõigusel, järjekoha märkimine, kinnistamisavaldused, kokkuleppeline järjelohakujundus, teatud juhtudel, uued järjekohad, saksa autirid, eesti õiguses, piirangute ulatus, valdus, mõlemast erinevalt, esemeks, isikuteks, kõigil omanikel, mõtteline, mõttelised osa, kaasomand, kaasomanikul, kaasomanikul, riigikohus, eesti seaduseandja, kaasomanik, kitsenduseks, sellisteks juhtumiteks, ühisomandi aluseks, muudel juhtudel, abikaasadel, mittearvestamisel, korteriomandi ese, kos, pakkutud, korteriomanikega, valdus, asjaõiguslikku omandikaitset, oman, õiguspraktika kohaselt, olla võla, sama õigus, valdajal, äravõtmisega, üldjoontes, asjaõiguskokkulepe, müügi puhul, oluline tähelepanek, eesti seadusandja, omandaja, omandajal, omandaja, hõivamine, isik kes, politseile, peitvara leidjal, igamisega, aõs, käsutamine, vallaspandi, omandi lõppemiseks, eesti õiguses, vallasomandi tekkimiseks, kinnisomand, vallasasjade juures, kinnisasjad, kinnisomandi ese, eesti õiguses, asukohta, eesti õiguses, sellise huviga, aõs kohaselt, kinnistamisavalduseks, kohustuslikuks dokumendiks, sättesse, kinnisomandi käsutamine, eesti õiguses, nendeks isikuteks, tehinguliselt, kitsenduste nähtavakstegemine, eelduseks, broneerimisleping, viii reaal, reaalservituudi korral, reaalservituudi korral, reaalservituut, sisu kujundamisel, jagamist, koormamise aluseks, kinnisasi, kasutusvaldajal, kasutusvaldajal, kasutusvaldaja, kasutusvalduse tekkimiseks, kinnisusraamatusse, omanik kasutusvalduse, kasutusvaldajal, vajaduse korral, isiklik kasutusõigus, isiklik ksutusõigus, kinnistusraamatust, lõpetamisel, kinnisasja, õigustatud isikul, reaalkoormatis, isiklikust vastutusest, õigustaud isikul, müümisel sundtäitmis, sama tähendusega, kande kustutamiseks, ostueesõiguslikul isikul, kinnistusraamatusse kandmist, hoonestusõigus, eesti hoonestusõigus, pandiõigusega, pandiõiguse omapära, panditud ese, kinnispandiõiguseks, hüpoteek, hüpoteek, eesti hüpoteeks, korteriomand, hüpoteek, hüpoteegi pidajal, hüpoteegipidaja, omanikuhüpoteegi puhul, tagatisleping, kohustused kehtivad, hüpoteegi lõpetamiseks, käsipant, pandipidaja, õiguse pantimiseks, pandipidaja nõusolek, registerpandiregister, pandiga, ehitise pant, h valdus, surnud o, ehituse abc, heausksust eeldatakse, kinniasi a, hüpoteeks, seadusloomes, 2 h, kaasus 1, kaasus 2, omaniku õigus, 1 mõjutus, tootmishoonesse, osaühingu varale, isiklik kasutusõigus, 1 a1, aegumine, kaasus 1, 5 h, kaasus 2, samasse jakku, neljandas jaos, o e, 1998 c, a kinnisasi, kinnisasi, kinnisasi, jakku, käsutamine, antud kaasuses, seaduse kohaselt, sellesisuline leping

Sisukord

  • Kaasomand. Kaasomanikevaheline õigussuhe

Teemad

  • I Sissejuhatus asjaõigusesse
  • Asjaõiguse allikad
  • Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis
  • Asjaõiguse põhiprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses
  • Kui näiteks raamatukoguga liidetakse kas kogemata või tahtlikult võõras raamat, siis jääb
  • endine omand muutumatuks
  • Asjaõiguste erinevus võlaõigustest
  • Asjaõigusliku kaasuse lahendamine
  • Soomlane S nõuab vallasasja välja andmis ( maali) Prantslaselt S. Nõuab alusel ( paragrahv 80 lg
  • Eeldusel, et Soomlane on omanik. Algselt oli müüjaks pood. Omad tekib seaduses sätestatud
  • juhtudel. Omandiõiguse ülekande õigus. Kuidas see toimub ? TSÜS par. 6
  • Kaasus
  • Kas pr T saab nõuda KR kande parandamise nõusolekut OÜ-lt P AÕS § 65 lg 1 alusel?
  • Eeldused
  • Järeldus
  • Põhiseaduse mõju asjaõigusele ja põhiseadusest tulenevad garantiid
  • Avaliku õiguse mõju asjaõigusele
  • Asjaõiguslikud nõuded
  • Asjade liigitus
  • Asjade koht esemete süsteemis
  • Üksikasjad ja asjade kogumid
  • Vallas- ja kinnisasjad
  • Asja oluline osa
  • Päraldis
  • Kinnisasja päraldisi
  • Kasutuseelised
  • Asjaga seotud kohustuste ja kulutuste kandmine
  • III Valdus
  • Valduse olemus ja funktsioonid ning väljendus tsiviilõguses
  • Valdus kui õiguspositsioon
  • Valduse liigid
  • Otsene ja kaudne valdus
  • Ainu- ja kaasvaldus
  • lõppemine
  • Otsese valduse omandamine ja lõppemine
  • Tuletatud omandamine
  • Lõppemine
  • Kaudse valduse omandamine ja lõppemine
  • Valduse omandamise erijuhud
  • Valduse kaitse (omaabi, valduse kaitse hagi)
  • Valduse rikkumisest tulenev nõue
  • Valduse äravõtmisest tulenev nõue
  • Valdaja vastuväited nõuetle
  • Kinnisasjaõiguse üldküsimused ja kinnistusraamat
  • Kinnistusraamatu olemus ja tähtsus
  • Kinnistusraamatu ülesehitus
  • Kinnistusraamatu alusprintsiibid ja nende väljendus kehtivas õiguses
  • Kinnistusraamatusse kantavad õigused ja märked
  • Kinnistamine.Menetluspõhimõtted
  • Tingimusliku avalduse lubamatus
  • Nõusoleku põhimõte
  • Kinnistamismenetlus
  • Kinnistamise eelduste kontrollimine
  • Kinnistamisavaldus ja asjaõiguskokkulepe
  • Kinnisasjaõiguste tekkimine, sisu muutumine ja lõppemine
  • Kinnistusraamatukanne
  • Käsutuskeeld
  • Keelumärge Eesti õiguses
  • Märkus
  • Eelmärge
  • Vale kinnistusraamat
  • Vastuväide
  • Kannete ja õiguste järjekoht
  • Erandid
  • Näide
  • Omanik E soovib kooramata oma maatüki hüpoteegiga H kasuks ja kasutusvaldusega N kasuks. Ta
  • lepib H ja N-ga kokku, et hüpoteek omab järjekoha kasutusvalduse ees. Ka siis, kui mõlema
  • asjaõiguse kinnnistamisavaldused esitatakse ja rahuldatakse koos, omavad need õigused
  • kokkulepitud, mitte aga seadusjärgse (ühe ja sama) järjekoha
  • Algne seadusjärgsest erinev järjekohakujundus
  • Järjekoha hilisem muutmine
  • Näide
  • Kinnistusraamatusse on kantud kolm hüpoteeki järgmises järjekorras
  • A kasuks – 150 000
  • B kasuks – 100 000
  • C kasuks – 200 000
  • A ja C lepivad kokku järjekohamuudatuse oma hüpoteekide vahel
  • Uued järjekohad on järgmised
  • C kasuks – 150 000
  • C kasuks – 50 000
  • A kasuks – 150 000
  • Kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek A kasuks hüpoteegisummaga 100 000 koos järjekoha
  • reserveerimisega hiljem C kasuks sissekantavale hüpoteegile summaga samuti 100 000. Enne C
  • hüpoteegi sissekandmist kantakse kinnistusraamatusse kohtulik hüpoteek B kasuks 100 000 ning
  • alles seejärel hüpoteek C kasuks. Kui sudenampakkumisel saadud tulemist jääb hüpoteegipidajate
  • nõuete rahuldamiseks, siis
  • A saab 100 00, sest ta lubas endast ette vaid 100 000;
  • B saab samuti 100 000, sest temal tuleb ette lasta samuti 100 000 ( kas A või C kasuks, see teda ei
  • huvitagi)
  • C ei saa midagi
  • V Omandi olemus ja erinevus valdusest
  • Omaniku õigused
  • Omandi kaitse
  • Omand põhiseaduses
  • Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada
  • ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.
  • Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab
  • seadus.
  • Omanik
  • Kaasomandi tekkimine ja lõppemine
  • Kaasomandi valdamine, kasutamine ja käsutamine
  • Ühisomand. Ühisomandi käsutamine
  • Korteriomand. Korteriomandi ese ja korteriomanikevahelised õigussuhted
  • Omandi kaitse
  • vindikatsiooni- ja negatoorhagi)
  • Väljaandmisnõue
  • Rikkumise kõrvaldamise ja rikkumisest hoidumise nõue
  • Omandi-valdaja vaheline õigussuhe
  • Õigus hüvitusele
  • Valdaja vastutus
  • Vallasomand
  • Vallasomandi tekkimine
  • Tehinguline omandamine
  • Asjaõiguskokkulepe
  • Asja üleandmine
  • Omandamine õigustamata isikult
  • Heauskne omandamine
  • Pahauskne omandamine
  • Koormatise lõppemine omandamisel
  • Muud omandamise viisid
  • Mittetehinguline omandamine
  • Hõivamine
  • suuremat
  • Leid
  • Peitvara
  • Töötlemine
  • Ühendamine ja segamine
  • Iganemine
  • Loodusvili
  • Vallasomandi käsutamine ja lõppemine
  • VII Kinnisomand
  • Kinnisomandi ese ja ruumiline ulatus
  • Kinnisasja tehinguline omandamine
  • Mittetehinguline omandamine
  • Kinnisomandi käsutamine – ülekandmine, koormamine, ühendamine ja jagamine
  • Kinnisomandi lõppemine
  • Kinnisomandi kitsendused
  • Seadusjärgsed ja tehingulised kitsendused
  • Kinnisomandi kitsenduste nähtavakstegemine
  • Kinnisasja heauskne omandamine
  • Naabrusõigused
  • Broneerimisleping
  • VIII Reaal- ja isiklikud servituudid. Reaalkoormatis
  • Servituudid
  • Reaalservituudi ja isikliku servituudi vahe
  • Erinevus kasutusvaldusest
  • Erinevus isiklikust kasutusõigusest
  • REAALSERVITUUT
  • Kasutusala
  • Tekkinime ja lõppemine
  • ISIKLIKSERVITUUT
  • KASUTUSVALDUS
  • Tekkimine ja lõppemine
  • Käsutamine
  • ISIKLIK KASUTUSÕIGUS
  • Isiklik kasutusõigus elamule
  • REAALKOORMATIS
  • Vastutus
  • Ostueesõigus
  • Ostueesõiguse mõiste
  • Asjaõigusliku ja võlaõigusliku ostueesõiguse eristamine
  • Võlaõiguslik ostueesõigus
  • Asjaõiguslik ostueesõigus
  • Ostueesõiguse tekkimine
  • Tekkimine tehingulise ostueesõigusega
  • Tekkimine seadusjärgse ostueesõigusega
  • Ostueesõiguse lõppemine
  • Ostueesõiguse teostamine
  • X Hoonestusõigus
  • Hoonestusõiguse mõiste ja sisu
  • Hoonestusõiguse tekkimine ja lõppemine
  • Pandiõigus
  • Sissejuhatus pandiõigusesse
  • Mõiste
  • Pandiõiguse olemus ja üldpõhimõtted
  • Pandiõiguse liigitus
  • Hüpoteek
  • Koormatud kinniasja omaniku õigused
  • Hüpoteegipidaja õigused
  • Hüpoteegi alaliigid
  • Nõude olemasolu mitte-eeldav ja eeldav hüpoteek
  • Võõr- ja omanikuhüpoteek
  • Tavaline ja ühishüpoteek
  • Seadusjärgne hüpoteek
  • Ulatus
  • Tekkimine
  • Tagatisleping
  • Lõpetamine
  • Kohtulik hüpoteek
  • Käsipant
  • Õiguste pantimine
  • Registerpant
  • Kommertspant
  • Kommertspandi ulatus
  • Kommertspandi tekkimine ja lõppemine
  • Seadusest tulenevad pandiõigused
  • Ehitise pant
  • Kaasus nr 1 Varastatud jalgratta kaasus
  • Kas O saab AÕS paragrafhv 41 lg 2 tugineses V-lt ratta ära võtta?
  • Tulemus: O võis kasutada AÕS § 41 lg-st 2 tulenevat omaabi V vastu
  • Kaasus nr 2 Maastikuauto kaasus
  • Ü võiks AÕS § 41 lg 1 alusel N-i auto ära vedada?
  • Ü võib AÕS § 41 lg 1 alusel auto jõuga ära vedada
  • Kaasus nr 3 Maastikujalgratta kaasus
  • Hüpotees: J saaks nõuda H-lt maastikujalgratase AÕS § 45 lg 1 alusel
  • üürnik J ei saa ratast välja nõuda AÕS § 45 lg 1 alusel!
  • Omanik saab ratta välja nõuda
  • Kaasus nr 4 Jalgratas ja südamerabandus
  • Hüpotees: P võiks nõuda ratast H-lt AÕS § 80 lg 1 alusel?
  • Vahetulemus: H ei saanud omanikuks
  • Esinesid heausksust välistavad asjaolud, s.o ei saanud H ratast omandada
  • heauskselt. Seega P saab H-lt ratta välja nõuda
  • Kaasus - Terastalade kaasus
  • Hüpotees: Ehituse ABC-l oleks õigus H-lt talad välja nõuda AÕS § 80 lg 1 alusel ?
  • Ehituse ABC ei ole õigustatud talasid H-lt AÕS § 80 lg 1 alusel välja nõudma
  • Kaasus - Vaibakaasus
  • M võiks O-lt nõuda vaiba tagastamist AÕS § 80 lg 1 alusel ?
  • M võiks O-lt nõuda vaiba tagastamist AÕS § 80 lg 1 alusel
  • kaasus OÜ Osavad Poisid
  • Kas K saaks nõuda hüpoteegi kustutamist AÕS § 65 lg 1 alusel?
  • NB! Käsutusleping & käsutus – nendel tuleb vahet teha!
  • Tulemus
  • K ei saa nõuda hüpoteegi kustutamist AÕS § 65 lg 1 alusel
  • seminar 17.04.2012
  • Kaasus Tülitsevad kaasomanikud
  • Kas A saaks nõuda maasomandi lõpetamist AÕS §76 lg 1 aulsel?
  • Tulemus: Kohus võib siis jätta kinnisasja A-le ja maksab hüvitise B-le. Kui A tahab saada
  • lahti hüpoteegist, siis on tal vaja õigustatud isiku nõusolekut ehk panga nõusolekut, kuna
  • hüpoteeks on pandud panga kasuks
  • Seadusloomes on selle teema koha peal nõrk punkt, kus kohtule pole jäetud konkreetseid
  • juhiseid kuidas toimida
  • kaasus Alkoholi tarbimine keldris
  • Hüpotees: C 2 võiks nõuda B 2-lt rikkumise lõpetamist AÕS § 72 lg 1 alusel?
  • C 2 võiks nõuda B 2-lt rikkumise lõpetamist. Üleüldse kogu kinnisasjal ei saaks
  • Seda saaks A, kes on aga juba surnud
  • Märkus: üldõigusjärglane pärib kõik õigused ja kohustused hoolimata sellest, kas on
  • kinnistusraamatusse kantud või ei
  • Kui B 2 oleks ostnud – ei oleks kehtinud
  • kui B 2 on pärija – kokkulepe kehtib
  • Juua oleks võinud C 2
  • Kaasus Varastatud auto tuunimine
  • O võiks nõuda H-lt auto tagastamist AÕS § 80 lg 1 alusel
  • Vahetulemus
  • Vahetulemus
  • H valdab õigusliku alusega (VÕS § 110 – mitte tagasi anda)
  • Seminar 24.04.2012
  • Kaasus 1 - Kaasomandi jagamise ja kasutuskorra kokkulepe
  • Kas kinnistu jagamine ja kaasomandi lõpetamine eespool toodud viisil on võimalik?
  • Kinnistu jagamine korteriomanditeks võiks toimuda KoS § 3 alusel?
  • Nagu paragrhav neli nõuab tuleb esitada vastav avaldus
  • kinnistusraamatusse, kuhu juurde nad lisavad vastava projekti, millised hoone osad on
  • Kinnistu saab jagada korteriomanditeks KoS § 3 alusel ja lõpeb ka
  • kaasomand
  • Kas parkimiskohtade kasutuskorra kokkuleppe saab selliselt sõlmida?
  • Kas kasutuskorra kokkulepet võidakse sõlmida KoS § 12 lg 1 alusel?
  • Tulemus: Sellise kasutuskorra kokkuleppe saab sõlmida
  • Kas kasutuskorra kohta saab teha märke kinnistusraamatusse?
  • Tulemus: kasutuskorra kohta saab nõuda märke tegemist kinnistusraamatusse
  • Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek?
  • Kas KA korteriomanditeks jagamiseks on vaja hüpoteegipidaja nõusolek AÕS § 356 lg
  • alusel?
  • norm on rakendatav ka kinnisasja jagamisel ning o vajalik hüpoteegipidaja
  • ja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe
  • Kas hüpoteegi saab jagamisel kanda üle A-le kuuluvale kahele korteriomandile ja B-le
  • kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina?
  • Hüpotees: Kas hüpoteegi saab jagamisel üle kanda ühishüpoteegina?
  • Tulemus: Saab ühishüpoteegina üle kanda
  • Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamisel on vajalik AS Elion Ettevõtted nõusolek?
  • AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu
  • kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma
  • kõigi korteriomandite registriosadesse?
  • Hüpotees: Kas Elion Ettevõtete servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi
  • korteriomandite registriosadesse?
  • Tulemus: § 182 lg 4 – jääb kehtima ja peab sisse kandma
  • Kaasus 2 - Sigala elamukvartalis
  • Kas E võiks nõuda sigade pidamise lõpetamist AÕS § 89 alusel?
  • Tulemus: E ei saa B-lt nõuda sigalapidamise lõpetamist. Saab nõuda kahju hüvitamist
  • E võiks nõuda vanaraua kogumise lõpetamist AÕS § 89 alusel
  • Tulemus: Ei saa nõuda
  • Kaasus - Ööklubi külastajate praht
  • Väga analoogilinine sigala elamukvartalis kaasusega. Kas saab majanduslikult eeldada seda, kas
  • see ööklubi sealt kaotatakse või mitte? Skeem sama kuni eelviimase eelduseni välja
  • Kaasus - Kadunud kummikud
  • Kas pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist AÕS § 302 lg 1 koosmõjus
  • lg 3
  • Selline pant, mis seatakse ettevõtja ettevõtlusega seotud vallas
  • varale. See kantakse kommertspandi registrisse. Sisuliselt tähendab seda , et nõue mis pandiga
  • seatud pole täidetud ning võib nõuda ettevõtja vallasvara müüki, et oma tasu sealt kätte saada
  • Jah, P saaks hüpoteesis nimetatud seaduste alusel pandiga koormatud esemete
  • raliseerimist nõuda
  • Kas ta saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed KomPS § 2?
  • Miks me seda kontrollime - Kas ta on AÕS § 343 lg 1 alusel tegemist päraldisega?
  • AÕS § 343 lg 1
  • lause 2
  • Seminar 9.05.2012
  • Kaasus - Auto parkimise kaasus
  • Hüpotees: Kas C saab nõuda auto parkimise võimaldamist AÕS § 45 lg1, § 184
  • koosmõjus §
  • alusel?
  • Millistel juhtudel võib isiklik kasutusõigus katkeda?vt. AÕS § 244
  • Mõiste § 2441 lg 1
  • Kuna ei ole § 2443 lg 1-2 kirjeldatud olukord, on isiklik kasutusõigus (-)
  • C ei saa nõuda auto parkimise võimaldamist AÕS § 45 lg 1, § 184 ja § 228 alusel
  • kuna tal puudub isiklik kasutusõigus
  • Kaasus - Maksmata raha
  • Hüpotees: Kas Õ saaks A1-lt ja/või A2lt nõuda raha AÕS § 229 lg 1 alusel ?
  • 000 krooni
  • Korduv aegumine
  • Aegumine ei lõpeta nõuet. Aegumine on mittetäielik nõue st sa võid seda täita ent see pole
  • kohustuslik. Kinnisasja võõrandamine ei vabasta endist omaniku oma kohustuste eest
  • Iseenesest võiks Õ nõuda kohtutäiturilt kinnisasja sundvõõrandamist nõude rahuldamise eesmärgil
  • Kas ta saab seda teha?
  • Hüpotees
  • On olemas paari viimase aasta nõudeid, mida saab nõude 300 000 krooni ulatuses
  • Tulemus: Jah, Õ saaks A2-lt nõuda raha kinnisasja arvel hüpoteesis mainitud paragrahvide
  • alusel
  • Kinnisasja uuel omanikul on samad kohustused, mis endisel omanikul võõrandamisega maksmata
  • jäi
  • Kaasus 1 - Vallasasja pantimine
  • Hüpotees: Kas O saab H-lt nõuda ratast AÕS § 80 lg 1 alusel?
  • Alusel ei saa öelda, et pandipidaja on ratta õiuspäraselt maha müünud.P-le
  • ei tekkinud asja võõrandamise õigust eelnimetatud paragrhavi alusel
  • Kus on see mõiste sisustatud?(
  • Varastatud asjade puhul asjade heauskset omandamist ei toimu. See tuleb siis anda tagasi
  • omanikule
  • H ei pea eeldama, et pandimajas olevad asjad on kõik varastatud
  • Mida tähendab siin kohal avalik enampakkumine?Kuna kaasus ütleb, et meil on olemas meil on
  • enampakkumine, siis välistavate asjaolude välistavad asjaolud esinevad, siis saab öelda , et H saab
  • omanikus
  • Mingil viisil peab olema lubatud heauskne omandamine selliste asjade puhul. See tagab tehingukindluse. Avaliku
  • enampakkumise idee peab olema avalik. Teoreetriliselt peaks esialgsel omanikul olema võimalus sinna kohale ilmuda
  • ning oma asja nõuda
  • Tulemus: O ei ole enam omanik seetõttu ei saa ta esitada § 80-st tulenevat
  • vindikatsiooninõuet
  • Sundmüügi kaasus
  • Hüpoteegiga tagatud nõuded
  • 03.02.1998 c – 1000000
  • a – 2000000
  • b – 1000000
  • o,e – 500000
  • Hüpotees: Nõuete rahuldamine AÕS § 353 alusel ?
  • Meil oli selleks 600 000
  • Tulemus: Omanik O’l nõuded, aga rohkem raha ei ole? (täielik laostunud) siis saab teha
  • pankrotimenetlust
  • Kaasus - Ühishüpoteegi kaasus
  • Kas B võiks nõuda A kinnisasja koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist
  • AÕS § 361 lg 2 alusel?
  • B võib nõuda A kinnisasja koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist AÕS §
  • lg 2 alusel
  • Tulemus: B saab nõuda VÕS § 1041 alusel A-lt
  • Läbisadav katus
  • Kui palju saab A nõuda AÕS § 325 lg 1 alusel?
  • A saab nõuda § 325 lg 1 alusel 1.200.000
  • Kui palju saab B nõuda AÕS § 325 lg 1 alusel?
  • B saab nõuda AÕS § 325 lg 1 alusel 200.000
  • Kaasus – Ostueesõigus
  • K võiks nõuda O-lt (uuelt omanikult) AÕS § 63 lg 5 alusel nõusolekut
  • omanikukande kustutamiseks
  • Vahetulemus: § 63 lg 3 alusel on käsutus tühine
  • K saab nõuda nõusolekut omanikukande kustutamiseks
  • K müügilepingust tulenev nõue M vastu VÕS § 108 lg 2 ja 208 lg 1 alusel
  • K saab nõuda, et teda kantakse kinnistusraamatuse
  • K võiks nõuda O-lt valdust AÕS § 80 lg 1 alusel
  • antud tingimustel ei saa nõuda valdust. Saab kui K hüvitab katuse
  • Järelkaasus kaasomanike kohta
  • Kas A saab nõuda C-lt kinnisasjaasja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest § 80 lg 1
  • alusel?
  • Kas A on kaasomanik ?
  • Kas C on valdaja?
  • Kas C omandas maja kasutusõiguse VÕS § 271 alusel ?
  • Kas C omandadas kinnisasja kasutusõiguse otsese valduse teel ?
  • Kas B ja C vahel on kehtiv asjaõigusleping ?
  • Kas B-l oli käsutusõigus kinnistu kui terviku suhtes ?
  • lähtuvalt?
  • Kas C omandadas kinnisasja kasutusõiguse otsese valduse teel ?
  • Kas B ja C vahel on kehtiv asjaõigusleping ?
  • Kas B-l oli käsutusõigus kinnistu kui terviku suhtes ?
  • Kas C oli heauskne ?
  • Kas esines heausksust välistavaid asjaolusid ?
  • Tulemus
  • Arvestuskaasus
  • Hüpotees: Kas O saab välja nõuda kartulitest valmistatud toodangu H-lt AÕS p. 80 lõike 1
  • Vastus

Kommentaarid (3)

oojaa00 profiilipilt
oojaa00: väga suur töö on ära tehtud. on suureks abiks. Tänud.
03:52 04-12-2014
Godisjust profiilipilt
Godisjust: Peris põhjalik, oli abi
12:49 23-05-2014
memorykp profiilipilt
Katrin Pärn: Tasub lugeda.
23:14 26-01-2014


Sarnased materjalid

180
docx
ASJAÕIGUSE konspekt
34
doc
Asjaõiguse konspekt
44
doc
Õiguse alused eksami konspekt
16
docx
Asjaõiguse konspekt
114
docx
Tsiviilõiguse üldosa konspekt
23
docx
Õigusõpetuse eksami konspekt
57
doc
äriõigus konspekt
56
doc
Tsiviiliguse konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !