AJALEHE ARTIKLID Uudis: „Kohtumine Elina Purdega jääb ära“ (Postimees, 17.11.2017) Tunnused: Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada. On materjal, mis lahutab meelt On tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases. Intervjuu: „Intervjuu: Poiste hulk, kelle seast ajateenijaid valida, üha väheneb“ (Postimees, 13.11.2017) Tunnused: Intervjuu kujutab endast küsimus-vastus-vormis dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel Põhiinformatsiooni, seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav Ajakirjaniku hoiakud jäävad tagaplaanile Intervjuu Uudis Intervjuus küsitakse ainult ühte Uudises küsitletakse mitmeid inimest inimesi ja nende arvamusi Uudistes refereeritakse teis...
Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes "Postimees" Alina Tenitskaja Juhendaja: Merle Loodus-Adamson 2013 Uurimistöö eesmärk: · Selgitada välja, milline on vahe eesti- ja venekeelsel ajalehel, mis oli välja antud 20. novembril 2012; · Läbi viia intervjuu ajalehe "Postimees" töötajaga · Selgitada välja, kas venekeelses ajalehes on samad artiklid nagu eestikeelses ajalehes; · Kirjeldada, millised artiklid ilmusid mõlemas ajalehtes; · Kindlaks teha, milline ajaleht on enam loetud, kas eesti või venekeelne. Uurimise meetod: · Mõlemate ajalehtede võrdlemine; · Tutvumine ajalehe "Postimees" ajalooga; · Uurimistöö ajal vestlus ajalehe ,,Postimees" tõlkijaga; · Vestluse käigus detailse teabe saamine ajalehe ,,Postimees" väljaandmisest ja selle töötajatest. Töö sisaldab: · Mis on ...
Infopädevus Mis on infopädevus? Infopädevus e infokirjaoskus tähendab võimet tunnetada infovajadust, oskust vajaminevat informatsiooni efektiivselt leida, hinnata ja kasutada. Kas sünonüümide kasutamine info otsimisel tuleb kasuks? Sagedaseim viga on sünonüümide kasutamata jätmine! Laiendamaks oma võimalusi mitmekülgset infot leida, on hea kirja panna kõik oma esialgse teemaga seonduvad märksõnad ja lähedased, sünonüümsed mõisted. Mis on süstemaatiline infootsing? Süstemaatiline infootsing tähendab otsingusõnade põhjalikku läbimõtlemist, sünonüümide, laiemate ja kitsamate mõistete ja seotud sõnade kaasamist ning omavahelist kombineerimist operaatoritega AND, OR ja NOT. Kuidas operaatorid AND OR ja NOT toimivad? AND piirab otsingut, päringus sellega ühendatud sõnad peavad kõik leitavates dokumentides esinema. OR laiendab otsingut, esinema peab kas üks või teine (vähemalt üks) operaatoriga OR ühenda...
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
Meedia meie elus Mis õigupoolest on meedia? Meedia on informatsiooni liikumine läbi erinevate abivahendite nagu teler, raadio, ajaleht või hoopis suuline informatsioon. Kõige rohkem teavet saavad inimesed siiski kuulates, sest hommikul pannakse ikka tööle raadio või teler kust tulevad uudised. Telerist informatsiooni saamiseks ei pea sa sellega samas toaski olema. Tähtsamad küsimused meedias, millele võib vastuseid leida on: Kes? Mida? Kus? Miks? Kuidas? ja ka Millal?. Nende küsimuste vastused annavad kõige rohkem teavet meile kõigile ja see püüdlebki selle poole, et pakkuda meile võimalikult kiiresti ja läbi erinevate infoallikate teavet maailma sündmuste kohta. Informatsioon jõuab meieni kõikjalt ja tahest tahtmata. Juba varajastel hommikutundidel tööle või kooli minnes paneme käima teleri, raadio, arvuti või võtame kätte ajalehe ja koogime välja meie jaoks kõige huvitavamad artiklid. Mõni eelistab...
20. sajandil hakkas kogu Euroopa huvituma teistest rahvustest ja nende kultuurist. Euroopa suurriikide Venemaa, Türgi ja Austria võimu all olevad rahvad, k.a. eestlased, hakkasid tagasi nõudma oma põliseid õiguseid. Eestlased siiski ei saanud veel mõelda oma iseseisva riigi peale, aga eestlased nõudsid võrdseid õiguseid teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Aga mida tegid selle heaks eestlased ja nende toetajad? Vene rahvuslased tahtsid, et Balti erikord kaoks ja maa liidetaks Venemaaga. Tartu ülikooli Vene ajaloo professor Carl Schirren hakkas Balti erikorda kaitsma, mille eest ta kaotas ülikoolis oma koha ja pidi minema Saksamaale. Et venestamisele kuidagi vastu olla, hakati talurahvale õpetama varem vastu oldud saksa keelt. Venemaa aga sellepeale soovis asendada saksa ülemvõimu vene omaga. 1840. ja 50. aastatel loodeti keiser Aleksander II peale, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. S...
ÄRKAMISAEG Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid.Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana. 1860-ndate aastate teisel poolel asutati mitmeid seltse, mille eesmärgiks oli eesti kultuuri arendamine. Nendes laulu- ja mänguseltsides peeti kõneõhtuid, harrastati koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Üks tuntumatest rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees". Selle lehega algas eesti pidev ra...
Arutlus teemal "Põgenikekriisi käsitlemine meedias" Autor Aro Velmet keskendub oma artiklis "Põgenikekriisi käsitlemine meedias - kolm miinus" probleemile, et meedia loob põgenikekriisi kohta eksitavaid ja stereotüüpseid kuvandeid. Meedia paisutab üksikjuhtumeid proportsioonist välja. Tegelikult on see loogiline, sest mida suurem draama ja paanika meedia poolt suudetakse tekitada, seda suurem on võimalus, et inimesed ostavad näiteks ajalehe, et lugeda teemat kajastavat artiklit. Ning selle abil saavad ajalehed jällegi raha. Nagu Aro Velmet ütles: "Draama on ajakirjanduse igapäevane leib". Aga mida rohkem valeinformatsiooni põgenikekriisi kohta välja saadetakse, seda vääram mulje inimestele pagulastest jääb. Mina olen autoriga nõus, meedia ei tohiks omakasupüüdlikuse peal väljas olla, vaid asju tuleks edasi anda täpselt nii, nagu nad on. See, et meedia seda ei tee on kindlasti probleemiks, mis puudutab kõiki pagulasi ning samuti ka kõik...
Uurimus TÖÖJUHEND uurimuse kirjutamiseks 1. Vali huvitav uurimustöö teema. 2. Sõnasta täpselt probleem. 3. Otsusta kust saad materjali ja milliseid võtteid kasutad materjali kogumiseks. 4. Materjali kogumine. 5. Korrasta ja analüüsi materjal, vormista analüüsi tulemused tabelite, diagrammide või joonistena. 6. Tee analüüsitud materjali põhjal järeldused ja kirjuta kokkuvõte. 7. Anna oma tööle hinnang. Probleemi püstitamine ja materjali kogumine 1) Pane võimalikult täpselt kirja probleem, millele tahad vastuse leida. 2) Otsusta, milliste võtete abil on võimalik tulemuseni jõuda. 3) Kirjuta uurimusele sissejuhatus, milles põhjendad probleemi valikut ning tutvustad lühidalt, kuidas kavatsed töö korraldada. Materjali kogumise võtted * Intervjuu ehk inimeste küsitlemine. Mitme inimese puhul kasutada samu küsimusi. * Küsitlusleht. Küsitlus lühike, küsimused arusaadavad, vastusevariandid või oma sõnad. * Vaatl...
Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. Detsembril 1843. Aastal Vändras. Hilisema, kirjanikunime Koidula, pani talle C. R. Jakobson, mis tähistas ärkamise aega. Koidula isa J.V. Jannsen oli koolmeister. Nende peres oli haridus kõrgelt hinnatud. Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema ...
Ajalehe struktuur: Virumaa teataja (1.detsember, number 4165) Temaatilised või zanrilised Esikaane lugu on uudis, lehes on üks intervjuu, arvamuslugusid (koos juhtkirjaga) on kolm. Üleüldiselt on leht osakonnad keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe. Rubriigid Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht), majandus (üks leht), vaba aeg (kaks lehte), sport (üks leht), kuulutused (üks leht), reklaam (üks leht) Leheküljed Igal leheküljel on vähemalt üks pilt/foto. Artiklite pealkirjad on suure ja rasvase kirjaga, hakkavad koheselt silma. Erinevad lood on eraldatud peenikeste joontega. Pealkirjad Pealkirjad pole eksitavad, vaid suhteliselt lühikesed ja konkreetsed, anded täpse ...
Lydia Koidula- eesti rahvusliku teatri rajaja Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. Detsembril 1843. Aastal Vändras. Hilisema, kirjanikunime Koidula, pani talle C. R. Jakobson, mis tähistas ärkamise aega. Koidula isa J.V. Jannsen oli koolmeister. Nende peres oli haridus kõrgelt hinnatud. Lydia lõpetas 1861. Aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Koolis omandas ta lisaks eesti ja saksa keelele ka prantsuse ja vene keele oskuse. Kui J. V. Jannsen hakkas aastal 1857 välja andma ajalehte Pärnu Postimees, sai Lydia Koidulast tema abiline. Ka Lydia esimene proosapala (,,Kivirist") nägi selles ajalehes ilmavalgust. Koidula oli ka abiks tüdrukutele, kes soovisid astuda piirkonna Kreis tütarlastekooli. 1863. aastal kolis Jannsenite pere Tartusse, kus J. V. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Ka selle ajalehe juures sai Lydiast isa abiline. Peale isa haigestumist langes toim...
Meedia hoiatab, õhutab, äratab Meedia kui igapäevaelu loomulik ja vajalik osa on muutnud info edastamise viise vastavalt tehnoloogia arengule. Edastatavad sõnumid on aga seevastu jäänud tüübi poolest samaks- uudised, ülevaated, arvamused, õpetused, meelelahutus. Sisu peab olema lugejale huvitav ning mõtlema panev. Seetõttu meedia kajastab lugusid tragöödiatest, kofliktidest ja probleemidest. Liigne ettevaatlikkus ei ole alati parim lahendus. Meedia, kui väga hea informaator, hoiatab aktuaalsete ohtude eest. Balti riikides pole siiani vaja karta maavärinaid, ega kasutusele võtta ennetavaid meetmeid. Küll aga on väga ohtlik viirus liikvel- seagripp. Paljud artiklid ning saated kajastavad haigestunud inimeste lugusid ja soovitavad inimestel ettevaatlikumad olla ning rohkem tähelepanu hügieenile pöörata. Talve saabudes muutuvad tänavad libedaks ja õnnetusjuhtumite arv suureneb märgatavalt. Riik püüab...
1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 2. august (...
Ajakirjandus mõjuks valvekoera rollis veenvamalt, kui ta tüütu klähvimise või haukumise asemel ka vahel hammustaks Võttes kätte ajalehe ja lugedes kõiki pealkirju, tekib selline ohkama panev tunne. Suurelt, aktraktiivselt ja värviliselt on trükitud sellised mõttetud artikli tutvustused, kui samal ajal toimub maailmas palju enamat. Milleks küll kogu see tsirkus? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodel ja vassimine faktides. Mitmeleheküljelised artiklid teemadel, kuidas Farmi Gabriel arvustab strippar Marcot või kuidas Kapoti-Kalev lubab Afganisthani kolida, selle asemel, et lugejaid kurssi viia maailmas toimuvate sündmustega. Kaane vallutab pealkiri Tõehetke-Lilit oma tantsuga samal ajal tagaplaanile jäävad tütrevägistajad ja muud meie kõigi elu kõigutavad teemad. Soliidsed lehed ei peaks muretsema lugejate arvust, vaid säilitama oma traditsioonilise maine. Kuu aega...
Tänapäeva Eestit iseloomustavad mitmed positiivsed tegurid 21. sajandil on hakanud arenema Eesti ühiskond, majandus kui ka kultuur. Kuigi me ei saa öelda, et meie riik oleks sama arenenud nagu USA, Suurbritannia või Rootsi, võime väita, et Eesti liigub jõudsalt parema heaoluühiskonna poole. Tekib küsimus, millised positiivsed aspektid iseloomustavad tänapäeva Eesti elu? Tänapäeva Eesti on muutunud avatumaks, võimaluste rohkemaks. Meie riigi kodanike võimalused erinevates olukordades on paranenud. Arstiabi meie riigis on muutunud kättesaadavamaks, sest on avatud mitmeid tehnoloogiliselt uuenenud raviasutusi üle kogu Eesti. Meie noortel on nüüd soovi korral võimalus välismaale õppima või töötama asuda, sest riigilt võimalus saada selleks toetust. Samuti on hakanud arenema välisturism, sest juba 30 riiki Euroopas kuuluvad Schengeni viisaruumi, mis võimaldab reisida viisavabalt, ainult ID-kaardiga. 21. sajandi Eesti...
Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Pete...
KUIDAS KIRJUTADA HEAD SISUKORDA, SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis; · eesmärk (milleks töö tehakse) · uurimisobjekt; · aine (objekti külg, mida ...
Ajaleht on perioodiline väljaanne, mille sisuks on uudised, artiklid, reklaamid. Ajalehed ilmuvad traditsiooniliselt paberkandjal, paljud ajalehed ilmuvad tänapäeval ka internetis. On ka teistest materjalidest (näiteks plastmassist) ajalehti. Päevalehed ilmuvad iga päev, lisaks eriväljaanded, õhtused väljaanded jmt. Mõnikord nimetatakse päevalehtedeks ka 46 korda nädalas või isegi harvem ilmuvaid ajalehti. Eesti Ajalehtede Liidu definitsiooni järgi on päevaleht vähemalt neli korda nädalas ilmuv ajaleht. Eesti suuremad päevalehed on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht (ilmuvad 6 korda nädalas). Nädalalehed ilmuvad iga nädal. Eesti suuremad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress. Kollane ajaleht on kõnekeelne väljend ajalehe kohta, mis peamiselt pühendub sensatsioonidele, skandaalidele ja meelelahutusele. Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number ilmus 13. m...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL KOKK 2 Carl Robert Jakobson Referaat Olustvere 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Carl Robert Jakobson võitlejana.................................................................................................4 Kurgja Talumuusem....................................................................................................................5 Rahvuslik liikumine....................................................................................................................6 Carl Robert Jakobsoni isamaakõnest "Võitlemised eesti vaimupõllul"......................................7 Sakala................................................................................................
Eesti Ärkamisaeg Eestlased nimetasid ennast ikka veel maarahvaks, aga vaikselt hakkas ka levima eestlase nimetus. Eestlased 19. saj. teisel poolel, kes olid äsja vabanenud mõisaorjusest, ei saanud alul eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Kui Venemaal hakati vaidlema balti aadli privileegide üle Eestis, siis hakkasid sündmused aktiivsemalt liikuma. Sakslased tahtsid nüüd põlisrahvast rohkem endaga siduda, venelased lootsid ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all sakslastega toime tulla, et seejärel eestlased venestada. Et talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva usul heasse keisrisse, siis ärkamisaja algul 1864.a. loodeti palvekirjadega tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata eesti talurahva probleemidele. Palvekirjade kampaaniat algatasid Peterson ja Köler. Esimene käik Peterburi lõppes Petersonile aga aastase vangla...
Ajakirjanduse usaldatavus Seoses majanduskriisiga on usk ajakirjandusse oluliselt vähenenud. Kollase ajakirjanduse osakaal meedia hulgas on jätkuvalt näidanud kasvutrendi. Piirid väärtuslike ja väärtusetute uudiste vahel on muutnud hämaraks. Neljas võim on kolinud Internetti ja ihkab vaid võimalikult suurt klikkide ja kommide arvu, olenemata uudise sisukusest ja kvaliteedist. Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas lugejate seas? Seoses meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud suure hulga enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu, kuna Interneti kasutamine muutub üha lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile. Üha enam korraldatakse õppeid ka vanemale generatsioonile. Mis annab järjekordse hoobi paberkandjale ja heidab üha tumedamat varju tulevikule. Kas on üldse lootust saada lugejaid juurde või leppida ...
Loo Keskkool REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND LOO KESKKOOLIS Loo 2009 Referaadi vormistamine 2 1. Referaadi koostisosad Referaat koosneb järgmistest osadest: · tiitelleht · sisukord · sissejuhatus, töö tutvustus · sisu (põhiosa) · kokkuvõte · kasutatud kirjandus · lisad (vajaduse korral) Referaat on lühiülevaade mingi teose sisust või senistest uurimistulemustest Referaat põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele . 2. Töö vormistamine 2.1 Üldnõuded vormistamisel Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga A4 lehe ühele küljele. Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: · Lehe ülaservast jäetakse vabaks 2,5 ja alaservast 2,5 ning paremalt 2 ,5 cm. Köitmise tarvis tuleb vasakust servast jätta tühjaks 3 cm. · Leheküljenumbrid lehe alla, kogu töö ulatuses ühesuguselt. ...
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab si...
Ärkamisaeg Taustast 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi I poolel algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. Lühikese aja jooksul toimusid suured muutused eestlaste ühiskondlikus seisundis ja ka nende eneseteadvuses. * pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega; *tööstuslik pööre: üleminek vabrikutööstusele; *rahvahariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke, Tartu Ülikooli taasavamine 1802; *Õpetatud Eesti Seltsi asutamine 1838, eesti kirjakeele kujunemine; Ärkamine millest? Sajandeid elasid eestlased võõramaalaste taanlaste, rootslaste, venelaste, peamiselt aga sakslaste rõhumise all. Alles 19.sajandi keskel algas Kas siis selle maa eestlaste rahvuslik liikumine, mida nimetatakse keel ei või kõrgele ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbe...
Raamat Tekstisisene viide Viide loetelus “Kasutatud kirjandus” Üks autor (Pihlau, 2003) või (Pihlau, Pihlau, J. (2003). Edukas otsing Internetis ehk 2003, lk 24) kuidas leida nõela heinakuhjast. Tallinn : Külim 2 autorit (Cargill & Webb, 1988) või Cargill, J., & Webb, G.M. (1988). Managing (Cargill & Webb, 1988, lk libraries intransition. Phoenix; New York: Oryx 54) Press. 3 ja enam autorit (Guerin et al, 2005) või Guerin, W. L., Labor, E., Morgan, L., Reesman, J. (Guerin et al, 2005, lk 67) C., & Willingham, J. R. (2005). A handbook of critical approaches to literature. New York : Oxford University Press. Ilma autorita (Intelligent Inf...
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Carl Robert Jakobson Referaat Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teema andis õpetaja. Töö eesmärgiks on tutvumine rahvusliku liikumisega Eestis. Proovin rohkem teada saada Eesti ajaloost, rahvuslikust liikumisest üldiselt, rahvusliku liikumise sündmustest ja nende tähtsusest, erinevatest rahvusliku liikumise tegelastest ja eriti Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rah...
Kool Nimi Klass ANTON HANSEN TAMMSAARE ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Elulugu.............................................................................................4 3. Looming...........................................................................................7 3.2 Tammsaare kirjanikuna.....................................................................8 3.3 Tammsaare tõlkijana........................................................................11 3.4 Tammsaare ajakirjanikuna.................................................................12 4. Lisa.................................................................................................15 ...
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris ........................................................................
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik eestlasi oma liitlasteks teha, sakslastest lahti saada ja asendada saksa ülemvõim vene omaga. 1840-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse. 1864 - Adam Peterson (talupoeg) ja Johann Köler ( kunstnik Peterburis) alustavad palvekirjade kampaaniat. Sügisel saadeti delegatsioon Peterburi. Palvekirjas sooviti teoorjuse lõpetamist, kindlaid maa- ja rendihindu, ihunuhtluse kao...
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike n...
Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja ...
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidas...
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse...
Ajakirjandus vabadus ja vastutus Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõna...
Tehke kõik harjutused raamatu ,,Sissejuhatus tekstiõpetusse" (R. Kasik) abil. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- I OSA Ülesanne 1. Mis on tekst? Ülesanne 2. Mis on kohesioon? Ülesanne 3. Võrrelge järgmisi tekstivariante grammatilisuse, vastuvõetavuse ja sobivuse seisukohast. A. Juulis riigikontrolli avalduse põhjal Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes seoses Nordika Kindlustuse peamaja ostuga tegelikust turuväärtusest 40 miljonit krooni kallimalt algatatud uurimise tõttu ärevaks muutunud ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi pankrotti kartvate kindlustusseltside survel otsustas fondi nõukogu pöörduda kaitsepolitsei poole palvega uurida fondi ebaõnnestunud tehinguid, millest saadav kahju võib ulatuda 70 miljoni kroonini. B. Juulis algatas kaitsepolitsei uurimise Eesti Liikluskindlustuse Fondi endise direktori VT suhtes. Uurimist ta...
Etno jazz Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Etno jazz.................................................................................4-5 2. Uno Naisoo elulugu................................ ...................................6-7 KASUTATUD ALLIKAD... ...............................................................8 3 Etno jazz Seoses jazzi`i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahavamuusika elemete. Selleks andis mõnelgi pool inspiratsiooni modal jazz, mille hramooniline alus tunduvalt erineb varasemate voolude traditsioonilisets harmooniast. Etniline jazz on üks etnomuusika paljudest vormidest. Seda jazzi liiki samastatakse sageli Maailmamuusikaga. Enne 1990-ndaid pe...
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv 1.2. Noorukiiga 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist 1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007). Väike-...
Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE juhend Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis TÖÖ STRUKTUUR · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu (peatükid) · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad Töö oodatav pikkus tiitellehe, sisukorra, kasutatud kirjanduse ja lisadeta vähemalt 12 lehekülge. Uurimistöö peab vastama enamikule alljärgnevatest nõuetest On sisult · Uudne ja aktuaalne · Objektiivne · Tõestatav, argumenteeritud · Kontrollitav · Täpne · Kriitiline · Seletav · Kirjeldav, analüüsiv · Ennustav Plagiaat (loomevargus) Plagiaati kaitsmisele ei lubata ja tööd ei arvestata. Töö ei tohi olla varastatud ega maha kirjutatud. Vormilised nõuded uurimusele · Tekst on umbisikulises tegumoes (n: töös käsitletakse) või kindla kõneviisi ainsuse kolmandas isikus (n: töö autor käsitleb...
Kuidas referaati kirjutada Mis on referaat? Referaat on mingi teema lühike kokkuvõte, mille tegemisel sa kasutad kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, õpikuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei ole kirjand, milles võib kogu jutu kirjutada oma peast. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist, vaid selle lühendamist ning olulise väljatoomist ehk refereerimist. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Üldjuhul on referaat 10 lk pikk: Referaat koosneb järgmistest osadest: 1.lehel: Tiitelleht 2.lehel: Sisukord 3.lehel: Sissejuhatus: 4.-8.lehel: Sisulised peatükid 9.lehel: Kokkuvõte 10.lehel: Kasutatud materjalid Referaat põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõiste...
Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas................
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõi...
KEILA KOOL Teadustöö vormistamise juhend Keila Koolis Koostaja: Ahti Noor Keila 2010 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ OLEMUS ..................................................................................................... 3 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD .......................................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte ming...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino.................................................................
Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV 1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid, kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne, armastus. Albert CAMUS 1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism. Antoine DE SAINT-EXUPÉRY 1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne. Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid 1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui kurite...
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE TAUST............................................................................................................4 1.1 Pressifotograafia mõiste, olemus ja roll....................................................................................4 1.2 2011. aastal premeeritud pressifotograafid...............................................................................5 1.3 Aasta Pressifoto 2011 konkurss.................................................................................................7 1.4 Näituse "Eesti Pressifoto 2011" arvustus..................................................................................8 2. UURIMUSLIK OSA.....................................................................................................................9 2.1 Aasta Pressifoto 2011 konkursi võidutööde analüüs................................................................
Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015 Doktoriväitekiri Indrek Pekko Sissejuhatus Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on viimase 28 aasta jooksul palju muutunud ning kindlasti ei ole tema roll ega tähendus enam selline, nagu loodeti suurte ühiskondlike muudatuste ja murrangute ajal vahetult enne ja pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Siis tabas kirikuid tulevikku silmas pidades lootustandev tähelepanu, nn usubuum ehk kirikubuum see väljendus eelkõige liikmeskonna kasvus, meedia huvis, kaasatuses ühiskondlikesse ja poliitilistesse protsessidesse. Buumi vaibudes algas EELK-le vaiksem ja rahulikum ajajärk, mille käigus on tulnud tegeleda tõsiselt enda identiteedi otsingu ja oma koha leidmisega Eesti ühiskonnas ning rahva teadvuses, samal ajal ühtaegu kohanedes areneva ühiskonna ja riigiga. See periood ei ole olnud...
annaabi.ee 
