Arutlus pagulasteema käsitlemine meedias (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

docx

ETV , eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast

loomisega, sealhulgas ka ETV+. Välja jäeti nii Euroopa Liidu kui ka Balti riikide välja pakutud venekeelsete telekanalite loomine, kuna nende puhul oleks olnud analüüs olnud mahukam ning hõlmanud ka teisi riike. Täpsemini võeti vaatluse alla nii Eesti-sisesed arutelud ning seisukohad kui ka Vene telekanalite sõnavõtud ja arvamused, kellest viimastele konkurentsi pakkuma hakatase. Rühmad ja nende seisukohad Ülesande käigus uuriti Eesti meedias avaldatud artikleid ja arvamuslugusid Eestis venekeelse telekanali loomise kohta, sealhulgas ka ETV+. Vaatluse alla võeti Postimees, Delfi, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht. Välja jäeti Eestis levinud venekeelsed portaalid, kuna autor pole piisavalt pädev tõlkima neid. Vaadeldud väljaannete ja veebiportaalide puhul on kõige mõistlikum välja tuua erinevad esinenud rühmad ning nende seisukohad iga väljaande puhul eraldi. Võimaluse korral

Meedia

33

pdf

Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus

Töö üldeesmärgiks on saada teada, miks on eestlaste valimisaktiivsus Riigikogu valimistel nii madal. 1.2 Küsitlus Kuidas kodanikud Riigikogu valimistesse suhtuvad ? Miks inimesed valimas ei käi ? Antud küsimused olid head, kuna ankeedis oli nende alusel hea lisaküsimusi koostada ning põhiline eesmärk oli leida vastus antud uurimuse põhiteemale. 1.3 Vaatlus Kas poliitika kajastus meedias on valimisvälisel perioodil on piisav? Kuna sel hetkel ei toimunud valimisi ning ei olnud ka valimiseelne periood, on valimisaktiivsuse vaatlemine võimatu. Alternatiivseks teemaks võeti poliitika kajastumine televisioonis valimisvälisel perioodil. Taheti teada saada, kas poliitikute tegemisi kajastatakse piisaval valimisvälisel perioodil ning kas jagatakse piisavalt informatsiooni, et inimestel oleks lihtsam valimistel oma hääl sobivale kandidatuurile anda.

Inimgeograafia uurimismeetodid

22

docx

Õigus taotleda asüüli

Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada.  ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad. Esialgne 1951. aasta konventsioon puudutas Euroopa sõ

Ühiskond

46

docx

Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused

puudumist) Moraalne vastutus Põimunud õigusega: * kattuvad süüdimõistmise korral * samad alused Paralleelne õiguseg: *kui seadus ei reguleeri teatud tegusid *kui teatud teod ei ole karistatavad (hukkamõist saab osaks, kui karistust ei saa anda) * eneseregulatsioon *uued valdkonnad * kogukondlikud normid 9. Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.) Avaliku elu tegelane peab teadma, et teda jälgitakse rohkem meedias, käituma sellele vastavalt. Ei tohi rikkuda tema eraelu põhjendamatult. Avaliku elu tegelane: *poliitiline ja majanduslik võim *teenib elatist enda eksponeerimisega *privaatsus on vähem kaitstud *inimväärikus on vähem kaitstud *peab taluma kriitikat *osalemine poliitilises debatis Haavatavad grupid on lapsed, haiged, invaliidid ja vähemused. Neid tuleb kohelda teisiti. Rääkima, mis toob kaasa ajakirjandus, enne kui intervjuud võtad. Vajalik lapsevanema või eestkostja luba

Kommunikatsiooni eetika

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........

Eesti keel

21

doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

· 4.mudel ­ retseptsioonimudel (meedia diskursus, kodeerimine ja dekodeerimine) Võib mõista kui käsitlust lähtuvalt paljudest erinevatest vastuvõtjatest, kes ei tunneta ega mõista teadet kui saadetut või väljendatut. See mudel seostub rohkem kultuuriga kui sotsiaalteadusega (algus semiootikast, diskursusest jms). Mudeli põhiomaduseks on tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise käsitlemine vastuvõtjast lähtudes. Meediateated on alati avatud ja mitmetähenduslikud ning neid interpreteeritakse vastavalt kontekstile ja vastuvõtjate kultuurilisele eripärale. Stuart Halli teooria kodeerimise ja dekodeerimise kohta. Iseloomustab teleprogra,mmi kui tähenduslikku diskursust, mida kodeeritakse vastavalt tähendusstruktuuridele, mida kasutavad meediatekste produtseerivad organisatsioonid ja nende toetajad. Nelja massikommunikatsiooni protsessi mudeli võrdlus:

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse

20

docx

Õiglus kui ausameelsus vs õigus Eesti Vabariigis kui JOKK*

Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." ­ Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." ­ Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" ­ Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas pädevus ja volituse

Ühiskond

45

doc

Suhtekorralduse eksami materjal

teadma, et ta saaks kohustusi riigi ees korrektselt täita. Tuleb kindlaks teha sihtgrupid, kellele info on suunatud, ja analüüsida, milliseid infokanaleid saab teabe edastamiseks kasutada. Maksuhaldur peab sageli jagama väga tehnilist ja keerulist infot (maksuseadused ja nende muudatused, tulude deklareerimine jne), seetõttu on tema peaülesanne leida toimivad teabekanalid. Need peavad tagama arusaadava info takistuseta jõudmise kodanikeni. Näiteks meedias ilmunud erinevad artiklid tulude deklareerimise kohta on tekitanud pigem segadust kui aidanud kaasa klientide informeerimisele. Meedia soovib teemasid lihtsustada, lühendada ning nendest kõmu-uudise teha, mis tekitab valestimõistmist ja arusaamatust. Tuleb arvestada, et üks valesti kirjutatud lause võib segadust tekitada paljudes tuludeklareerijates (tekivad valed ootused ja arusaamised või tehakse vigu deklareerimisel). Seega on asutuse kommunikatsioonitegevus väga vastutusrikas.

Suhtekorraldus

Kommentaarid (0)