Vee pehmendamine - Ca2+ ja Mg2+ ioonide eemaldamine ioonvahetajatega - seda käsitletakse põhjalikult protsesside ja aparaatide kursuses. Meditsiin ioonvahetajat kasutatakse reskemetallide väljaviimiseks organismist. tg - pindpinevus faaside 1 ja 3 (tahke-gaas) vahel tv - pindpinevus faaside 1 ja 2 (tahke-vedelik) vahel vg - pindpinevus faaside 2 ja 3 (vedelik-gaas) vahel Erinevate faaside vahel olevate pindpinevusjõudude tasakaal: tg = tv + vgcos 22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. (vasakpoolne joonis). 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk. (parempoolne joonis). Märgumisnurga suurust saab seletada pindpinevusjõududega. Jõudude tasakaal on näidatud joonistel
Küsimus 1 Polüestrite sünteesil järgmised põhimõtted on õiged: Vali üks või enam: a. hape peab olema küllastatud b. kõvendi on stüreen c. initsiaator on peroksiid d. isolaator on parafiin Küsimus 2 PP kasutusvaldkonnad... Vali üks või enam: a. mööbel b. pakkelindid c. vaibad d. lennuki välispinnad Küsimus 3 Epoksüvaike iseloomustab: Vali üks või enam: a. suur tugevus b. madal veekindlus c. kõrged sisepinged d. hea adhesioon teiste materjalidega Küsimus 4 Millised nendest väidetest on õiged PVAC puhul? Vali üks või enam: a. külmumiskindel b. biolagundatav c. madal adhesioon paberiga d. kasutatakse liimidena Küsimus 5 Mis on UF? Vali üks või enam: a. urea-formaldehyde b. urotropine-formaldehyde Küsimus 6 Toodetakse järgmisi epoksüvaikude tüüpe: Vali üks või enam: a. difunktsionaalsed b. multifunktsionaalsed c. ühefunktsionaalsed Küsimus 7
Kõige rohkem toodetakse nn. diaanvaike; nende saamiseks töödeltakse 1-kloro-2,3-epoksüpropaaniga 2,2-bis (p- hüdroksüfenüül)propaani ehk diaani. Eesti NSV-s toodeti epoksüvaike aastast 1971 põlevkivi alküülresortsiinidest. Epoksüvaikudest valmistatakse epoksüplaste, liime (nt. Eestis alküülresortsiine-st EPO-liimi), lakke jt. kõvastuvaid segusid ning nendega modifitseeritakse polü- ja elastomeere. Epoksüvaikude eelis on nende head tehnoloogilised omadused: hea adhesioon täiteainetega, kõvenemise temperatuuri ja kestuse reguleerimise võimalus, suur plastsus ja keemiline inertsus, nende kõvenemisel ei teki lenduvaid kõrvalprodukte jne. Vaigud töötavad hästi temperatuuridel -60 °C kuni +120 °C. Nende kõvenemisel ei ole vaja kasutada suuri surveid, mis võiks vigastada habrast armatuuri. Teatud puuduseks võib lugeda epoksüvaikude teistest vaikudest mõnevõrra väiksemat töötemperatuuri (kuni 120 °C). Kuigi, võrreldes polüestri- ja
1 EPS ekstratsellulaarne polümeerne substants; polümeerid, mis on biofilmi moodustavate rakkude poolt keskkonda väljutatud 5 Biofilmi moodustumine Uuringud Pseudomonas aeruginosa'ga näitavad, et biofilmi moodustamise saab jagada viide etappi. Esimeses ja teises etapis seonduvad rakud nõrgalt või lühiajaliselt pinnaga, millele järgneb lõplik adhesioon. Kolmandas ja neljandas etapis rakud agregeeruvad mikrokolooniateks ning jätkavad kasvu. Viiendat etappi iseloomustab lühiajaline liikuvus, kui osa rakke vabaneb. Ka teistel liikidel on täheldatud sarnast arenguetapilist jaotust, nt Escerichia coli ning Vibrio cholerae. Kiire vooluga veekogus moodustavad bakterid niitjaid (filamentseid) biofilme (Joonis A). Vaikse vooluga vees moodustuvad seene- või kuhjakujulised biofilmid (Joonised B, C).
2. Madalam hind: Väike detailide arv. Lihtsam konstruktsioon ( valmistamisel/koostamisel). Lihtsam vahetada. 3. Väiksemad möödud ja massid. 4. Tööea sõltumatus välisnähtustest: Kontaktsurved on väiksemad. Koormustetsüklilisus väike või puudub. Puudused: 1. Suhteliselt suur hõõrdumine: Tapi ja laagri ühilduvate kontaktpindade adhesioon. 2. Kõrgemad nõuded määrdeaine puhtusele: Abrasiivsed osakesed kahjustavad hõõrdepindu. 3. Kõrgemad nõuded määrdesüsteemile: Määrimise halvenemine/puudumine kiirendab oluliselt laagri kulumist. 2) Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 1. Laagri keskmise kontaktsurve arvutus: p = F/(LD), F on laagerduse radiaalkoormus F = Fr = 200 N
lihassisene verejooks Teised haigused: afibrinigeneemia, hüpotromineemia Omandatud veritsushaigused: Hepariin Immuunkoagulopaatiad (f 8 antikehad) Kulutuskoagulopaatia Maksahaigused (tsirros) K vitamiini defitsiit. Protrombiin, F 7, 9, 10 : sapihapete defitsiit, üldine malabsorptsioon, soole mikrofloora allasurumine antibiootikunidega, kumariini analoogid (kaudse toimega antikoagulandid) Trombotsüütide funktsioonid: adhesioon, agregatsioon ja sekretsioon, vere hüübimine, fibrinolüüs Trombotsütopeenia < 100 (ref väärtus 150-400) Põhjused: 1. Trombotsüütide produktsiooni langus Luuüdi haigused Aplastiline aneemia, Luuüdi infiltratsioon (leukeemia, kasvaja metastaasid), Ravimitest tingitud, Infektsioonid (viirused, HIV) 2. Trombotsüütide vähenenud eluiga Immunoloogiline lammutus
hüpertoonsesse keskkonda sisse, kuni nende kahe keskkonna (osmootsed) rõhud on võrdsed. Osmoos on iseeneslikult toimuv füüsikaline protsess, s.t. süsteem ei vaja selleks energiat lisaks. Osmoos on oluline protsess bioloogilistes süsteemides. Osmoosi kirjeldas teaduslikult Jean-Antoine Nollet 1748. aastal. 6. Adsorptsioon ja absorptsioon Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast.
Madalam hind: · Väike detailide arv. · Lihtsam konstruktsioon ( valmistamisel/koostamisel). · Lihtsam vahetada. 3. Väiksemad möödud ja massid. 4. Tööea sõltumatus välisnähtustest: · Kontaktsurved on väiksemad. · Koormustetsüklilisus väike või puudub. Puudused: 1. Suhteliselt suur hõõrdumine: · Tapi ja laagri ühilduvate kontaktpindade adhesioon. 2. Kõrgemad nõuded määrdeaine puhtusele: · Abrasiivsed osakesed kahjustavad hõõrdepindu. 3. Kõrgemad nõuded määrdesüsteemile: · Määrimise halvenemine/puudumine kiirendab oluliselt laagri kulumist. 2) Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 1. Laagri keskmise kontaktsurve arvutus: p = F/(LD), F on laagerduse radiaalkoormus F = Fr = 400 N
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Määrimine A -4 B -3 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 07.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E ...
väikeste aineosakeste puhul ei ole füüsikaline filtreerimisprotsess piisavalt efektiivne . Sel puhul kasutatakse membraanfiltreid, kus nii aine molekulid kui ka ioonid eemaldatakse. Ioone saab eemaldada ka ioonvahetusega. Filtreerimisel läbi keskmise suurusega filtermaterjalist on tavaliselt laminaarne ja vool on rahulik, vees ei teki turbulentsi. Aineosakeste filtreerimine koosneb sõelumisest, settimisest, kinnihoidmisest ja difusioonist. Filtratsiooni toimumiseks peab olema kontakt ning adhesioon (seotus) aineosakese ja filtrimaterjali (tera) vahel. . Märkus*: nn. Browni liikumine on olulise rolliga ainult väga väikeste osakeste puhul (< 1/1000 mm). Vähemalt kolm mehhanismi on määratletavad: 1. Molekulaarsed jõud (van der Waalsi jõud so elektroneutraalsete ja valentsküllastatud kovalentsete sidemetega molekulide vastastiktoime ) 2. Molekulaarsed sidemed (vesinikside ); 3. Elektrostaatilised jõud (pinnalaengud aineosakeste ja filtri materjali vahel) - erinimeliste
Raskemad metallid uhutakse ,,alla", kus nad seonduvad kivimitele. Lisaks ka põhjaveele, kuhu koguneb erinevaid ioone, näiteks Ca ja Mg, nendest saab lahti vee pehmendajaga (isegi ioonvahetajad). Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Märgumine ja märgumisnurk Märgumise juures on määravas rollis märgumisnurk teeta. Märgumisnurga määramiseks joonistatakse tilga kõverjoonele puutuja. Nurk moodustub puutuja ja pinnatasandi vahel. Märgumist iseloomustab joonis ja kolm võimalust Esimene võimalus tilk valgub laiali, moodustub monomolekulaarne kiht (monomolekulaarne adsorptsioon) Teine võimalus tilk märgab tahket pinda osaliselt, moodustub tervanurkne märgumisnurk
Enterotoksiin Termostabiilne Termolabiilne 14. Miks kasutatakse probiootikume valdavalt piimatoodetes? 1. Piimadooted puhverdavad maos liigse happe, kaitstes seega probiootilisi baktereid maohappe ja sapphapete eest 2. Piimatooteid hoitakse külmkapis Probiootilised bakterid säilivad paremini 15. Millised on peamised eeldused probiootilistele mikroobitüvedele? 1. Resistentsus pankrease ensüümidele, happele ja sapile 2. Adhesioon seedetrakti limaskestale (immuunsuse moduleerimine, patogeenide adhesiooni takistamine, kiirendatud limaskesta kahjustuste paranemine) 3. Inimpäritolu (liigiomane interaktsioon) On erandeid: näiteks S. cerevisiae ja L. plantarum 4. Dokumenteeritud tervistav toime 5. Ohutus 6. Head tehnoloogilised karakteristikud (stabiilsus, suures hulgas tootmise lihtsus, hapniku taluvus) 16. Nimeta mõni eesti toode, kus kasutatakse probiootikumi (e)
Referaat Okaspuuliikide iseloomustus Üliõpilane: Elviira Aljoshina 104423 Juhendaja: professor Tiit Kaps 1. Ajalugu Kui Saksa teadlane Hans von Pechmann 1898. aastal katseklaasi põhjast mingi veidra olluse avastas, polnud tal aimugi, et sellest saab eelkäija materjalile, millest sada aastat hiljem toodetakse sampoonipudeleid, salatikarpe ja juhtmeümbriseid. Hans von Pechmann oli üritanud kuumutada diasometaani ja saanud tulemuseks midagi valget ja vahajat. Täiesti juhuslikult oli ta valmistanud polüetüleeni, millest tänapäeval on saanud üks maailmas enimkasutatud materjale, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator The Independenti. 1933. aasta 27. märtsil sünteesisid Eric Fawcett ja Reginald Gibson briti keemiakompanii ICI laboris selle uuesti. Nad katsetasid suure rõhu all olevate gaasidega ni...
Pikisuunalised sooned: hea haarduvus pikisuunas, hea vee ravoolu kurvides, suur veeremra, ebahtlane kulumine, krge veeretakistus. Erinevasuunalised sooned: piki soone keskel, pikisoone rtel. Kompriomiss lahendus piki- ja pikisuunalise haardevime osas. Lamellid: sooned asetsevad tihedalt, mustril on haardehambad. Hea pidurdus- ja veovime, hea haardevime mudasel/lumisel teel, suur veeretakistus, kiire kulumine.Kummimaterjalid: snteetiline kautuk, vvel, tsinkoksiid, ssinik, plastifikaator. Adhesioon e. liimumine: domineerib puhtal siledal teekattel, sltub pinnakihi temp. ja kontaktpinna pindalast. Pinnakihi deformatsioon: domineerib ebatasasel teekattel, sltub kummimaterjali temp., materjali hstereesist, konakuste kaldenurgast. Pinnakihi mahalikamine e. kulumine: sltub pinnakihi temp. ja lbilibisemise kiirusest, kummimaterjali omadustest, teekatte abrasiivsusest. Pikisidestustegur: vljendab rattale mjuva vertikaalju ja rehvi- ja teekatte kontaktpinnas mjuva pikiju suhet
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: · Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. · Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks. · Tarindite muutmine nägusamaks. · Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. Liimid · Liime kasutatakse ehitusel järgmistel eesmärkidel: · Värvides ja pahtelsegudes sideainena. · Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks. · Tahkete materajlide kokku liimimiseks. · Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende liimolluse väljakeetmise teel. Tardunud massist vormitakse plaadikesi või graanuleid. Maalriliim lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse liimvärvides ja pahtelsegudes sideai...
69. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Keskkonna ja aine omaduste (suuruse), tõeline lahus-molekulaarne süsteem, milles lahustunud osakesed esinevad ioonidena või molekulidena (soola- ja suhkrulahus). kolloidlahuses on osakesed suuremad kui tõelises lahuses. 70. Mis on pindpinevus? Pinna püüe kokku tõmbuda. 71. Mis on adsorbtsioon? Aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 72. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed- mittepolaarsed (metallid, õlid, rasvad); Hüdrofiilsed- polaarsed (anorgaanilised soolad, tärklis, savid). 73. Lahuste stabiilsus – mis ja kuidas seda mõjutavad: van der Walsi jõud- määrab lahusti polaarsuse, mittepolaarne, elektrolüüdid- kutsuvad esile kolloidlahuste koagulatsiooni 74. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Füüsikalise keemia haru,
Viburid koosnevad erilisest valgust flagelliinist. Bakteri viburite arv ja paiknemine on väga erinev: eristatakse monotrihhe, monopolaarseid polütrihhe, bipolaarseid polütrihhe ja peritrihhe. Bakterid võivad liikuda nii viburitega vedelas, tahkel pinnal (voogamine ehk swarming), lima abil, liikumine vees üles-alla (gaasivakuloolide abil) või looklemisega. Ehkki üldjuhul on bakterite piilide ülesandeks adhesioon, saavad nad tüüp IV piilide abil liikuda seda nimetatakse ka twitching'uks. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel , esineb aga ka teisi mooduseid. Sobiva temperatuuri juures, milleks enamiku bakterite jaoks on umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140 000 000 000 000 bakterit (140 triljonit). Tegelikkuses seda juhtuda ei saa, sest õige pea
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 5 Hammasülekanne Hammasratta materjal C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 600 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Hammasratta pinna kõvadus 400 HB Hammasratta hamba laius b = 25 mm; d jaotus = 200 mm; hammasratta moodul m = 2,5 (vt. Tabel 1). ...
JÕUD Jõudude superpositsioon Jõud on vektor, millega saab kirjeldada ühe keha mõju teisele või keha mõju keskkonnale või keskkonna mõju kehale. Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis mõju avaldab nende (vektor)summa resultantjõud. Resultantjõud mõjutab keha samamoodi, nagu mõjutaks üksainus jõud, mille suund ja suurus on samasugune. See on jõudude superpositsiooni printsiip. Superpositsioon tähendab sõltumatut liitumist. Seega saab toimida ka vastupidi iga jõu võib lahutada sobivateks komponentideks, mis on rakendatud samasse punkti. F Fy Fx Joonis 1. Me võime tirida mingit objekti jõuga F , aga samamoodi kahe jõuga Fx ja Fy ning objekt liigub mõlemal juhul täpselt ühtemoodi. ...
· Antikoagulant e antitrombootiline- tombi moodustumise pidurdamine, et ei ummistaks intakseid veresooni, samuti normaalsetes veresoontes, antitrombiin · Fibrinolüütiline e trombolüütiline- trombi lüüsumine, kui vigastus paranenud Hüübimine tekib fibrinogeenimolekulide polümeriseerumise tulemusel. Verejooksu takistamine · Vasokonstriktsioon- veresoone valendiku kokkutõmme · Valge tromb- trombotsüütide adhesioon kollageenile trombotsüüdid degranuleeruvad ja agregeeruvad (tõmbuvad kokku, tromb kontraheerub) · Vere hüübimine e punane tromb- trombiin aktiveerib fibrinogeeni fibriin muudab vere geeljaks · Trombi lüüsumine e fibrinolüüs- plasminogeenplasmiin lõhustab fibriini Hingamine Nina, neel, kõri, trahhea, kopsud koos bronhidega, alveoolid terminaalsed üksused Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid,
Värvimise etapid Tööetappide hulk on erinev ja sõltub valitavatest materjalidest ning kvaliteedinõuetest. Metallpindade käsitlemisel on nimetatud vaid kesksed etapid. Põhjatöötlus e. kruntimine Selle all mõeldakse aluspinna esimest kruntvärvi või laki abil viimistlemist, mille põhieesmärk on parandada järgmiste kihtide nakkumist, ühtlustada aluspinna imemisvõimet ja takistada viimistlusvärvi liigset imendumist aluspinna sisse. Tehakse eelkäsitsetud pinnale, remonttööde puhul võidakse seda teha ainult remonditavale pinnale. Lihvimine ja põhjatöötlus Hooldusvärvimise tööetapp, kus õhukese alusvärviga pintseldatakse üle pestud pind või pind, millelt vana värv on põletamise teel või värvieemaldusainega eemaldatud. Samaaegselt lihvitakse aluspinda liivakiviga, et järgmine värvikiht nakkuks hästi aluspinnale. Seda menetlust kasutatakse tänapäeval vähe. Vahevärvimine Lihvitud pinna värvimine enne lõpli...
Sideaine moodustab liimühenduse. Lahusti liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist. Kõvendi aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb. Täiteaine vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu. Plastifikaator tõstab liimühenduse elastsust. Pindaktiivsed lisandid parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel
Lahusti – liimaine viimiseks vedelasse olekusse, et võimaldada pealekandmist. Kõvendi – aine mis käivitab keemilise reaktsiooni, mille tulemusena sideaine kõveneb. Täiteaine – vähendab mahukahanemist, reguleerib viskoossust, vähendab liimi imbumist puitu. Plastifikaator – tõstab liimühenduse elastsust. Pindaktiivsed lisandid – parandavad liimi märgavaid omadusi. 5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel.
14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 18. Elektrolüütide adsorptsioon. 19. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus vaheline seos.(tuletust ei tule) 22. Dupre võrrandi tuletamine. (tuleb kindlasti) 23. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. 24. Elektrokineetilised nähtused. 25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid
saj alguses. Liimide kiire aren algas esimeste sünteetiliste vaikude leiutamisega. Vajadue nende järele tingis ristvineeri tootmise kiire aren Esimene sünteetiline vaik oli fenoolvaik Veekindla vineeri tootmist alustati 1912 a. Järgnesid karbamiid ja melamiinvaik. Adhesioon ja kohesioon Liimidetoime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehadele pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjli vahel . Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel
kõvenemine toimub allpool klaasistumistemperatuuri Tg. · Tulemuseks on ristseotud, välistingimustele ja lahustitele vastupidav, kõrgete mehaaniliste omadustega jäik maatriksvaik. Võrdlus termoplastidega. Tabel 5.osa lk 16. 2. Epoksüvaigu saamise klassikaline reatsioon: reak. võrrand 5.osa lk 2 (esimene). 3. Epoksüvaikude omadused: · Suur kõvadus ja tugevus · Hea adhesioon enamiku materjalidega · Vee ja kuumakindlus · Kõvenemisel ei teki lendprodukte, järelikult kontraktsioon ja sisepinged on väiksed · Rabedus (hästi modifitseeritavad elastomeeride ja termoplastidega) ja plastifitseeritavad · Probleem: epoksüplastide jäikus ja rabedus- elastomeeridega segamine näiteks ei anna piisavat efekti.
MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem. Dispersioonvärv (ka vesidispersioonvärv, vesiemulsioonvärv, lateksvärv) värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Emulgaator hoiab polümeeri osakesi vees hõljuvatena ning takistab neid üksteise külge k...
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevu...
iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada ka selle säilivusomadused. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus. Värvi omaduste teise grupi moodustavad optilised omadused: värvus ja läige. Läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust. Kolmanda grupi moodustavad mehaanilised omadused nagu nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon, värvikile elastsus ja tugevus, vastupidavus UV-kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele. Alljärgnevalt kirjeldatakse veidi pikemalt mõningaid värve. Õlivärvid Õlivärv on tehtud kuivatatud taimeõlist (nt linaseemneõli) mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks siduv värvi pasta. Kuivatatud õli kasutati juba 1. sajandil meie aja järgi, 12
muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv tihedus kuivamisaeg sobivus teiste värvidega värvi kvaliteet. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus Optilised omadused: värvus läige- läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust Mehaanilised omadused: nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon värvikile elastsus ja tugevus vastupidavus UV-kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele Värvimisvahendite põhitõed Raudne reegel: naturaalsete karvadega pintsel lahustipõhistele, sünteetiline pintsel vesialuselistele värvidele-lakkidele. Sama kehtib ka värvirullide puhul Paljud tootjad on jaganud pintslid ja rullid nelja kategooriasse: ● veepõhisele lakile, läikivale veepõhisele värvile ● puidukaitsevahendile, õlile, glasuurile jne
Resoolvaigud liim-ja sideained. Novolakkvaigud- presspulbrite sideained, lakid ja emailid. Näiteks telefonid, autodetailid, korpused. Polüestervaigud (UP) enamlevinud vaigud (60-80% komposiidi koostisest). Soodsad, lihtne kasutada, suurepärased mehaanilised omadused. Armeerimata tõmbetugevus 75 Mpa, armeeritud klaasplastil 120-350 Mpa. Negatiivsed aspektid, et kahaneb palju kõvenemisel ja on habras. Adhesioon täiteainega pole samuti väga hea. Aminovaigud (UF,MF), hea kriimustus-ja kuumuskindlus. Head elektriisolaatorid ja hästi toonitatavad. 28-69 Mpa tõmbetugevus. Epoksüvaigud kõrgsoorituskomposiidid, armatuur ja maatriks pooleks. Sitked ja väikese mahukahanemisega. Üleüldiselt sitaks heade omadustega. Kasutatakse nii lennukite kui ka igasuguse muu tehnika peal. Klaaskiud komposiidis (60% kiudu) tõmbetugevus 360-450Mpa) ja
sisaldusega keskkonnas, muidu lüüsub Pseudopeptidoglükaankest osad arhed G(+) ja G(-) kesta vahepealne vorm mitmekihiline kest, peptidoglükaankiht paks o Võib eristada kahte komponenti: Struktuurifibrille · Koosneb peptidoglükaanist (struktuuri- ja tugikomponent) Nendevahelist maatriksit o Funktsioonid: (6) Mehhaaniline kaitse Tagab raku kuju Viburi toestamine liikumisel Adhesioon Tänu rakukesta turgorile saab rakk kasvada Retseptorid o Kestata bakteritel (mükoplamadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised e pleomorfsed ja nad on osmootselt tundlikud o Protoplast rakk, millelt on eemaldatud kest; ta suudab Hingata Sünteesida valke ja nukleiinhappeid Ei suuda resünteesida rakukesta Reegline ei pooldu ja adsorbeeri faage
keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E. coli tüvedel on piilid väga olulised virulentsusfaktorid, mis aitavad spetsiifiliselt peensoole epiteelile kinnituda ja kaitsevad organismist väljauhtumise eest. E. coli uropatogeensetel tüvedel on P-piilid. P-piili kaudu toimub seostumine neeruvaagna epiteelile. E. coli on üks põhilisi uroinfektsioonide põhjustajaid. Adhesioon on väga oluline ka mitmesuguste implantaatide (ka kontaktläätsede) koloniseerimisel patogeenide poolt. 4.nimeta bakterite liikumisviisid. 1. liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas (vesi, veekogud, mullapoorid jne), 2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult. 3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Tehisteemant leiab põhiliselt kasutamist: Vali üks: a. elektererosioontöötlemisel b. malmi ja terase koorival treimisel c. kõvade materjalide lihvimisel ja abrasiivtöötlemisel d. madalsüsinikteraste puurimisel Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Teriku kasvaja tekkimine on lubatud nähtus järgmisel töötlemisviisil ja negatiivne järgmisel: Vali üks: a. ümarlihvimisel lubatud, tasalihvimisel välditav b. lubatud elektererosioonitöötlemisel, elektrokeemilisel töötlemisel välistatud c. koorival töötlemisel lubatud, puhastöötlemisel välditav d. lubatud puhastöötlemisel, välditav koorival töötlemisel Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkelii...
Küsimused: osa 11. Teljed ja võllid 1. Mis on võlli ja telje põhiülesandeks masinates? Mis vahe on teljel ja võllil? Tuua näiteid võllidest ja telgedest. Telg/võll on detail, mis kannab masina ( või muu tarindi) pöörlevaid osi ning määratleb nende osade geomeetrilise pöörlemistelje. Telg on määratud vaid pöörlevate detailide toetamiseks( töötab ainult paindele). Võll on määratud pöörlevate osade toetamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks( töötab väändele ja paindele). 2. Kuidas liigitatakse võlle ja telgi? Tuua näiteid. Telgi liigitatakse: paigalseisvad-teljele paigaldatud detailid pöörlevad telje suhtes. Pöörlevad-telg pöörleb koos sellele paigaldatud detailidega(auto esiratta telg). Võlle liigitatakse: Sirged võllid, paindvõllid(kõverad võllid), väntvõllid, täisvõllid, õõnesvõllid. 3. M...
Mustmullas on vahetusioonideks Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Vahetusadsorptsioonil vahetuvad need näiteks K+ ja NH4+ ioonidega, millised on vajalikud taimede kasvuks. Eralduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid. Anioonid Cl-, NO3- ja SO42- peaaegu ei adsorbeeru mullas. Turbamullas on H+ ioonid, mida taimedele vaja ei lähe ja mida on raske vahetada. Happelistele muldadele veetakse lupja, selleks et raskelt vahetatavad ja taimedele kasutud H+ ioonid asendada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega. 19. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon Märgumine: Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk. Märgumisnurga suurust saab seletada pindpinevusjõududega. Kui vedelikuks on vesi, siis pind on kas hüdrofiilne või hüdrofoobne. Kui tilk on õli, siis pind on tema jaoks kas oleofiilne
7 Embrüo implantatsiooni erinevad etapid. Millised valgud võiksid erinevates etappides olulised olla? Apositsioon – embrüo esmane kontakt endomeetriumi rakkudega. Olulised valgud selles etapis on mutsiinid, mida ekspresseeritakse endomeetriumi epiteelirakkude pinnal implantatsiooni akna ajal. Samuti on olulised trofoblasti rakkude pinnal ekspresseeritavad selektiinid. Toimub mutsiinide ja selektiinide vaheline interaktsioon. Adhesioon – ligand-retseptor vahendatud kinnitumine trofoblasti ja epiteeli rakkude vahel. Tugevam kinnitumine kui apositsiooni käigus. Olulised on detsiidua pinnal olevad proteoglükaani retseptorid ning blastotsüsti trofoblasti rakkude pinnal olevad proteoglükaanid. Olulised proteoglükaanid on kadheriinid ja beeta-kateniinid. Invasioon – blastotsüst tungib läbi epiteeli detsiiduasse. Siin
Question 1 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallilõikepinkide, sh. treipinkide põhiosaks, millele kinnituvad ülejäänud pingi mehhanismid, on: Select one: a. säng, alus, raam b. kiiruste kast c. suport d. ettenihete kast Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kammlõikamist iseloomustab keerulise kujuga välispindade saamisel võrreldes nt. freesimisega: Select one: a. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile b. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises c. lõikeliikumine e. pealiikumine antakse lõikeriistale- lõikekammile, ettenihkeliikumine detailile d. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb jär...
Vee sisenemisel rakku kasvab raku ruumala ja turgorrõhk (P). Vee liikumine toimub veepotentsiaalide võrdsustumiseni raku sees ja välislahuses. Vesiniksideme tugevus veemolekulide vahel on vahemikus 1-100 kJ mool-1 Kovalentse sideme tugevus hapniku ja vesiniku aatomite vahel veemolekulis on vahemikus 100-1000 kJ mool-1 Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ja langetav jõud. Tõstvaks jõuks kapillaaris on veemolekulide adhesioon kapillaartoru seinaga ja pindpinevus. TÕSTEV jõud = ümbermõõt x pindpinevustegur = 2 π rS Langetavaks jõuks on veesamba kaal. LANGETAV jõud = kõrgus x pindala x vee tihedus x gravitatsiooni jõud = h π r2rg Veeauru difusioonikoefitsient on kas suurem või väiksem kui vedela vee koefitsient. Kui palju suurem või väiksem? Veeauru difusioonikoefitsient on suurem 10 000x. Nimetada tegurid, mis mõjutavad veevoolu kiirust Poiseuille valemis r 4 P 8 X
10. ETEC patotüüp - enterotoksigeenne Vastsündinute peensoole enteriit. Esmalt mikroob adheerub spetsiifiliste pilide abil ning sellele järgneb enterotoksiini produktsioon. Tekib vesine diarröa, olukorda võib raskendada kujunenud baktereemia. Sigadel võib infektsioon kulgeda nii ägedalt, et surm saabub enne enteriidi väljakujunemist. 11. EPEC patotüüp - enteropatogeenne Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust. Tekkemehhanism pole veel hästi teada. 12. Salmonellaenteriit patogenees Peremehele kohastunud serotüübid põhjustavad tõsisemaid haiguseid. Salmonella serotüüpide virulentsus on seotud nende võimega tungida ja paljuneda epiteelrakkudes. Jäävad makrofaagides ellu ja areneb süsteemne haigus. Mikroob kinnitub pilide abiga soolestiku limaskestale
Ökotoksikoloogia 1-2 slaidid DDT - Diklorodifenüül trikloroetaan ·Esmakordselt sünteesitud 1847 ·Kasutatud II maailmasõjas, et kontrollida malaaria ning tüüfuse levikut sääskede ja täide vahendusel ·1948 antu keemik Paul Hermann Müllerile Nobeli preemia selle kemikaali, mis oli väga efektiivne erinevate putukate, näiteks lülijalgsete vastu, Nobeli preemia ·Ideaalne insektitsiid ning olude sunnil kasutatakse siiamaani malaaria tõkestamiseks Aafrikas näiteks ·Mõjub putukatele närvimürgina DDT takistab Na-kanali sulgumist ning K kanali avanemist närvirakkudes ja seega takistab närvirakkude polarisatsiooni. Olles pidevalt depolariseeritudolekus, rakud vabastavad neurotransmittereid ning põhjustavad seega pidevat ülieritust. AKUUTNE MÕJU (kohene mõju, ei eelda organismide paljuniemistenne mõju avaldumist), 24 tundi KROONILINE MÕJU (mõjujäreltulevatele põlvkondadele), 3 kuud Kontsentratsioon näitab mingi koostisosa suhtelist sisaldust a...
RAKKUDE KOMMUNIKATSIOON JA SIGNAALIÜLEKANNE Rakkudevahelised liidused Intertsellulaarsed liidused A.Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) · takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude · Takistab membraanvalkude difundeerumist B. Ankurliidused (anchoring junctions) Annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude) C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise) Rakkude adhesioon · Ekstratsellulaarsed membraanid (kollageen, elastiin, fibronektiin) · Adhesiooni molekulid plasmamembraanil · Ühendused pl.membraanide vahel (desmosoomid, valgu kanalid) Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks): kollageen, elastiin, fibronektiin, laminiin Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid) · Ühendused rakkude vahel · Molekulide vahetus · Rakkude tegevuse koordineerimine
Mitokondrid on rakkude "jõujaamad", sest neis toimub energia konverteerimine lipiididest ja süsivesikutest adenosiintrifosfaadiks ATP. Tsütoskelett koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele kuju, võimaldavad neil liikuda ning osalevad rakusiseses organellide paigutuses. Plasmamembraan piirab raku ja defineerib raku piirid; tagab erinevuse tsütosooli ja rakuvälise keskkonna vahel; tagab kontrollitud ainevahetuse väliskeskkonnaga; vastutab signaaliülekande eest; adhesioon. Taimedel veel rakukest, mis hoiab selle piirides. Tsentrioolid osalevad DNA kahekordistamises ja võrdses jaotamises tütarrakkude vahel. 2. Missugused organellid on omased nii bakteritele kui eukarüootidele? Tsütoplasma, rakumembraan, DNA, ribosoomid. Missugused vaid bakteritele? Tuumapiirkond, plasmiidid, viburid. Eukarüootidele? Rakutuum, vakuool, kloroplast, ER, Golgi kompleks, mitokondrid, tsütoskelett, tsentrioolid. Missugused organellid on omased taime- ja missugused
Kontrollitud graanulite sekretsioon on normaalne aktiveeritud leukotsüüdi reaktsioon otsüüt kohtab materjali, mida pole võimalik kergelt seedida, siis leukotsüütide võimetus ümbritseda ja seedida neida aineid põhjustab tugev reaktsiooni aktiveerumise ning vabaneb suurel hulgal lüsomaalseid ensüüme ekstratsellulaarsesse keskkonda (FRUSTREERITUD FAGOTSÜTOOS). CD62L ehk L-selektiin on ekspresseritud enamikel leukotsüütidel Selektiinide funktsioon on leukotsüütide adhesioon endoteeli rakkudele. Selektiini seostumine ligandiga omab madalat afiinsust see omadus võimaldab selektiinil vahendada esialgset leukotsüütide seostumist ja rullumist endoteelil vastu verevoolu. L-selektiin ehk CD62L on ekspresseritud lümfotsüütidel ja leukotsüütidel. See võimaldab lümfotsüütidel siseneda lümfisõlme käitudes kui homing retseptor, selleks seostub ta endoteeli veenulitele. Ta aitab neutrofiilidel seostuda tsütokiin aktiveeritud endoteeli rakudele põletiku koldes
! Küsimused ! 1. Ultrafiltratsiooni, dialüüsi ja elektrodialüüsi põhimõtte. ! Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist Dialüüs - kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. Membraani materjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled. Ultrafiltratsioon - pöördosmoos, lahusti ja väiksemad osakesed surutakse läbi peenepoorilise membraani. ! 2. Faasidevahelised piirpinnad. Kohesioon ja adhesioon, pindpinevus, kapillarnähtused ja märgumine. ! Piirpind - dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahel. Pinna iseloomulikud omadused: adsorptsioon ja elektriline kaksikkiht. • Vedelik-gaas piirpind on ekvipotentsiaalne. • Molekuli keskmine eluiga pindkihis: 10-7s. • Pinna molekulide jõuväljad jäävad gaasi faasi poolt kompenseerimata. • Pinnal olevate molekulile mõjuv resultantjõud on suunatud vedeliku sisse. Kohesioonijõud - intermolekulaarsed jõud.
-> Kulumine -> Määrimine 2.1 Määrdeainete Ülesanded * Hõõrdumise vähendamine. * Kulumise vähendamine. * Temperatuuri alandamine. * Korrosioonikaitse. * Saastekaitse. * Koormuse ülekanne (Hüdraulika). * Elektri-isolatsioon. 2.2 Õlikile paksuse suurendamine * Kiiruse suurenemine. * Õli jahtumine. * Koormuse vähenemine. 2.3 Õlikile paksuse vähendamine * Kiiruse vähendamine. * Õli soojenemine. * Koormuse suurenemine. 2.4 Kulumise liigid * Abrasioon. * Adhesioon. * Erosioon. * Pindväsimus. 2.5 Määrdeainete liigitus * Mineraalsed Põlevkivi, kivisüsi. * Orgaanilised Taimsed-, loomsed rasvad: Raps, searasv, seapekk. * Sünteetilised Keemia. 2.6 Olekult * Vedel Õli. * Tahke Grafiit. * Gaasiline (Turbiin mootor). *Platiline ,,TAVOTT"- määre. 3. Mootoriõlide liigitus Täissünteetilised mootoriõlid LazerWay 5W-40 Täissünteetiline mootoriõli igat tüüpi bensiinimootoritele ja väikestele diiselmootoritele
ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel j...
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, e...
1.Mükobakterite morfoloogia · Mükobakterid on väga varieeruva suuruse ja morfoloogiaga (läbimõõt 0,2-0,6 x 1,0-10 µm) · Gram-positiivsed pulkbakterid · Nad on liikumatud · Ei moodusta kihnu ega eoseid · Mükobaktereid nimetatakse happekindlateks mikroobideks, sest värvimisel kontsentreeritud värvilahuste ja kuumutamisega Ziehl-Neelseni meetodi järgi ei dekoloreeru värvunud rakud hapete ja aluste toimel · Mükobakterite happekindlus on tingitud nende rakuseina rohkest lipiidide ja vahade sisaldusest, mis muudab nende pinna hüdrofoobseks · Mükobakterid on saledad, sirged või veidi kõverdunud, ühe- või kahekaupa koos olevad pulgakesed 2. Mükobakterite poolt põhjustatud infektsioonid · Tuberkuloos, miliaarne tuberkuloos, tuberkuloosne meningiit, kuse- ja suguelundite tuberkuloos, naha tuberkuloos,luutuberkuloos · Hingamisteede põletikud · Leepra · Kopsude ja kopsuv...
AB vocabulary 1. Absorption power 1. Imavusvõime 2. Abutment 2. Tugi, kaldasammas 3. Acceleration 3. Kiirendus 4. Accelerator pedal 4. Gaasipedaal 5. Access 5. Juurdepääs 6. Acidity 6. Happelisus 7. Additive 7. Lisand 8. Adhesion 8. Adhesioon, kleepumine 9. Adjacent area 9. Külgnev ala 10. Adjust 10. Reguleerima 11. Advance sign 11. Eelsuunaviit 12. Advisory speed 12. Soovitatav kiirus 13. Aerodynamic drag 13. Õhutakistus 14. After-compaction 14. Järeltihenemine 15. Aggregate plant 15. Purusti, purustusjaam 16. Aggregate spreader 16. Kivipuru laotaja 17. Agriculture 17. Põllumajandus 18. Air hammer 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
