Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "9.klassi kordamisülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parlament, mandzuuria, versailles, rahuleping, suurbritannia, bulgaaria, rauamaak, puuvill, riie, kohtusüsteem, seadusandlus, kordamis, vaherahu, ameeriklased, majanduskriis, vabaturg, woodrow, wilson, kommunistlikud, pidasid, stalin, lenin, yorgi, demos, kratos, hüvitamine, reparatsioon, patsifism, keskriigid, kodusõda, hitler, marssal, foch, franco11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister);
>Alahinnati maailmasõja võimalikkuse ohtu, sõda romantiseeriti ajend >ertshertsog Franz Ferdinandi (Aust-Ung troonipärija) tapmine Sarajevos (28. juuni 1914) Serbia terroristi poolt =>Austria-Ungaris ja mujal vallandub pahameeletorm, Venemaa toetama Serbiat =>Saksamaa õhutusel kuulutab Austira-Ungari Serbiale sõja, vastuseks Venemaal mobilisatsioon osapooled/liidud, nende kujunemine >Kolmikliit e Keskriigid vs Antant *Keskriigid (1882 a): Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria (1915), Türgi *Antant (1907): Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Itaalia >1879. a Keskliit: Saksamaa, Austria-Ungari liiduleping, 1882. a ühineb Itaalia >Wilhelm II loobub edasikindlustuslepingust Venemaaga =>1893. a Venemaa (Nikolai II) ja Prantsusmaa sõlmivad liidulepingu =>1904. a Prantsusmaa-Inglismaa Antanti kokkuleppe (jagati mõjusfäärid Aasias, Aafrikas, abistamise lubadus) =>1907. Inglismaa-Venemaa sõprusleping (mõjusfäärid Aasias)
Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja
Barbarossa plaan - välksõjaplaan venemaa vallutamiseks Berliin-Rooma telg - sõjaline liit saksamaa ja itaalia vahel Bolševikud - ru töölispartei poliitilised esindajad, enamlased Bosnia kriis - 1908-1909;Bosn-Her,Tür,Ser,Aust-Ung;Aust-Ung tahab Bos alasid;Bos-Hert liidetakse Aus-Ung Briand-Kelloggi pakt - 1928, mõistab hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi Compiegne’i vaherahu - antant-saksamaa vaherahu, demilit rein, loobuma relvastusest Eesti Asutav Kogu - parlament 19'-20', Estonia teater, Tõnisson, Päts, 4 erakonda Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine Eesti majanduskriisid – 1923, 1930ndad - 23 - väike kriis kuna maailma riikide majandus oli tihedalt seotud, 29 - 33 suur depressioon, näljamarsid, kohanematus maailmamajandusega, kaupade ületootmine, valestimajandamine Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia
neist juba saanud varanduse omanikeks. Nad aina rikastusid. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: 1) Revionistid – Marx’i õpetus vananenud, seda tuleb muuta, sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega 2) Vene enamlased- haarasid võimu sotsiaaldemokraatlikus parteis, juht Vladimir Uljanov(Lenin), nim. ka bolševism, neid toetasid Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, ainus tee sotsialismile vägivaldne revulutsioon ja proletariaarse diktatuuri kehtestamine 3) Tsentristlik suund, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed leida. 4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada, ei pooldanud diktatuuri, eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2
Aleksander I Vene tsaar 19. saj. Aleksander II Vene tsaar ärkamisajal Aleksander III Vene tsaar, venestaja 19. saj. Alleade S. 70.aastatel sotsialit Anvelt J. Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Brandt W. SLV kantsler 6070 Brazauskas A. Leedu president 90 Brussilov A. Venemaa kindral, sõjavägede ülemjuhataja Chaplin C. kuulus näitleja, koomik ja rezisöör Churchill W. Suurbritannia peaminister Cimze J. õptajate seminari rajaja (Valga) Dali S. sürrealist Dawes C.G. USA riigisekrätär Disney W. kuulus multifilmide looja Dzugasvili J. e. Stalin NSVL diktaator Eisenhower D. USA president 50 Eller H. Eesti helilooja, koorijuht Faehlmann F.R. arst, "Kalevipoja" mõtte autor Ferdinand F. Austria troonipärija Foch F. liitlaste ülemjuhataja Ford H
2. sept Pariisi lähedal juba. Prantslased suutsid Pariisi all isegi rinde seisma panna, taksodega veeti mehi kohale. Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Saksa armee juhiks idarindel valiti Hindenburg, staabiülemaks Luddendorff. Vene väed löödi tagasi. Positsioonisõda. Kaitsevahendid olid ründevahenditest tõhusamad. Ypresi juures kasutati 1915. aprillis mürkgaasi. Itaalia astus 1915. sõtta hoopis Antanti pool. Talle lubati osa Austria-Ungari valdustest. Sõtta astus ka Bulgaaria, purustati Serbia väed. Gorlice operatsioon. Tugev pealetung sakslaste poolt venelastele. Venemaal läks kehvasti. Verduni lahing. Idarindel sakslastel väga hea seis, läänerindel oli vaja tööd veel. 1916. veerbuaris suured väed Verduni alll, Verduni kaitses Petain. 10 kuud kestis, väga ohvriterohke. Pigem prantslaste võit. Somme'i lahing. 1916. Esimest korda võeti tankid kasutusele. Edu ei old rohkem kummalgi poolel. Venemaal määratu uuesks rindejuhatajaks Brussilov
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu,
kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt.Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga:
Novembris 1923 toimus selle vabariigi vastu riigipöördekatse, mille eesotsas oli Adolf Hitler. 4. 1930. Aastate teisel poolel oli Prantsusmaal Prantsusmaa Kommunistliku partei initsiatiivil loodud rahvarinde valitsus, mis koondas vasakpoolseid erakondi. 5. 1929.-1933. aastatel kimbutas maailma majanduskriis ehk „Suur Depressioon“. Kriisist väljatulemisel olid suured teened Franklin Delano Roosevelt, kelle valimisprogramm kandis nimetust „Uus kurss“. B. 1. Karikatuur on pühendatud Versailles rahulepingule. 2. Dirigendi rollis on USA valitsuse juht Woodrow Wilson ja USA esindajaks on onu Sam. 3. Karikatuuri põhimõte seisneb selles, et Versailles rahu ei olnud igavene rahu, II maailmasõda oli sinna sisse kirjutatud. Iga riik soovis uusi valdusi. C. 1. Nürnbergi linn oli riigipartei linn e. natside kodulinn. 2. Saka elanikele oli vaja ruumi elamiseks, mida sai ida poolsetest riikidest. Idas elasid aga slaavlased, kes olid aaria rassist madalam rass
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1
kirja ei pandud) Võitjariigid ei suutnud omavahel kokku leppida reparatsioonide suuruses. Kui Prantsusmaa nõudis ränki kahjutasusid, siis Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid olid leebemal seisukohal. Et Saksamaa täidaks Versailles'i lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Amaloogsed rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Eriti rängalt kannatasid rahulepingute tulemusena Ungari jaTürgi, kes kaotasid suured territooriumid. Rahvasteliit Loomise ideega tuli välja Woodrow Wilson. Põhikiri panddi kirja Versailles'i rahulepinguga. Asutati seega 1919.a. Põhieesmärgid: · Rahu- ja julgeoleku tagamine · Majandus- ja kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel Kokku oli 32 asutajaliiget. Eesti võeti RL 1921.a. Kaks tähtsamat organit: Täiskogu ja Nõukogu
2) Määratleti Saksa armee lubatud suurus – 100000 meest. 3) Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee-sõjalaevu. 4) Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. 5) Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. 6) Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata. Trianoni rahuleping (1920) Trianoni rahuleping sõlmiti Ungariga 4. juunil 1920. aastal. Lepingu kohaselt pidi Ungari tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania). Ungari pindala enne I maailmasõda oli 325411 km2, pärast sõda aga 92962 km2. Elanike arv vastavalt 21 milj. ja 8 milj. Ungari armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväeteenistuse kohustus tühistati. Ungarit kohustati maksma reparatsioonimakse.
loodeti luua parem tööstus süsteem) 1936 vallitas Itaalia Etioopia Autoritaalsed riigid mujal euroopas Ungari · Miklos Horthy Portugal · Antonio Salazar Albaaaina 1924 · Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 · Aleksandar I Kreeka · Ioannis Metaxas Saksamaa (1919-1933 Weimari vabariik) (1933-1945 Kolmas Riik) Weimari vabariigi presidendid: 1. Friedrich Ebert 2. Paul von Hindenburg Weimari vabariigi aegsel saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revansi. Suur majanduskriisi mõju saksamaale 1. Suur tööpuudus (6 milj töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine (aastas 2-3 valitsust) Kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: · Punane või pruun katk NSDAP · Loodi 1919 · 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler
Jaapani sõjast ning 1905. aasta revolutsioonist nõrgestatud Venemaad taanduma. Kui võis oodata, et järgmisel korral ta ennast enam hirmutada ei lase. Oma osa järgnevates sündmustes mängis Türgi jätkuv nõrgenemine, mis õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Türgi-vastase liidu moodustamist toetas aktiivselt Venemaa, lootes seda tulevikus Austria-Ungari vastu pöörata. 1912. aastal kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaaria omandas nii ulatuslikud alad, et juba järgmisel aastal ründasid ta endised liitlased koos Türgi, Kreeka ja Rumeeniaga teda ennast ning võtsid bulgaarlastelt nende vastomandatud territooriumid taas ära. See võõrutas Bulgaariat Serbiast ja tema taga seisvast Venemaast ning lähendas Kolmiklidu riikidele. Balkanil ja Balkani ümber valitsevaid
Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine.
· Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Sõja ajend · Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia · Peagi 34 sõdivat riiki · Sõjad kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga
Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada
Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit
2. Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil · Venemaa Impeeriumist eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Kõigil viiel riigil tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik) · Austria-Ungari Austria, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia-Sloveenia riikidest) · Türgi kaotas valdused Lähis-Idas 3. Pariisi rahukonverents ja Versailles'i rahuleping Pariisi rahukonverents: · Eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks"
Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 Venemaa + Prantsusmaa | 1904 Prantsusmaa + Suurbritannia ANTANT | 1907 GB + RUS Rahvusvahelised kriisid Ameerika Hispaania sõda (1898) Inglise buuri sõda (1899-1902) Lõuna-Aafrikas. (buurid on kohalikud hollandi asunikud) Bokserite ülestõus Hiinas (1900); Riigipööre Hiinas (1911) Vene Jaapani sõda (1904-1905) Pidevad vastasseisud Balkanil Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks.
Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga · Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. 1908. Tehtud otsus liita enda riigile otsa Bosnia ja Hertsegoviina, viis Austria-Ungari teravasse vastasseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga · Oma osa järgnevates sündmustes mängis Türgi jätkuv nõrgenemine, mis õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. 1912.aastal kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. (ptk.5) Maailmasõja põhjused · Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa. 1. Alahinnati ohtu suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega
Euroopast rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse. 20nda sajandi alguses rännati välja peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopast. Töölisliikumine Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid. Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel. Maailmamajandus Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat. 1913a möödus Saksamaa Suurbritanniast tööstustoodangu kogumahu poolest, Prantsuse majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt. Suurriigid ja nende kolooniad 20 saj alguses peeti väikeriike igandeiks. 20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia,
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium
· Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Diktatuuride tekkepõhjused: · Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguste laienemine => uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust tulevased diktaatorid edukalt kasutasid. · Pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele. · Majanduslikud raskused: tulevase diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi
Imperialism riiklik poliitika, mille eesmärgiks oli juurde saada territooriume, kolooniaid ning saavutada teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll 19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871 Sovinism marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega) Suuremad emamaad kaardil: o Suurbritannia (UK või IM) ja tema kolooniad (nt. India, Egiptus, Malaisia) o Prantsusmaa (PM) ja tema kolooniad (nt. Prantsuse Põhja-Aafrika, prantsuse Lääna-Aafrika, Madagaskar, Prantsuse Indohiina) o Hispaania ja tema kolooniad (nt Sahara) o Saksamaa (SM) ja tema kolooniad (nt Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika) o 20. saj alguseks olid enamik Hispaania kolooniaid iseseisvad o Kolooniate hõivamiseks oli oluline laevastiku olemasolu
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused
Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3
annaabi.ee 
