!" # $$% & #'''()#*+', $$ - $$ . /. 0 0/0/0 0.0 Katseandmete tabel Seisulainete uurimine keelel. l = ......±........., d = ......±........., =......±......... Katse nr. m, g fgen, Hz fn, Hz v, m/s v, m s 1. 2. 3. 4. 5. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 l=0.900 m d 4.0 10 -4 m m g 9.818 s2 kg 7.8 10 3 m3 m1 0.729 kg m 2 1.151 kg m 3 1.454 kg m 4 1.593 kg Omavõnkesageduste arvutamine n mg fn ld 1. n = 1 1 m 1g f n1 47.47 Hz ld 1 m 2g f n2 59.65 Hz ld 1 m 3g f n3 67.05 Hz ld 1 m 4g f n4 70.18...
MEETERKEERME PROFIIL JA TOLERANTSID 7.1 Lähteülesanne: Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 7.2 Lähtevariant: M24×1,5−5H/4g 7.3 Lahenduskäik: Tähistuse lahti mõtestamine: P – keerme samm d – keerme nimimõõde α- keerme profiili nurk, meeterkeermel on α= 60° H – profiili teoreetiline kõrgus h – profiili töökõrgus P =1,5 H = 0,866P = 0,866×1,5 = 1,299 h = 0,541P = 0,541× 1,5 = 0,812 H/4 = 0,325; H/8 = 0,162 D2 = d2 =d – 2 + 0,701 = 24 – 1 + 0,026 = 23,026 D1 = d – 3 + 0,835 = 24 – 2 + 0,376 = 22,376 d3 = d – 3 + 0,546 = 24 – 2 + 0,160 = 22,160 d3 min = d3 – 2(0,1P) = 22,160– 2(0,1×1,5) = 21,860 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 +...
1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl vesinikkloriidhape soolhape kloriid H2SO3 väävlishape sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutsee...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvk...
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
KORDAMINE ANALGEETIKUMID/ANESTEETIKUMID 1. Analgeetikumide klassifikatsioon. Mittenarkootilised valuvaigistid: MSPVA, paratsetamool. Opioidsed valuvaigistid: Opioidiretseptoritesse toimivad ained. 2. Kuidas annavad NSAIDid analgeetilist, valuvaigistavat ja palavikku alandavat toimet? Nad pärsivad arahhidoonhappest ensüüm tsüklooksügenaasi (COX) kaudu prostaglandiinide (PG) produktsiooni. 3. Kuidas saaks NSAIDide/paratsetamooli poolt tekitatud kõrvaltoimeid vähendada? Manustada ravimit terapeutilistes annustes. Ravimeid ei tohiks tarbida koos alkoholiga. * Riskirühma kuuluvate patsientidele MSPVR kasutamist hoolikalt kaaluda – eelnev neerukahjustus, raske südamepuudulikkus, dehüdratsioon, üle 65.aastased (koksiibe ei või). * Suure kardiovaskulaarse riskiga haigetel eelistada paratsetamoooli analgeesiaks ja ibuprofeeni reumaatiliste haiguste raviks – teised ravimid mõjutavad hüübimist. * ASH kardioprotektiivses annuses kasutat...
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vas...
Kodused ülesanded: 1. Kui palju vett saab 70 m3 auru, mis on temperatuuril 180 o C ja rõhul 8,0 atm, kondenseerumisel? Lahendus: P = 8,0atm, T = (273+180) = 453K, V = 70m3 = 70000dm3. g 8 a tm * 7 0 0 0 0 d m 3 * 1 8 P *V *M m ol m (H 2 O ) = = = 271362g = 271 kg R *T 3 a tm * d m 0 ,0 8 2 *4 5 3 K m o l* K 2. Gaasisegu sisaldab 22% heeliumi, 18% vesinikku, 30% lämmastikku ja 30% argooni. Milline on segu koostis mahuprotsentides? ...
1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l, mulla Dm=1,2g/cm³ ja H8,2= 6mg ekv/100g. Lahendus: M(CaCO3)=100E=50; 250 l*0,35kg/l=87,5kg; 100 g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300 mg/100g=3g/kg; 3g--1kg ja x g-- 87,5kgx=(4*87,5)/1=350g; 350g-- 75% ja x g-- 100% x=(350*100)/75=467g. 3) Ammooniumnitraat maksab 2600kr/t. Kui palju maksab 1kg N selles väetises? Lahendus: Ammoonitraadis on 35% N. 1000kg=1t; 1000*0,35=...
Kristallid Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Füüsikalised omadused Esinemisvorm e. haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp Värvus tuleneb mineraalilt peegeldunud valgusvoo spektraalsest koostisest, mis sõltub mineraali koostisest Kriipsu värvus on mineraali pulbri värvus, mis võib erineda kristalli värvusest Läige on mineraalide omadus peegeldada valgust. Erinev läige sõltub peegeldunud valguse intensiivsusest · klaasiläige · teemantl...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Erich Kivi G1D ANDROID NUTITELEFON Kursusetöö Juhendaja: Katrin Vunk PÄRNU 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.ANDROID AJALUGU.............................................................................................. 4 2.ANDROIDI VERSIOONID....................................................................................... 5 3.TELEFONIDE KASUTAMINE MEIE KLASSI ÕPILASTE SEAS.....................................7 4.RAKENDUSED...................................................................................................... 9 5.NUTITELEFON JA EESTI...................................................................................... 10 KASUTATUD MATERJALID............
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 9.a MOBIILTELEFON Referaat Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2013 Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung,...
q = 65 Skinny Love Intro q = 65 Birdy C# m G#m C# m Freely # # # # 4g g g g oe A E A E & 4 oe ...
III Arvutused gaaside ja aurudega 1. Tühja anumasse, mille ruumala on 18,53 dm3, viidi O2. Gaasi rõhk anumas 13 oC juures oli 1,52 atm. Leida anumas oleva O2 mass. Lahendus: 13oC = (273+13) = 286K g 1 ,5 2 a tm * 1 8 ,5 3 d m 3 * 3 2 P *V *M m ol m (O 2 ) = = = 3 8 ,4 g R *T 3 a tm * d m 0 ,0 8 2 *2 8 6 K m o l* K 2. Antud on 5 liitrit kloori normaaltingimustel. Arvutada kloori maht ja mass -10 oC ja 870mmHg juures. Lahendus: Normaaltingimustel - P1=760mmHg, V1=5 L, T1=273K Antud tingimustel - P2=870mmHg, V2=?,...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoo...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TO11MK Liha- ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 ...
NEKTARIIN Referaat Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 2. NEKTARIINI KIRJELDUS.............................................................................................................4 3. NEKTARIINIDE KEEMILINE KOOSTIS.....................................................................................4 4. KASVUPIIRKOND JA KLIIMATINGIMUSED............................................................................5 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA..............................................................5 6. RETSEPTID.....................................................................................................................................6 7. PUUVILJADE TÄHTSUS MEIE TOIDULAUAL.........................................................................8 8. KOKKUVÕTE................................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember C VITAMIIN Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2009 SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDINFO 4 2. SAAMINE 4 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. 4 3. BIOFUNKTSIOONID 5 3.1. Vähi ravi 5-6 3. MANUSTAMINE 6 4.DEFITSIIDI SÜMPTOMID 6 KOKKUVÕTE 7 2 Sissejuhatus Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes, mikrogrammidest milligrammideni. Kuid neid on siiski vaja sest nad mõjutavad organismis toimuvaid protsesse ja tõstavad organismi kaitsevõimet. Juba kaua aega on C-vitamiini igapäevast tarvita...
Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeet...
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia,...
Kalkulatsioon Iseseisevtöö nr.1 2009 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Kanasalat sinihallitusjuustuga.......................................................................................................3 Kalkulatsioonitabel ,,Kanasalat sinihallitusjuustuga".................................................................4 Pikkpoiss majoneesi-juustukattega.............................................................................................5 Kalkulatsioonitabel ,,Pikkpoiss majoneesi-juustukattega".........................................................6 Õuna-ja porgandisupp pähklirulliga..................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotellimajandus HM31 Ave Rhede 3 PÄEVA MENÜÜ KOOSTAMINE Kodutöö menüü planeerimises Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1 3 päeva menüü..............................................................................................................................4 1.1 Lühike menüü.........................................................................................................................4 1.2 Pikk ...
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
B variant 1) Kirjeldage mikroorganismide külvamise tehnikaid. Millal on otstarbekas üht või teist kasutada? Joonkülvi kasutatakse põhiliselt tahketel agarsöötmetel kasvatatavate ja säilitatavate mikroorganismide kollektsioonide või töökultuuride uuendamiseks. Külvatakse enamasti katseklaasidesse valatud längagarile (kaldagarile), vahel ka Petri tassis olevale söötmele. Külvinõelaga kantakse kultuur agari pinnale (analoogiliselt joonkülviga kaldagarile) kas teatud sektorisse või üle kogu tassi pinna. Isoleeritud kolooniate saamiseks (N: puhaskultuuride eraldamisel) kasutatakse joonkülvi meetodi modifikatsiooni. Steriilse külviaasa või -nõelaga võetakse veidi külvimaterjali ja tõmmatakse sellega Petri tassi ühte serva mõned paralleeljooned (skeemil A). Külvinõel steriliseeritakse leegis ja läbi joonte A lõppude tõmmatakse ristjooned B. Külvinõel steriliseeritakse uuesti ja läbi joonte B tõmmatakse jooned C jne. Külvatava ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT3182 Keemiatehnika alused -- projekt SOOJUSVAHETUSSEADME EELPROJEKT Üliõpilane: Laura Freivald Juhendaja: Inna Kamenev Kood: 142642KATB Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa......................................................................................................................5 Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus..................................................................................5 Soojusvaheti skeem ja selle iseloomustus...............................................................................5 Soojusvaheti mate...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool Laboratoorse töö protokoll ATSETANILIID LÄHTUDES ANILIINIST Õppejõud: Marju Laasik Töö teostatud: 9., 10., 23.04.2013 Tallinn 2013 Sisukord 1.KIRJANDUSLIK OSA.............................................................................................. 3 1.1.Sissejuhatus.................................................................................................. 3 1.2.Reaktsioonid, mehhanismid..........................................................................5 1.2.1.Aniliini saamine....................................................................................... 5 1.2.2.Atsetaniliidi saamine............................................................................... 5 1.3.Kasutatavad ained ja meetodid.......
Keemia Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud Uurimistöö Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................2 1. KARBOKSÜÜLHAPPED.....................................................................................................................4 1.1. Etaanhape........................................................................................................................................5 2. SAHHARIIDID.....................................................................................................................................6 2.2. Fruktoos...............
''{ . ,t, 'i,, '.' ei'o1i" + "i/'(;t'i : { -'niL^l t '/t J W '' tt tt '/ trf, a !Yl s oOJ'h'/ UU 6 ba , b88C-'y 9Y J-' co sh'y ./ L ( (^v L D c aqL'y )t I ...
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid C...
1. FRITEERITUD MAKRAPULGAD SALSAGA Bruto Neto 1. Lõika makrapulgad kolmeks tükiks. makrapulgad 100g 100g 2. Valmista taigen mineraalveest, soolast ja nisujahust Taigen ning lõpuks lisa vahustatud munavalged. nisujahu 60g 60g 3. Kasta krabipulgad taignasse ja prae rohkes õlis. mineraalvesi 60ml 60ml 4. Kastmeks pese ja puhasta küüslauk, paprikad ja sibul. munavalge 1tk 30g 5. Haki paprika ja sibul peeneks ning kuumuta neid õlis. Praadimiseks 6. Lisa ka küüslauk ja maisiterad. õli 300ml 300ml Kaste 7. Seejärel lisa tomatipüree ja vesi ning maitsesta kaste tomatipüree 40g 40g tabasco, veiniäädika ja teiste maitseainetega. roheline paprika 19g 15g 8. Lase kaste keema ja ...
Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat IT alused Referaat Juhendaja/õppejõud: Mati Kirikal Üliõpilane Denis Jakobson 183441 VDLR Üliõpilase meiliaadress Jakobson.denis@gmail. com Õppekava nimetus VAY0800-IT alused Tallinn 2018 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Pooljuhtmäluseadmed......................................................................................................6 1.1Mäluseadmete jaotus................................................................................................6 1.2Põhimälu RAM..........
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti p...
Autondus Eestis Kristjan Teearu · Kui motoriseeritud jalgratast oli Eestis raha eest näidatud 1895-1900, siis arvatavasti 1901 tekkis Tallinna ka esimene 3-rattaline mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister Uljajev. Esimese neljarattalise mootortõlla omanikuks Eestis sai tsaari sõjaväe ohvitser Feodor...
Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 30 ºC. Õhu liikumiskiirus ...
TRÜKITEHNOLOOGIA 2. KURSUS PIRET VALK EKA 2015 REAKTIIVVÄRVID Reaktiivvärve kasutatakse põhiliselt tsellulooskiude trükkides. Edasi arendatuna on nad aga tähtis värvirühm ka proteiinkiudude värvimisel ja trükkimisel. Sünteeskiududest polüamiid käitub värvimisel sarnaneselt villaga ning on samuti reaktiivvärvidega trükitav. Esimese reaktiivvärvina tuli 1956.a. turule Inglise ICI tehase Procion-värv, 1960-ndail muutusid reaktiivvärvid kangatrükis tavaliseks. Neil olid rõivakangaste trükiks olulised omadused: hea vastupidavus, eriti pesu- ja hõõrdumiskindlus. Ka reaktiivvärvide puhtad toonid, sobivus paljudele materjalidele ja mitmeks otstarbeks, kiirendasid nende kasutuselevõtmist tööstuses. Pigmentvärvidest erinevad reaktiivvärvid olemuslikult. Neil on teistsugune kinnituspõhimõte: reaktiivvärvis on eriline aktiivne ...
LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks...
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** ...
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** ...
Üldfarmakoloogia 1. Mis on ravim (WHO definitsioon)? Milleks ravim lähtuvalt definitsioonist mõeldud on? Iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks. 2. Mis on ravimi kõrvaltoime (WHO definitsioon)? Milliste annuste manustamisel räägime ravimi kõrvaltoimest? Kahjulik ning soovimatu reaktsioon ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. 3. Millest ravim koosneb? Toimeaine - teaduslike meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks ravimi mõiste seletuses nimetatud eesmärkidel Abiaine - ravimi iga koostisaine, mis pole toimeain...
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post...
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekand...
#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx-
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
Norman Aas Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selli...
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbim...
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrru...
c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrru...
annaabi.ee 
