Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Harjutustund 2 vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui protsessi saagis 87?
  • Milline on rõhk balloonis pärast vesiniku põlemist?

Kodused ülesanded: 
 
1.  Kui  palju  vett  saab  70  m3  auru,  mis  on  temperatuuril  180  oC  ja  rõhul  8,0  atm, 
kondenseerumisel? 
 
Lahendus: 
 
P = 8,0atm, T = (273+180) = 453K, V = 70m3 = 70000dm3. 
g
8 a tm * 7 0 0 0 0 d m 3 * 1 8
P * V * M
m o l
m ( H O )  =
=  
=  2 7 1 3 6 2 g  =  2 7 1  k g
2
R * T
a tm * d m 3
0 ,0 8 2
* 4 5 3 K
m o l* K
 
 
 
2. Gaasisegu sisaldab 22% heeliumi, 18% vesinikku, 30% lämmastikku ja 30% argooni. Milline 
on segu koostis mahuprotsentides? 
 
Lahendus: 
Võtame 100g  segu, siis m(He) = 22g, m(H2) = 18g, m(N2) = 30g, m(Ar) = 30g. 
n(He) = 22g/4g/mol = 5,50mol 
 
V(He) = 5,50mol*22,4L/mol = 123,2L 
n(H2) = 18g/2g/mol = 9,00mol 
 
V(H2) = 9,00mol*22,4L/mol = 201,6L 
n(N2) = 30g/28g/mol = 1,07mol 
 
V(N2) = 1,07mol*22,4L/mol = 23,97L 
n(Ar) = 30g/40g/mol = 0,75mol 
 
V(Ar) = 0,75mol*22,4L/mol = 16,8L 
Segu üldruumala = 123,2L + 201,6L + 23,97L + 16,8L = 365,57L 
%(He)V = (123,2L/365,57L)*100% = 33,7% 
%(H2)V = (201,6L/365,57L)*100% = 55,1% 
%(N2)V = (23,97L/365,57L)*100% = 6,6% 
%(Ar)V = (16,8L/365,57L)*100% = 4,6% 
 
 
 
 
 

3.  Mitu  liitrit  SO2  temperatuuril  35  oC  ja  rõhul  110,5  kPa  on  vaja  25  kg  65%-lise  H2SO4 
saamiseks, kui protsessi saagis 87%? 
 
Lahendus: 
SO2 → H2SO4 
m(H2SO4) = 25000g*0,65 = 16520g 
n(H2SO4) = 16520g/98g/mol = 165,8mol 
n(SO2) saagise  87% arvestades= 165,8mol*100%/87% = 190,6mol 
 
P = 110500Pa, T=(35+273) = 308K, n=190,6mol, R=8,314Pa*m3*K-1*mol-1: 
P a * m 3
1 9 0 ,6 m o l* 8 ,3 1 4
* 3 0 8 K
n * R * T
m o l* K
V (S O ) =
=  
=  4 ,4 1 7  m 3  =  4 4 1 7  L
2
P
1 1 0 5 0 0  P a
 
 
 
 
4. Kinnises  reaktoris  mahuga 75 dm3 oli 0 oC ja 1,0 atm rõhu juures 30 l vesinikku, 15 l hapniku 
ja 30 l lämmastikku. Milline on rõhk balloonis pärast vesiniku põlemist? 
 
Lahendus: 
Vesinik põleb järgmise reaktsiooni järgi: 
2H2 + O2 → 2H2O 
n(H2) = 30L/22,4L/mol = 1,34mol 
n(O2) = 15L/22,4L/mol = 0,67mol 
m(H2O) = 1,34mol*18g=24,12g=24,12cm3, 24,12cm3 on 0,032% reaktori mahust (75dm3), seega 
tekkinud vee ruumalaga võib mitte arvestada. 
Vesinik ja hapnik reageerivad ära, reaktoris jääb 30L lämmastikku. 
n(N2) = 30L/22,4L/mol = 1,34mol 
 
 

V=75 dm3, T=273K, n=1,34mol, R=0,082atm*dm3*K-1*mol-1: 
a tm * d m 3
1 ,3 4 m o l* 0 ,0 8 2
* 2 7 3 K
n * R * T
m o l* K
 
P (N ) =
=  
=  0 ,4 0  a tm
2
V
7 5  m 3
 
 
5.  Kui  suur  on  gaaside  maht  temperatuuril  50  oC  ja  rõhul  115,5  kPa,  mis  tekivad  36  kg  vee 
elektrolüütilisel lagunemisel? 
 
Lahendus: 
Vesi laguneb järgmise reaktsioonivõrrandi järgi: 
n(H2O) = 36000g/18g/mol = 2000mol 
n(H2+O2) = 2000mol + 1000mol = 3000mol 
 
P = 115500Pa, T=(50+273) = 323K, n=3000mol, R=8,314Pa*m3*K-1*mol-1: 
P a * m 3
3 0 0 0 m o l* 8 ,3 1 4
* 3 2 3 K
n * R * T
m o l* K
+ O ) =
=  
=  6 9 ,7 5  m 3
V (H 2
2
P
1 1 5 5 0 0  P a
 
 
 
 

Harjutustund 2-vastused #1 Harjutustund 2-vastused #2 Harjutustund 2-vastused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 224 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suduk Õppematerjali autor
Suur abimees harjutustunni KT tegemiseks.

Sarnased õppematerjalid

III Arvutused gaaside ja aurudega
5
pdf

III Arvutused gaaside ja aurudega

III Arvutused gaaside ja aurudega 1. Tühja anumasse, mille ruumala on 18,53 dm3, viidi O2. Gaasi rõhk anumas 13 oC juures oli 1,52 atm. Leida anumas oleva O2 mass. Lahendus: 13oC = (273+13) = 286K g 1 ,5 2 a tm * 1 8 ,5 3 d m 3 * 3 2 P *V *M m ol m (O 2 ) = = = 3 8 ,4 g R *T 3 a tm * d m 0 ,0 8 2 *2 8 6 K m o l* K 2. Antud on 5 liitrit kloori normaaltingimustel. Arvutada kloori maht ja mass -10 oC ja 870mmHg juures. Lahendus: Normaaltingimustel - P1=760mmHg, V1=5 L, T1=273K Antud tingimustel - P2=870mmHg, V2=?, T2=(-10+273)=263K

Keemia ja materjaliõpetus
Kontrolltöö II Üldloodusteadus
10
doc

Kontrolltöö II Üldloodusteadus

Kontrolltöö II Üldloodusteadus 1. Üks mikroliiter on 109 m3, 100 mm3, 1021 Å3 2. Kui suur on 18*1017 molekuli sisaldava metanooli tilga mass? N(CH3OH)= 18*1017 M(CH3OH)=12*1+1*4+16*1= 32g/mol NA=6,02*1023 mol-1 m 18 *1017 * 32 g / mol n= m(CH 3OH ) = = 9,6 * 10 -5 g M 6,02 * 10 23 mol -1 N n= NA m N Vastus: Metanooli tilga mass on 9,6*10-5 grammi = M NA N *M m= NA Mitu liitrit on normaaltingimustel 6x1022 molekuli gaasilist lämmastikku? N(N2)=6*1022 NA=6,02*1023 mol-1 N 6 *10 22 * 22,4dm 3 / mol n= V = = 2,23dm 3

Üldloodusteadus
Keemia Praktikumi KT vastused
11
doc

Keemia Praktikumi KT vastused

Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus ­ on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ­ ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused ­ Boyle´i seadus ­ Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu

Keemia alused
Praktikumi KT vastused
11
doc

Praktikumi KT vastused

Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus ­ on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ­ ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused ­ Boyle´i seadus ­ Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu

Keemia alused ii
MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED
18
pdf

MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr

Füüsika
Keemia materjaliõpetus ja- vene keeles-
7
doc

Keemia materjaliõpetus ja ( vene keeles )

- 1. - , () . . - , (, ) - , ; ­ , . ­ , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH ­ () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . ­ , . - , ­ 1 . . =M

Keemia ja materjaliõpetus
MOLFYSS
18
pdf

MOLFYSS

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr

Kategoriseerimata
Ideaalgaaside seadused
18
docx

Ideaalgaaside seadused

Laboratoorne töö 1 Ideaalgaaside seadused Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis standardtingimustel Vm

Keemia alused




Meedia

Kommentaarid (2)

noncapisco profiilipilt
noncapisco: kodused ülesanded lahendatud kõik;)
12:14 06-01-2013
Taivotar profiilipilt
Taivotar: väga ok
00:38 06-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun