Toiduks võib redist tarvitada nii värskelt kui ka küpsetatult. Noori pehmeid lehti võib tarvitada toiduks nagu spinatit - rediselehed sobivad salatiks, supile või keedetud kartuli juurde. Redis säilib kauem, kui lehed eemaldada. Pesemata redis säilib avaustega kilekotis külmikus ühe nädala. Kõige rohkem tuntakse loomulikult punase koorega rediseid, vähem on levinud valge, lilla, mustja või kollase värvusega redisesordid. Vaatamata kooreosa värvusele, on redise sisu valge ja mahlakas. Redise söödav osa sisaldabki kõige rohkem vett, 90-94%. Süsivesikuid on redistes keskmiselt 4%, valke tavaliselt 1,2%, kiudaineid protsendi piires. Mikrotoitainetest tuleb märkida redise vitamiine ja mineraalaineid. Tõsi üksikutest vitamiinidest rääkides on selles taimes rohkelt vaid askorbiinhapet, teiste vitamiinide sisalduselt redis millegi erilisega ei üllata. Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust
(tärkliseline) vähemalt Kapsas Kurk Peet Värske kapsas Kaalikas 2 köögivilja Porgand Tomat Hiinakapsas Kurk Redis Pakutava pearoa Kanakaste riisi ja Kotletid tatrapudru ja Hakklihakste pasta ja Ahjulõhe keedukartuli ja Pilaff kaalika-redise nimetus magushapu kapsa- tomati-kurgi salatiga hiinakapsa-peedisalatiga värske kapsa-kurgi salatiga porgandi salatiga salatiga Pakutava magustoidu Kohupiima-kamavaht Leivakreem Rosinakisell Maasika-mannavaht Küpsisetort nimetus pohladega vahukoorega kohupiimavormiga piimaga
AS Välik Härra Paul Tamm AS Meie Aed AS Meie Aed AS Välik 02.03.2012 nr. 54 Heeringa 17 80099 Pärnu Koostöö võimaluse ja kauba pakkumine Härra Paul Tamm Meie aktsiaselts tegeleb aiandusega: aiasaaduste kasvatamisega ja turustamisega. Sellest lähtuvalt saame Teile pakkuda porgandi-, kõrvitsa-, redise- ja peediseemneid, värskeid kurke ja tomateid, sügisperioodil õunu ja ploome. Hea kvaliteedi tagame. Soovi korral transport meilt. Kui teie firma on huvitatud tarnetest ja vastava lepingu sõlmimisest, siis palume võtta meiega ühendust. Lugupidamisega Leo Kaan Leo Kaan Direktor Lisa(d): 1 lehel 1 eksemplaris Koopia(d) müügiosakond Karel Varik [email protected]
Makaronid kastmega KOLMAPÄEV Hommikusöök: Vahepala: Pudru Pirn, õun ja banaan 1 klaas petti maitsestamata jogurtiga 1 pirn Lõunasöök: Õhtusöök: Kerge rosolje Köögiviljavorm 1terakukkel Kurgi ja tomati salat 1 klaas puuvilja mahla NELJAPÄEV Hommikusöök: Vahepala: Singi-ananassiröstsai Redise salat 1 klaas keefirit 1 riisileib 1kiivi Lõunasöök: Õhtusöök: Kodujuustu-kanakaste 2-3 keedetud kartulit 2-3 värskelt keedetud kartulit Hakklihakaste REEDE Hommikusöök: Vahepala: Tomati-munaroog Pudru marjadega 1 viil leiba 1 klaas piima 1 virsik Lõunasöök: Õhtusöök: Kohupiima pannkoogid Mahlane kanasaslõkk 1 õun Kartulipudru murulauguga
7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a). Naeriga kõrvuti kasvas must rõigas, mis on redise eellane. Porgand ja peet oli eestlastele pigem vähe oluline toit kuuludes rohkem sakste toidulauale. (sõna "porgand" on pärit lätikeelest). Peterselli, sellerit ja tilli kasvatati väga vähe kuna seemet on lühikese suve tõttu väga keeruline saada. Sibul ja küüslauk- kasvatati suhteliselt vähe ja keskuseks sai Peipsi äärne ala Peipsi venelaste tõttu.
päristuumne päristuumne eeltuumne tsentraalvakuool lipiidivakuool puudub Sarnasused: ümbritsetud rakukesta ja membraaniga; sisaldavad tsütoplasmat, ribosoomid. Taime- ja seenerakk sisaldavad Golgi kompeks, mitokonder, lüsosoom, tuum, tsütoplasmavõrgustik, vakuool 3. Plastiidide üleminekud, nende ülesanded Kromoplast > kloroplast mullast väljaulatuv porgandi juur kromoplast > leukoplast valged laigud redise juurel kloroplast > kromoplast tomati vilja küpsemine kloroplast > leukoplast idandid pimedas leukoplast > kromoplast maasika vilja küpsemine leukoplast > kloroplast mullast väljaulatuv kartulimugul 4. Seente osa looduses, kahjulikkus, seenhaigused, kasutusvõimalused Looduses * lagundajad (taimsete jäänuste lagundajad, tselluloos ja ligniin) * toiduks loomsetele organismidele * aitavad teistel eluprotsessidega toime tulla Kahjulikkus * haiguste tekitamine
C,-B ja E rühma vitamiine ja mineraalaineid. 6.Anna soovitusi porgandi kulinaarseks kasutamiseks? Porgandi toorsalat,porgandi mahl,paja-ja pastaroogades. 7.Millise kujuga võib olla söögipeet? Ümar, lapik-ümar või piklik 8.Miks soovitatake just eriti kevadel kaalikat süüa? Kuna see aitab kevadväisimusest üle saada. 9.Võrdle naerist ja kaalikat? Omadustelt on nad sarnased.Naeris on madalama toiteväärtusega,kuid mahlasem ja pehmema maitsega. 10.Redise kulinaarne kasutamine? Kasutatakse värskelt eelroaks,võileibade katteks ja lisatakse salatitesse. 11.Rõika kulinaarne kasutamine? Kasutatakse värskelt nii viiludeks lõigatult kui ka riivitult võileibadel, salatites, toortoitudes ja liharoogade juures. 12.Millised on selleriliigid? Leht,-vars ja juurseller. 13.Milline näeb välja pastinaak? On kollakasvalge piklikümar või koonuskujulise juurega. 14.Millise värvusega võivad olla söögisibulad?
Sisu mõlematel on valge või kollane. Naeris on natuke väiksema toiteväärtusega, aga on mahlakam ja pehmem. 11. Mis on õlikaalikas? Õlikaalikas ehk raps 12. Mis on õlinaeris? Õlinaeris ehk rüps 13. Nimeta varajasi köögivilju. Söögipeet, kaalikas, varajane porgand, suuremad tippsibulad, peakapsas, suhkrumais. 14. Millise maitse annavad glükosiidid redisele? Glükoosid annavad redisele kibeda maitse. 15. Millest on tingitud redise eriline lõhn? Eteerlikutest õlidest redise sees. 4 16. Millise kujuga võivad olla redised? Põhilised ümarad või silindrikujuga. 17. Millist värvi rediseid oled näinud? Punast või valget. 18. Mille poolest erineb (kuju, maitse jm) valge redist punasest? Valge redis on porgandi kujuga (koonusekujuline) ja suurem punasest, punane on väike ja tavaliselt ümar. Punane on kibem, aga ka mahlakam. 19
salatitesse,suppidesse ja hautistesse. LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Põld-võõrkapsas e rukola Meenutab redise lehti Roheline Sobib riisi- ja pastaroogadesse,munatoitude kõrvale,suppidesse,salatitesse . Vürtsbasiilik 15-20cm
ajal kui kandilisi toite serveeritakse ümmargustel taldrikutel. Jaapanlaste kujutlusvõime ei piirdu ainult täisnurksete, ristkülikukujuliste ja ümmarguste nõudega, nõud võivad olla ka kuusnurksed, poolringikujulised, lehvikukujulised, meenutada puulehte või teokarpe. Sama tähtsad kui on lauanõud, on ka toidu garneerimine. Hoolega paigutatud kinome lehed, pisike shiso lillede oksake, erepunane kera riivitud valge redise ja punase paprika seguga moodustavad kõik toidu lahutamatu osa. Rõhutada tuleb jaapani toiduvalmistamise ja serveerimise ilu: toiduained ning lauanõud valitakse ja koostataks sellistest värvides, seatakse nii harmooniliselt ja hoolikalt, et kaetud laud on lausa kunstilooming. Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse ainult vähe aega. Valmis
Võib aga kasutada ka teistsuguseid külviskeeme, sest porgandi saagikus oleneb mitte niivõrd külviskeemist, kuivõrd taimede arvust pinnaühikul. Optimaalseks loetakse umbes 100 taime 1 m² kohta. Seemet kulub käsitsi külvi korral u. 0,5 g/m² . Seemet külvatakse 1 - 2 cm sügavusele. Et reavahesid saaks hakata kobestama ja umbrohtu hävitama juba enne porgandi tärkamist, on väga kasulik segada ridade tähistamiseks porgandi seemne hulka vähesel määral (5 - 10%) kiirestitärkavaid redise, salati või spinati seemneid. Ülivarajase saagi saamiseks tasub porgandit kasvatada ka kilekatete ja katteloori all. Selleks tuleb seeme kevadel külvata juba sügisel korralikult haritud ja tasandatud maale siis, kui muld on vaid paari sentimeetri sügavuselt sulanud, ja katta külv lauskilega. Parem, kui kile on perforeeritud (mulgustatud), kuid edukalt võib kasutada ka perforeerimata kilet. Kilekangas
taldrikul, samal ajal kui kandilisi toite serveeritakse ümmargustel taldrikutel. Jaapanlaste kujutlusvõime ei piirdu ainult täisnurksete, ristkülikukujuliste ja ümmarguste nõudega, nõud võivad olla ka kuusnurksed, poolringikujulised, lehvikukujulised, meenutada puulehte või teokarpe. Sama tähtsad kui on lauanõud, on ka toidu garneerimine. Hoolega paigutatud kinome lehed, pisike shiso lillede oksake, erepunane kera riivitud valge redise ja punase paprika seguga moodustavad kõik toidu lahutamatu osa. Rõhutada tuleb jaapani toiduvalmistamise ja serveerimise ilu: toiduained ning lauanõud valitakse ja koostataks sellistest värvides, seatakse nii harmooniliselt ja hoolikalt, et kaetud laud on lausa kunstilooming. Juba toiduainete ettevalmistamisel mõeldakse laua ilule: tükeldatakse äärmiselt ühtlaselt, ettevalmistatud toiduained hoitakse ainult vähe aega
magneesiumiga. Samuti võib see esineda ka nitraatide ja nitritiga. (Katan 2009) 7. Nitraatidest hoidumine Enne tarbimist on puu- ja köögivilju soovitatav hoolikalt pesta ja koorida. Kapsajuurikasse koguneb enam nitraate kui lehtedesse. See näitab, et kapsajuurikat pole soovitatav süüa, samuti tuleb nitraatide sisalduse vähendamiseks kurgid (eriti varajased lavakurgid) ära koorida. Katsed on tõestanud, et mõned kartulisordid koguvad vähem nitraate kui teised. Kurgi ja redise pealmised kihid sisaldavad 2-3 korda rohkem nitraate kui sisemised kihid, porgandil seevastu sisaldab südamik kõige enam nitraati. (Elias 2012) Ei tohiks süüa maanteede ääres kasvanud marju ja teisi metsasaadusi. Uuringud on näidanud, et pesemine, koorimine ja kuumtöötlemine või nende meetodite ühendamine vähendab teatud saasteainete sisaldust puu- ja köögiviljades. Aitab ka mitmekülgne toitumine, mis aitab vältida mõne aine suures koguses organismi sattumist. (Radin 2014)
idaneda: oktoobri lõpus-novembri keskpaigas. Talve alla külvi korral peab külvinorm olema 20-30% suurem, porgandil umbes 6-8 g/m2-le, redisel 20-30 g/m2, salatil ja pastinaagil 5-9 g/m2, tillil 40-70 g/m2, spinatil 60-80 g/m2, sibulaseemnel 10-15 g/m2, petersellil 10-12 g/m2. Enne külvi aetakse sisse vagu sügavusega 4-7 sm, seeme külvatakse 1,5-2,5 sm sügavusele. Porgandi ja pastinaagi seemnetele soovitatakse juurde lisada salati või redise seemneid, et varakevadel mulla töötlemisel ei vigastataks taimeridu kuna need kultuurid tärkavad hiljem kui salat ja redis. Mullapind multsitakse turbaga et ära hoida mullakooriku teket ja kaetakse kattematerjaliga. KUI VARAKEVADEL KÜLVID KATTA KILEGA VÕIB SAADA ÜLIVARAST SAAKI. Selle juures nagu ka kevadise külvi korral on tähtis kõrge agrotehnika - kobestamine, väetamine ja võitlus umbrohuga. Porgandi seemned tärkavad aeglaselt, mida pikem protsess, seda kiiremini
7 Dog Grass Orashein +22.6 Dandelion Võilill +22.7 Kamut Grass Kamutioras +27.6 Barley Grass Odraoras +28.1 Soy Sprouts Sojauba, idandatud +29.5 Sprouted Radish Seeds Redise seemned, idandatud +28.4 Sprouted Chia Seeds Idandatud Chia seemned +28.5 Alfalfa Grass Lutsernioras +29.3 Cucumber, Fresh Kurk, värske +31.5 Wheat Grass Nisuoras +33.8 14 Juurviljad
1569. aastal on märgitud Muhu vakuraamatus kapsast ka andamina. (1) Kaalika kasvatamise kohta Eesti alal kirjalikud andmed peaaegu puuduvad. 1514. aastal on Väo küla heinalistele ostetud toidumoona hulgas ka kolredyk, mille baltisaksa ajaloolane Paul Johansen tõlkis kaalikaks. Teiste köögiviljade kasvatamisest on samuti vaid üksikuid teateid. 16. sajandi keskpaiku varustas kaupmees Helmich Ficke Tallinna piiskopi Porkuni ja Kiviloo mõisat kaalika-, porgandi-, redise- ja sibulaseemnetega. 1592. aasta revisjoni andmeil kasvatati Tartu ökonoomika mõisates porgandit, kurki, peterselli ja pastinaaki. (1) 2.4 Maitseained Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias. Idamaised vürtsid olid kallid, nii pidi enamik inimesi leppima kohalike maitsetaimedega, mida tarvitati suvel värskena ja talvel kuivatatult. Kirjalike allikate ja arheoloogia andmetel kasvatati keskaja Liivimaal peterselli,
sulglehekestest koosnev roheline, valged õied lehekodarik roheline, valged õied Lehtdekoratiivne dekoratiivsed on hariliku päevalille õisi meenutavad roheline kollaste õitega kollased õied roheline, õied kollase südamikuga lillad, roosakad või valged dekoratiivsuseks õied roheline lehtdekoratiivne lehed rohelised, redise koorevärvus punakasroosa, vähem levinud valge, lilla, mustja Väikesed lehed või valge värvusega moodustavad kompaktse redisesordid leheroseti tumeroheline, kollaste õrn lehestik, kohevad kroonlehetedega õied õisikud suured õienupud, lehed ja hallikasrohelised lehed, õied on taime helesinised õied dekoratiivsuseks tumeroheline, õied valged kuni kollakasvalkjad, viljad taime teeb dekoratiivseks
Näiteks ei lahkne tütarkromatiidid mitoosi käigus ning selle tulemusena moodustuvad tetraploidsed rakud. Kui selliseid rakke sisaldavast koest kasvatada uus taim, ongi see tetraploidne. Kromosoomide kahekordistumine võib aset leida ka meioosis, kui ükskõik kummas meiootilises jagunemises kromosoomid ei lahkne ning moodustuvad diploidsed gameedid. Katsed luua uusi polüploide laboritingimustes 1920-ndatel aastatel üritas vene teadlane Karpechenko luua redise ja kapsa hübriidi. Tal õnnestuski saada viljakad hübriidid, kuid kahjuks realiseerus erinevalt oodatule (taimedel on redise juur ja kapsa lehed) hoopis vastupidine variant, mis oli täiesti söödamatu. Katseliselt indutseeritakse polüploidide teket sageli mitoosikäävi mürkidega, näiteks kolhitsiiniga. 26 Koe-spetsiifiline polüploidsus ja polüteenia
3. väli: peet, porgand, kartul**, redis, kaalikas, till 4. väli: haljasväetis, järelkutuurid ** Ära külva kartulit sinna kus on eelnevalt olnud tomat! Head naabrid: porgand sibulaga; küüslauk kurgi, salati ja tomatiga; piparrohi aedoaga; till kurgiga; kapsas selleri, tomati ja oaga Halvad naabrid: hernes oa, tomati ja porruga; peasalat selleri ja punapeediga; sibul oa ja kapsaga; seller kartuli ja maisiga; kurgid tomati, redise ja kartuliga www. biozac.de/biozac/biogart/mischkultur.htm Kas on allelopaatiline mõju või siis liiga erinevad kasvutingimused! Väikeaedades on sobiv kasutada vahekultuure. Hilise peakapsa reavahedes varast ja nuikapsast. Kurgi ridade vahel salatit. Porgandi reavahedes kapsast. Porgand ja till tegelikult omavahel ei sobi kuid samas parandab till porgandi idanevust ja maitset. Sibula ja salati vahel on samuti allelopaatiline mõju, kuid teatud tingimustes võivad nad olla
Imetajatel on avastatud triploidseid ja tetraploidseid sügoote, kuid need elavad ainult embrüonaalse staadiumi keskpaigani. Spontaansed (iseeneslikud) abordid imetajatel on mõnikord tingitud loodete tri- või tetraploidsusest. Alloploidsed (amfiploidsed) isendid tekivad kahe liigi hübridiseerimisel. Tavaliselt moodustuvad nii allotetraploidid, kellel on kummastki liigist kaks genoomi. G. Karpetsenko (1928) sai uue liigi redise ja kapsa hübridiseerimisest. Kummalgi liigil on 18 kromosoomi (2n). Uuel liigil oli 9 kromosoomi kummastki liigist, kuid see oli sigimatu, sest erinevate liikide kromosoomid ei konjugeeru (pole homoloogseid osi). Aneuploidsus Üldreeglina lahknevad diploidse isendi homoloogsete kromosoomide paarid meioosis, mille tagajärjel moodustuvad haploidsed gameedid. Siiski esineb ka erandeid, kus mõned homoloogsed kromosoomid ei lahkne sugurakkude moodustumisel ja tekivad sugurakud
Näiteks ei lahkne tütarkromatiidid mitoosi käigus ning selle tulemusena moodustuvad tetraploidsed rakud. Kui selliseid rakke sisaldavast koest kasvatada uus taim, ongi see tetraploidne. Kromosoomide kahekordistumine võib aset leida ka meioosis, kui ükskõik kummas meiootilises jagunemises kromosoomid ei lahkne ning moodustuvad diploidsed gameedid. Katsed luua uusi polüploide laboritingimustes 1920-ndatel aastatel üritas vene teadlane Karpechenko luua redise ja kapsa hübriidi. Tal õnnestuski saada viljakad hübriidid, kuid kahjuks realiseerus erinevalt oodatule (taimedel on redise juur ja kapsa lehed) hoopis vastupidine variant, mis oli täiesti söödamatu. Katseliselt indutseeritakse polüploidide teket sageli mitoosikäävi mürkidega, näiteks kolhitsiiniga. Koe-spetsiifiline polüploidsus ja polüteenia Mõnede organismide puhul muutuvad mõned koed arengu käigus polüploidseteks, kusjuures ülejäänud jäävad diploidseteks
Näiteks ei lahkne tütarkromatiidid mitoosi käigus ning selle tulemusena moodustuvad tetraploidsed rakud. Kui selliseid rakke sisaldavast koest kasvatada uus taim, ongi see tetraploidne. Kromosoomide kahekordistumine võib aset leida ka meioosis, kui ükskõik kummas meiootilises jagunemises kromosoomid ei lahkne ning moodustuvad diploidsed gameedid. Katsed luua uusi polüploide laboritingimustes 1920-ndatel aastatel üritas vene teadlane Karpechenko luua redise ja kapsa hübriidi. Tal õnnestuski saada viljakad hübriidid, kuid kahjuks realiseerus erinevalt oodatule (taimedel on redise juur ja kapsa lehed) hoopis vastupidine variant, mis oli täiesti söödamatu. Katseliselt indutseeritakse polüploidide teket sageli mitoosikäävi mürkidega, näiteks kolhitsiiniga. Koe-spetsiifiline polüploidsus ja polüteenia Mõnede organismide puhul muutuvad mõned koed arengu käigus polüploidseteks, kusjuures ülejäänud jäävad diploidseteks
Eesti meedial oli poliitilist iseseisvust kergem saavutada kui Ida- ja Kesk-Euroopa riikides. Kommunistlik ideoloogia oli Baltimaade rahvastele sama vastumeelne ja valelik kui okupatsioon tervikuna. Kommunistlikku ideoloogiat tegi okupeerinud võim, püüdes samal ajal rahva mälu kustutada. Korduvad repressioonid, kultuuriväärtuste, autorite, muusikute, ajakirjanike ja teadlaste hävitamine kõnelesid rohkem kommunismist kui mõni loosung või doktriin. Tekkis nn redise-fenomen pealt punane, seest inimlik, tavainimesele kaasatundev, samas ideoloogiliselt heaks kiidetud vorm. Nõukogude-aegseid ajakirjanikke võiks jaotada nelja rühma: 1. Küünilised konformistid tegid nalja ametliku ideoloogia üle, tegutsesid põhimõttel, mida halvem, seda parem, nautides süsteemi narrust ja absurdi. Vabanemise järel on neil raske, kuna nad ei ole harjunud siiruse ja usaldusega, nad jätkavad absurdi jälgimist uue võimu tegudes, demonstreerides oma sõltumatust
annaabi.ee 
