Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "3. loengu konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hormoon, luud, eluaasta, alatalitlus, kaltsitriool, kasvuhormoon, faktorid, kehaehitusin, suguküpsus, produktsioon, pärilikkus, toruluud, kolju, kaltsitriooli, lähteaine, eluaastal, lapseeas, sulgub, hiidkasv, lihastik, puberteedi, luid, abaluu, lühikesed, lülid, jalaluud, oimuluu, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, östrogeen, testosteroonLuud luud koosnevad luukoest luukude sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% teisi orgaanilisi aineid, 22% anorgaanilisi aineid(kõige rohkem kaltsiumisoolasid) lastel on anorgaanilisi aineid rohkem ning sellepärast on luud elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks ka selle tõttu et nad hõrenevad ja kaltsiumi soolade sisaldus väheneb. Luude hõrenemist nimetatakse osteoproo( kui on vähenenud vähemalt veerandi võrra). Esineb rohkem menopausiga naistel. Selle põhjuseks on naissuguhormoonide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteoklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon. Kui neid on normaalselt siis nad piirvad osteoklastide teket.
Naistel allasuruja naissuguhormoonid. Pärast menopausi, kui naissuguhormonide kogus väheneb ja kaob, hakkab pihta luude hõrenemine. Luude paksenemine toimub luuümbriserakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoes on vett u 16%, rasva, teisi 12%, anorgaanilisi aineid 22%. Koljuluud on omavahel seotud õmbluste kaudu. Koljus on 2 piirkonda, mis jäävad avatuks esimestel elukuudel. Neid kutsutakse kuklalõge ehk väikelõge (sulgub 2-3 elukuul) ja eesmine lõge ehk suur luge (sulgeb 2 eluaasta alguses). Nende sulgumist kontrollitakse (perearst, lastearst, õde). Kui ei ole sulgunud, siis d-vitamiini puudus. Rahiit kanarind, x või o jalad. Vaagnaluud kasvavad kokku 20 eluaastaks, lõplikult u 25 eluaastaks. Jagunevad: Toruluud sääreluud, reieluud Lühikesed luud lülisambalülid, labakäe-ja Lamedad luud vaagna-, kolju- ja abaluud jalalabaluud Segatüüpi luud oimuluu, jätked küljes
väiksema uriinieritusega ja janu suurenemisega. Füsiloogiline lahus – 0,9% NaCl – sellisel lahusel on sama osmootne rõhk nagu vereplasmal. Ravimeid manustatakse tavaliselt füsioloogilises lahuses. Osmootne rõhk on suurenenud ka nt soolase toidu söömisega – janu tekib + uriinieritumine väheneb. Osmoote rõhu langus on tav. siis, kui juuakse palju vett. Sellele reageerib organism suurenenud uriiniga. Selleks hormooniks, mis reguleerib uriinikogust, on antidiureetiline hormoon. Seda produtseeritakse hüpotalamuses – suurendab vee jäämist organismi, lõpliku uriini kogus väheneb. ADH – antidiureetiline hormoon. Osmootse rõhu juures nimetame ka osmootse rõhu võimalikke termineid, mis käivad lahuste kohta: a)isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osm. rõhuga. 0,9% füsioloogiline lahus. b) hüpotooniline lahus – osmootne rõhk on madalam organismisisesest. Nt vesi. Sellist lahust süstida ei tohi
pidurdama järgnevat protsessi. Positiivne näiteks sünnitusel. Tagasiside – protsess, kus sensorite kaudu väliskeskkonnast saadava info alusel kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Luud ja lihased Luude funktsioonid: Skelett on tugiaparaadiks Kaitsefunktsioon (kolju kaitseb peaaju, lülisammas seljaaju, vaagnaluu osaliselt seedeelundeid, enamasti erituselundeid) Bioloogiline funktsioon –luud osalevad mineraalainete vahetuses, luud on Ca depooks. . Vanemas eas muutuvad luu Luud koosnevad luukoest, mis sisaldab 50% vett, 16% rasva, 12% org. aineid ja 22% anorgaanilisi, millest rohkem Ca-soolasid d hapramaks, sest väheneb Ca-soolade hulk Osteoporoos – luude hõrenemine. Esineb naistel menopausi ajal, sest langeb naissuguhormoonide produktsioon ning sellest omakorda suureneb luukudet lammutavate rakkude aktiivsus. Osteoklastid – luukudet lammutavad rakud Osteoplastid- loovad uusi luustruktuure
Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle tõttu, et nad hõrenevad ( katsiumi ja soolade sisaldus väheneb). Luude hõrenemist nim. osteoporoosiks. Seda esineb rohkem vanemas eas naistel, siis kui on juba tekkinud menopaus. Selle põhjuseks naistel on naissuguhormaanide produktsiooni langus ja sellest omakorda on suurenenud luukudet lammutavate rakkude ehk osteklastide aktiivsus. Naissuguhormoonidel on luukudet kaitsev funktsioon
närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit.
organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresoon, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud
närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele
● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasakaalu mõjutavad: ● ATSIDOOS - liigne happeliste ainete kogunemine organismis ● ALKALOOS - aluseliste ainete kogunemine organismis 5) Kaltsiumitasakaalu reguleerivad: ● kõrvalkilpnäärme parathormoon ● kilpnäärme kaltsitoniin
produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s
· Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus? The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP)
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht
nälgimise ajal) · positiivne- lämmastiku omastamine ületab eritamise (haiguste paranemisfaas ja kasvueas) Valkude AV hormonaalne regulatsioon: kasvuhormooni, meessuguhormoonide, insuliini, türeoidhormoonide ja glükokortikoidide mõju. 1. kasvuhormoon- toime anaboolne (stimuleerib valkude sünteesi). Normaalne vaimne argeng ja norm keha proportsioonid. 2. türeoidhormoon- kiirendav valkude AV, ebanormaalne türeoidide produktsioon lapseeas- kehaproportsioonid normist väljas , vaimne areng pärsitud. 3. meessuguhormoonid- anaboolne toime (suurendab koevalkude sünteesi) testosteroon- eelkõige lihaskoes valgusünteesi stimuleeriv toime. 4. insuliin- stim valgusünteesi. Stim aminohapete transportimist verest rakkudesse, maksarakkudesse muudab valgusünteesi intensiivsemaks, stim mRNA sünteesi rakkudes.
organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem:
5. Inaktiveeritakse need ensüümid, mis soodustavad triglütseriidide ja glükogeeni lammutamist. Reserve selles faasis ei võeta kasutusele (3-4 h pärast söömist). 6. Insuliini mõjul rakus suureneb aminohapetest valgusüntees. Insuliini sekretsioon hakkab langema siis kui vere glükoosi tase hakkab normipiiridesse jõudma. Kui glükoosi tase hakkab piirinormidesse jõudma või lähenema alumistele väärtustele (3,3 kanti), siis suureneb teise hormooni glükagooni produktsioon (glükagooni produtseerivad kõhunäärme A-rakud). Glükagoonil on insuliinile vastupidised toimed. Glükagooni mõjul väheneb maksas glükagooni teke ja vastupidi suureneb glükoonist glükoosi teke (maksas). Maksas intensiivistub ka glükoneogenees s.o glükoosi saamine aminohapetest, püruvaadist, laktaadist ja glütseroolist. Intensiivistub ka lipolüüs s.o rasvkoes triglütseriidide lammutamine rasvhapeteks ja glütserooliks. TAGAJÄRG:
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused
ribosoomid) ja toitainete reservi (rebu), mis on rikas lipiidide, valkude ja polüsahhariidide poolest, sisaldab maternaalseid mRNA-sid ja valke, mis on vajalikud embrüo arengu varastel etappidel – järgneb spermi eduka viljastamise poolt. Osad sisaldavad ka kaitsemehhanisme UV kiirguse vastu, repellente munasööjate vastu ja antibiootikume Morfogeenid Faktorid, mis mõjutavad morfogeneesi – transkriptsioonifaktorid, parakriinsed faktorid Morfogenees on seotud mitmete protsessidega: 1) Rakkude adhesioon – rakkude kinnitumine üksteise ja ECM külge läbi erinevate adhesioonimolekulide (muutused adhesioonimolekulides raku pinnal muudavad rakk-rakk kontaktide tugevust ja spetsiifilisust) 6 Rakkude adhesioon üksteisega (adherentsed liidused) ja ekstra- tsellulaarse maatriksiga läbi rakupinna valkude on
Hüpofüüs. Alumine ajuripats, koosneb kolmest sagarast. Adenohüpfüüs, vahesagar, neurohüpofuus. Adenohüpfüüs e eessagar-dirigent, toodab kolme hormooni, mis mõjutab teiste endokriinnäärme talitlust. Adenokortikotroopne hormoon-mõjutab neerupealiste koore regulatsiooni, reguleerib ainevahetust. Türeotroopne hormoon-reguleerib kilpnäärme talitlust. Gonadotroopsed hormoonid-sugunääre. Somatotroopne hormoon-kasvuhormoon, dopingu nimekirjas, lõhustab rasvu organismis. Somatotroopne hormoon. Toodetakse liiga palju-liigkasv, kui liiga vähe- kääbuskasv. Akromengaalia-muutuvad erinevate kehaosade proportsioonid. Intensiivne valkude süntees. Vahesagar. Reguleerib naha pigmendisisaldust, kaitseb uv kiirguse mõju eest. Neurohüpofuus e tagasagar- reguleerib vere mahtu, soodustab vee tagasiimenduvust organismi, vähendada uriiniteket. Epifüüs e käbinääre- pidurdab hüpofüüsi suguhormoonide tõstmist, 7-8 eluaasta vältel. Hormoonid. Melatoniin-boloogiline kell
võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju. Koletsüstokiniin Tekib peensoole limaskestas rohkem rasva ja valgurikka toidu korral, läheb verre ja vere kaudu läheb ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Serotoniin tekitab ka küllastustunnet. Leptiin on rasvkoe hormoon (suht . hiljuti avastatud), teda produtseerivad rasvarakud. Leptiin on küllastustunnet tekitav hormoon. Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja või küllastustunnet tekitavad hormoonid. Osad neist on mediaatorid. Kõige tugevam hormoon on neuropeptiid Y, mis stimuleerib näljakeskust hüpotaalamuses. 6.loeng (prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid) PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID
+ sõlyumatus keskkonnast. - suured energaatilised kulutused ja neid süüakse AH pärast. b) Organismid, kes vajavad teatud AH-sid valmiskujul toiduga. (loomad) + väike energia ja eelühendite kulu (-15%) - sõltuvus kättesaadavast toidust. Peptiidid Peptiidid - kni 100st omavahel seotud aminohappejäägist koosnevad väikse massiga molekulid. Enamikel peptiitidel on organismile väga võimas mõju : N : peptiidhormoonid - kasvuhormoon. N2 : paljud peptiidid on mürgised (Amanitiin) N3 : Bakterite mürgid : a) Kooleratoksiin (takistab vee imendumist soolestikku ja inimene sureb veepuudusesse. b) Botulismitekitaja toksiin - kahjustab närviülekandeid. (kõige mürgisem looduslik ühend (leidub konservides)). N4 : Neuropeptiidid. Aju sünteesitud peptiidid. (mõjutavad tundeid ja emotsioone. Valgumolekulide määratlus : Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest.
4) submukoosa - koosneb põhiliselt sidekoerakkudest, kuid sageli paiknevad seal näärmed Limaskest Nahk 1. Epiteel 1. Epidermis 2. Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles · 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat · natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina Funktsioonid: · Toetab ja kaitseb siseorganeid · Kaltsiumi (ca 1000g) ja fosfaatide (P 800g) reservuaar · Vereloomeorgan - luuüdi · Lihaste kinnituskohaks Luukude:
regulatsioon). Hüpofüüsi eessagara somatotroopne H suurendab rakumembraani läbilaskvust aminohapete suhtes ja tõstab valgu sünteesi intensiivsust. KilpnäärmeH-d türoksiin ja trijodotüroniin stimuleerivad valgu sünteesi ja soodustavad kudede diferentseerumist. Neerupealise glükokortikoidid hüdrokortisoon ja kortisoon suurendavad valgu lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgu sünteesi taset. Meessuguhormoonid omavad anaboolset funktsiooni. Nii insulin kui kasvuhormoon võimaldavd aminohapete transporti rakkudesse. Insuliin suurendab rakutuumas DNA transkriptsiooni, kiirendab proteiinide sünteesi. · Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud on loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. . Ööpäevasest energiakulust kaetakse nende arvel ~60%. Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad, annavad lõpproduktiks süsinikdioksiidi ja vee. 1 g SV te oksüdatsioonil vabaneb 4,o kcal. Toidus leiduvad SV:
Ka kauakestev vere suur glükoosisisaldus (hüperglükeemia) on kahjulik. Glükoosi on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mmol/l. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim.glükogeeniks. Söögikordade vahel saab organism hakkama lõhustades seda glükoositagavara maksas. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon (ja neerupealiste hormoon adrenaliin). Maksa glükogeenivarud hakkavad lõppema juba mõni tund pärast söömist. Taimedes on glükoos tärklisena. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kui puudub insuliin, jäävad rakud nälga. Kui hormonaalses süsteemis on mitmeid hormoone, mis suurendavad vere glükoosisisaldust, siis insuliin langetab. Teda ei saa asendada
või veresegust eritist tupest; ka see möödub iseenesest. Rahuperiood: Peale emalt pärinevate östrogeenide elimineerumist ning nendest tingitud muutuste taandarengut algab nn. rahuperiood. See algab tavaliselt 21. elupäevast ning kestab 8.-10. eluaastani. Seda perioodi mõjutavad peamiselt väikesed hormoonide hulgad, mis eritatakse neerupealiste poolt ning mis genitaalsüsteemile mõju ei avalda. Selle perioodi lõpul tekib soospetsiifiliste hormoonide produktsioon munasarjades. Suguküpsusperiood: selle perioodi peamiseks iseloomustajaks on munasarjades toodetavad kehaomased ja soospetsiifilised hormoonid. Esmalt moodustuvad östrogeenid, mille toimel läheb rahuperiood üle prepuberteedifaasi, mil tekivad anatoomilised ja funktsionaalsed muutused genitaalsüsteemis. Muutused toimuvad kogu organismis: toimub kasvu kiirenemine (kasvuhüpe), muutub vaagna kuju, kujunevad sekundaarsed sugutunnused: arenevad rinnad (telarche), tekib karvakasv
põhiliselt vetikad ja sinivetikad. Fototroofide PP on kaheastmeline reaksiooniahel : fotosüntees ja biosüntees. Fotosüntees koosneb kahest staadiumist : valgusstaadium ja pimedusstaadium. Biosünteesil kasutatakse lihtsaid fotosünteesi produkte kõigi raku ainete sünteesiks ja selleks kuluv energia saadakse fotosünteesil moodustatud ATP-st ja fotosünteesil tekkinud süsivesikute põletamisest. PP mõjutavad mitmed faktorid : abiootilised valgus, toitainete kontsentratsioon vees, vee temperatuur, vee liikumine; biootilised rakkude vanus, liigispetsiifilised kohastumised. c. Sekundaarproduktsioon selleks võib lugeda organismides moodustuvat orgaanilise aine koguhulka, mis kulub juurdekasvus ja ainevahetuseks. Sekundaarproduktsioon ei saa olla kõrgem kui primaarproduktsioon. d
kontrollmehhanismidega kontrollitud), toimivad vastavate retseptoritega sihtrakkudele. Hormoonide toime võib olla universaalne (nt kilpnäärme hormoonid) või spetsiifiline (toimivad ainult kindlatele rakkudele nt: kõhunäärme hormoonid). Jaotus: Peptiid ja valkhormoonid- kasvuhormoon, insuliin, glükagoon. Aminohapete teisendid: kilpnäärmehormoonid (türoksiin), neerupealise säsihormoonid (adrenaliin, tuleb histidiinist), ajus melatoniin (käbikeha hormoon, mis reguleerib aäkvelolekut, trüptofaanist tehakse). Steroidhormoonid: suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid (kortikosteroidid). Hormoonide jaotus näärmete järgi: puhtakujuline (sisenõrenääre, hüpofüüs, käbikeha, kilpnääre, neerupealised), segakujuline (kõhunääre). Hormoonide puudus/liigsus. Puudused- I tüüpi diabeet (suhkurtõbi)- kõhunäärme rakud on minetanud insuliini sünteesi toime
Sisekõrvas asuvad sensorrakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva kuulmekileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Trummikile võnkumised antakse edasi vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on kuulmetõrve kaudu ühendatud neeluruumiga.
annaabi.ee 
