Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline
raskeid kahureid; Saksamaall oli lubatud 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast; Saksamaa pidi maksma sõja võitnud riikidele reparatsioone; kehtestati 15 aastaks Reini demilitariseeritud tsoon. 3) Millised uued riigid tekkisid I maailmasõja käigus? Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia. 4) Nimeta sõjakoldeid, mis puhkesid enne teist maailmasõda Hispaania kodusõda Jaapan tungib Põhja-Hiinasse Itaalia tungib Etioopiasse 5) TV lk 9 ül 1 Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja rikka Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väita, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad tarnisid sõjavarustust ja andsid laene. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli ülimalt
PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel. See sündmus oli Saksamaa jaoks alandav, sest lepingutingimused olid alandavad: · Saksamaa kaotas Sudeedimaa ja moodutati Poola koridor · Keelati omada tanke, raske suurtükke, sõjalaevu, allveelaevu, soomuikeid jne.
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Pärast maailmasõda kaotasid liberali toetajad, juhtivaks paremerakonnaks sai konservatiivne erakond. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletekkimist. Nad esindasid pahempoolset tiiba, taotlesid võrdsust ühiskonnas ning kuulutasid ideaaliks sotsialismi varandusliku õigluse. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformidega. Nad lubasid valimiskastide juurde mehe, naise, kes olid täiskasvanud. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus
miinimumini. Maffia- Tänu seadusele millega loodeti vähendada alkoholi tarbimist , hakkasid tegutsema kuritegelikud rühmitused. ning isegi rühmitusteühendused- neid hakatigi nimetama maffiaks. Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Demokraatlik ühiskond- Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu Demos - rahvas, Kratos-võim. Seega on tegu rahvavõimuga. Enne esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike Eu -s tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigust. 1918. aastal Suurbritannias võeti vastu seadus mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng
Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi proovitud Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Olid vaoshoitumad ja tormanud kõike uuendama. 19. saj lõpul hakkasi siiski ka konservatistid pooldama vabaturgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide vastasteks kujunesid
-30. aastail nimetus, selgitus, · Kommunistid nende arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja. Ajaloo liikuma panevfaks jõuks oli nende meelest klassivõitlus vaeste tööliste ja talupoegade ning kapitalistide ja mõisnike vahel. Selles võitluses oli vaestel õigus kasutada kõiki vahendeid: relva abil võim haarata, rikastelt vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsuse kehtesdada ning kõik ,kes vaenlaseks tunnistati, hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid, · · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur: · diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43), ·
Valimisõiguse said ka naised. Naistele seati siiski vanusepiiranguks 30. Eluaasta. See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. Tänu naisõigluslaste(neid nimetati sufrazettideks) survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 2.Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need Inglismaal 19. Sajandi esimesel poolel. Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivide arvates oli hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Seepärast ei tormanudki nad kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest.19.sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega võitsid nad enda poole neid valijaid, kes ennem andsid oma hääled liberaalidele
On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused
Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a. algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919 moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern. Kommunistide eesmärk oli haarata võim ning vajadusel kasutada vägivalda. Komitern rahastas kommunistlike riigipöörete ettevalmistusi mitmes Euroopa riigis. Saksa kommunistid spartakistid, Itaalia kommunistid fasistid, kes tulid võimule 1922. Uue majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes 20date majandusliku tõusuga kogu maailmas. USA rahandusministri Dawesi ettepanekul vähendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati tähtaegu. Eriti kiire majanduskasv oli sel ajal Ameerikas. Sealne kasv tugines enamjaolt soodsatele laenuvõimalustele. Majandust toetasid riikidevahelised laenusuhted. Rahvusvahelised suhted 1920 Euroopas
vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 4. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu. 1920. -1930. aastail asusid nad Skandinaaviamaades valitsuste etteotsa. Ka Suurbritannias juhtis Tööerakond sõdadevahelisel ajal mõnda aega valitsust. 5. Kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks.
Liikumisele pani aluse 1921-l aastal Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimeste omade suhtes ülimuslikud, karismaatiline liider, rahvuse rolli rõhutamine, antiparlamentarism- parlament on kasutu, antimarksism- eitavad klassivõitlust selle asemel rahvusühtsuse idee. Kommunism- ideoloogia kui selline kasvas välja sotsialismist. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat.
1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II maailmasõda olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik.
rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms. Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on et rahvas loob riigi, aga Lääne-Euroopas on vastupidi) Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19
monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada neokonservatismi ja neoliberalismi kui ühe asja eri variatsioone. II ms järgsel ajal konservatiivid ja liberaalid moodustanud koalitsioone ehk oskus koos eksisteerida. Kui liberalismi edasiareng Edmund Burke'i esseed ja mõtisklused 1790.a Prantsuse revolutsioonist, nende järgi Burke kui konservatiivse ideoloogia alusepanija. Keskne sõnum revolutsioon kui mõttetus, hea poliitika aluseks traditsioonid, pikaajalised protsessid ja mõõdukus (nagu Inglismaal ja seda isegi poliitiliste kataklüsmide ajastul, vt 17.saj kodusõda).
o riiklikud tellimustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide süvendamine, metsaistutamine) o töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid o tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi) o sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid) Suurbritannia 1. peale I maailmasõda demokraatia laiendamine: · üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve,
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents
Stalin hävitas palju Vene kultuuri ja arhitektuuri, kirikuid, et kaotada religioon. Stalini ajal olid ka küüditamised, mis näitas millise poliitika ta omastab ja kuidas ta riiki juhib – vägivaldselt ja suure ainuvõimuga. T a tahtis saavutada kommunismi ühes riigis, mis oli vastandlik Lenini ja Marxi internatsionaalsele kommunismile. Samuti kaotas ta ka NEPi ja tugevdas plaanimajandust. Tema ajal muutus Nõukogude Liit üheks maailmavõimuks ning astuti ka Külma sõtta peale teist maailmasõda. 28. Nõukogude Liidu majandusmudel Nõukogude Liidus oli aluseks sotsialistlik majandussüsteem, oli plaanimajandus, tootmine ja jagamine oli tsentraliseeritud ja juhendatud valitsuse poolt, kõik oli riigi omandis. Algselt oli sõjakommunism, kus tööstus riigistati, taheti eemalduda rahast, eraettevõtlusest ja vabast turust. Uus majanduspoliitika – NEP – võeti kasutusele 1921, vabaturg taastati ja sai olla väikeettevõtte omanik, majandus paranes
korraldus. d) Rahvasteliidu loomine – sellega arendati maailma majanduslikku ja kultuurilist koostööd, ilma sõjata 3. Kes kuulisid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja millised riike nad esindasid? a) Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau b) USA president Woodraw Wilson c) Inglismaa peaminister David Lloyd George 4. Millised muutused toimusid riikide jõuvahekorras Euroopas pärast Esimest maailmasõda? Suured riigid kadusid, tekkisid väikesed riigid. Oli ka palju vabariike 1A. Pariisi rahukonverents ning uus euroopa kaart. Õpik 1. Kuidas muudeti 1930. Aastate algul Pariisi rahukonverentsi otsuseid Saksamaa suhtes? Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest, piirati sõjatehnika ja oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 2. Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas? S 3
Lääne- Euroopas Prantsusmaal ja Suurbritannias tugevaim liberalism pärast revolutsiooni võtavad üle Briti konservatiivide poliitilised suunad, kuid avastavad peagi, et peavad muutuma peamiseks vastujõuks liberaalidest veelgi radikaalsematele vasakjõududele. Mujale jääb kujunemine hiljaks -- ärieliidi ja monarhia vastandamine puudub, kohati tugevnevad radikaalsemad suunad, klassikalist liberalismi ei teki. o Hispaania, Saksamaa ja Itaalia – konservatiivid lepivad demokraatlike vabadustega alles pärast II maailmasõda. o Madalmaad ja Põhjamaad – konservatiivid jäävad radikaalsete jõudude varju. Konservatiivsuse ja vasakpoolsuse koostöö parim näide. Kompromissipoliitika o Kagu- ja Ida-Euroopa – konservatism võrdub pigem rahvuslusega ning ei oma sarnaseid jooni Lääne-Euroopa konservatismiga. Ebastabiilne piirkond, väljastpoolt ohustatud; autoritaarsete traditsioonidega; rahvusluse
loosungi Prantsusmaa prantslastele! e teisisõnu: ta taotleb kui mitte kõigi, siis paljude muulaste päritolumaale tagasisaatmist. Ultravasakpoolsed tahavad aga kõike riigistada, kapitalistide vara ülejäänud kodanike vahel ära jagada, tasuta haridust, tasuta arstiabi kõigile, hästi funktsioneerivat pensionisüsteemi jm. Kõige tüüpilisemad vasakpoolsed on tänapäeval SOTSIALISTID (socialis on lad. k. ühiskondlik) ja kõige äärmuslikumad vasakpoolsed poliitikud on KOMMUNISTID (communis on ladina keeles `ühine'). Kui sotsialistid pooldavad veel osalist eraomandit, on kommunistid igasuguse eraomandi vastased. Kui sotsialistid püüavad kapitalismi puudusi leevendada, soovivad kommunistid kapitalismi täielikku hävingut ja uue ühiskondliku korra kommunismi võidukäiku. Hetkel on maailmas alles vaid kaks ultravasakpoolset (kommunistlikku) riiki Kuuba ja Põhja-Korea. Et aga kommunistliku
Prantsusmaa prantslastele! e teisisõnu: ta taotleb kõigi muulaste päritolumaale tagasisaatmist. Ultravasakpoolsed tahavad aga kõike riigistada, kapitalistide vara ülejäänud kodanike vahel ära jagada, tasuta haridust, tasuta arstiabi kõigile, hästi funktsioneerivat pensionisüsteemi jm. Kõige tüüpilisemad vasakpoolsed on tänapäeval SOTSIALISTID (socialis on lad. k. ühiskondlik) ja kõige äärmuslikumad vasakpoolsed poliitikud on KOMMUNISTID (communis on ladina keeles `ühine'). Kui sotsialistid pooldavad veel osalist eraomandit, on kommunistid igasuguse eraomandi vastased. Kui sotsialistid püüavad kapitalismi puudusi leevendada, soovivad kommunistid kapitalismi täielikku hävingut ja uue ühiskondliku korra kommunismi võidukäiku. Hetkel on maailmas alles vaid kaks ultravasakpoolset (kommunistlikku) riiki Kuuba ja Põhja-Korea. EESTI SUURED POLIITILISED ERAKONNAD (PARTEID)
3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse. Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil. 1919- 1920.- Pariisi rahukonverents. Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.
maailmasõda, kus Saksamaa osales kui võrdne teistega. Sõlmitud kokkulepetest oli tähtsaim nn. Reini tagatispakt, milles Prantsusmaa ja Belgia ühelt poolt ning Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise Versailles' rahulepingus kehtestatud riigipiiri puutumatuna. Reini jõe vasaku kalda 50 km laiune maariba kuulutati demilitariseeritud tsooniks. Locarno konverentsil kinnitati üksmeelselt, et on saabunud leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Et maailmasõda oli vaid juhuslike vigade tulemus, kuid nüüd on leitud tõhusaid vahendeid tüliküsimuste lahendamiseks ja taoline õnnetus ei kordu enam kunagi. Briand-Kelloggi pakti allakirjutamine 27. VIII 1928. a. oli vaid nende lootuste kulminatsiooniks. Nimetuse sai pakt Prantsuse välisministri A. Briandi ja USA välisministri F. Kelloggi nime järgi. Paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega
eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks; linnade eestistumise algus. 3) Poliitilised eeldused: erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; Esimene maailmasõda, mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. Tartu rahu-EKuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid tulemusteta, siis 1919 detsembris algasid rahuläbirääkimised uuesti: süvenes eestlaste sõjaväsimus, halvenes majanduse olukord ning Punaarmee ründas taas Eesti piire. Kuna teised piiririigid (Soome,
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
1964. dipl. suhted Puna-Hiinaga, 1967-68 tundegite rahutused Pariisis mille Pariisi politsei veriselt maha surub - sisepol. pinged, tänavalahingud jne., 1969. uus pres. G. Pompidou - sureb 1974, 1974. uus pres. V. G. d’Estaing, 1981. uus pres. F. Mitterand, 1995. saab presidendiks J. Chirac 38. Ühendatud Kuningriik XX sajandil Veel 20. saj. alguses kujutas SB endast võimsamat koloniaalimpeeriumit maailmas. Sisepoliitiliselt oli tugevaimad konservatiivid, kellele hakkab alates 1906. aastast konkurentsi pakkuma Leiboristide Partei. Liberaalse partei oli lõhki ajanud Iirimaale antud home rule. Esimese maailmasõja eelõhtul kahtlesid britid endiselt, kas jääda erapooletuks või mitte, kuid Antandi leping oli SB-le siduvaks faktoriks. Pealegi nähti ohtu Saksamaa võimsuse kasvul. Esimeses maailmasõjas sõdis SB Antandi poolel ning pärast laastavat sõda hakkas nende positsioon maailmas
Neid nimetati unionistideks või lojalistideks. 1937. a. vastuvõetud uue põhiseaduse järgi sai riigi nimeks Iirimaa (Eire) ja selle riigipeaks valiti nüüd president. Majanduslikult oli tollane Iirimaa põllumajandusmaa, kus rahvuslik tööstus hakkas arenema rohkem 1930. aastail. Sinn Fein ja põrandaalune Iiri Vabariiklik Armee otsustasid jätkata aga võitlust kuni Iirimaa täieliku vabanemiseni. 6. PRANTSUSMAA MAJANDUSARENG. Esimene maailmasõda oli andnud tugeva tõuke Prantsuse tööstuse arengule. Kui enne sõda oli Prantsusmaa olnud agraar-industriaalmaa ja tööstuses oli ülekaal kergetööstuse käes, siis nüüd kasvas kiiresti ka rasketööstus. Enne 1914. a. oli suuri kapitalimahutusi Venemaale tehtud, nüüd pandi aga suuremat rõhku kodumaise tööstuse arendamiseks. SISEPOLIITIKA. Erinevalt Inglismaast oli Prantsusmaal palju parteisid.
Lubati , et ITA väljub sõjast maj õitsenguga, tegelikult oli majlangus, lisandus v suur sõjaveteranide probleem , mis oli psühholoogiline paine tervele üh->ITA armee saab I MS lahingutest järjest suurte ja häbiväärsete kaotuste osaliseks, mille tulemusena need pol jõud, kes on lib vastu meelestatud hakkavad kritiseerima armeed ja nende juhtkonda-> mõju hakkavad aavaldama ka sõjas pettunud sõjaveteranid. ) Liberaalid , kui ,,vana" jõud: olid ebaõnnestunult püüdnud olla radikaalsed ( sõda) ja teiste jõudude hulgast silma pasita. Nüüd proovivad lahendada olukorda vanade eetoditega (Garibaldi kõrvaldamine poliitikast.)Ürit haarata pol vastased enda rüppe ja seal vastased neutraliseerida või vaigistada. Liberaalide näide fasismile (II) Fasistid ( Benito Mussolini) kui ,,uus" jõud. Neid ei saa keegi veel süüdistada ebaõnnestumises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
