Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "20 sajandi teadusfilosoofilised debatid – Popper, Kuhn, Feyerabend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paradigma, popper, teaduses, feyerabend, lõplikult, filosoofid, pidasid, teooriaid, kumulatiivse, thomas, psühholoogilised, teatava, tähelepanuta, kuhjub, sedavõrd, revolutsioon, vahetatakse, läbiviimine, koormatud, prillide, dadaist, anything, goes, rikkumineTeadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu
Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused.
Antsla Gümnaasium AILI ZOLUDEV 12A klass KARL POPPER referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats 1 Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................
Seaduste loomisel tuleb arvestada kõiki piirkondi. Väärtus seisab pisikestes kultuurides ja nende omapära tuleb välja uurida. Et luua seadusi, tuleb teada kohavaimu omapära. Kohavaim – paikkondlik vaimsus, mingis piirkonnas on levinud ühtemoodi tegutseda (kõik Valga poisid käivad ühtemoodi).Herder arvab, et ristiusuga niveleeriti mitmekesisust.Herderi historismi sisuks on, et vaimuteadused tegelevad üksiku ja erilisega. Historitsism : – nimi, mille andis K. Popper. Ta nimetas nii osa vaimuteadusi. Ajalooteaduse suundumus, mis on historismi vastand. Usk, et ajalool on kindlad seaduspärasused ja lõppsiht (Hegel, Vico). Vaimuteaduste vool, mis üritab leida positiivseid seaduspärasusi ka vaimuteadustele. Püüdlus positivismi kriteeriume vaimuteadustele anda(võtta positiivset üle). Eugeenika – kui eemaldame mingi inimgrupi, nt ülekaalulised, siis on maailm parem (positivism vaimuteadustes). Vaimuteadused keskenduvad sellele, mida uurida
26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34
Tõeline teadmine on teadmine ideede kohta. Kõik teadmised asuvad inimese ajus, kuid neid on vaja meelde tuletada. Väga tuntud on Platoni Koopamüüt. Platoni dialoogis ,,Menon" suudab orjapoisike tõestada matemaatilise teoreemi Platoni arvates sellepärast, et ta meenutab teadmisi, mida ta tegelikult juba teadis. Ühiskonnaõpetuses on kuulsaim dialoog "Riik". Inimesed tuleks liigitada kolme gruppi sõltuvalt sellest, kui põhjalikult on mingi inimese hing tutvunud ideede maailmaga: 1. filosoofid peaksid riiki valitsema, sest nende hinged on näinud seaduspärasusi, mida riigi valitsemine nõuab; 2. sõdurid ehk valvurid, peavad tagama korra, need on inimesed, kes ise pole pädevad teadma, mis on kord, kuid käsu nad täidavad; 3. käsitöölised ehk tootjad on õnnelikud kui teevad tööd. Hüve mida nad mõista suudavad on mõõdukus. Riik on õnnelik, kui inimesed jaotuvad nendesse gruppidesse. Igaühe koht vastab tema eeldustele.
Filosoofia ,,sambad" * Filosoofial on niinimetatud sambad: -) Vana-Kreeka alus. *) Kreeklasi huvitab ,,KOSMOS" ehk kõik, mis kordub ja on ilus ning selle kõige harmoonia. -) Religioone alus (alustekstiks piibel). *) Piiblit huvitab vaid see, mis on erakordne ning mis enam ei kordu. -) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika)
KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed.
olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria – ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria – ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus “Teaduslike revolutsioonide struktuur” (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega,
kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmise kontrollitavus: tavamõtlemine, et tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. Teaduses on selge, mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele, sisaldades siiski ka kontrollimatuid väiteid. Teadmiste päritolu: tavamõtlemine, tüüpilised selgitused teadmise allika koha ,, see on ju loogiline, ,,aga see on elu aeg nii olnud" jne. Teadus, aktsepteeritavad selgitused teadmiste päritolu kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes.
IN • Analüüsin, uurin • Analüüs tõestas, et • Ma väidan, et • Hüpoteesi kohaselt • Nõustun lähenemisega • Raske on nõustuda seisukohaga Veel teaduslikust uurimisest… • Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga • Selge ja täpne – Mõisted/protseduurid on selgelt defineeritud, mõõtmine täpne • Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole – Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse – Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid
9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3
Vastavuses sellega kujuneb igal ajastul ja teaduse arenguetapil püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusdistsipliinide õpetamise traditsioon. Paradigma olemasolu tähendab, et teaduse areng on normaalteaduse faasis: püstitatakse ja lahendatakse järjest uusi ülesandeid. Kui niisugune ülesannete püstitamine ja lahendamine takerdub, siis on teaduses tekkinud kriis. Kriisi ületamine saab võimalikuks uue paradigma kujunedes. See tähendabki revolutsiooni teaduse arengus. TÕDE on objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Ta eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne. Kuid samas on tõde oma epohhi laps ja seetõttu suhteline, peegeldades objekti mitte tervikuna, vaid kindlates piirides, tingimustes, suhetes, mis aga pidevalt muutuvad ja arenevad.
piiramatu; suverään annab välja seadusi ja ei allu kellelegi peale jumaliku seaduse ja loomuseaduse; suverääni enda suhtes need seadused ei kehti. Bodin leidis ka, et ehkki suveräänsuse ainsaks kandjaks on monarh, võib põhimõtteliselt suverääniks olla ka aristokraatide grupp; aga kõige paremini teostub valitseja suveräänsus siiski absoluutses monarhias. [16]Jean Bodin põhistas lõplikult suveräänsuse mõiste kasutamise riigi olulise elemendina. Suveräänsusel on kaks definitsiooni või dimensioon: sisemine ja välimine. Ka tänapäeval on nende olemus sama: sisemises mõõtmes on riik oma liikmete ja territooriumi suhtes kõrgeimaks võimuks, kelle otsused ei ole edasikaebamiseks mõne kõrgema võimuorgani poole. Välimine ehk rahvusvaheline mõõde tähendab, et riigid oma vastastikustes suhetes ei ole allutatud ühegi teise
Jälgis sotsiaalse struktuuri etteaimatav mõju inimkäitumisele. Reeglid, mis peavad kehtima süsteemile, peavad kehtima ka selle üksikute osade suhtes. Vahe avalike ja varjatud funktsioonide vahel. Düsfunktsionaalne käitumine - mõned käitumismustrid võivad vähendada süsteemi keskkonnamuutustega kohanemise ja enesesäilitamise võimet. 1.15. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua strukturaal- funktsionalistliku paradigma kohta? Põhihuvi on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Üsnagi optimistlik positsioon. Ühe mudeliga selgitus ei võimalda saada informatsiooni konkreetsest sotsiaalsest probleemist, sest ideed on liiga üldised ja tegelik elu ei mahu ühe teooria raamidesse. See teooria on liiga abstraktne ja kaugel individuaalse kogemuse tasandist. Sellel teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale,
Viimasel ajal võib internetist leida üha rohkem multiuniversumi teooria kohta käivat informatsiooni. Antud töös tahab autor leida erinevaid võimalusi teiste universumite eksistentsi võimalikkuse kohta. Muus seas otsitakse antud töös vastust ka küsimustele, kust multiuniversumi teooriad alguse said ning mille abil on võimalik neid tõestada. Selle käigus selgitatakse lühidalt kosmose olemust ning universumis toimuvat, otsitakse teooriaid teistest universumitest ning analüüsitakse mõnda tõenäolisemat neist põhjalikumalt. Töö käib peamiselt kirjanduse ning intervjuuga. Seejuures kasutab autor Brian Greene raamatut ,,The Hidden Reality: Parallel Universes and the Deep Laws of the Cosmo"(2011, USA). Samuti mõned artiklid tuntud teadusajakirjadest ning kasutusele tuleb ka NASA andmebaas. Õpilastöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada ja anda ülevaade faktidest, mis
Protestantlik eetika · Visa töö, enesedistsipliin, naudingutest hoidumine, nõudlikkus enda ja teiste suhtes. 24.09.13 Klassilkaline ja tänapäeva sotsioloogia Klassikaline · Eelkõige Eurooopas · Teoreetilised arutelud · Suured klassikud Tänapäeva · USA tähtsuse kasv · Empiirilised uuringud · Paradigmade ja koolkondade kujunemine 20. sajandil tekkisid Paradigmad Thomas Kuhn (1962) ,,Teaduslike revolutsioonide struktuur" Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parajasti domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Sotsioloogia puhul tuuakse välja 3 paradigmat · Funktsionalism · Konflikti-paradigma · Interaktsionism Paradigma Ühiskonna olemus Uurimisteemad Näide: kunst
on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti? Tuleb näidata, et filosoofial uues rollis on täita mingi uus roll teaduses; filosoofia on siin kui teaduse teenija. Filosoofia on legitimeeritud, sest tal on roll teaduses. Teadus ise ei vaja legitiimsust, sest see on iseenesestmõistetav. Filosoofia koht on öeldud midagi: filosoofia on mingisuguse teadmisvõõralt välja mõeldud esitus, mille ajalugu on inimlike eksituste ajalugu – vaidleb selle üle; mis on filosoofia. Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse
mis sarnaneb seisundile, milles ta on, kui talle esitatakse mingi stiimul. Ei ole täpsustatud, kas see on aju-või vaimuseisund, ei ole täpsustatud, milles on see sarnasus. Seega ei saa öelda, et aistingutel oleks vaimseid omadusi. Seega ei eelda identsuse osapoolte tuvastamine vaimsete omaduste olemasolu. Kontignentne samasus. Samasusmaterialistid artulesid järgmiselt: me avastame, et tähistame sama asja kahe eri mõistega. Seega on tegemist aposterioorse samasusega. Samuti pidasid samasusmaterialistid seda samasust kontingentseks – vaimuseisundid ja ajuseisundid juhtuvad olema identsed, kuid nad ei pruukinud olla identsed. Smart: niivõrd kui „järelkujutis“ või „valu“ on protsessi raport, on ta raport protsessist, mis juhtub olevat ajuprotsess. Samasusteoreetikute järgi on vaimu ja ajuseisundi vahel aposterioorne ja kontingentne samasus ja mitte analüütiline samasus. Saul Kripe samasusest. Samasus kui metafüüsiline seos on paratamatu
. 40 3 4 SISUKORD A Inimesed 45 A.1 Collingwood, R(obin) G(eorge) . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 A.2 Gertrude Himmelfarb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 A.3 Popper, Sir Karl Raimund . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 A.4 Hayden White . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 B Mõisted 47 Sissejuhatus Õppetöö toimub loengute ja kirjatöö vormis. Iga osavõtja valmistab ette- kande mingil teemal, kusjuures mitu inimest saavad sama teema. Tööd kir-
Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte määratles ka altruismi mõiste.
Multiversum ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada ja ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel on võimalik leida kinnitust paljudele erinevatele teooriatele ). Võib ka nii tõlgendada, et antud kirjanduslik teos on kui Maailmataju teoreetiline osa ja ajas rändamise tehnoloogia on kui selle tehniline osa. Tehniline osa selles mõttes, et paljusid esitatud ideid või kirjeldatud
Sellisena näevad see ühest küljest märgiks, teadusi näiteks et pelgast probleemi postmodernistliku teadvustamisest üksi on teadusfilosoofia klassikud vähe ning kiiret lahendust (Derrida 2003, Lyotard ei tasu loota. Teisalt aitab 1997, Rorty 1993). tutvumine Tuntuim selle mõttesuuna maailmakogemusega kui varane esindaja on USA mitte enamat, siis teadusajaloolane Thomas vähemasti vältida lahen- Kuhn. Oma ülimõjukas duspüüdeid, mis on raamatus (Kuhn 1970) osutunud ummikteeks. tutvustab ta seisukohta, Kõige üldisemaks mille järgi iga küsimuseks, mis tõstatub uurimisprogrammi, igapäevase sotsiaalse distsipliini või koolkonna - praktika konverteerimisel paradigma - raames teadusterminitesse, on see, töötavad teadlased on ise
Multiversum ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist. Kuna reaalne ajas rändamine võimaldab teaduses ( ja üldse ) üsna palju teooriaid tõestada või ümber lükata, siis sellest tulenevalt jaguneb kogu Maailmataju omakorda teoreetiliseks osaks ( esitatavad ideed, hüpoteesid, teooriad ) ja praktiliseks osaks ( ajas rändamise teel tõestatavad teooriad ). Vaata järgmist joonist: 13 Joonis 10 Kõik Maailmataju osad ja harud on seotud ajas rändamisega. Peaaegu kõiki Maailmataju osasid on võimalik tõestada ajas rändamise teel.
viis omakorda teaduse ja filosoofiani (need kaks olid põhimõtteliselt samad asjad 5 toona) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (sisuliselt arenguõpetuseni, täpsemalt teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmiseni). Kreeklased formuleerisid paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt. Kreeka teaduse taset madaldas see, et filosoofid seisid eemal käsitöölise igapäevastest rakenduslikest muredest. Kõik see, mida võiks nimetada tehnikateadusteks, oli Kreekas prestiizi mõttes sekundaarne nt keir ourgos = kirurg, polnud ka veel hiljuti Euroopa kultuuriruumis nii soliidne tegelane kui doktor. Kreeka teadust iseloomustab filosoofilisus ja kaemuslikkus (hüpoteeside ja teooriate rohkus). Kreeklased käsitlesid asju abstraktselt, kasutades võimalikult
Need kaks haru koosnevad veel omakorda väiksematest osadest. Maailmataju koostisesse kuulub tegelikult veel üks valdkond, mis tegeleb ajamasina tehnoloogia välja arendamisega, kuid see on tegelikult hoopis omaette Maailmataju tegevus- ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. „Maailma- taju“ teoses on suur kalduvus enamus ideid ja teooriaid väljendada pigem postulaadi vormis, mitte tuletuse ehk argumenteerimise kaudu, mis on muidu aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi üheks kindlaks aluseks. Seetõttu jäävad paljud antud teoses esitatavad teooriad ja ideed teaduslikult küsitavaks, kuid ainult seni kaua, kui esitatavatele teooriatele leidub ka empiirilisi andmeid, mis on aktsepteeritava teadusliku mõtlemisviisi teiseks kindlaks põhialuseks.
antropoloogias ja see on siis kultuuri kõige avaram ja ühtlasi väärtushinnanguliselt kõige neutraalsem määratlus (ei eristada kultuuri ja mitte kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1
· Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad · Isiksusepsühholoogias on erinevaid teooriaid, kuid mitte ühtegi Täielikku Isiksuse Teooriat. · Igapäevaelus on sõna "isiksus" palju laiema tähendusega, kui üheski teaduslikus uurimuses. · Ka teaduses ei ole selle sõna tähendus igal pool täpselt sama · Inimesed räägivad isiksusest ka igapäevaelus ja neil on oma seletused isiksusega seotud nähtustele (st nähtustele, mida uurib isiksusepsühholoogia). · Isiksuse tavateooriad vastavad küsimustele, millele sageli ei ole "teaduslikku" ainuõiget vastust.
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest.Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks, oluliste gnoseoloogiliste(tunnetusteoreetilste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvate uute ideede genereerimine. Filosoofid püüavad lahti mõtestada psühholoogiateaduste faktide üldisemat tähendust ja leida vastuolulist ning küsitavat psühholoogiateooriates. Teaduslik psühholoogia on kõige hilisema tekkeajaga(19.sajandi keskel). Eristavaks jooneks on siin teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range
Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range loogilise ülesehituse poolest.Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks, oluliste gnoseoloogiliste(tunnetusteoreetilste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvate uute ideede genereerimine. Filosoofid püüavad lahti mõtestada psühholoogiateaduste faktide üldisemat tähendust ja leida vastuolulist ning küsitavat psühholoogiateooriates. Teaduslik psühholoogia on kõige hilisema tekkeajaga(19.sajandi keskel). Eristavaks jooneks on siin teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range 2
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks mid
I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks m
annaabi.ee 
