Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "2 KT loogika – süllogismid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eelduses, eitav, kesktermin, jaatav, figuur, terminit, piiritletud, eeldust, subjekt, terminite, mahus, süllogism, eelduste, predikaat, loogika, süllogismid, süllogismis, juttu, figuurid, lahendatud, entümeemLoogika harjutuseksami küsimused-vastused 1. Hägusloogikas võib lause tõesusaste olla: 0,25 2. Kui unaarne predikaat ei ole samaselt väär, siis on see kindlasti: Kehtestatav 3. Milline traditsioonilise loogika põhireegel ei ole otseselt ega kaudselt kasutusel klassikalise loogika põhialuste fikseerimisel: Küllaldase aluse seadus 4. Kuidas jagunevad küsimused vastuste hulga alusel? Õiged ja ebaõiged. 5. Atributiivse lihtväitena termin on alati piiritletud, kui ta esineb… Eitava väite predikaadina 6. Disjunktsioonitehte eitus on … Selle operandide eituste konjunktsioon. 7. Traditsioonilisele arutlusele „üldiselt üksikule“ vastab klassikalises loogikas … Üldisuskvantori eemaldamine. 8. Olgu antud süllogism: „Kui kana ei mune, siis ta ei kaaguta. Kana kaagutab, seega ta muneb.“ Millise süllogismi moodusega on tegu? Kehtiv modus tollens 9
tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus on korrektne (ik sound) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järeldus) on tõesed väited. Eesti keeles on kasutatud terminit õige arutlus kehtiva arutluse kohta ja vale ehk vigane arutlus mittekehtiva kohta. Õige arutlus võib olla sellise terminoloogia järgi ebakorrektne ehk väär, kui eeldused pole tõesed. Termin tõene arutlus on olnud kasutuses korrektse arutluse sünonüümina. Selguse mõttes nõuan ma meie kursuses sellise terminoloogia järgimist, kuigi see pole tänapäeval üldlevinud. ARUTLUSE LIIKIDEST Deduktsioon. Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega
erialatermin - oskussõna (oskuskeelend), tavakeeles üldjuhul lihtsalt termin; loogikatermin - loogika oskussõna või oskuskeelend. Väljend oskuskeelend on üldisem kui oskussõna, sest termin võib koosneda mitmest sõnast. Selguse huvides püütakse allpool võimaluse piires vältida väljendi termin kasutamist erialatermini tähenduses, selle asemel eelistatakse väljendit oskussõna või oskuskeelend. Erialases sõnakasutuses on vajalik, et sõna või fraas oleks võimalikult täpselt piiritletud tähendusega. Selliseid sõnu või fraase nimetatakse oskuskeelenditeks ehk terminiteks või erialaterminiteks, ingl (technical) term, ka konkreetse eriala, nt matemaatika terminiteks. Termin õigusteaduses (õigusteaduslik termin) on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna või fraas. Mitmest sõnast koosnevat terminit võib nimetada ka. fraseoloogiliseks terminiks. Termin võib olla univookne ehk ühetähenduslik ehk ühemõtteline (univocal), ekvivookne ehk
loogika oskussõna või oskuskeelend. Väljend oskuskeelend on üldisem kui oskussõna, sest termin võib koosneda mitmest sõnast. Selguse huvides püütakse allpool võimaluse piires vältida väljendi termin kasutamist erialatermini tähenduses, selle asemel eelistatakse väljendit oskussõna või oskuskeelend. Erialases sõnakasutuses on vajalik, et sõna või fraas oleks võimalikult täpselt piiritletud tähendusega. Selliseid sõnu või fraase nimetatakse oskuskeelenditeks ehk terminiteks või erialaterminiteks, ingl (technical) term, ka konkreetse eriala, nt matemaatika terminiteks. Termin õigusteaduses (õigusteaduslik termin) on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna või fraas. Mitmest sõnast koosnevat terminit võib nimetada ka. fraseoloogiliseks terminiks. Termin võib olla univookne ehk ühetähenduslik ehk ühemõtteline (univocal), ekvivookne ehk
(autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4. Välistatud kolmanda seadus
(autor mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv. ! ! Arutlus pole loogiliselt korrektne, kui omavahel vastuolus olevaid väiteid mõlemat jaatatakse ! ! või eitatakse. ! D1.4. Välistatud kolmanda seadus
tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus- see osa sõna(termini) tähendusest, millest sõltub millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus- see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. I OSA TRADITSIOONILINE LOOGIKA TERMIN õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna või fraas. Mitmest sõnast koosnevat terminit võib nimetada ka FRASEOLOOGILISEKS terminiks. Termin võib olla: UNIVOOKNE e. ühetähenduslik e. ühemõtteline EKVIVOOKNE e. mitmetähenduslik ANALOOGILINE Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Homonüümid- samakujulised sõnad, mis tähistavad erinevaid termineid Klassikaline definitsioon võrdleb kaht terminit:
NT: jõgi Tühimõiste-Null mahulised mõisted, see, mis midagi ei tähenda. NT: haldjas Sisu järgi liigitatakse mõisteid: Konkreetne ja abstraktne (Konkreetsed on esemete mõisted ja abstraktsed on omaduste mõisted - näiteks jõgi vs ilu) Suhteline ja absoluutne (Suhteline on mõiste, kus on suhte olemasolu teise mõistega ja absoluutse mõiste sisus see tunnus puudub – inimene;ema;õpetaja vs jõgi;kirjanik) Jaatav ja eitav (Jaatavad-iseloomustavad eset mingi omaduse või suhte kauduja eitavad-iseloomustavad eset mingi liigitunnuse puudumise kaudu - suur kirjanik vs mittekirjanik) Kogu ja mittekogumõisted (Kogumõisteid-mõisted, kus ühetüübilisi mõisteid käsitletakse kui tervikut ja mittekogumõisted-nende sisu iseloomustab vastava klassi igat elementi - näiteks meeskond vs mängija) MÕISTE MAHT - esemete klass, mis sisaldub/peegeldub mõistes. Palju teisi mõsiteid
Defineerivat poolt on liiga palju (tööd teeb ka eesel jne). Peab leidma sellise liigi-erisuse tunnuse mida ühelgi teisel koduloomal pole. Nt hobune hirnub. Dfd > dfn Defineerime kolmnurka. Tasapinnaline kujund millel on kolm võrdset nurka. 2) Definitsioon ei tohi teha ringi. Teeb ringi juhul kui defineerivas esineb defineeritav. Seesama sellesama kaudu (idem per idem). Nt: sabata lätlane: klassitunnus: rahvus, liigi erisuse tunnus: põlisrahvuslane, 3) Ei tohi olla eitav. Punkt on matemaatiline suurus millel puuduvad mõõtmed. Nt: võõramaalane - klassitunnus: inimene, isik; liigi erisuse tunnus: isik, kel puudub antud riigi kodakontsus. 4) Definitsioon peab olema arusaadav. ignotim per ignotius - tundmatu. Ei tohi moodustada definitsiooni, kus ei tohi olla tundmatu tundmatu kaudu. Defineerimise eesmärk on defineeritavat tutvustada. Hegel (ta oli sõnadega edvistaja) defineerib: riik on maailma vaimu poliitiline ilmutis
1 reegel Dfd=Dfn (definitsioon peab olema tasakaalus, st defineeriv pole liiga suur defineeri tava jaoks) 2 reegel Idem per idem seesama sellesama kaudu (tõlk). Defineeritavas ei tohi esineda defineerivat. Maailmas elab 7 miljardit inimest. Hiinlane- on rahvus, kelle esindajaks on olnud Konfutsius. Hiinlane on rahvus, keda maakeral on kõige enam. Jaapanlane- on rahvus, kelle riigis on Eesti sumomaadleja Baruto. 3 reegel! Definitsioond ei tohi olla eitav, väljaarvatud juhul, mil defineeritav on eitavas vormis. Ei tohi olla eitavas vormis, kuna eitavalt edastatakse vähe informatsiooni. Eitavas vormis varjatakse sisu, ei edastata tunnuseid. Võõramaalane/mittekodanik- (on eitav mõiste) isik, kel puudub antud riigi kodakondsus. Punkt on matemaatiline suurus, millel puuduvad mõõtmed (Eukleides). Vale, kuna sees on eitus. 4 reegel Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) -
Teaduses keskse termini asendamine uuega on võrreldav tehnikas uuele standardile üleminekuga; see toob kaasa tohutult palju ümberseadistamisi - teaduses aga ümbersõnastamisi. Seepärast enne vana termini asendamist uuega tuleks kõigepealt püstitada küsimus: kas see on möödapääsmatult vajalik või vähemalt otstarbekas. Kõnesoleval juhtumil vana (otsustus) pole sedavõrd "amortiseerunud", et see nõuaks asendamist uuega (arutlus). Struktuurist. Otsustus on mõte, milles subjekt on jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Antud definitsioonis Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 sisalduvad otsustuse struktuuri põhilised koostisosad e. elemendid subjekt ja predikaat. Subjektiks nimetatakse mõtte elementi, mida
Oma kolmele põhiseadusele rajab Aristoteles oma süsteemi loogilistest järeldustest, mida kutsutakse süllogismideks. Süllogisme on palju. Nendega tegelev teooria on süllogistika. Kõik süllogismid on kehtivad järeldused, nad on loogiliselt ranged. Klassikaline näide süllogismist nimega BARBARA: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Sokrates on surelik. Joone peal on järelduse eeldused ning joone all on järelduse tulem. Kõikidel süllogismidel on kaks eeldust. Tulem on see, mis eeldustest järeldub. Kui kõik inimesed on surelikud ja kui Sokrates on inimene, siis järelikult on Sokrates surelik. Antud eelduste korral ei saa me seda tulemit eitada, sattumata vastuollu juba eeldatuga. Igal süllogismil on vähemalt üks eeldus kas üldjaatav või siis üldeitav lause. Kui süllogismi üks eeldus ütleb midagi üksiku objekti kohta, teeb seda ka tulem. Kui süllogismi üks eeldus on väljendiga "mõned", on seda ka tulem
Sünonüümid. Loogika mõiste üks võimalik autor on Demokritos (~460-370 eKr). Tõestamise teooria. Loogika seadused. Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele muutujad, väite komponendid (1) kvantor, (2) subjekt, (3) koopula, (4) eitus, (5) predikaat. Süllogismid. Modaalsed väited. Stoikud: Zenon Kitionist (333-264) ja eriti Chrysippos (279-206). Lausearvutuse elemendid. Keskajal Boethius (480-525). Aristoteles ladina keelde. Skolastikud panevad aluse ka analüütilisele filosoofiale. Raimon Lull (1235-1315) Võtab kasutusele sümbolid. G. W. Leibnitz (1646-1716). Idee luua universaalne sümbolkeel, mida võib kontrolloda ka masinaga
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasutajaliideste programmeerimine (tugi on
..) Liigierisus – omadus, mis konkreetsele liigile omandatakse, mis eristab neid teiste sarnaste liikide hulgast. Kajastab liigi põhilisi tunnuseid. Kas liigierisus on olemuslik tunnus v ei. Vaieldav, kui defineeritaval on veel olemuslikke PÕHitunnuseid. Reeglid: 5 Adekvaatsus – peab hõlmama täpselt kogu termini mahu, ristuvus – kui kahe termini mahus on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – jaatav/eitav lause Definitsioon – korrektne/mitte MUNA ON KANA ELU VARANE STAADIUM Dfd: muna Dfn: kana elu varane staadium Liik: muna Sugu: kana elu Liigierisus: varane staadium Liigierisuse olulisus: jah Adekvaatsus: ei Ringi puudumine: jah Selgus: ei Jaatavus: jah Korrektne: ei 1.2. Liigituse analüüsimine, reeglid (4)
arvab, mis ta teeb. Ema vastas sa sööd nkn ära. Pmts naine andis tingimused, et krokodill sööks lapse ära ja siis annaks tagasi. 4. Sofismid - Kui ma ütlen: see kes pole sarvi kaotanud, omab neid sa pole sarvi kaotanud, st sul on sarved. Defineerimata on sarvede kaotus. Kas olid v polnnud enne sarvi. Sina ei ole mina, mina olen inimene, sina pole. 5. Välistatud kolmanda seadus kahest väitest, millest üks eitav teist, on ainult üks tõene ja teine väär. Kolmandat võimalust tõe väljendamiseks ei eksisteeri. ,,natukene süüdi, natuke rase jnejne" 6. Küllaldase aluse seadus ükski väide ei ole tõene ega väär ilma küllaldase aluseta, põhjenduseta. Mis on küllaldane? Q nool p. Tõe kriteeriumiks on praktika. Mõiste on mõtlemise vorm, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikena nende oluliste tunnuste kaudu. Mõiste väljenudb sõnas. Sünonüüm
on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega. Järeldusotsused on tehtud aluste ehk eelduste põhjal. Ühes aluses võib sisalduda mitu eeldust. Näiteks ühest tõendist ei piisa kohtus reeglina süüdimõistmiseks. Kas see, et Malle käib Kallega, on tees või hüpotees? Järeldusseos on see, et kui inimesed käivad, siis nad käivad käsikäes ja meeldivad üksteisele. Järeldusseos on varjatud kujul, ei tulene otseselt tekstist. Argumendi mõte tuleneb esitusest (tähendamistegu) ja sisust (sõnum). Nendest on välja loetavad argumendi struktuur ja funktsioon ehk argumendi loogika. Argumendi struktuur ja
mingi otsustus ja selle eitus, ehk formaliseerituna: (B &B). Seega, ei ole üheaegselt kehtivad järgmised kategoorilised otsustused: Antud S on P (A) ja Antud S ei ole P (E); Ükski S ei ole P (E) ja Kõik S on P (A); Kõik S on P (A) ja Mõni S ei ole P (O); Ükski S ei ole P (E) ja Mõni S on P (I). Käesolevas tekstis esineb esmakordselt otsustuse vorm "Antud S on P" ja "Antud S ei ole P", milles otsustuse subjekt on täismahus ja tähistab üksikut (konkreetset, ainukordset, individuaalset). Teatavasti loogika reeglid ja vorminõuded ei erista üksik- ja üldmõistet, mistõttu puudus seni vajadus seda iseärasust rõhutada. Vasturääkivuse vorme on kolm: 1) formaal-loogiline vasturääkivus, 2) dialektiline vasturääkivus ja 3) paradoksaalne vasturääkivus. Formaal-loogiline vasturääkivus kätkeb endas teineteist välistavaid
mitte midagi.'' Aristotelese loogikaalased kirjutised koosnevad kuuest teosest koondnimetusega Organon (tööriist). Aristotelese jaoks ei olnud loogika mitte üks teoreetilistest teadustest (need olid füüsika, matemaatika ja metafüüsika), vaid tööriist kõigi teaduste jaoks. Aristotelese poolt väljatöötatud spetsiifilist loogikasüsteemi nimetatakse sageli mõisteloogikaks ehk terminite loogikaks. Vaatleme väiteskeemi ``kui iga b on a ja iga g on b, siis iga g on a''. a, b ja g on siin muutujad, st. formaalsed kohatäitjad. Iga väide, mis nimetatud struktuuri sobib, on korrektne süllogism. Muutujate asemele saab paigutada konkreetseid mõisteid või nimesid. Asendades a sõnaga ``asi'', b sõnaga ``loom'' ja g sõnaga ``koer'', saame: ``kui iga loom on asi ja iga koer on loom, siis iga koer on asi''.
Sünnipäraseid ideid(mõistus suudab täielikult puhta mõtlemisega luua,kogemusest sõltumatuna, aga mis sisaldavas endas mõistena sisu ehk käivad tegevuse kohta) on võimalik mõistusele rakendada. Metafüüsika ehk sünnipäraste ideede loogiline analüüs. Kant võtab vastupidise seisukoha: seob seoseid loogiliselt sõltumatute mõistete vahel ja saab põhjendada üksnes analüütiliselt. Kuidas on võimalik puhtast mõistusest lähtuv tunnetus? Otsustus on subjekt ja predikaat süntees, sünteesitakse erinevaid tajusid. Süntees õigustab aprioorset osa. Järgmine küsilause: kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised laused? Kas on võimalik selline teadus nagu metafüüsika? Mis on kahe küsimuse seos?!?!? Ajend oli võrdlus väliste teadustega. Süvendati, et tungiti metafüüsika loomusse. Eripärane oli, et metafüüsika oli sünteetiline ja aprioorne samal ajal. Seega tuleb vastata küsimus, et kas aprioorsed
...............................................7 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue.........................................9 Õiguse realiseerumise kolm vormi. ÕIGUSE JÄRGIMINE s.t et õigussuhte subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide 1 2 ettekirjutustele. Seejuures on kohustavate normide puhul reeglina nõutav, et subjekt sooritaks teo aktiivses e tegevuse vormis. Keelavate normide puhul peab subjekt hoiduma teost, st tegemist on teoga passiivses vormis e õiguspärase tegevusetusega. ÕIGUSE KASUTAMINE - st oma subjektiivsete õiguste realiseerimist, kus õigussuhte subjektid panevad toime lubavate, õigustavate või dispositiivsete õigusnormide koosseisude kohase aktiivses e tegevuse vormis teo (nt valimisõiguse kasutamine, võlaõigusseaduses määratletud dispositiivsus).
kehtivaks ja täidabki ettekirjutuse - see on autonoomne imperatiivne kohustus (kohustuse allikas ei ole st sotsiaalsed enam täitja ise, vaid teine subjekt; tegemist on isikliku vahekorra (suhtega) kahe või enama subjekti vahel - normid! käsu või keelu andja ning selle täitjaga, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja); 3) ainuisikuline või kollegiaalne subjekt, kes on NB! Siit algab sotsiaalse normi, autoriteedina tunnustatud paljude inimeste poolt, loob sh ka õigusnormi tasand; st kindlal viisil ja vormis nende jaoks üldise kohustuse sotsiaalne norm algab sotsiaalse (imperatiivsed ettekirjutused), millised reguleerivad grupi tasandist, lõppedes kogu paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, ühiskonnaga vaid üldistes huvides - see on heteronoomne kohustus,
Koolkondi/ filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: 1.Mis on teadmise ulatus? 2.Mis on teadmise allikas? 3.Mis on teadmise objektid? 4.Mis on teadmise subjekt? 5. Mis on teadmine?- 1.Tuttavolek-tutvus kellegagi või millegagi. Teadmiste omandamine kellegagi või millegagi kokkupuutudes. Tean, mis on valu; 2. Mida me teame- oskusteadmine –kuidas Teadmised ilmnevad teatud tegevuses/ oskuses tegevuste kaudu. Tean kuidas praekartuleid tehakse; 3.Teadmine kui teatud informatsiooni omamine e teadmine – et- propositsiooniline . Tean, et minu ema nimi on Vaike. Teadmine-et jaguneb kaheks: 3.1
2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium........................................................................................................................................6 Argumendid............................................
Keelepädevus on alateadlik otsus, mis on kogu aeg olemas, võrreldav hingamise ja emakeele reeglite seletamisega. Keelepädevust ei saa otseselt vaadelda, saab teha järeldusi keelekasutuse põhjal, saab üksnes arutleda, kas see on kõigil ühesugune, kus ja miks see olemas on. Keelekasutus ehk e-keel on keelepädevuse konkreetne väljendus, kas konkreetne keel või kindel ütlus. 3. Mis on kreatiivsus; aktsepteeritavus; grammatilisus? Generatiivsel grammatikal on kaks eeldust keele kohta. Inimkeel erineb kõikide loomade suhtlussüsteemist, sest ta on - rekursiivne võime lisada lausesse suvalisel hulgal täiendeid, panna lauseid üksteise sisse, nt panna alistuma, või loendada; - kreatiivne produktiivsus, erinevate ja uute üksuste kombineerimine. Grammatilisus vastandub vastuvõetavuse ehk aktsepteeritavuse mõõtmele. Grammatilisus viitab keelepädevusele: kui lause on oma olemuselt grammatiline, siis ta vastab reeglitele
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
Oletame vastuväiteliselt, et A B. Üldisust kitsendamata võime eeldada, et leidub element x nii, et x A ja x B. Kuna A B, siis x B. Sellega tekib vastuolu Järelikult meie vastuväiteline eeldus oli väär ehk hulgad peavad olema võrdsed. 3. Eelduseks on, et A B ja B C. Peame näitama, et A C. Viimase väite tõestamiseks võtame suvalise elemendi x hulgast A ja näitame, et siis x C. Kuna esimesest eelduses A B, siis sellest, et x A järeldub, et x B. Teise eelduse kohaselt B C, seega iga hulga B element on ka hulga C elemendiks. Kuna meil x B, siis järeldame, et ka x C. Olemegi näidanud, et suvalise elemendi x korral hulgast A see element kuulub ka hulka C. Seega A C. 4. Oletame väite vastaselt, et leidub mittetühi hulk A nii, et A. Definitsiooni kohaselt
Reegli mõte on selles, et defineerivas ei või esineda defineeritavat. Seetõttu on ebakorrektne põhikooli füüsika õpikus esitatud definitsioon: "Füüsika on teadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi." Veel näide, milles on eksitud idem per idem reegli nõude vastu: "Suitsetaja on isik, kes suitsetab regulaarselt." Antud reegliga ei ole vastuolus definitsioon: "Suitsetaja on isik, kellel on sõltuvus tubaka põlemisel eralduvatest ainetest". 3. reegel: Definitsioon ei tohi olla eitav. Mõistagi, mingi tunnuse puudumisest ei saa teada, millised tunnused iseloomustavad käsitletavat mõistet. Näit., "Suitsetaja on nikotiinisõltlane, kellel puudub tugev iseloom." Esitatud 4 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005
tähistatavat – tekib lausungis, süntagmaatilises ahelas. Tekstisisene sümbolism- ühe tekstiosa jaoks on tähistatavaks teine tekstiosa (nt. personaaži iseloomustavad tema teod, portree. Või kui teksti on lülitatud autori abstraktsed arutlused, on nende illustratsiooniks süžee. Nt. “Tões ja õiguses”). Tekstiosade vahel võib olla tegu samasuguste suhetega nagu kehtivad nt. troobi sees. Enne kui allegooria muutus žanriks oli ta retooriline figuur (troop). Mida tähistatakse semantikas? Teksti ja konteksti (tekstivälise) suhe. Mil määral kirjeldab teos maailma? Mis on referent? Barthes küsib, mil määral võib kirj. -teost vaadelda tõesuse aspektist. Todorov: tõepära ei tulene tekstist endast vaid sellest, kas ta vastab lugeja normidele teksti jaoks. Teosel on kirjeldav jõud, mis sunnib teksti tõena võtma. Sellest rääkis juba Aristoteles: teksti ja tõesuse vastavus on seotud sellega, mida lugeja peab tõeseks.
konfliktnevad, nt ,,räägi alati tõtt" ja ,,kaitse oma sõpru". .. Emotsioonide roll. Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 9.-10. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Filosoofias otsitakse vastuseid küsimustele: Mis on vabadus? Kuidas mõõta vabadust? Mis on vabaduse piirajad? Kes või mis on vabaduse subjekt? Vabadus metafüüsikas: Kas isik on oma tegevuse algataja ja kontrollija? Kas determinism sobib kokku vabatahtega? Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada kas tahe on vaba või mitte? Vabadus eetikas: vabaduse ja vastutuse vahekord. Kui vaba tahe on moraalse vastutuse tingimus, siis determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Kas ma saaksin moraalselt vastutada, kui kõik on juhuslik?
eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoof argumenteerib, ehk esitab poolt ja vastu kaalutlusi, mitte ei jutlusta. 12. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et p (S on teadmise subjekt ehk see, kes teab). Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et p, püütakse leida tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et S teaks, et p. Olgu need tingimused A1, A2, ..., An. Siis igaüks neist on tarvilik selleks, et S teaks, et p: kui S teab, et p, siis kehtib A1; kui S teab, et p, siis kehtib A2; ...; kui S teab, et p, siis kehtib An. Ja kõik tingimused kokku on piisavad selleks, et S teaks, et p: kui kehtivad tingimused A1, A2, ..., An, siis S teab, et p
laad on kaugemal kõnelejast, sest see on sündmuse sisuline omadus). lõpetamata: nt ma ehitan raekoda. (ehitaN) Hetkeline või kestev - (punktuaalne või duratiivne) . Duratiivne: nt inglise keeles kestvates käänetes.P progressiiv - näitab tegevuse parajasti tegevuses olemist. (ingl k continuous ajad) eesti keeles nt : ta on siia tulemas. Eitus – Näitab lausega väljendatu paikapidamatust. Eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. Ta ei suitseta, ta on mittesuitsetaja, ma ei tule homme kinno, homme ma kinno ei tule, kinno ma homme ei tule. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) – mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse „v“ lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav 9. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
annaabi.ee 
