Ajaloo sündmused aastast 1939-1941 (0)

Eesti vabariigi riigikogu ja , kompaniid ja sõjavägi
Riigikogu 101 liiget.
Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra.
Eesti Vabariigi  president  on Eesti  Riigipea  ja  riigikaitse  kõrgeim juht.
Valitsus-täidesaatev võim
Kaitsejõud –relvastatud struktuur
Kaitsevägi – valmis riiki sõjaliselt kaitsma.
Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded!
Sõjaväemudelid :elukutseline(d) relvajõud
Reservväed: need mobiliseeritakse ainult ohu korral üksustesse.
Miinipilduja  patareis on : tagalarühm,-siderühm
Kolm jalaväekompanii moodustavad jalaväepataljoni põhja.
Tagalakompanii – tegeleb söögi, pesu,postkast, surnute matmisega.
Üksikvõitleja kes koos paarilisega, moodustavad lahingupaari.
Pooljagu on 4-6 kaitseväelast
Jagu moodustab kahest pooljaost, kelle ülem on seersant .
Rühm koosned 3 jaost ja selle ülem on leitnant .(30-35 meest)
Brigaad , mis koosneb 3-4 jalaväepataljonist(6000- 8000 meest)
Diviis , mis moodustub 3-4 brigaadist
Korpus, kuhu kuulub 3-4 diviisi
Armee - koosneb 150000----
Kaitseväeteenistus ja kaitseväe  distsipliin .!
Kaitseväeteenistus on teenistus  kaitseväes.
Selle liigid on:tegevteenistus,-teenistus reservis.
Eesti kodanik on kaitseväekohustuslane 16- kuni 60 eluaastani.
Tegevteenistuse liigid on : ajateenistus ,-lepinguline teenistus,-osavõtt õppekogunemisest
Kaitseressursside amet: korraldab kutsealuste arvelevõtmist, arvestust,ajateenistusse 
kutsumist.
Ajateenistusest vabastamine, edasi lükkamine: kellel on tervise ,-perekonna 
majandusprobleemid.Või kellel on kool  pooleli (ülikool)
Pikendamise  lõpp saab täis 28.a  saamiseni .
Ajapikendus lõppeb üldjuhul sis:kui aeg on täis,-katkestas õpingus,-ei ole enam põhjust 
pikendada.
Reservväelane võib õppekogunemisele kutsumisest vabaneda: perekondliku olukorra tõttu,-
kui ta peab õppima õpinguteks,-