sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" "Teataja" rahvuslikult meelestatud haritlased haritlased A. Kitzberg E. Vilde K. A. Hindrey A. H. Tammsaare J. Luiga Jaan Teemant
PÕLLUMAJANDUS · Kõige olulisemaks oli teraviljakasvatus. · Teraviljast toodeti piiritust viin müüd Vene armeele. · Lina kasvatus toimus peamiselt Lõuna-Eestis. · Praagaga hakati toitma härgasid. · Põhja-Eestis kasvatati peamiselt kartulit. · Levis piimakarjakasvatus piim tehti peamiselt võiks, sest puudus koht, kus piima säilitada. · Tegeleti seakasvatusega. Seal pidi olema vähemalt 10 cm pekki 1905. AASTA REVOLUTSIOON EESTIS · 1905. aasta jaanuaris algas revolutsioonile liikumine Peterburis, millega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi. · Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid: - kehtestada demokraatlikud vabadused - anda talurahvale maad - anda suuremaid õigusi eestlastele Erinevate sotsiaalsete gruppide eesmärke võib jagada veel: · Tööliste eesmärgid olid: - parandada oma majanduslikku olukorda
1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine Lüüasaamised Vene Jaapani (1904-1905) sõjas tekitavad rahulolematuse. Isevalitsuse vastu on
· Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord peab Mõõdukad kehtima, ei Suure poliitika soovitud muudatusi vastu Radikaalid Saada võim enda kätte, teha suurt poliitikat
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets
suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann • Uus toimetaja Jaan Tõnisson (elas 1868-1941) • Tõnisson koondas ajalehe ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi, nagu August Kitzberg, Karl- August Hindrey, Peeter Põld, Anton Jürgenstein • Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise. Ta astus välja venestumise ja saksastumise vastu
Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks said palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja kohtureforme, mis annaksid eestlastele senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised. Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolides katkestati õppetöö, mitmed ametiasutused lõpetasid tegevuse. Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti koosolekuid.
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse
EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme.
poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võimsad · Talupoja ja töölise olukord väga halb · Valitsusvorm keskaegne Vene-Jaapani sõda · 1904-1905 · Ülemvõimu küsimus Hiinas (Manzuurias) · Venemaa saab haledalt lüüa 1905 aasta revolutsioon · 9. Jaanuar ,,Verine pühapäev'' · Streigid, miitingud, palvekirjad (mässulained) · Oktoobris ülevenemaaline streik 16. Oktoober lõpeb Eestis halvasti (94 surnut, 200 haavatut)
XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.)
Eesti poliitiline areng 1905-1918 a. Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. 1905 aasta revolutsioon...........................................................................................................4 2. Olukord pärast revolutsiooni...................................................................................................5 3. Esimene maailmasõda.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................
mereväebaasi. http://www.englishrussia.com/?p=554 Esimest korda uuemas ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitteEuroopa riigi käest. http://www.indiana.edu/~jia1915/war/keepit2.html http://media3.web.britannica.com/ebmedia/17/84517050B5669B9F.jpg Eestlased sõjas Tulevased Eesti kindralid: J.Soots, A. Tõnisson, E. Põdder. 1904 suvelsügisel mobiliseeriti 7500 eestlast. Jaan Soots Aleksander Ernst Põdder http://www.hot.ee/vabadussoda/podder.jpg http://www.hot.ee/lvpfoorum/soots
ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-
· 20.sajandi alguses aktiviseerus ka venestusreformide tõttu vahepeal soikunud eestlaste poliitiline tegevus. Analoogselt rahvusliku liikumise aastatele saab liberaalsete vaadetega eestlaste hulgas eristada Jaan Tõnissoni ümber koondunud mõõdukamate vaadetega tiiba ja Konstantin Pätsi poolt juhitud radikaalsema meelsusega ringkondi. · NB! Täidke õpiku (§5-6) abil tabel 20.sajandi alguse Eesti juhtivate poliitikute kohta: Jaan Tõnisson Konstantin Päts Eluaastad Haridus Ajaleht, mida toimetas Millele oli keskendunud võitlus Suhtumine "suurde Peep Reimer 9 poliitikasse" Toetajaskond Mida võiks tema ideedele või tegevusele ette heita Tähelepanu- väärseim saavutus 20.saj. algul · Sotsiaaldemokraatia: - Esindas peamiselt tööliste ja radikaalselt meelestatud haritlaskonna ning üliõpilaste vaateid.
Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda:
1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub. Ärkamisajast Uue Tõusuni pöörati tähelepanu kultuurilistele küsimustele: haridus, eestikeelsed kooliõpikud, ühistegevus, seltsitegevus. Talupojakultuur, mis seni oli eksisteerinud, muuta kõrgkultuuriks. Kui hakkab Uus Tõus, lisanduvad ka poliitilised momendid: poliitilised nõudmised kulmineerivad 1905 revolutsiooniga.
TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on suudetud hoida koos oma rahvast ning säilitada ühtekuuluvustunne, mis on tegelikult ühe õige rahuajal toimiva vabariigi aluseks.
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt)
õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. Poliitiline olukord Eestis 20.saj algul ning 1905.a. revolutsioon Tartu ja Tallinna poliitiliste ringkondade võrdlus: Tartu liberaalid Tallinna Konservatiivid (radikaalid) Päevaleht Postimees Jaan Tõnisson Päevaleht Teataja Konstantin Päts Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astusid Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris vastu venestamisele ja saksastamisele. Esikohal rahvus- majanduse edendamist. Eesmärk eestlaste majanduse
1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölised Üliõpilased, töölised
- Rahvakultuur (etnoloogia) : Jakob Hurt, Matthias Johann Elsen - Kirjandus: Fr. R. Kreutzwald ("Kalevipoeg" monument väljasurevale keelele), Andrus Saal (seiklusjutud; uuenduslik) - Muusika: Miina Härma ("Tuljak"), Rudolf Tobias - Sport: Georg Lurich ("kõnnib laadalt laadale ja tõstab sangpomme") - Kunst: Johann Köler (hiljem vene tsaaride õukonna maalija), Amandus Adamson (tuntud eelkõige kujurina, "Russalka" vene mütoloogias tähtis näkk) 2. 1905. a. revolutsioon ja selle mõju 1. Eesti 1905. a. revolutsiooni eel · Ärkamisaja kogemused seltsid ollakse harjunud koos käima ja arutlema, lehed ollakse harjunud lugema tüli Jannsen+Hurt vs Jakobson · Eestlased: a) rahvus tunnetatakse end ühtsetena b) vabad/linnades pärisorjusest vabanetud, peremehetunnetus · Poliitikas kujunenud: - Konservatism - Liberalism (mõõdukas* ja radikaalne* suund) - Sotsialism* (eriti linnades, töölisklassi seas)
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-
mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. NikolaiII 1894-1917; jätkas üldjoontes oma isa poliitikat, ei kavandanud reforme ja ümberkorraldusi, 1905.aastal toimus Venemaa revolutsioon, 1905. aasta 17. oktoobril ilmus NikolaiII manifest, millega lubati rahvale kindlustada demokraatlikud vabadused, laiendada valimisõigust ning anda kokkukutsutavale Riigiduumale õigus osaleda seaduste väljatöötamisel 2. Pärisorjuse kaotamine Venemaal. 1861. aasta märtsis kirjutas AleksanderII alla kauaoodatud päriorjuse kaotamise manifestile. Ligikaudu 23 miljonile talupojale anti isiklik vabadus. Talupojad said õiguse omada kinnisvara,
käes, ka tegelikuks töökeeleks jäi seal eesti keel. Venestusaeg pakkus eestlastele ka teatud määral paremaid võimalusi eneseteostuseks, sest baltisaksa eriõigusi oli tunduvalt kärbitud. Nii said nad näiteks saada valitud linnavolikogudesse ja koguni proovida linnavalitsust enda kätte võtta. See õnnestus esimesena Valgas, kus see toimus koostöös lätlastega, Tallinnas tehti seda koostöös venelastega. 1896. aastal sai Tartus Eesti Postimehe peatoimetajaks Jaan Tõnisson, kellel oli Lõuna-Eesti juhtivate rahvuslike tegelaste Villem Reimani, Oskar Kallase ja Karl Koppeli tugev toetus. Noore ja innuka rahvuslasena asus ta propageerima eesti keele avalikku kasutamist ja keskendus oma lehes eestlaste rahvuslikele ja majanduslikele probleemidele. Samuti propageeris ta ühistegevust ja vabatahtlikke ühinguid, eriti karskusseltse, millest riigipoolse surve tingimustes said ühed peamised rahvusliku liikumise keskused
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes
Ajaloo kokkuvõte 20.sajandi alguses nõrgenes venemaa surve eestile ja tekkisid mitmed seltsid. Kui rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism. Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja.Sotsiaaldemokraatiat aitas eestis levitada sotsialistid , kes tegutsesid illegaalselt ja pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust
Ühistute kaudu sai hankida tööstuskaupu odavamalt, soetati ühiselt põllumajandusmasinaid, tehti koos maaparnadustöid. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? Piimakarjakasvatus kujunes, sest raudtee kaudu sai piimatooteid turustada Peterburgi ja see kujunes ka, sest viljahinnad langesid. Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul? Rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ja selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. Venestumis surve hakkas nõrgenema, liikumine toimus peamiselt linnades. Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguse ühiskondlikus elus. Rahvuluse juhid ostsid ajalehe ,,Postimees". Tallinna radikaalide ajaleht oli ,,Teataja", mille eesotas oli Konstantin Päts, eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine majandusest ja poliitikast ning nendes edu saavutamine. Tartu liberaalide ajaleht oli ,,Postimees", mille
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim
Serbias oli tapetud sealne kuningas koos perekonnaga ja asendajaks venemeelne valitseja. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga. Vene-Serbia ambitisioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid, kuna Austria-Ungari alla kuulus Bosnia ja Herstegoviina, kuna Serbia ihkas ise neid maid. See viis Austria-Ungari teravasse vastasseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga. Saksamaa sekkus Austria-Ungari poolel ja see sundis Vene-Jaapani sõjast ning 1905. a revolutsioonist nõrgestatud Venemaad taanduma. Oma osa järgnevates sündmustes mängis Türgi jätkuv nõrgenemine, mis õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. Türgi-vastase liidu moodustamist toetas aktiivselt Venemaa, lootes seda tulevikus Austria-Ungari vastu pöörata. 1912.a kuulutasidki Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas kõik oma valdused Euroopas peale Konstantinoopoli
eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT "Teatajat" ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees(Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901-Teataja-Konstantin Päts. 1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*kehtestada demokraatlikud vabadused*anda talurahvale maad*anda eestlastele suuremaid õigusi.Ka Tallinnas korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset ka kokkupõrked politseiga.Rahutused levisid kiiresti
6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7. Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856. aasta seadusi. Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused. Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19. sajand toimusid Euroopas ülestõusud ja revolutsioonid iseseisvuse eest võitlemiseks. 9. Rahvuslik liikumine Eestis, selle etapid eelärkamisaeg, kõrgaeg ja venestusperiood. Eelärkamisaeg 18. sajandi lõpp/19. sajandi algus, baltisakslased hakkasid huvi tundma talurahva kultuuri vastu
Need ringkonnad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Põhjustas protestiavaldusi kogu Venemaal. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist uulitsatelt. 17. oktoobri manifest, milles Koljan lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. See lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. 9.01.1905- Verine pühapäev 16.10.1905- Tallinnas Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule tappes 94 inimest ja haavates sadu 17.10.1905- Nikolai II kirjutab alla manifestile, milles lubab Venemaale anda Riigiduuma, põhiseaduse ja kodanikuõigused. 27.-29.11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
