Nicolas Poussin (15941665) Nicolas Poussin Sündis Normandias heal järjel olevas peres Sai korraliku hariduse Vanematele üllatuslikult hakkas tegelema maalikunstiga 1615. aastal läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima Laiema tunnustuse pälvis 1622. aastal Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist tähtsamad olid itaallased Nicolas Poussin Pariisi NotreDame'i piiskop kutsus ta maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal viimaseks tööks enne Itaaliasse lahkumist Oma loomingulist mina otsides jäljendas esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Nicolas Poussin Lahingumaalid on väga bareljeefide moodi Roomaaegade algusest on pärit Poussini kõige julmemate stseenidega maalid (näiteks "Joosua võit amalkiidide üle" 1625) "Germanicuse surm" 1627 Ma...
Nicolas Poussin (15941665) Nicolas Poussin Sündis Normandias heal järjel olevas peres Sai korraliku hariduse Vanematele üllatuslikult hakkas tegelema maalikunstiga 1615 läks Pariisi ja hakkas kunsti uurima Laiema tunnustuse pälvis 1622. Aastal Tal oli mitmeid patroone ja toetajaid, neist tähtsamad olid itaallased Nicolas Poussin Samuti kutsus Pariisi NotreDame'i piiskop ta maalima "Püha neitsi surma" 1623/1624, mis jäi tal viimaseks enne Itaaliasse lahkumist 16241665 elas Roomas Oma loomingulist mina otsides jäljendas ta esialgu mitmeid Itaalia suurmeistreid. Teda mõjutasid Tizian, Raffael, Caravaggio Nicolas Poussin Ta joonistas antiikseid reljeefe, tegi visandeid varemetest ja monumentidest Ta lahingumaalid on väga bareljeefide moodi Roomaaegade algusest on pärit Poussini kõige julmemate stseenidega maalid (näiteks "Joosua võit amalkiidide üle" 1625) ...
Kunstiajalugu Nicolas Poussin Kristin Vaher III DEK Nicolas Poussin 15. juuni 1594 - 19. november 1665 Noorusaastad Varajased sketsid tõmbasid kohaliku maailja Quentin Varini tähelepanu 18. aastaselt asus Pariisi elama Pariisis õppis Ferdinand Elle ja Georges Lallemandi ateljees 16201621 ,,Ingli poolt kroonitud Dionysios Areopagita" 1622 pälvis laiema tunnustuse 1623 kutsus Pariisi Notre-Dame'i piiskop ta maalima "Püha neitsi surma" ,,Ingli poolt kroonitud Dionysios Areopagita" 16201621...
saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu ku...
Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse...
Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks · Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt Bernini, kuid tema fas...
1) Bolognase kool (vennad Carraccid) maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav 2) Caravaggio realistlik suund kujutada loomutruult, kasutati palju valgust ja varju Flandria idealiseerimine ja allegooria, suurejooneline, võimas Peter Paul Rubens Hispaania maalikunstnikud Diego Velazques ("Vulcanuse sepikoda"), Bartolome Esterban Murillo ("Püha Antonius Padovast"), Zurbarani Hollandi kunstnik Rembrant, Remi (looduslähedane) Prantsusmaa Nicolas Poussin (maastikumaal, herolinemaal), Lobrain (ideaalne, ratsionaalne), Varsailles'i loss ja park Rokkokoo mõjur: Hiina kunst Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh Erinevus renessansiga: kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõituse mõjutamisele, inimetse hämmastamisele ja rabamisele JOHANNES VERMEER (16321675 astronoom, hollandalane) säilinud 34 maali, looming sündis 12...
Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine. Poussin on kuulus ka kui "ideaalmaastike looja". Tema maastikud ei kujuta ühtki konkreetset kohta loodusest, vaid kõik lähtub kunstniku fantaasiast...
Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn, maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud ,,Danae", ,,Autoportree Saskiaga", hollandi rahvuslikkust ärgitav ,,Öine vahtkond", tunneterikas ,,Kadunud poja tagasitulek" ja lisaks tegi ta graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism. Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta valdas õhuperspektiivi meisterlikult. Nicolas Poussin maalis pilte antiikmütoloogiast, kuid maastikul kujutas ta suvaliselt valitud kohti ja nii tekkis ideaalmaastiku kujutamine. Poussin tegi veel vaibakavandeid....
Kunsti iseloomustab rahulik kujutamisviis, mõistuspärasus. Riik on suur tellija, paljud unistavad seega suure-kunstniku-ametist. Omapärane on Pr kunst 17 saj alguses, kui pole veel abs monarhiat. Võetakse itaallastelt eeskuju ning sünnivad ehtsad barokktööd. Kõige tuntumad Prantsuse 17. saj. maalikunstnikud tegutsevad Roomas Nicolas Poussin ja Claude Lorrain. See on õukondlik kunst. Poussin Tegi peamiselt paljufiguurilisi antiikmütoloogilisi ja religioosseid maale. Tema maalid erinevad tüüpilisest barokist oma rahuliku kompositsiooniga. Ka dramaatilisi stseene annab ta edasi rahulikus meeleolus. Poussin ei suutnud või ei tahtnud edasi anda suuri tundeid. Loomingut mõjutas Descartes`i filosoofia: arutleb palju elu ja surma teema üle. Oli ka...
"HEINAMAALT KOJUTULEK" kujutanud ka sepikojas töötavaid seppasid · olustikumaalid kui suri, siis kahe ülejäänud venna maalid muutuvad vaesemaks Le Nain'ide koloriit üsna vaene o Jacques CALLOT Graafik "SÕJAKOLEDUSED" o Kunstiakadeemia Charles le BRUN · Versailles' lossi kujundaja Nicolas POUSSIN · Ideaalmaastik · Heroiline maastik Claude LORRAIN · Hea koloriit Hyacinte RIGAUD · Portretist · Tuntuim portree Louis XIV-st · Skulptuur o Pierre PUGET o Antoine COYSEVOX o Francois GIRARDON "NÜMFID APOLLONI KUMMARDAMAS"...
Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Hollandi maalikunsti tippudeks kujunesid kaks maalijat, kes elasid ja töötasid üheaegselt Frans Hals (üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid) ja Rembrandt, kes oskas anda nii piiblistseenidele kui igapäevase elu sündmustele üldinimliku, sügavalt tunnetatud ja haarava tähenduse. Ta maalis umbes 700 maali, kuulsaim on "Kadunud poja tagasitulek", mis oli ta viimane maal. Prantsusmaal olid barokse suuna peaesindajaks Nicolas Poussin . Peter Paul Rubens Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni.Hariduse sai ta ladina koolis. Aastal 1598 võeti Rubens vastu linna maalikunstnike gildi. Aastal 1600. läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Aastal 1603 reisis Hispaaniasse...
Barocco tähendab portugali keeles korrapäratu poolümmargune pärl , Itaalia k. barocco eris kummaline, veider. Baroki sünnimaaks on Itaalia. Barokk jagunes kolmeks: 1580 1630 varabarokk uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 80 keskmine barokk, piirkonniti eri stiilide teke 1680 1750 hilisbarokk, zanride kõrgaeg Barokki on nimetatud basso continuo e. generaalbassi ajastuks, samuti kontsertstiili ajastuks. Kuulsaimad valitsejad: Prantsuse kuningas Luise XIV ehk Päikesekuningas, kes las ehitada uhke Versailles´lossi. Venemaal tsaar Peeter I, kes rajas Peterpuri linna, moodustas 300 000 mehelise regulaararmee ja laevastuke ja edendas haridust. Moe näide: Barokiajastut iseloomustab:...
c Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2008 Barokk Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud: ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esime...
JEESUSE EMA MAARJA JA EMAPOOLNE VANAEMA ANNA Otseses tõlkes oleks itaaliakeelne sõna MADONNA eesti keeles `mu emand', mis oligi endine daami kõnetussõna Itaalias. Prantsuse keeles on selle sõna vaste madame ja inglise keeles my lady. Kuid madonna on itaallastele samas ka Jumalaema, nii nagu prantslastele Notre-Dame ja inglastele Our Lady. Eestlased eelistavad sõnale Jumalaema nime Maarja. Maarja kultus on palju noorem kui ristiusk ehk kristlus. Neljas evangeeliumis kohtame Maarjat Jeesuse kõrval harva. Jeesuse sündi kirjeldavad oma evangeeliumides üksnes Matteus ja Luukas. Johannes mainib veel, et Maarja nägi pealt ka Jeesuse ristilöömist ja surma. Madonnapildid kujutavadki Maarjat umbes aastase või kaheaastase poja Jeesusega. Tihti on madonnapiltidel ka teine samavanune poisslaps Ristija Johannes. Me ju teame, et selles vanuses ei saanud need kaks poissi koos viibida. Ometi muudab kolmanda isiku juuresolek piltide kompo...
10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
Paraadportree- esitab inimest tähtsana ja võimukana. (Anthonis van Dyck) Väikesed hollandlased- väikesemõõtmelisi pilte maalinud kunstnikud 17. saj Hollandis. Marinistid- meremaal, mereranna v sadamavaateid kujutav maal Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin . Prantsuse park - korrapärane barokne pargistiil, mis lähtus vanade idamaade ja antiigi aia- ja pargikunstist. Kujunes 17. saj II poolel Prantsusmaal, tippnäiteks Versailles' park. Pargi rajamisel lähtuti lossi fassaadist, millele suunati geomeetrilise korrapäraga komponeeritud puiesteede peatelg. Põhimotiivideks on sümmeetriliselt paigutatud astmelised muruterrassid, tiigid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud-põõsad, skulptuurigrupid ja purskkaevud. Inglise park - tekkis 17...
Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi. Ent etruskid olid ka suurepärased metallitöötlejad; meisterlik oli pronksivalu, mille heaks näiteks on "Kapitoolumi emahunt" Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias. Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Etruskid said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist. Omakorda laenas etruskidelt Rooma arhitektuur. RENESSANSS Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt ini...
Ülepaisutatud kired ja tunded · Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 3. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants...