Birger Magnusson Ken Pähn Kärdla ÜG 11.klass Birger Sündinud 1210 Surnud 1266 Jälbolungis Rootsi riigitegelane Alaealisest poja kuninga Valdemar Birgerrsoni eestkostja Birger Jarl Abielu ja lapsed Abiellus 1245 Kaks last said Ingeborgi Eriksdorettiga kuningaks Valdemar Birgersson ja Magnus Peale Ingeborgi surma Aidalukk abiellus uuesti Abieluväline poeg - Mechtild av Holsteiniga
Oma mõtteid väljendas ta süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt. Teosed Aquino Thomas käsitleb oma teostes põhiliselt kiriku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda. Tema tuntuimad teosed on "Summa paganate vastu,,, "Teoloogia summa" Süstemaatilised teosed Commentaria in quattuor libros Sententiarum, 1254-1256. "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"), 1264. "Summa theologica" ehk "Summa theologiae" ("Teoloogia summa"), aastatel 1266-1273 (v 1265-1274). Compendium theologiae ad Fratrem Reginaldum, 1896. Muid teoseid "Quaestiones disputatae" ja "Quodlibeta" 1256-1259. "De ente et essentia" ("Olevast ja olemisest") (1252 - 1256); De emptione et venditione ad tempus (1262); Quaestio disputata De anima (1265/1266) De unitate intellectus contra Averroistas (circa 1270) Summa de homine Summa de bono et virtutibus Quaestiones disputatae de veritate De regno (1267) Kasutatud Kirjandus
,,Hingede öö" Tegevus leiab aset vana-aasta õhtul Surnud mehe majas (u kell 23.00-00.05) Peategelane on autoriga sarnanev minategelane. Ajaloolis-filosoofiline tsükkel Keskaja-triloogia ,,Põlev lipp" ,,Viimne linn" ,,Surma ratsanikud" 1266-68, Saksamaa, Itaalia. Noor Kujutab ristisõdade aega, teas 1302-1311 Saksa hertsog Konrad von lõppeb püha linna Akkoni Seikleja Pedro de Casarmana Hohenstaufen peab võitma langemisega muhameedlaste kätte võitleb koos palgasõduritega franki kodumaale tagasi Sitsiilia Süürias 1291. rüütlite (tapsid Konradini) ja kuningriigi (Lõuna-Itaalia)
Wellsi katedraal ja mõningad oxfordi ja cambridge ülikoolidele kuuluvad hooned. 10. Nimeta Saksamaal suuremaid gooti k. katedraale: Strasbourgi katedraal. 11. Nimeta Itaalias suuremaid gooti k. katedraale: Firenze toomkirik,Milaano toomkirik ja ka Veneetsia Doodzide palee. 12. Nimeta Eestis suuremaid gooti k. hooneid: Niguliste kirik, Oleviste kirik,Toompea linnus,Suur rannavärav,Tartu toomkirik. 13. Kirjelda gooti aegset moodi: 14. Kes oli GIOTTO DI BONDONE (1266/1267-1337)- Püüdis maalikunsti vabastada senisest rangusest ja elukaugusest.Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust.
ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi. Näited:Chartres'i katedraali vitraazaknad ja Pariisi kuningliku kabeli Sainte Chapelle vitraazaknad. · Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 1337) . Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum. · Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI'le(u.1283- 1344) oli omane intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega, see võimaldas neile detailitäpsust.
kompositsioon ja rikastunud koloriit. Hakkatakse maalima maastiku maali ja aktimaali. Maal saavutab tohutu populaarsuse ja kunstnikud kõikjal hinnatud. Skulptuur saavutab antiikkultuuri taseme. Teemad võetakse antiik-mütoloogiast. Skulptuure paigutatakse eksterjööris nissidesse, linnamaastikku, interjööris kasutatakse vähem. Skulptuurid olid põhiliselt kolossaalsed(suurejoonelised, antiigis skulptuurid normaalmõõtmetes). Renessanss, Itaalia Giotto Di Bondone( 1266/76 1337) Donatello( 1377 1446) Alberti( 1404 1472), tööd Mantegna Andrea( 1431 1506), tööd Veronaz (1456-1459) Bramante Donato( 1444 1514) (arhidekt), tööd Tempitto kabel Boticelli Sandro( 1447 1510), tööd Primavera (1478) Leonardo Da Vinci( 1452 1519), tööd Mona Lisa Michelangelo Buonarotti( 1475 1564), tööd Sixtuse kabeli laemaal Rafaello Santi( 1483 1520), tööd Sixtuse Madonna (1513-1514)
mujal Europpas. Tema kuulsaim t66 on Surmatants. T66 asub Niguliste kirikus ja on osaliselt s2ilinud, surmatantsul kujutati surma skeletina. Maalil on kujutatud tolleaegse hierarhia 24 seisust. Maali p6him6te on see, et k6ik on surma ees v6rdsed. Maalikunst Suurte akendega gooti kirikus j2i v2he ruumi maalile. Ainult ITA j2tkati seintele maalimist ja kasutati fresco tehnikat. Kujutati saledaid ja hapraid figure r6ivastatutena pikkadesse riietesse. Uuendused t6i maalikunsti Giotto di Bondoni (1266/67-1337). Tausta maalimisel pyydles ruumilisuse poole. Miniatuurmaali t6i gootika sammuti uuendusi. See ala siirdus munkadelt ilmalikele kunstnikutele. Nemad t66tasid Berri hertsogi juures ja maalisid talle niinimetatud tundide raamatu. On edasi antud taustperspektiivid. Gooti ajastul tekkis tahvelmaal ja esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks.
Suurim gooti kirik Saksamaal. Kõrgeim roomakatolik katedraal maailmas. Ulmi Münster on kirik Saksamaal, mis oli algselt kavandatud lühemana, kuid kõrgus kasvas, et ületada Kölni katedraali; kirikut hakati ehitama 14. sajandil aga tänapäevane kõrgus saavutati 19. sajandi lõpus. Valmis aastal 1890. Dom Santa Maria Assunta koos kõrvalasuva Pisa torniga Itaalias. 4 Wellsi katedraal Inglismaal. Salisbury katedraal (1220-1266, torn lisati 1330-1350) on Inglise varakootika võimsaimaks näiteks. Kõrgus on 123 meetrit. Saint Pauli katedraal, maailma suurimaid kirikuehitisi, on kupliga varustatud pikiehitis Londonis, mille kaudseks eeskujuks on Rooma Peetri kirik. Christopher Wren on väga produktiivne meister. Ta on ehitanud Londonis 54 kirikut. 5 Kasutatud allikad 1. ENE Eesti Nõukogude Entüklopeedia, Tallinn Kirjastus ,,Valgus", 1989 2.http://et
Sellel maalil on kujutatud 24 seisuse esindajad vaheldumisi Surmaga, keda on kujutatud luukeredena. Maal algab jutustaja ja torupilli puhuva Surmaga. Seejärel tulevad ,,tantsijad". Maali põhimõte on, et kõik on surma ees võrdsed. MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi uuenduse ka miniatuurmaali. Munkadelt siirdus see ala ilmalikele kunstnikele. Tuntuimad raamatumaalijad olid vennad LIMBOURGID, kes töötasid Barry hertsogi teenistuses ja maalisid talle nn. Tundide raamatu, mis kujutab kalendrit. Maalidel püüdlesid perspektiivi kasutades ruumilisuse poole.
ka kantsler) ning ta tuntumaid õpilasi on Roger Bacon. Tundis huvi loodusteaduste vastu ja pooldas teadmiste omandamist läbi kogemuste. Roger Bacon (1214-1294) Inglise päritolu frantsisklane, õppis Oxfordis. Robert Grosseteste'i õpilane. Pooldas keelte (kreeka ja heebrea) õppimist, et Piiblit ja Aristotelest paremini mõista. Kritiseeris autoriteetide pimedat järgimist. Rõhutas kogemuse ja loodusteaduste tähtsust, seetõttu on teda peetud esimeseks empiristiks. John Duns Scotus (1266-1308) Šoti frantsisklane, õppis Oxfordi Ülikoolis. Pooldas arusaama, et Jumala olemasolu saab tõestada ainult a posteriori. Ta lahendas küsimuse Neitsi Maarja pärispatu osas (leidis, et Maarja oli patune nagu kõik inimesed, sest pärispatt on kaasasündinud, kuid sai lunastuse teistest varem ja seega oli võimalik tema pärispatuta eostamine). Kirjutas ka loogikaalaseid teoseid. Pooldas realismi. William of Ockham (1287-1347) Inglise frantsisklane, õppis Oxfordis
juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Ta kohustuseks oli ka koolile õpperaamatute muretsemine. 13. saj olid toomskolastikud tihti ka ainsad õpetajad. Tegelik õppetöö jäi kooli rektori ja (nende olemasolu korral) talle alluvate õpetajate hooleks. Esimesed toomkoolid Esimesena mainitakse toomskolastiku olemasolu ja toomkooli asutamist Eestis 1251 aastal Pärnus. Tartus oli toomkapiitel olemas enne 1250 aastat, Tallinnas 1266 aastast, Haapsalus enne 1280 aastat. Toomkoolide ülesanded Liivi sõja ning orduriigi hävinguni töötanud katoliiklike toomkoolide ülesanded olid kahesugused. Nad pidid kindlustama järelkasvu kohalikele vaimulikele ja teistele kirikuametnikele, kasvatades neid usudogmade ning kiriku ülemvõimu tunnistamise vaimus. Õppekava pidi sarnanema sajandeid katoliku kiriku mõjupiirkonnas olnud maade toomkoolide omaga.
ei ole. Kõige varajasem kirjalik viide on William Langlandi teoses “Piers Plowman”, mis oli kirjutatud 1377. aastal. Järgmisena mainib Robin Hoodi Andrew de Wyntouni, teoses “Original Chronicle of Scotland” (1420), sissekandes 1283. aastast, kirjeldades Robin Hoodi ja Väikest Johni kui Barnsdale’i metsa tuntud lindpriisid. Veel hiljem, 1440. aastal kirjutab Walter Bower (“Scotichroniconis”) Robin Hoodist 1266. aasta sissekandes, kui Simon de Montforti mässu osalisest. Ülejäänud varased viited Robin Hoodile on ballaadidest ja lauludest (“A Gest of Robin Hood” 15. saj). Aja möödudes lugu Robin Hoodis muutus ja täiendus. Legend Robin Hoodist oli Inglismaal Andrei Ivanov kõige populaarsem näidend maimängudel (kevadpidustustel) läbi sajandite. ( 3: 214-216) Inglismaa arhiivides 13. ja 14. sajandi kohta on leitud mitu inimest kelle
Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte.
docstxt/.txt
kontuuriks. Väiksemad detailid maaliti eraldi, värvid kirkad ja hõõguvad. Eesmärgiks jutustav sisu. PILT....Chartresi katedraali Ilusa Madonna klaasalus. PILT.... Saint Chapelli külgvitraazid Seinamaal/Tahvelmaal Seinamaalid (Itaalia). Kuna Itaalia kirikutes olid aknad väiksemad ja seinapinda rohkem, siis seined kaunistati. Kuulus seinamaalide tegija Gotto di Bondow (1266-1276=1337???) PILT.... Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast (seinamaal). Frestno Assiasi Framsiskuse kloostrikirik. Kujutas inimest loomulikult. Ruum tinglikum.Ruumilisus saavutatud figuuride asetamisega üksteise taha. Miniatuurmaal Kuni 14.saj oli taust tasapinnaline, kuid figuuride puhul kasutati valgust ja varju. 14. saj teasel poolel hakatakse kujutama maastikku Kuulsaimad esindajad: Limbergid (vennad). Saavutanud kuulsuse: PILT..
Seejuures tõlgendas ta Aristotelest uutmoodi, võttes alati lähtekohaks kiriku huvid. .(Edmund Jacob: ´´50 klassikut: filosoofid``88). Aastatel 1252- 1259 õpetas ta pariisis dominikaanlaste kloostris. Järgmised kümme aastat veetis ta Itaalias. Ta õpetas paavsti õukonnas ning juhatas kaks aastat Santa Sabina kõrgemat ordukooli Roomas. Sel ajal töötas ta oma kahe kõige kuulsama teose kallal. Üks neist oli ``Summa paganate vastu(1261- 1273) ja teine teos ``Teoloogia summa``(1266-1273). Mõlemad teosed olid mõeldud õpikuteks tema üliõpilastele. Ta kutsuti tagasi Itaaliasse, et ta rajaks Napolis uue kooli ning õpetaks seal. 7. Märtsil 1274 Aquino Thomas suri olles vaid 49 aastane. Tema surnukeha maeti kloostri peaaltari ette. Sada aastat hiljem(1369) viidi see paavst Urbanus V korraldusel üle Touluse`i Püha Jakobuse kirikusse Veidi vähem kui 50 aastat pärast tema surma, pisut enne tema kanoniseerimist 1323. aastal, valmis Aquino Thomase esimene biograafia
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni"
1261. aastal sai Küprose valitsejaks Hugo III, kelle ema, Isabella sai regendiks Akkos. 1267. aastal sai Hugo III-st ka Jerusalemma kuningas. Sellega ei olnud nõus Lusignani perekonna teine pool: Antakya Maria; tema proteste ei võetud kuulda. Mamelukid kasutasid Jeruusalemma sisesegadusi ära ning hakkasid vallutama rannikulähedasi väikelinnu. Aastal 1265 vallutas sultan Baibars Caesarea, Haifa ja Arsufi; aastal 1266 Safadi ja Toroni. Aastal 1268 vallutas ta ka Yafo ja Beauforti; pärast seda piiras ja hävitas Antakya. Pärast Antakya langemist sõlmisid Baibars ja Hugo III vaherahu; Baibars teadis, et Louis IX oli uut ristisõda ette valmistamas ning eeldas, et sihtmärgiks on jälle Egiptus. 1267 kuulutas Louis IX ristisõja välja, kuid ei saanud eriti palju liitlasi sõjaks. Kõigepealt ründas Tunise linna, et saada tugevat baasi, kust rünnata Egiptust, et edasi minna Pühale Maale
Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega. III Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist. Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi ilmestavad vitraazid. Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto loomingu tunneb ära talle iseloomuliku näotüübi järgi inimestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil silmad. Koloriit on hele. Giotto harrastas peamiselt freskotehnikat. Tema parim töö 40 freskot Paduas Capella dell` Arenas (stseenid Kristuse ja Maarja elust).
diiler 1211 diiler 1288 diiler 1088 diiler 1166 sekretär 944 sekretär 1200 sekretär 955 sekretär 1244 juhataja 3288 tööline 800 tööline 1166 tööline 966 tööline 922 tööline 1244 tööline 1066 tööline 944 tööline 1144 tööline 833 tööline 1077 tööline 844 tööline 1200 tööline 1188 tööline 944 tööline 1322 tööline 1033 tööline 1188 tööline 1266 tööline 1255 tööline 955 tööline 1166 tööline 1077 tööline 1288 tööline 1288 tööline 966 tööline 966 treial 1141 treial 1277 treial 1311 treial 1500 meister 1531 meister 1577 meister 1533 lukksepp 1277 lukksepp 955 lukksepp 1411 lukksepp 1288 lukksepp 1433 juhataja 3633 valvur 744 dispetser 1066 dispetser 1044 dispetser 1188 autojuht 1277 autojuht 1522 autojuht 1211
Donati tütre Gemma di Manetto Donatiga. Sel ajal oli tüüpiline, et perekonnad kihlasid üksteisega nii noori lapsi. Ei kihluse ega abiellumise täpne aeg ole teada. Kuid 1301. aastaks oli neile sündinud kolm last: pojad Pietro ja Jacopo ning tütar Antonia. Hiljem sündis neile veel poeg Giovanni. Dante oli juba 9-aastaselt armunud Beatrice Portinarisse, keda ta nägi üksnes kahel korral elus. Beatrice oli Dantest aasta noorem, sündinud 1266, abiellus 1287 pankuri Simone dei Bardiga ja suri 1290. Dante kirjutas hulga Beatricele pühendatud sonette, aga oma naist Gemmat ei maininud ta iialgi üheski oma teoses. Dante võitles 11. juunil 1289 Campaldino lahingus gvelfide ratsaväes. Selles lahingus said gvelfid gibelliinide üle otsustava võidu. Pärast seda said gvelfid võimu Firenzes endale. Aga selleks, et osaleda avalikus elus, tuli kõigepealt astuda mõne gildi liikmeks. Gilde oli tollal linnas hulganisti, aga Dante valis
vitraazid. Neil kujutatud piiblistseenid täitsid sama ülesannet, mis romaani kirikutes reljeefid- neid oli võimalik luugeda kui jutustust. Itaalias aga ei olnud gooti süsteem täielikult kodunenud ja kirikuid ei ehitatud ülisuurte akendega, nii sai seal jätkata seinte maalimist. Kasutati Freskotehnikat, kus värv kanti värskelt krohvitud niiskele seinale. Figuurid maalingutel olid sageli väga saledad ja haprad ja mõjusid otsekui hõljuvatena. Suurim maalikunstnik oli Giotto di Bondone (1266-1337), kelle loomingu võtsid hiljem endale eeskujuks 15 saj Itaalia renesansskunstnikud. Giotto maalidel on inimestele antud varjude abil ümarust, tausta maalides püüdles ta juba ruumilisuse poole ja ehitiste kujutamisel kasutas perspektiivireegleid. Miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli, raamatute illustreerimine sai nüüd munkade asemel ilmalike meistrite ülesandeks. Prantsusmaal, Berry hertsogi õukonnas tegutsenud kolme vendade
maadesse. • Tahvelmaal sündis gooti ajastul • Levinud olid ka freskod • Miniatuur- ehk raamatumaal • Tahvelmaal oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Esimesed tahvelmaalid tehti puutahvlitele „The Miracle of the child falling from the balcony „ (Simone Martini 1285–1344) „Madonna ja laps“ Duccio (1284) Tuntuim Itaalia freskomaalija oli Giotto di Bondone(1266- 1337) „Juuda suudlus“ • Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid tegelema munkade asemel ilmalikud meistrid. Ka nendes maalides on juba üsna õigesti kasutatud perspektiivi. • Venndad Limbourg`id, kes maalisid väga ilmekad pildid erinevatest aastaaegadest ja nendele vastavatest toimetustest VANA-KREEKA ANTIIKKUNST 8 saj. eKr – 5. saj pKr Egeuse kunst Kõige varasem antiikkunsti etapp
komositsioon. Saksamaal valminud maalide temaatika oli religioosne. Kõige levinumad stseenid olid Kristuse kannatustest või pühakute elulugudest. Inimesi kujutati 15. sajandi rõivastuses, valitsevad olid lokaaltoonid ning ruumikujutlus enamasti tinglik. Näod ja poosid olid peamiselt ilmekad, kuid sageli kuidagi moonutatud. Itaalis levis kunstielu teisiti. Nimelt samal ajal viljeldi Itaalias seinamaali ehk freskotehnika. Giotto di Bondone (1266 või 1276-1337) oli selle stiili rajajaks ning muidugi ka selle suurmeister. Giotto loomingut ja üldse Firenze koolkonda iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Inimeste kujutamises on Giotto küllaldki looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esindab näiteks Simone Martini (u 1283-1344). 6 TARBEKUNST
Apenniini poolsaare lõunaosa kuulus formaalselt Bütsantsile, Sitsiilia oli jagunenud moslemiriigikeste vahel. Aastatel 10711130 ühendasid normanni päritolu hertsogid Sitsiilia ja Apenniini poolsaare lõunaosa oma valitsuse alla. Sitsiilia kuningriik keskusega Palermos oli paljurahvuseline seni, kuni Friedrich II asustas moslemid ümber Lucerasse. Ka riigi kese kandus samal ajal mujale: uuteks pealinnadeks said Foggia ning Napoli. Friedrichi surmale järgnenud segaduste järel läks võim 1266 Anjou ja Provence'i hertsogile Charles'ile. Eeskätt sisserände tõttu oli kuningriik selleks ajaks peaaegu puhtalt katoliiklik. Viimased moslemid orjastati aastal 1300. 1282. aasta Sitsiilia ülestõusu (Sitsiilia õhtumissa) tulemusel eraldus Anjoude valitsuse alt Sitsiilia. Saare kuningaks valiti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Tekkinud kahe kuningriigi vahel jäid suhted mitme sajandi vältel pinevaks. 11
Kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab ka kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus eesti folkloori hulgas. Lisaks on lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust regilaulule vormiliselt õige lähedal. 5) Missugused olid hariduse omandamise võimalused? V: Gotlandi (Ojamaa) Roma Gutnalia kloostril oli maatükk Kuusalus, kuhu 1164. aastal rajati tütarklooster. Esimeste koolide kohta on andmeid Haapsalust, Pärnust, Tartust (1251), Tallinnast (1266). 6) Mis on kirmes? V: Kirmes on jumalasteenistuse järgne ilmalik pidustus, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Küsimused lk 16 1) Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? V: Reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostrite vara, sh kirjalikke ürikuid ning noodiraamatuid. Protsestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjus hästi meie hariduselule. 1583. aastal avati Tartus jesuiitide residents ja
lukksepp 1277 lukksepp 955 lukksepp 1411 lukksepp 1288 lukksepp 1433 tööline 800 tööline 1166 tööline 966 tööline 922 tööline 1244 tööline 1066 tööline 944 tööline 1144 tööline 833 tööline 1077 tööline 844 tööline 1200 tööline 1188 tööline 944 tööline 1322 tööline 1033 tööline 1188 tööline 1266 tööline 1255 tööline 955 tööline 1166 tööline 1077 tööline 1288 tööline 1288 tööline 966 tööline 966 autojuht 1277 autojuht 1522 autojuht 1211 autojuht 1077 autojuht 1311 autojuht 1044 autojuht 1166 autojuht 1288 autojuht 1166 autojuht 1188 autojuht 1511 dispetser 1066 dispetser 1044 dispetser 1188 valvur 744
Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat
Tema kuulsaim t66 on Surmatants. T66 asub Niguliste kirikus ja on osaliselt s2ilinud, surmatantsul kujutati surma skeletina. Maalil on kujutatud tolleaegse hierarhia 24 seisust. Maali p6him6te on see, et k6ik on surma ees v6rdsed. Maalikunst Suurte akendega gooti kirikus j2i v2he ruumi maalile. Ainult ITA j2tkati seintele maalimist ja kasutati fresco tehnikat. Kujutati saledaid ja hapraid figure r6ivastatutena pikkadesse riietesse. Uuendused t6i maalikunsti Giotto di Bondoni (1266/67-1337). Tausta maalimisel pyydles ruumilisuse poole. Miniatuurmaali t6i gootika sammuti uuendusi. See ala siirdus munkadelt ilmalikele kunstnikutele. Nemad t66tasid Berri hertsogi juures ja maalisid talle niinimetatud tundide raamatu. On edasi antud taustperspektiivid. Gooti ajastul tekkis tahvelmaal ja esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks.
indiviidinena, läheneti psühholoogiliselt: inimene Maalikunst: kui vaimne ja füüsiline tervik, väline tinglikkus Masaccio ( 1401-1428) kaob, pühakud hakkasid sarnanema kaasaegsete Giotto di Bondome ( 1266-1337) inimestega Fra Angelico (1400-1455) Maalikunst: piiblitegelastest püüti teha elavaid Fra Filippo Lippi ( 1406-1469) inimesi, tekib ettekujutus ruumist, valgus on Sandro Botticelli (1444/45-1510)
1190 13,91 1192 13,82 1194 13,72 1196 13,61 1198 13,51 1200 13,41 1202 13,31 1204 13,22 1206 13,12 1208 13,02 1210 12,92 1212 12,83 1214 12,73 1216 12,63 1218 12,55 1220 12,45 1222 12,35 1224 12,26 1226 12,17 1228 12,08 1230 11,98 1232 11,88 1234 11,78 1236 11,69 1238 11,6 1240 11,5 1242 11,41 1244 11,31 1246 11,22 1248 11,13 1250 11,04 1252 10,95 1254 10,86 1256 10,77 1258 10,67 1260 10,58 1262 10,49 1264 10,4 1266 10,32 1268 10,23 1270 10,13 1272 10,04 1274 9,94 1276 9,85 1278 9,77 1280 9,68 1282 9,59 1284 9,5 1286 9,41 1288 9,32 1290 9,23 1292 9,14 1294 9,05 1296 8,96 1298 8,88 1300 8,79 1302 8,71 1304 8,62 1306 8,53 1308 8,45 1310 8,36 1312 8,28 1314 8,19 1316 8,11 1318 8,02 1320 7,94 1322 7,85 1324 7,76 1326 7,67 1328 7,59 1330 7,51 1332 7,43 1334 7,35 1336 7,26 1338 7,17 1340 7,09 1342 7,01 1344 6,92 1346 6,84
Järgnevas tabelis on näha üldine majutusstatistika Viljandi kohta. Tabel 3. Majutus Viljandis. Allikas: Statistikaamet 2015 2010 2011 2012 2013 2014 Majutuskohad 46 49 60 65 62 Toad 481 498 630 720 682 Voodid 1247 1266 1834 2146 2052 Tubade täitumus, % 22 24 25 20 18 Voodikohtade täitumus % 17 18 17 15 12 Majutatud 31712 39369 41356 44734 40524 Puhkusereisil, % 39 43 40 56 51 Tööreisil, % 33 30 29 28 27
Detail Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Giotto. Püha Giotto. Püha Joakimi Giotto. Kristuse Frantsiskus ajab nägemus taganutmine deemonid välja Arezzo linnast Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline
Ühendas bütsantsi vormi tekkiva gooti stiilis elementidega. Suhteliselt vanaaegne - kuldne taust, trooniv madonna, teostel monumentaalsed mõõtmed, pulknupplaps, nimbused nagu taldrikud. Peetakse Giotto tähtsaimaks eelkäijaks ja Firenze vararenessansi rajajaks. "Trooniv Maarja lapsega" (1272-1274) Assisi San Francesco alumise kiriku madonnafresko ja ülemise kiriku freskod Krutsifiks Firenze Santa Croce's. !Neitsi Maarja on kujutatud teistest suuremana! 2. Giotto di Bondone - 1266-1337. Assisi, progressiivne mees, loobus bütsantsilikust kujutamisviisist, vähemikoonilised näod. Itaalia trecento esindaja. Trecento - üleminekustiil gootikast renessansi. Kasutas esmakordselt ruumilise sügavuse kujutamist. Volüümikad figuurid. Seotud arhitektuurilise või maastikulise taustaga. Perspektiiv "puu otsas", Assisi - Püha Franciscuse ja Neitsi Maarja teemad. SLAIDID "Trooniv Neitsi Maarja" Arena kabel (Capella dell'Arena, Badova)
Sitsiilias kehtivad seadused loodi ametkonnad, seadusandlus, riiklik monopol ja otsesed ning kaudsed maksud Konradin Sitsiilia kuningas 1254-1258. Friedrich II pojapoeg. Nõustus saama paavsti vasalliks. 1258 Manfred kukutas ta Sitsiilia troonilt. 1268 üritas ta Sitsiilialt Anjou Carlolt tagasi vallutada, vangistati ja hukati. Ta oli viimane Hohenstaufen. SitsiiliakunnFIIpojapoeg-ÜritasSitsiiliatsaada-hukati Manfred (Sitsiilia kuningas 1258-1266)Friedrich II sohipoeg. 1254 alustas Regnos paavstivastast mässu. 1258 haaras Sitsiilia trooni. 1266 vallutas Anjou hertsog Carlo paavsti toetusel Sitsiilia ja tappis Manfredi FIIsohipoeg-paavstivastane-haarastrooni-tapeti Anjou Carlo. (Sitsiilia kuningas 1266-1282; Napoli kuningas 1282-1285) Anjou hertsog, kes vallutas Sitsiilia riigi ja kuulutas end kuningaks. 1258 hukkas Konradini. Tekitas sitsiillastes vastumeelsust, sest tõi saarele prantslastest garnisoni. 1282 kukutati ta
Sisekujunduses kassett laed. Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt. Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast. Giotto Di Bondone (1266/76- 1337)- esimene renessansi maalija Donatello (1386-1472) skulptor Alberti, Leon Battista (1404-1472) - kuulsamaid teoreetikuid Mantegna, Andrea (1431-1506) maalikunstnik, ühiskondlikke või seltskonnapiltide maalija Andrea Del Verrocchio (1435-1488) skulptor Donato Bramante (1444- 1514) arhitekt Sandro Botticelli (1447-1510) Leonardo Da Vinci (1452-1614) Michelangelo Buowarotti( 1475-1564) Raffaello Santi (1483- 1520) Tiziano Vecellio (1477- 1576)
Paavst tegi nendega liidu ja lasi normannidel vallutada Bütsantsilt kogu Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia. Seal rajasid nad oma riigid (Sitsiilia, Apuulia ja Kalaabria). 12. sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia Sitsiilia kuningriigiga. Melfi konstitutsioon 1231 pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. Manfred Sitsiilia kuningas 1258 1266. Friedrich II sohipoeg. 1254 alustas Regnos paavstivastast mässu. 1258 haaras Sitsiilia trooni. Suri 1266 Benevento lahingus, kui Anjou Carlo vallutas paavsti toetusel Sitsiilia. Anjou Carlo Sitsiilia kuningas 1266-1282. Napoli kuningas 1282-1285. Anjou hertsog, kes vallutas paavsti toetusel Sitsiilia riigi ja kuulutas end kuningaks. Prantsuse kuninga Louis IX vend. 1286 hukkas Hohenstaufenite viimase võsu, Konradi. Kukutati 1282 Sitsiilia vesperi ajal, sestpeale
The Atlantic Ocean borders the west coast and the North Sea is to the east. The island of Ireland lies only 30 kilometres (20 mi) from the southwestern peninsula of Kintyre;Norway is 305 kilometres (190 mi) to the east and the Faroes, 270 kilometres (168 mi) to the north. Loch Tummel in Perth and Kinross. The territorial extent of Scotland is generally that established by the 1237 Treaty of York between Scotland and England and the 1266 Treaty of Perth between Scotland and Norway. Important exceptions include the Isle of Man, which having been lost to England in the 14th century is now a crown dependency outside of the United Kingdom; the island groups Orkney and Shetland, which were acquired from Norway in 1472; and Berwick-upon-Tweed, lost to England in 1482. The geographical centre of Scotland lies a few miles from the village of Newtonmore in Badenoch. Rising to
Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte
1225 2,64 1226 2,61 1227 2,58 1228 2,55 1229 2,54 1230 2,51 1231 2,48 1232 2,46 1233 2,44 1234 2,41 1235 2,39 1236 2,37 1237 2,35 1238 2,32 1239 2,3 1240 2,27 1241 2,24 1242 2,23 1243 2,2 1244 2,18 1245 2,16 1246 2,14 1247 2,11 1248 2,09 1249 2,06 1250 2,04 1251 2 1252 1,98 1253 1,95 1254 1,92 1255 1,9 1256 1,87 1257 1,85 1258 1,83 1259 1,8 1260 1,78 1261 1,75 1262 1,73 1263 1,7 1264 1,68 1265 1,66 1266 1,63 1267 1,6 1268 1,58 1269 1,56 1270 1,52 1271 1,5 1272 1,48 1273 1,45 1274 1,43 1275 1,4 1276 1,38 1277 1,35 1278 1,33 1279 1,3 1280 1,27 1281 1,25 1282 1,22 1283 1,19 1284 1,17 1285 1,15 1286 1,12 1287 1,09 1288 1,07 1289 1,05 1290 1,02 1291 1 1292 0,97 1293 0,94 1294 0,92 1295 0,89 1296 0,87 1297 0,84 1298 0,82 1299 0,79 1300 0,76 1301 0,73 1302 0,72 1303 0,69 1304 0,66 1305 0,63
alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda suudlust on kunstnikud kujutanud juba varakristluse ajast kirikuseintel, vitraaakendel, miniatuuridel, ikoonidel. Itaalia maalikunstnik Giotto [dzi´otto](1266/67-1337) on Padovas paikneva Arena kabeli seinale jäädvustanud ka selle stseeni. Kesksete tegelaste kõrval raiub pildi vasakul serval Peetrus mõõgaga ühel vahistajal kõrva. Nii on tõesti kirjas Johannese evangeeliumis: Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus. Jeesust ei viidud kohe ülempreester Kaifase, vaid endise ülempreestri HANNASe juurde, kes oli Kaifase äi
Alles hiljem ühendati need Sitsiilia kuningriigiks. Erinevalt normannide Inglismaa vallutusest (1066), mis leidis aset mõne aasta jooksul pärast ühte otsustavat lahingut, oli Lõuna-Itaalia vallutamine aastakümnete ja paljude väheotsustavate lahingute tulemus. Melfi konstitutsioon 1231 pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. Manfred Sitsiilia kuningas 1258 1266. Friedrich II sohipoeg. 1254 alustas Regnos paavstivastast mässu. 1258 haaras Sitsiilia trooni. Suri 1266 Benevento lahingus, kui Anjou Carlo vallutas paavsti toetusel Sitsiilia. Anjou Carlo Sitsiilia kuningas 1266-1282. Napoli kuningas 1282-1285. Anjou hertsog, kes vallutas paavsti toetusel Sitsiilia riigi ja kuulutas end kuningaks. Prantsuse kuninga Louis IX vend. 1286 hukkas Hohenstaufenite viimase võsu, Konradi. Kukutati 1282 Sitsiilia vesperi ajal, sestpeale jäi talle ainult Napoli
Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud selgete piirjoontega, st nad pole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Seetõttu nimetatakse vararenessansi maalikunsti vahel "primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessansiga). Tuleb rõhutada, et quattrocento maalikunstil on võibolla just tänu teatud primitiivsusele oma eriline võlu, värskus ja spontaansus. GIOTTO di BONDONE (1266-1337) Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell' Arena's (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on
reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda suudlust on kunstnikud kujutanud juba varakristluse ajast kirikuseintel, vitraazakendel, miniatuuridel, ikoonidel. Itaalia maalikunstnik Giotto [dzi´otto](1266/67-1337) on Padovas paikneva Arena kabeli seinale jäädvustanud ka selle stseeni. Kesksete tegelaste kõrval raiub pildi vasakul serval Peetrus mõõgaga ühel vahistajal kõrva. Nii on tõesti kirjas Johannese evangeeliumis: Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus. Jeesust ei viidud kohe ülempreester Kaifase, vaid endise ülempreestri HANNASe juurde, kes oli Kaifase äi.
1220 astusid Gruusia-Armeenia väed vastu mongolite invasioonile. See ei osutunud väga edukaks ning Gruusia kaotas oma liidetud valdused ja pool enda maadest. Ka pealinn Thbilisi oli mongolite valduses kuigi tänu rahulepingule ja üüratutele maksude maksmisele jäi see siiski Gruusia pealinnaks. Kuninganna trooni võim sõjapealikke üle kadus ka nendes piirkondades, kus mongolid polnud vallutust saavutanud, lisaks hakkas Lõuna- Gruusia rajama omaenda suhteid mongolitega. 1266 lõuna praktiliselt eraldus Gruusiast. Periood 1259-1330 oli mongolite vastu üles tõsumise aeg, nelja erineva kuninga juhtimisel võideldi tagasi enne 1220 aastat kehtinud piirid ja lõpetati maksude maksmine mongolitele. Trebizondi Impeerium saadi taas mõjusfääri. 1386-1403 elas Gruusia kuningriik üle kaheksa Türgi-Mongoolia invasiooni. Välja arvatud Abhaasia ja Svanetia (Gruusia provints), siis invasioonid hävitasid Gruusia majanduse, poulatsiooni ja linna keskused. 15
Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud selgete piirjoontega, st nad pole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Seetõttu nimetatakse vararenessansi maalikunsti vahel “primitiivseks” (võrreldes kõrgrenessansiga). Tuleb rõhutada, et quattrocento maalikunstil on võibolla just tänu teatud primitiivsusele oma eriline võlu, värskus ja spontaansus. ● GIOTTO di BONDONE (1266-1337) ● Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. 13 ● Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell’ Arena’s (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid
Maalikunst Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Giotto kasutas kõrgete põsesarnadega ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmelist näotüüpi. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte
perekonnanimede panekusse. Mõned rootslased asusid õppima välismaa ülikoolidesse. Rootsi XI-XIII saj Kuningal on kõige suurem mõju Götalandis. Kuninga kõrval kinnistub jarli tähtsus. Paljud jarlid olid pärit Östergötalandist ja nende suguvõsamõis oli Bjälbo. Hiljem kujuneb jarlidest uus dünastia ``folkungid``. Esimesi olulisi jarle on Folke Paks (1100. a.), kelle pojapojapoeg Birger on viimane jarl ja sisuliselt Rootsi valitseja kuni oma surmani 1266. a. Rootsi XI-XIII saj 1222. a suri viimane Sverker ja 1250. a. sureb viimane Erik. 1250. a. valitakse uus kuningas. Svealaste ja götalaste uueks kuningaks saab Birger jarli alaealine poeg Valdemar (ema oli Erikute suguvõsast). Birger jarl jätkab siiski sisuliselt kuni oma surmani riigi valitsemist. Rootsi XI-XIII saj Stockholmi asutamine 1250. a. Peale Birger jarli surma puhkeb vendade vahel tüli ja Valdemari asemel valitakse 1275. a
uuendus, mis sündis võõraste vallutajate algatusel ja järgis nende kodumaalt tuntud asutusüksust, selle topograafiat ja haldust. Selline linn oli omaenese territooriumiga ühik, mille kodanikel oli olemas omavalitsus (raad) ja omad seadused (nt Lüübeki linnaõigus). Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülavpeetav õppeasutus. Toomkoolid tegutsesid peamiselt reformatsioonini. Toomkapiitlite mainimine: Pärnus 1251, Tartus enne aastat 1250, Tallinnas 1266, toomkool Toompeal a 1319. Toomkooli lõpetanu pääses ülikooli. Toomkoolis oli kaks astet: 1)Trivium ehk alamaste, milles õpetati grammatikat (ladina keelt), retoorikat (ilukõne), dialektikat (vaidkluskunst, mõeldud usudogmade kaitsmiseks). 2) Quadrivium ehk ülemaste, nelja ainega ülemaste suuremates toomkoolides: need olid muusika, arvutamine (rooma numbritega), geomeetria (sisaldas arhitektuuri ja maateaduse algmeid), astronoomia (peamiselt ajaarvamine, liikuvate kirikupühade
Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte.
annaabi.ee 
