12. klassi teise poole ajaloo konspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline oli suure depressiooni mõju maailmale ?
  • Kuidas Suurbritannia - Saksamaa tegevus soodustasid Hitleri valmistumist sõjaks ?
  • Milline oli 1939. aasta baaside lepingu rahvusvaheline taust ?
  • Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariiki ?
  • Miks otsiti võimalusi suhete parandamiseks ?
  • Millised muutused toimusid piiride haldus... kuni 1953. aastal ?
  • Kuidas õnnestusid NSV liidu katsed takistada Eesti NSV läänestumist ?
  • Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid ?
  • Miks nimetatakse 1960. aastaid kuldseteks kuuekümnendateks ?
  • Millal ja millise sündmusega saabus liberaliseerimisajastule lõpp ?
  • Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid ?
  • Miks kahanes kolhooside arv kahanes ja sovhooside arv suurenes ?
  • Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika ?
 
Säutsu twitteris
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine ­ Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid : Vanemuine , Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine . Poolkutselised teatrid olid: Kannel , teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur , Ants Lauter . 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse , kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöövriks (meistritöö). Väga kuulsad on ka tema ,,Põrgu" ja jutlustaja.) ja Kristjan Raud (illustreeris ,,Kalevipoja"). Skulptoritena said kuulsaks Anton Starkopf ( Pallase õppejõud), Jaan Koort, Fred Sannamees, 6. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine ­ 1920. aastate haridusreformid: a)koolisüsteem muutus kaheastmeliseks (6 klassi algkooli ja 5 klassi keskkooli) b) algkool oli kohustuslik ja tasuta, keskkool tasuline c)vähemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus. 1930. aastate haridusreformid: a)eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole kus õppetöö oli tasuta. Põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktilise eriala tundjate puudujääk b)kolmepalline hindamine asendati viiepallise hindamisega. 7. Kasvas oluliselt kõrgharidusega inimeste arv. Kõrgharidust sai omandada Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnika Ülikoolis, Tartu kunstikoolis Pallas, Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, Tallinna Konservatooriumis, Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Kõrgemas sõjakoolis 8. Arenes teadus ­ teadust tehti kõrgkoolides, instituutides, teaduslikes seltsides( Õpetatud Eesti selts, Eesti Loodusuurijate selts, Akadeemiline ajalooselts), 1938 loodi Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) 1930-il aastail anti välja Eesti Entsüklopeedia (EE), toimetajaks Richard Kleis. Peatähelepanu oli suunatud rahvusteadustega tegelemisele. Näiteks arendati eesti keelt (Johannes Aavik (mõtles välja uusi sõnu), Johannes Voldemar Veski (koostas Eesti Õigekeelsussõnastiku), Andrus Saareste (uuris Eesti murdeid). Varasemad ajaloohinnangud olid antud kas läbi baltisakslaste või venelaste vaatenurga, nüüd lähtuti eesti rahva seisukohalt. Tuntumad ajaloolased: Harri Moora (Baltimaade kõige silmapaistvam arheoloog), Hans Kruus (ärkamisaja uurija, koostas teose ,,Eesti Ajalugu"). Anti välja koguteos ,,Eesti Rahva Ajalugu", autoriteks Sepp , Libe, Vasar, Oinas. Rahvaluule kuulsaim luuletaja oli Oskar Loorits. Botaanika ja sordiaretuse kuulsaim tegelane oli Theodor Lippmaa. Peale rahvusteaduste arenesid ka teised teadused , näiteks: · arstiteadus (Ludwig Puusepp tegi maailma esimese ajuoperatsiooni) · keemia (maailma esimene põlevkivikeemik oli Paul Kogermann) · astronoomia (E. Öpik 9. Alguse sai filmindus , millele aluse panijateks olid fotograafid, vennad Parikased ja vennad Märskad. Esimene film: Karujaht, esimene täispikk mängufilm oli ,,Mineviku varjud " ( Konstatin Märska) ja valmis 1924, peaosaline Ants Lauter. 1930 valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik" (Konstatin Märska). 10. Sport : populaarseks muutus sportimine ja tegevust alustasid mitmed spordiseltsid, näiteks Kalev. 1923 loodi Eesti Olümpia Komitee, mille esimeseks esimeheks valiti silmaarst dr. Friedrich Akel. 1924 saadeti Pariisi olümpiamängudele 44 sportlast. Tuntumad Eesti sportlased on Kristjan Palusalu (maadleja, 2 kuldmedalit Berliini olümpial), Paul Keres (maletaja) Alfred Neuland, Arnold Luhaäär (tõstmine)
Nimeta sinu arvates kõige väljapaistvam kultuurisaavutus 1918-1939 a. Hariduses ­ hakati rajama kutsekoole, kus õppimine ei maksnud midagi. b. Rahvusteadustes ­ Eesti Õigekeelsussõnastiku väljaandmine c. Kirjanduses ­ teose ,,Eesti Ajalugu" koostamine d. Muusikas ­ esimese ooperi ,,Vikerlased" lavastamine e. Spordis ­ 6 medalit esimestelt olümpiamängudelt
Probleem Milles seisnes Lahendamine Nõukogude Venemaa kõrvale jätmine rahvasteliidu poliitikast
Rahulolematus 1. Saksamaa liigne Locarno konverents ­ kutsuti Versailles 'i rahuga nõrgestamine ja alandamine kokku riigipiiride 2. 2. Saksamaa territoriaalsed kindlustamiseks. Sõlmiti Reini loovutused tagatispakt ja selle alusel: a) 3. Saksamaal ei tohtinud olla Saksa-Belgia ja Saksa- üldist sõjaväekohustust, suuri Prantsusmaa piirid jäid sõjalaevu, allveelaevu, muutumatuteks garantideks lahinglennukeid jms. Inglismaa ja Itaalia. b)Reini 4. Reini jõe kaldad olid piirkond jäi desarmeerituks. kuulutatud demilitariseeritud c) Saksamaale anti võimalus tsooniks. astuda Rahvaste liitu, mida ta 1926. aastal ka tegi. Briand - Kellogi pakt ­ kõik tüliküsimused tuli edaspidi lahendada vaid läbirääkimiste teel.
Kahekümnendate aastate teisel poolel olid inimesed üsna veendunud, et uut sõda ei tule, sest nii palju oli tehtud rahvusvaheliste suhete parandamiseks. Seetõttu on kahekümnendaid aastaid nimetatud idealismi ajastuks ja ka patsifismi (sõja vastane) ajastuks.
Ülemaailmne majanduskriis Kriis ei puudutanud NSV liitu, sest: 1. Nõrk seos kapitalistlike riikidega, eriti USAga . 2. Venemaal oli plaanimajandus , ei saanud tekkida ületootmist, koguaeg oli millestki puudus. 3. Erapangad puudusid, pangad kuulusid riigile, pangalaenud olid keelatud ja raha laenata ei saanud. Puudus börs.
Milline oli suure depressiooni mõju maailmale? 1. Demokraatia osatähtsus vähenes, sest noored demokraatlikud riigid pöörasid diktatuuri teele. 2. Tekkisid vastuolud riikide seas 3. USA populaarsus vähenes, NSV liidu oma tõusis.
Nimeta abinõusid, mida kasutati kriisist väljumiseks. 1. Organiseeriti hädaabitöid 2. Kokkuhoiupoliitika 3. Valuuta devalveerimine
Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil 1. Hitleri võimuletulek 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik. Kuna Asutav kogu oli kokku tulnud Weimaris , kus võeti vastu Saksa vabariigi esimene põhiseadus, on hakatud ajajärku 1919 kuni 1933 nimetama Weimari vabariigiks. Weimari vabariigi poliitikaga mitte rahul olevad inimesed hakkasid toetama Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler . Natsid lubasid: 1. töölistele palga tõstmist ja tööpuuduse likvideerimist. 2. talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. 3. Sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist 4. suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi. 5. Likvideerida Versailles'i rahu (maha Versailles'i kütked) 6. Taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, mistõttu sakslastel olevat ka suuremad õigused. Alamrassideks peeti juute , mustlasi ja venelasi , nad tuli hävitada, nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. 7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus.
1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige ena hääli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid.
2. Hitleri Saksamaa 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi. Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused: 1) Keelustati kõik parteid peale natsliku. 2) Parlament saadeti nii öelda vaikivasse olekusse 3) Keelustati ametiühingud 4) Streigid keelati 5) Suleti opositsioonilised väljaanded 6) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 7) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja-aastakute kaupa 8) Tõsteti tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised. 9) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo , mis allus SS-le (Kaitsemalev ehk mustsärklased), mida juhtis Himmler . Igasugune opositsioon suruti maha, juhid saadeti koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachhau).
Algas juutide tagakiusamine (antisemitism): 1) 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused, mille alusel juutidelt võeti kodakondsus , nende abielud aarialastega keelati ja asutati Getod 2) 1938. aasta kristalliöö, mille ajal peksti puruks kõik juutide ärid, pangad, kontori- ja bürooruumid, põletati üle saja sünagoogi, 91 juuti tapeti , ellujäänutest suur osa viidi koonduslaagritesse.
3. Välispoliitika 1. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 2. 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus 3. sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. 4. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 5. 1936 viis Saksamaa Rheini demilitariseeritud tsooni relvad.
Saksamaa vajas liitlasi. Selleks sõlmiti 1936 aasta oktoobris Itaaliaga Berliin - Rooma telg ja novembris Jaapanis antikominterni pakt.
/.../
MRP 23. august 1939
Järelikult 1939. aastaks olid Versailles'i rahulepingu sätted muutunud tühisteks, mida keegi enam tõsiselt ei võtnud. Näiteks: 1. Saksamaa oli rikkunud mitut Versailles'i rahulepingu sätet, ka Inglismaa oli sellele kaasa aidanud. 2. Kuigi Euroopas olevate riikide piirid olid kuulutatud puutumatuteks, olid Euroopa kaardilt 1939. aastaks kadunud kolm riiki: Austria, Tsehhoslovakkia , Albaania . Seega oli Versailles'i lepingul põhinev ülemvõim Euroopas likvideeritud. KORDAMINE 1. Tähista ristiga järgnevast loetelust 4 elementi, mis otseselt sillutasid teed teisele maailmasõjale. Locarno konverents X Müncheni sobing ­ Sunniti Tsehhoslovakkiat loobuma sudeedisakslastest X Inglise-Saksa mereväeleping ­ Sellega sai Saksamaa ja Inglismaa enda kontrolli alla laevastiku Briand Kellogi pakt X Berliin- Rooma telg ­ Saksamaa leidis endale liitlase Itaalia. Genova konverents X MRP ­ see võimaldas Venemaal ja Saksamaal sõdida omadel rinnetel kartmata, et üks teist ründab. Põhjenda iga oma valikut.
2. Järjesta sündmused: 1. Rahvasteliidu asutamine 2. Locarno konverents 3. Hitleri võimuletulek 4. Anschluss
Rahvusvahelised suhted 20. ja 30. Õpikust paragrahv 11 ja 12 3. Nimeta 1935. kuni 1937 toimunud kuus teemakohast sündmust ja kirjuta need tabeli lahtrisse sobiva üldnimetuse alla. Ühte aastaarvu võid kasutada mitu korda. Aastad: 1935; 1936;1937 Üldnimetus Aasta Sündmus, kriis, leping Sõjakolded maailmas 1935 Itaalia ­ Etioopia sõda 1936 Algas Hispaania kodusõda 1937 Jaapani-Hiina sõda Teljeriikide vahel sõlmitud 1935 - lepingud 1936 Berliin-Rooma telg Prantsusmaa ja Jaapani leping 1937 Saksamaa ja Itaalia vaheline antikominternipakt, astus liitu
4. Kuidas Suurbritannia - Saksamaa tegevus soodustasid Hitleri valmistumist sõjaks? Esita kaks näidet. * Inglismaa aitas Saksamaal rikkuda Versailles'i rahulepingu tingimusi * Inglise ­ Saksa mereväeleping, mille alusel Saksamaa lõi mereväe * Müncheni sobing ­ Prantsusmaa ja Inglismaa ajasid lepituspoliitikat Saksamaaga
5. Miks Suurbritannia ja Prantsusmaa läksid 1938. aastal kokkuleppele Saksamaaga aga 1930. aasta kevadel kavandasid liitu NSV liiduga? NSV liit ei kuulunud Rahvasteliitu ja temaga oleks toona olnud lihtsam koostööd teha. Algul prooviti Hitlerit ohjeldada NSVga, hiljem nähti, et see ei toimi ja et Hitler suhtleb ise NSVga ja otsustati, et kindlam on ise hakata lepitust otsima . Teine maailmasõda Põhjused ja algus Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud , et sõda puhkes sellepärast, et: 1. Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna 2. Saksamaal sai võimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks 3. Lääneriigid püüdsid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
12-klassi teise poole ajaloo konspekt #1 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #2 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #3 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #4 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #5 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #6 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #7 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #8 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #9 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #10 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #11 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #12 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #13 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #14 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #15 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #16 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #17 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #18 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #19 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #20 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #21 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #22 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #23 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #24 12-klassi teise poole ajaloo konspekt #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 139 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aap Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Kultuurielu üldisi arengujooni
  • Saksamaa maailmasõdade vahelisel perioodil
  • KORDAMINE
  • Teine maailmasõda
  • Teise maailmasõja tagajärjed
  • Baaside ajastu
  • Nõukogude okupatsioon
  • Juunipööre
  • Eesti Töötava Rahva Liit
  • Riigivõimu aparaat Eesti Vabariigi ajal
  • Riigivõimu aparaat ENSV ajal
  • Iseseisvumine
  • Iseseisvuse kaotamine
  • aasta
  • Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariiki?
  • Kas oli mõtet üritada Eesti Vabariiki taastada?
  • Olukord maailmas pärast Teist Maailmasõda. Külma sõja
  • Külm sõda
  • Lääneriigid
  • NSV liit
  • Pärast Esimest
  • Pärast teist
  • Kriisid ja kriisikolded
  • Kriis
  • Riigid
  • Põhjus
  • Tulemus/ tagajärg
  • Leia põhjendusi USA käitumisele Ida-Hiinas
  • Brežnevi doktriin e. piiratud suveräänsuse doktriin
  • Võrdle Ungari ja Tšehhoslovakkia kriiside põhjusi, käiku ja tagajärgi
  • Ungari
  • Tšehhoslovakkia
  • Põhjused
  • Käik
  • Tagajärjed
  • Pingelõdvendus ja pinge taas ägenemine
  • Miks otsiti võimalusi suhete parandamiseks?
  • Pingelõdvenduse tulemused
  • Sotsialismi maailmasüsteemi lagunemine
  • Hruštšovi ajal
  • Brežnevi ajal
  • Millised muutused toimusid piiride haldus… kuni 1953. aastal?
  • Poliitilised olud 1950. – 1980. aastail
  • Kuidas mõjutas 40-kiri Eesti ühiskondlikke olusid?
  • Majandus
  • Miks kahanes kolhooside arv kahanes ja sovhooside arv suurenes?
  • Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika?
  • Kas tegu oli sihiliku poliitikaga? Põhjendage oma valikut ……
  • Nõukogude rahvas
  • Kohalik natsionalism
  • Nomeklatuur
  • Migratsioon
  • Kultuur nõukogude ajal
  • Keskhariduse taseme langus
  • Õpilaste/õpetajate moraalne laostumine
  • Kirjandus
  • Filmikunst
  • Ajakirjandus
  • Muusika
  • Teater
  • Sport
  • Uus ärkamisaeg. Iseseisvuse ette valmistamine
  • Rahvusvaheline tasand
  • NSV liidu tasand
  • Eesti NSV tasand
  • Etapp/dateering
  • Tähtsamad sündmused

Teemad

  • hakati rajama kutsekoole, kus õppimine ei maksnud midagi
  • Eesti Õigekeelsussõnastiku väljaandmine
  • teose „Eesti Ajalugu“ koostamine
  • esimese ooperi „Vikerlased“ lavastamine
  • medalit esimestelt olümpiamängudelt
  • Ülemaailmne majanduskriis
  • Hitleri võimuletulek
  • juulis
  • Hindenburg
  • Hitleri Saksamaa
  • Gestapo
  • Getod
  • Välispoliitika
  • MRP 23. august 1939
  • Sunniti Tšehhoslovakkiat loobuma sudeedisakslastest
  • Sellega sai Saksamaa ja Inglismaa enda kontrolli alla
  • laevastiku
  • Saksamaa leidis endale liitlase Itaalia
  • see võimaldas Venemaal ja Saksamaal sõdida omadel rinnetel kartmata, et üks teist
  • ründab
  • Põhjused ja algus
  • Teise maailmasõja sõdivad pooled
  • Lääneliitlaste konverentsid
  • september 1945
  • Teise maailmasõja tagajärjed
  • Teise maailmasõja tagajärjed
  • Baaside leping
  • Milline oli 1939. aasta baaside lepingu rahvusvaheline taust? Esita kaks olulisemat
  • sündmust, mis mõjutasid Eesti ajalugu
  • Eesti okupeerimine
  • lk 78-79
  • Juunipööre ja „valimised“
  • Ümberkorraldused
  • Suvesõda
  • Tartu rahu
  • päästekomitee loomine
  • juunipööre
  • Asutava kogu valimised
  • Vabadussõda Eesti
  • rahvusväeosade loomine
  • Omakaitse
  • NSV liidu ja Saksamaa okupatsioonide võrdlus
  • aasta
  • algus
  • Külma sõja puhkemine
  • raudne eesriie
  • Võrdle rahvusvahelisi suhteid pärast esimest ja teist maailmasõda
  • Berliini kriis 1948-1949- Saksamaa lõhestamine. Lk 9-10
  • Marshalli plaan ja VMN
  • Võidurelvastumine ja sõjaliste blokkide loomine
  • aasta
  • Pingelõdvendus (desarmeerimine)
  • Külma sõja uus ägenemine
  • Külma sõja tagajärjed
  • Hruštšovi ajal
  • Brežnevi ajal
  • EKbP 8. pleenum
  • Hruštšovi sula
  • rock
  • Kuldsed kuuekümnendad
  • Stagnatsiooniaeg
  • Noorsoorahutused ja 40-kiri
  • Põllumajanduse areng
  • Tööstuse areng
  • Sotsiaalsed probleemid
  • homo sovieticus
  • kiri
  • Stalini aeg
  • Hruštšovi aeg
  • beat
  • Brežnevi ajal
  • Haridus
  • Kirjandus
  • Filmikunst
  • Ajakirjandus
  • jazz
  • Teater
  • Sport
  • Taasiseseisvumise eeldused
  • Taasiseseisvumise protsess
  • Riigipöördekatse Moskvas, taasiseseisvumine

Kommentaarid (2)

ainoprits profiilipilt
Aino Prits: Väga põhjalik konspekt.
16:33 13-08-2012
kas1ak profiilipilt
Lauri Kasak: soovitan, hea materjal!
13:18 17-11-2012


Sarnased materjalid

80
pdf
11-klassi ajaloo konspekt
147
docx
Eesti XX sajandi algul
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
89
doc
Ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
92
docx
Maailm 20-sajandi algul
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !