VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KUIDBETOON Referaat Juhendaja: Andres Aruväli SISSEJUHATUS Mõeldes betoonile, teame koheselt, et tegu on tugeva ja raske materjaliga, millel on hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tänu tema väiksele tõmbetugevusele ja armeerimisele. Just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betoon surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbeosades on vaja betooni tugevust tõsta, mida
(NIMI) KIUDBETOONI OMADUSED, KASUTUSALAD REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusinstituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KIUDBETOONI AJALUGU...........................................................................................................3 2. BETOONI OMADUSED.................................................................................................................4 1.1. Kiudbetooni põhilised kasutusalad.........................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Kiudbetoon Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2014 Sissejuhatus Tugev ja raske need märksõnad on esimesed, mis seonduvad sõnaga betoon. Seetõttu on betooni kasutusalad üpris piiratud. Kui rääkida kiudbetoonist, siis on kõik vastupidi. Kiudbetoon on väga habras materjal, ja sellest kirjutan ma oma referaadis. Kiudbetoon Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betooni surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbetsoonides on vaja betooni tugevust tõsta, mida
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust.
Nagu uurimised on näidanud moodustab müüritise deformatsioonidest põhilise osa mördi deformeerimine. Seega on müüritise deformatsioonide vähendamise teeks mördivuugi hoidmine minimaalse (normaalse) paksuse juures. Müüritise kui hapra materjali deformatsioonid on peale elastsete deformatsioonide seotud mikropragude tekkimisega nii mördis, kui ka kivides. Mikropragude teket võib vaadelda, kui plastseid ja pöördumatuid deformatsioone. Plastsete deformatsioonide tõttu on - diagramm müüritise puhul kõverjooneline. Sisejõudude määramiseks võetakse elastsusmoodul f/3 kõrguselt E = tan Müüritise pikaajalise koormamisega kaasneb ka roomamise nähtus. Kõrgetel pingetel tekkivad müüritisse ajajooksul täiendavad mikropraod (oluline on siin mördi osa), deformatsioonid suurenevad ilma koormust (pinget) tõstmata. Muud deformatsioonid Roomamine (roome) Roomamine on nähtus, kus materjali deformatsioonid suurenevad aja jooksul
Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg 9)Aurutihedus-mtrjli omadus endast auru läbi lasta. Mõõdetakse grammides. 2.Ehitusmaterjalide termilised omadused 1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta. 2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi
Kõik kommentaarid