Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "10. klassi majanduse mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
investeering, uurimis, bränd, alandamine, ettevõtlusklaster, tööjaotus, spetsialiseerumine, asukohta, kooslus, haarav, seotus, majandustegevus, suurendamine, kapital, arengusse, liiderfirma, kooperatsiooni, maailmamajandus, ulatuslikum, hõlmav, otseinvesteering, teaduspark, tehnoloogia, turumajandus, majandussüsteem, eksportivad, inseneridSinna kuuluvad ühisturg, majandus ja rahaliidu nõuded.. *II Võimaldab teha koostööd ühise välis ja julgeolekupoliitika vallas. *III Liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika. EL institutsioonid: Euroopa Parlament Euroopa Kohus EL Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Keskpank EL liidu peakorter Brüsselis 18.MÕISTED Bränd - kaubamärk või tootemärk. Devalveerimine - raha väärtuse vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Embargo - teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld(ntx USA Kuubaga ligi 40a) Ettevõtlusklaster e kobar - paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus mis on seotud sarnase toote(tootegrupi) valmistamisega. Ettevõtlusvõrgustik - ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine.
Mõisted Agraarreform põllumajandusliku tootmiskorralduse ümberkujundamine, mille käigus tavalisele talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisamaa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. Bränd - kaubamärk, või tootemärk(kasutusel ka väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk) Devalveerimine raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Devalveerimine muudab eksportimise lihtsamaks, kuna kaupade hinnad alanevad. Elatusmaailm - e. naturaalmajandus, majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel. Embargo teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld. Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms. Ettevõtluskastler - e
Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele?
piiramine, maade söötijätmine ja talunikele too põletamisel vabanev energia. Bioenergiat toode dangu vähendamise eest preemiate maksmine, takse ka loomasõnniku biogaasistamisel, prügi agraarreform - põllumajandusliku tootmiskorral- mägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäät duse ümberkujundamine, mille käigus tavaliselt mete põletamisel. 82 talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisa bränd - kaubamärk või tootemärk (kasutusel ka maa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. 92 väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk). 139 agraarsed majandusharud - põllumajandus, kala börs - finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeri püük ja küttimine. 11 tud kauplemissüsteemi sõlmitakse kauba- ja ag raarühiskond e. põllumajandusühiskond - väärtpaberitehinguid. 1 4 1 ,142
tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus
ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kaubavood, riikide sõltuvus üksteisest suureneb
Põllumajanduses väljavaheldussüsteem, loomatõugude ja taimesortide aretus hilisagraarne tootmine Vesiveskid,tuulikud, tootlikud metallisulatusviisid Kell, trükikunst, tulirelvad Uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed. Algus aurumasina leiutamine 18 saj.madalmaades, suurbritannias Tõusis tööviljakus, paranes inimeste elujärg Arenes tööstus, algas linnastumine Riikliku haridussüsteemi teke Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks.
, mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, tarbimine) kogum, mis leiavad aset vaadeldava riigi piires. · Maailmamajandus- riike siduv rahvusvahelise tööjaotuse ja majandussuhete süsteem. Maailmamajanduse elemendid on maailmaturg, rahvusvahelised arveldused ja krediit, rahvusvahelised organisatsioonid ning rahvusvaheline tööjaotus. · Majanduskord- iseloomustab majanduskord inimeste eksisteerimist, kooselu ja tegutsemist ühiskonnas teatud kindlaksmääratud seostes ja suhetes. · Uus rahvusvah. majanduskord- atribuutideks on kapitali suurenenud liikuvus, multinatsionaalsete firmade, pankade ja tööstustegevuse kasvav põimumine, tööstusliku tootmise raskuskeskme kandumine üha heterogeensemaks muutuva Kolmanda Maailma riikidesse. 2
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
võib kasutada nii absoluutse kui ka suhtelise eelise printsiipe. Nn absoluutse eelise teooria formuleeris 1776. a. soti majandusteadlane Adam Smith (1723-1790). Absoluutse eelise teooria kohaselt võivad erinevad tootjad (tavakäsitluses riigid) valmistada tooteid ja teenuseid erineva efektiivsusega, kuna neil on kas: · loomulik e looduslik eelis või hoopiski · omandatud eelis (tehnoloogia, tööoskuste, vilumuste kõrge tase jne). Järelikult peaks spetsialiseerumine teatud toodangu valmistamiseks toimuma nimelt absoluutset eelist arvestades. Ometigi ei tähenda absoluutse eelise koondumine ka paljude hüviste osas ühe tootja kätte seda, et spetsialiseerumine ja vastastikuselt kasulik tööjaotus erinevate tootjate vahel ei oleks võimalik. Valikute tegemiseks tuleks aga absoluutse eelise asemel rakendada suhtelise eelise põhimõtteid. Suhtelise eelise teooria rajajaks peetakse küll traditsiooniliselt David Ricardot (1772-
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada
1 tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest (tootmise laiendamine, varude soetamine). Valitsuse sekkumine majandusse vähendab majanduslikku aktiivsust. Tootmise eesmärk on kõrge kasum, mis tähendab progressi. Suhtelise eelise seadus - spetsialiseerumine aitab kogutoodangut alati suurendada. 3. Riikliku reguleerimise kirjeldamine Riigi sekkumine majandusprotsessidesse võib olla mikroökonoomiline, makroökonoomiline ja institutsiooniökonoomiline. Valitsusel on võimalik mõjutada oma kodanike kolmel viisil: pakkuda teenuseid, kehtestada makse, reguleerida tegevusi. Riikliku reguleerimise peamised eesmärgid on suurendada sotsiaalset ja majanduslikku heaolu, ning luua mikro-ja makroökonoomiline
35. Kaubamärk Kaubamärk on registreeritud sõna(d), sümbol(id) ja/või kujutis(ed), mis identifitseerivad toodet või majandusüksust, eristades seda teistest. *Kaubamärk on tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon. Kaubamärk saab õiguskaitse kaubamärkide registrisse kandmisega. Toode on see, mida firma valmistab ja müüb. Bränd on see, mida tarbija ostab. Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba või teenuse pakkuja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. 36. Karjäär Karjäär (ingl. k. personnel career) on inimese tööpositsioonide vahetamine ehk ametikohtade jada. See on ka töötaja areng ühe ametikoha raames, mil tema kohustused ja vastutus ning osalus organisatsiooni juhtimisel muutuvad olulisel määral.
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise va
2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45. Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
2. Eksport ja importkaupade struktuur ja maht 6 3. Rahvusvaheliste ettevõtete arv antud riigis 4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik, geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks, majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor; 7 RAHVASTIK JA ASUSTUS 45. Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured).
Kui deposiit teha zlottides, arvestades, et vahetuskurss on neli krooni ühe zloti eest, kasvaks summa 0,265 zloti võrra [=0,25(1+0,06)] sama perioodi jooksul. Zlottides tehtud investeeringut saab võrrelda kroonides tehtud investeeringuga vaid siis kui me oleme konverteerinud selle samasse valuutasse. Kui vaatlusaluse perioodi jooksul vahetuskurss ei muutu, siis saaksime zlottides tehtud investeeringult 1,06 miljonit krooni [=4*0,265] perioodi lõpuks, mis on vähem kui kroonides tehtud investeering. Samas, kui ettevõte ootab krooni väärtuse vähenemist zloti suhtes näiteks seitsme protsendi ulatuses, siis oleks uueks vahetuskursiks 4,28 krooni ühe zloti eest. Sellisel juhul kasvaks zlottides tehtud investeering 1,1342 miljoni kroonini [=0,265*4,28] olles seega suurem kui kroonides tehtud investeering. Kapital kasvab 0,1342 miljoni krooni võrra, ehk 13,42 protsenti, mis jaguneb omakorda intressimääraks (6%) ja vahetuskursi tuluks (7,42%)
Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on majandusteaduses tuntud Pareto efektiivsusena. Selleks, et suurendada ühtede hüviste tootmist, vähendamata samal ajal teiste hüviste tootmist, peab suurenema tootmise potentsiaal, mida saab tõsta suurendades investeeringuid tootmisse. Küsimusega kuidas toota seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel. Suhteline eelis on võime toota kaupu väiksema alternatiivkuluga Suhtelise eelise mõiste pärineb algselt kaubandusteooriast, kuid seda on viimasel ajal laiendatud ka majanduse teistele valdkondadele. Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus
· Kui õuna hind tõuseb, eelistavad tarbijad pirne ning samal ajal õunte kasvatajad palkavad rohkem tööjõudu, sest õunte kasvatamine on kasumlik; · Kui kütuseaktsiisi tõstetakse -> inimesed hakkavad sõitma kütust vähetarbivate autode või ühistranspordiga; · Sõitmine jääl: võrreldes piirkulu ja piirtulu sõidavad inimesed halbades ilmastikutingimustes oluliselt ettevaatlikumalt. V Kaubavahetus on kõigile kasulik · Kaubavahetusest tõuseb tulu: majapidamise näide; · Spetsialiseerumine VI Turumehhanism: head ja vead · Plaanimajandus valitsus otsustas kuidas ja mida toota; valitsus organiseeris majanduslikku tegevust eesmärgiga suurendada majanduse heaolu. · Turumajandus majandus kus ressursse jaotatakse läbi ettevõtete ja majapidamiste detsentraliseeritud otsuste kauba- ja teenuse turgudel. · Adam Smith 1776 ja "nähtamatu käsi" · Riigi vahelesekkumise tulemused (maksud, hindade kontroll: rendi piirmäär) VII Riigi roll
nõudlus väikeseeria toodangu järele. Mitmed Eesti mööblitootjaid ekspordivad oma toodangut. Siiski on eksporditurul veel ruumi ka väiksemate tootjate jaoks. Transpordi ja kommunikatsioonitehnoloogia (Internet) areng on aga muutnud rahvusvahelise äri võimaluste leidmise lihtsamaks ja odavamaks. Tootmistehnoloogia areng lubab edukalt konkureerida väiksematel ettevõtetel, mille eeliseks on suurem paindlikkus ja kiirem reageerimine turu nõudmistele. Spetsialiseerumine on tähtsamaks muutnud nisiturud. Lühemaks on jäänud ka toodete eluiga (paljud IKEA kaubamajaketist mööblit soetanud klientide sõnul on kvaliteet üsna vilets), mistõttu oma võimaluste ärakasutamiseks (pakkuda kauakestvat ja kvaliteetset toodet) tulebki kiirelt minna välisturgudele. Soovime ekspordi puhul panna rõhku pigem kvaliteedile kui kvantiteedile. Hea hinna/kvaliteedi suhte suudame saavutada kui oma tootmisprotsessi kaasajastada ja kiirendada uue tehnika soetamisega. 6
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade
Mastaabiefekt kui tootmistegurite panuseid suurendada mingi sama arv kordi ja toodangu maht suureneb kas rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid (positiivne mastaabiefekt) või vähem kordi (negatiivne mastaabiefekt). Kui tegemist on mastaabisäästuga (pos), siis on kasulik suurendada tootmist ühes ettevõttes nind seetõttu võib arvata, et seda toodet toodavadki enamast suured ettevõtted mida rohkem toodetakse ühes ettevõttes, seda paremini kasutatakse ära investeering (kui nt kallid seadmed, siis lisakulud väikesed) ja seda väiksem on keskmine kulu ühe tooteühiku valmistamiseks. Negatiivse mastaabiefekti koral on kasulik toota väikestes ettevõtetes. Mastaabisäästu on võimalik leida tootmisfunktsiooni abil: tootmisfunktsion tuleb korrutada mingi konstandiga ja vaadata, kas tulemus on esialgsest tootmisfunktsiooniväärtusest suurem rohkem arv kordi. Samakulujoone tõus näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) panus,
Iselomustab: - vanim majandussüsteem, kus tarbija ja tootja on üks ja sama isik. - saavutab kogu rahulolu, sest toodab ja tarbib seda, mis ta soove rahuldaks. Tavamajandus Tavamajanduses otsustab (mida, kuidas ja kellele toota?) perekond (või hõim) oma võimaluste piires. Iseloomulik: - Põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel on suur tähtsus perekonnal (hõimul). - Tootmisvahendid ja -tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud. - Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal. - Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandus valdav majanduse organiseerimise viis. Tänapäeval võib seda näha arengumaades, kuid sealgi mitte puhtal kujul. Eksisteerib näiteks Aafrikas, Aasias ja mõnes Lõuna-Ameerika piirkonnas, aga ka näiteks Ida-Siberi mõnede põlisrahvaste seas.
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus
Sisemajanduse kogutoodangu märkimisväärse komponendina (USA-s üle 20%, Eestis üle 10% ) mõjutab logistika ressursside ja kapitali ringlust, tootlikkust, inflatsiooni- ja intressimäära, hinda, väliskaubandusbilanssi jm. makromajanduslikke näitajaid. Logistika rolli suurendavad: toodete eluea lühenemine(ajateguri tähtsus suureneb), kaupade sortimendi laienemine(keerulisemad konsolideerimis- ja jaotusskeemid), spetsialiseerumine, konkurentsi kasv (vajadus saavutada konkurentsieelis), hindade järjepidev kasv (vajadus vähendada kulusid). Varude optimeerimise tähtsust põhjendatakse sellega, et logistiliste kulude struktuuris hõlmavad varudega seotud kulud kuni 50% ( siia arvatakse ka juhtimis–, kaupade riknemise ja kadudega seotud kulud ) paljudes firmades on suur osa käibekapitalist seotud varudega 10–50% firma aktivatest
· ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2. Industriaalsed tootmisviisid ehk industriaalühiskond · levinud suurtes inimhulkades · riigi olemasolu · tehnoloogia pidev areng · hästi arenenud tööjaotus · aktiivne osalemine maailmamajanduses 1). Varaindustriaalne N: Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia (15. saj. 1. tehniline murrang) · väljavaheldussüsteem · uute loomatõugude, taimesortide aretamine · vesiveskid · uued metalli sulatusviisid · leiutati kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad · tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid, AS-id 2). Hilisindustriaalne 2
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
populaarsuse kasv 3. laineharja tipp ehk populaarsuse tipp /normaalne kasum 4. populaarsuse/tarbimise langus/ kasumi langus . Porteri riikide arenguetappide rada: Faktortingimuste põhine (loodusressursid, odav tööjõud, tagada makrostabiilsus ja edasise arengueeldused) Investeeringute põhine (investeeringud infrastruktuuri ja sisseostetavasse tehnoloogiasse, allhanketööd) Innovatsioonipõhine (investeerimine tootearengusse, tootekonkurents, teadmusmahukas tootmine, investeering inimesse koolituse kaudu jne) Rikkusepõhine (kapitalimahukas tootmine,sotsiaalne heaolu, riskide mittevõtmine) Võrgustikud ja sotsiaalne kapital: Sotsiaalkapital: keskenduvad sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel. Ühendav sotsiaalkapital Grupivälised seosed Erinevad kogukonnad; seob algselt suheteta inimesed Tugevad sidemed – abielu või sõprus eri rassist inimeste vahel Nõrgad sidemed – heterogeensed organisatsioonid; mitmekesine naabruskond.
individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS 11 3. NÕUDLUS JA PAKKUMINE 15 4. ELASTSUS JA HINNAVARU 27 5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7
Kuidas finantseerida stardiperioodi? Millist konkurentsieelist tuleks taotleda, et saavutada tegevusharus pikaajaline kindel positsioon? Kuidas juhtida ettevõtte kiiret kasvu ja vältida sellega kaasnevaid ohte? 2. Konkurentsitingimused küpsetes tegevusharudes - üks-ühele konkurentsi tugevnemine - Ostjate teadlikkus - Kasv klientide ülelöömise arvelt - Toote uued kasutamisvõimalused - Sortimendi laiendamine - Kulude alandamine - Tootmisvõimsuste vähendamise vajadus - Tooteareng aeglustub - Suureneb rahvusvaheline konkurents - Haru rentaablus langeb - Ettevõtete ülesostmine laieneb - Domineerib väike arv suurettevõtteid - Kollektiivse tegevuse kaudu püütakse vähendada konkurentsijõudude mõju tegevusharus 3. Tegutsemisväljavaated stagneerunud või kahanevates tegevusharudes põhjustena: asenduskaubad, demograafilised muutused, tarbijate käitumine jne
Kui tööstusajastul põhjustasid vaesus ja vähesed teadmised ja puudulik tehnoloogia ,siis nüüd on olukord vastupidine.Just teaduse ja tehnoloogia võimsuses peitub risk juhul,kui poliitikud ei ole valmis neid riske märkama ja ohjama. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus RVF-de teke finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine Tagajärjed: säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem, ühesugused tarbimis trendid levivad üle maailma, teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks. RV kuritegevuse suurenemine
1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast. Alternatiivid tulenevad aga põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. (Majanduslik) huvi on inimeste käitumist motiveerivate teadvustatud (osalt ka teadvustamata) väärtushinnangute kompleks, mis kujundab vajadusi ja ajendab neid rahuldama. Majandusteaduses käsitletakse huvi kui inimese selgelt väljendatud taotlust rahuldada oma vajadusi. Elementaarsel kujul on inimeste huvid suhteliselt ühesugused, väljendudes vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt kogutud raha enda huvides ümbe
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
annaabi.ee 
