.................................................25 2 SISSEJUHATUS „Mida saab ära süüa, et kõhneneda?“ See küsimus piinab suurt meie inimkonna osa. Kuid vähesed vajuvad mõttesse, milliseid tagajärgi võib tuua piiramine toidust, mis tervishäired võivad tabada ja millega kõik kokkuvõttes lõppeb. Uurimisteema on pühendatud dieteetika uurimisele läbi aegade, mis negatiivset mõju võib tuua dieet, missuguseid haigusi ja häireid. Kogutud keskkonna arvamused antud probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused. Eelkõige uurimistöö teema aktuaalsus põhineb selles, et iga naine püüdleb iluduse ja ideaali poole. Kindlasti üks kõige tähtsam aspekt on kaunis figuur. Tänapäeval dieetide arv kasvab iga päevaga. Tahetakse leida endale kõige sobilikuma ja efektiivsema ning saavutada sooviava resultaadi
Illuka Põhikool Sten Jürgenson Füüsikud elektriõpetuses Referaat Juhendaja:Annely Dietrich Illuka 2011 SISUKORD: Mis on Dieet ? ....................... Lk : 4 Dr.Hay Dieet ......................... Lk : 5 Atkinsi Dieet ......................... Lk: 6;7 Beverly Hillsi Dieet ............... Lk : 8 Sissejuhatus Teema valisin sellepärast , et viimasel ajal on kõigil tekkinud huvi dieetide vastu , kuna arvatakse et nende kehakaal ei ole vastav nende ideaalile . Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud. Ei taha propageerida neist ühtegi. Lihtne reegel kui tahad kaalu langetada, siis söö vähem, kui Sa tegelikult energiat vajaksid. Ja vastupidi kui tahad kaalu
Üldine termin nii taimetoidule, veganismile kui ka teistele sarnastele toitumisviisidele on "taimepõhised toitumisviisid". ERINEVAD TOIDUAINED Rasvad on dieedi ajal tavaliselt need, mida püütakse vältida. Eriti süües toite, mis sisaldavad samaaegselt küllalt palju süsivesikuid. Iga endast lugu pidav kulturist teab, et väljas süües tasub tellida aurutatud/keedetud kartulit praetud kartuli asemel. Tuginedes hiljutistele Austraalias läbiviidud uuringutele suudab rasv takistada insuliini tasemel kiirelt imenduvate süsivesikute tõttu järsult tõusta. Insuliini taseme järsk tõstmine, väljaarvatud vahetult peale trenni, takistab rasvade põletamist ja soodustab nende ladestumist. Uuringu käigus viisid teadlased läbi 3 katset, kasutades purustatud kartuleid (puder). Katsealused oli mehed, kellel oli 2. astme diabeet, et oleks eriti märgatavad vere glükoositaseme ja insuliini tasemega toimuvad muutused.
liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete
Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia.............................................................................................
(puuvili, teravili, köögivili) tarbimist ja kiiresti vähendada rafineeritud süsivesikute rohkete toitude (suhkur, maiustused) kasutamist. 3. Verelipiidide kõrgenenud tase ning südame- ja veresoonkonna haiguste riski suurenemine. Selline efekt võib statistilise tõenäosusega esineda siiski vaid neil juhtudel, kui üheaegselt toimub süsivesikute üle- ja lipiidide alatarbimine (pidevalt ja oluliselt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvelt, kusjuures lipiididest saadav kalorite hulk on alla 25%). 4. Hambakaaries. Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. 1.3.2. Valgud Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et
süsivesikute rohkete toitude (suhkur, maiustused) kasutamist. 3. Verelipiidide kõrgenenud tase ning südame- ja veresoonkonna haiguste riski suurenemine. Selline efekt võib statistilise tõenäosusega esineda siiski vaid neil juhtudel, kui üheaegselt toimub süsivesikute üle- ja lipiidide alatarbimine (pidevalt ja oluliselt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvelt, kusjuures lipiididest saadav kalorite hulk on alla 25%). 4. Hambakaaries. Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. 1.3.2 Valgud Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on
Kõik tervishoiutöötajad, kes puutuvad tervishoiuteenuste osutamisel kokku rasedate ja imetavate emadega ning nende peredega (perearstid ja-õed, ämmaemandad, terviseõed, naiste- ja lastearstid), peaksid pöörama tähelepanu toitumise teemadele. Nõustamisoskuste hulka kuulub ka oskus hinnata toitumust ja anda toitumisalaseid soovitusi. Rasedus ja sünnitusjärgne aeg on ka eriliselt vastuvõtlik aeg muudatuste tegemiseks kogu pere elustiilis ja toitumises. Motivatsioon terviseteabe saamiseks ja rakendamiseks on kõrge ning seda tuleks kasutada ära tervislike eluviiside sh toitumisharjumuste kujundamisel. Positiivsed muutused noore pere toidulaual mõjutavad sündivate laste toitumisharjumusi ning seeläbi tulevikus kogu rahva tervist. Rasedate ja imetavate emade toitumise eripärad Toitumine on üks kõige olulisemaid faktoreid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne faktor seetõttu, et
ka muud faktoridd, pulsi reaktsioon sarnasele koorumusele 5. kui kehamassiindeks üle 25, tuleks min eesmärgiks võib olla erinev võtta kaalu langetamine 5-10 % 3-6 kuu jooksul. 5.Kahekordselt märgistatud vesi: + väga täpne,uurija 6. max kaalu langus nädala 1 kg nädalas töömaht väike, võrdselt kasutatav igas vanuses; - kõrge hind, tulemiks on kogu energiakulu, võimalik uuritava 7. dieet + KA vastasseis, tehnilsed probleemid 8. - 1000 kcal/p 6.GPS seadmed – ei pruugi olla väga täpsed Ülekaalulistel kehalise aktiivsuse määramisel: KA soovituslikud tasemed: 1 . nende tervist, haiguseid - idealalne liikumismaht on 30 minutit mõõdukat KA iga päev ja 2-3 tundi suure intensiivsusega treeningut
kõhutäit, probleemi eitamine, juuste õhenemine ja väljalangemine, kuiv, kollane nahk, kuivad, murduvad juuksed ja küüned. Tervisehädad: südamekahjustused, maksakahjustused, neerukahjustused, viljatus, isiksuse muutused, muutused ajus, luude hõrenemine, immuunsüsteemi kahjustused, pidevad tervisekahjustused. Anoreksia ravi Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess,
Happeline seisund vähendab organismi võimet omastada vitamiine, toitaineid ja mineraale, kahjustab rakkude taastumisvõimet. Rakud ei suuda enam nii palju energiat toota. Organism ei saa enam hakkama raskemetalli töötlemisega, see aga loob soodsad tingimused kasvajate kasvuks, keha ei suuda enam toota nii palju hormoone ja ensüüme. Kõrge ja püsiv happeline keskkond organismis nõrgestab seda ja meie immuunsüsteem ei suuda enam nii korralikult töötada ja haigused on kergemad tulema. ( Trisberg Aet ) Pikaajalised pinged ja stress kurnavad inimese organismi, kuna organism ei suuda enam kõrgenenud hapniku vajadust rahuldada. Samuti ei suuda ainevahetus energiarikkaid rasvhappeid lõpuni ,,põletada" ja kudedes tekib ülihappelisus, sellest tingituna võib inimesel tekkida üleväsimus, peavalu, pearinglus, iiveldus lihasvalu, ärevus, unehäired. ( Pärnu Postimees ) 3. PH PUHASTUMINE
Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused. Ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Selleks on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel
6. Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni ja pärsivad vereringet. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes- hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. 5 7
Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused. Ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Selleks on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 34
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi,
(sageli põrutava iseloomuga), mis asetab liigesed, sidemed ja kõõlused eriti vigastusohtlikku olukorda. Kui üldse mingit hirmu oma kasvu ja liigesehädade ees tunda, siis tuleks seda nende eelpool mainitud alade ja tegevuste suhtes. On tegelikult halenaljakas kuulata, kuidas vanemad ei näe mingit ohtu, kui tema võsuke mängib päevast päeva jalgpalli, ent tunnevad surmahirmu, kui kuulevad, et nende laps puudutas jõusaalis raskust. Samuti ei ole ortopeedid tuvastanud jõutreeningu negatiivset mõju noore inimese liigestele. Teadusuuringud annavad pigem tõestust sellest, et lapsed, teismelised, kes tegelevad jõutreeninguga omavad tugevamaid luid, liigeseid ja sidemeid. Suureneb luude mineraalne tihedus. Teadmised treeningute ja kehakultuurivallas, iseäranis jõutreeningute osas on Ida Euroopamaades tunduvalt suuremad. Sealsetes riikides on lapsi,
Terves organismis lagundatakse fenüülalaniin, fenüülketonuuria puhul aga mitte ning seetõttu hakkab ta organismis kuhjuma. Fenüülketonuuria on pärilik haigus. Lastel tekib ravita vaimne alaareng. Fenüülketonuuriaga täiskasvanud väidavad, et fenüülalaniini normaalse taseme juures tunnevad nad end hästi, fenüülalaniini tõustes aga võivad esineda käte värisemine, koordinatsiooni ehk tasakaalu häired, mõtlemis- ja keskendumishäired. Haiguse raviks on spetsiaalne dieet, mille abil peatatakse fenüülalaniini kuhjumine organismis. Kõik valku sisaldavad toiduained sisaldavad ka fenüülalaniini ning peavad seega olema rangelt piiratud. Kõige suuremad valgu allikad on liha, kala, munad, linnuliha, piimatooted. Kuid teatud kogus valku leidub ka teraviljades ning köögiviljades, näiteks jahus, riisis, hernestes, ubades. Fenüülketonuuria dieedi jaoks on ka välja töötatud spetsiaalsed aseained, mis sisaldavad väga vähe või siis
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus
soovitava päevakoguse valku. Arvatakse, et selline suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest. See kehtib ka sportlaste ja raske kehalise töö tegijate suhtes - ka nemad peavad põhilise energia saama süsivesikutest. Maailmas on tunduvalt rohkem siiski levinud hoopis teine äärmus - toidu valguvaegus.
on piisavad, aga on häiritud nende ühendite muundumine suhkruks. Tekib see siis, kui söögikord on vahele jäänud või kui suur hulk energiat on ära kulutatud piisavalt asemele saamata. Tagajärgi on võimalik vältida süües regulaarselt ning energiarikkaid toite (Ibid). Suureks probleemiks on ka kõrge kolesterooli tase veres, mis tekib, kui süüa liiga suure rasvasisaldusega toite. Tulemusena ladestub liigne rasv veresoonte seinal ning takistab vere liikumist. Veresoonte ummistumine tekitab suuri probleeme inimese organismis ning seisund võib muutuda eluohtlikuks, tekitades infarkti. Aitab oma toitumise kontrollimine. Jälgima peab, et sööks lahjat liha; eelisttud on linnuliha punasele lihale; süüa rohkem kala; mitte liialdada munade, juustu, täispiima jms; piirata sokolaadi, kookide ja küpsiste söömist; vältida toidu praadimist ning kasutada toiduvalmistamisel taimeõli (Ibid).
süsivesikuvarud distantsi lõpuosaks. · Rasvhapete suurenenud kasutusele energiatootmises viivad ka mitmed ained: omega-3 rasvhapped, karnitiin, nisuiduõli, letsitiin, kofeiin jt · Sportlased peavad vältima ka kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid - loomne toit (maks, munakollane jt). Toidu kolesterooli sisaldus ei tohiks ületada 300 mg päevas. Lihatooted ja rasvatarbimine · SÖÖ MAGEDAT LIHA, millelt eemaldatud rasv o Loomaliha o Lambaliha o Vasikaliha o Kanaliha · Iga päev kuni 200g · VÄLDI o Rasvast liha o Sealiha o Haneliha o Pardiliha o Maks o Neerud o Rasvane soust o Keel Piimatooted ja rasvasisaldus · EELISTA MADALA RASVASISALDUSEGA TOOTEID o Piima o Võid o Rasvavaba jogurtit o Alla 20% rasvasisaldusega juustu o munavalget
Vältida lihtsüsivesikute rikast toitu ( valge riis, pasta, kartulid, jäätis, pitsa) vali nende asemel komplekssüsivesikud, mis annavad vähem kaloreid, kuid muudavad toidu mahult suuremaks Sobivad toidud: kliid, kaerahelbed, tatar, pruun riis, oad, teraleib, juur- ja puuviljad, salatid, hautised Leia söömiseks alati aega, süües muu toimetuse kõrval, ei saa kõhtu täis. Treeningud: Eesmärk põletada aeroobse treeninguga ära liigne rasv ja äratada jõusaalitreeninguga lihased ellu. Reeglipärane treening kiirendab ainevahetust, põletab rasvu, aitab muutuda saledamaks, kuid samas ka tugevamaks ja lihaselisemaks. Lihased omakorda kulutavad energiat. Treening peaks keskenduma rasva muutmisele lihasteks. Kestvustreening peaks olema korrapärane ja sage rahuliku pulsiga rasvapõletustreening. Õige pulsisagedus on 60-75% maksimaalsest ( 220 - vanus) ehk
polüküllastumata), vahad, triglütseriidid (liht- ja liittrigl), fosfoglütseriidid, steroidid (kolesterool, steroidhormoonid, sapihapped), rasvas lahustuvad vitamiinid D, A, E ja K.. Füsioloogilised f: *energeetiline triglütseriidid, struktuurne on bioloogiliste membraanide peamine koostisosa fosfoglüts, *regulatoorne - steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja
· kehakaalu mõju aktiivsusele - füüsiline aktiivsus mõjutab kehakaalu, kuid ka kehakaal mõjutab füüsilist aktiivsust suurema kaaluga kaasneb suurem ebamugavustunne ning hingeldamine, higistamine. Paljud rasvunud inimesed tunnevad teiste nähes treenimisel piinlikkust. Rasvumise tüübid. Eristatakse kahte tüüpi rasvumist: o õunakujuline ehk rasvumine kõhu piirkonnas. Õunakujulisel rasvumisel koguneb rasv kõhupiirkonda, siseorganite vahele ja rinnale. Vahel nimetatakse sellist rasvumist ka õllekõhuks, kuid tegelikult soodustab rasvumist igasugune alkoholi liigtarbimine. Selline rasvumine esineb rohkem meestel, aga ka vanematel naistel pärast menopausi. Uurimused on näidanud, et õunakujulist rasvumist põhjustab ka pikaajaline stress, mille põhjuseks peetakse stressi puhul erituvat liigset kortisooli;
............. 8 2.4RAUD.............................................................................................................. 8 3TREENINGUTE/VÕISTLUSEELNE NING VÕISTLUSJÄRGNE TOIT.............................10 3.1TREENINGUTE/VÕISTLUSEELNE TOIT............................................................10 3.2TREENINGUTE/VÕISTLUSJÄRGNE TOIT..........................................................10 SISSEJUHATUS Jalgpallur jookseb mängu kestel keskmiselt 10-11 kilomeetrit, kusjuures spurdib umbes 800-1200 meetrit. Kiirendada tuleb ligikaudu 40-60 korda. Suunamuutusi on mängu ajal keskmiselt iga 5 sekundi järel. Kõik need tegevused nõuavad väga palju energiat, mida on võimalik saada süsivesikute, valkude, ja lipiidide( rasvade) lagundamisest organismis. Sportlane vajab õiget toitu, et organism areneks ning treeningutel kulutatud energia taastuks kiiresti. Tuleb järgida toitumise põhitõdesid. Jalgpallur kulutab peamiselt süsivesikuid ja rasva
oma igapäevastesse toimetustesse põimida. Sportliku tegevuse võib asendada ka igapäevase liikumisega (remondi-, metsa-, aia-, koristustööd, kõndimine). Soovitatava koormuse annab argitoimetustega koos arvestatuna vähemalt 9000 sammu päevas. Ülekaalulised peaksid vältima jooksmist, järske pöördeid, hüppeid. Soovitav on alustada kehalisest aktiivsusest iga päev vähemalt 30 minutit, kas või 10 minuti kaupa. Tõhusaim on meetodite kombineerimine (liikumine, dieet, eluviisi muutused). Minimaalselt 4060 minutit kehalist aktiivsust päevas on vaja ülekaalu ennetamiseks ja vähendamiseks. Kui kehakaal langeb, võib füüsilist koormust tõsta. Rasedad ei tohiks mingil juhul kehalisest liikumisest loobuda. Soovitav on vähemalt 30 minutit mõõdukat kehalist koormust. Ka mõõdukalt intensiivne koormus (aeroobika, sörkjooks, ujumine) on raseduse ajal lubatud. Imetavad emad saavad jätkata tavapärast kehalist aktiivsust 68 nädalat pärast sünnitust.
Erinevad kehalise tegevuse liigid treenivad inimest erinevalt. Jooksime, ujumine, jalgrattasõit, uisutamine ja suusatamine treenivad hästi hapnikutarbimises osalevaid süsteeme, kuid ei treeni eriti kehatüve lihaskonda. Jõuharjutused ja võimlemine treenivad jõudu, kuid südamele on mõju väike. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid harjutusi. Järelikult ei piisa sellest, et käid lihtsalt jooksmas või jõusaalis. Kui soovid hoida vormis tervet keha, tuleb tegeleda mitmesuguste kehaliste harjutuste ja keha arendavate programmidega. Kuid samas tuleb vältida ka ületreenimist. Ületreenimisega kaasnevad suured ohud. Võib tekkida südamelihase põletik, kui koormust liiga suureks ajada, seepärast tuleks jälgida ettemääratud treeningkava, mille koostamine treeninguteks on hädavajalik, ja sooritada harjutusi tunde järgi. Treeningkoormuse valimine oleneb sellest, kui aktiivne sportlane keegi on
AEG MÖÖDU MÖÖDU MÖÖDU MÖÖDU MÖÖDU MÖÖDUK KA KA KA KA KA A JALUTAG TEPOGA TEPOGA TEPOGA TEPOGA TEPOGA TEPOGA E KÕND KÕND KÕND KÕND KÕND KÕND PARGIS ,POES Tabel1 Käies saledaks Lucy Knight Tabel2 Käies saledaks Lucy Knight Harjutamine jõusaalis Harjutuste valik treening programm peab sisaldama harjutusi kõigile peamistele lihasgruppidele. Harjutus kord peaks sisaldama umbkaudu 10 harjutust mis koormaks suuri 15 Tervisesportlase treening lihasgruppe ning nendele sooritada veel 2-4 mis on valitud erivajadusel või huvide kohaselt
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem ene
ning seda aktiivsem on ka ainevahetus. Seega on lihaskoe kasvades kogu organismi energiakulutus suurem. Rasvade kulutamine lihastreeningul sõltub energia üldkulutamisest. Ei piisa sadade korduste arvuga harjutuste tegemisest ühele lihasrühmale, st keharasva ei saa vähendada lokaalselt või eraldi mingist konkreetsest piirkonnast. Rasva põletamine toimub üle kogu keha ühtlaselt, mitte ainult ühe piirkonna arvelt. Küll aga kehtib reegel, et nendest piirkondadest, kuhu rasv kõige esimesena ja kiiremini ladestuma kipub, põletatakse seda aeroobsel treeningul kõige viimasena (meestel kõht, alaselg; naistel reied, puusad). Kehakaalu jälgimise kõrval tuleb pöörata tähelepanu ka ümbermõõdule ning proportsioonidele. Rasvkude on kaalu järgi kergem kui aktiivne lihaskude, seetõttu ei pruugi treeningu tulemusena kaal langeda. Seetõttu oleks mõttekas mõõta harjutamise alguses keha rasvaprotsenti ning jälgida seda pidevalt. VENITUSED Pikkus 5–10 minutit.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Elina, Osi, Margo Kalamägi ANEEMIAT PÕDEVA PATSIENDI ÕENDUS Rühmatöö Juhendaja: Marit Kiljako, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 2 1. ANEEMIA OLEMUS Aneemia ehk kehvveresus on maailmas kõige levinum verehaigus. Arvatakse, et seda esineb rohkem kui 1,3 miljardil inimesel. Aneemia tekkest annab märku hemoglobiini kontsentratsiooni langemine alla normaalse väärtuse. Meestel on normaalsed hemoglobiini väärtused vahemikus 130170 g/l ja naistel 120150 g/l. Aneemia kujuneb, kui luuüdi ei taga punaliblede küllaldast asendamist. Aneemia tekke põhjused on järgmised. 1. Erütrotsüütide kaotus või hävimine: äge verekaotus (trauma, verejooks elunditest, hüübimispuudulikkus), krooniline verekaotus (haavand, kasvaja) 2. Erütrotsüütide produktsiooni häired, mis se
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava LAPSEL SAGEDAMINI ESINEVATE SEEDETRAKTI VAEVUSTE OLEMUS JA HOOLDUSPÕHIMÕTTED Iseseisev töö Tartu 2016 0 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Funktsionaalne gastroösofageaalne refluks............................................................2 Kõhukinnisus.......................................................................................................... 4 Kõhulahtisus ja oksendamine ehk gastroenteriit....................................................6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 1 Funktsionaalne ga
See võib endaga kaasa tuua väsimuse, nõrkuse, kordinatsioonihäireid vms. Ära söö enne treeningut mau ärritavaid e vürtsikaid toite. 21. MIDA PEAB TEADMA PEALE TREENINGU LÕPETAMIST? Joo kindlasti vett, kuna aktiivsel liikumisel kaotad palju vedelikku. Taasta oma energiavarud kas spordijookide v spetsiaalselt selleks mõeldud vahepaladega. Venitusharjutused! Arvestades, millised lihased said kõige enam tööd. Nt jõusaalis lähtu, millistele lihasgruppidele treeningul harjutusi sooritati. Jooksmisel pööra suurem tähelepanu alakeha venitusharjutustele Pese ennast kindlasti peale treeningut! 22. MIS ON PULSS? Mõõdab südame tööd soontes, e mitu korda minutis lähetab süda laienevatesse veresoontesse verd. SÜDAMELÖÖGI SAGEDUS. 23. KUIDAS PULSSI MÕÕTA? Pulsikell (Polar) Randmelt, kaelalt 10 sek jooksul ja korruta tulemus kuuega. 24. MIDA PEAB TEADMA TREENINGJALATSITEST?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
