Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "1 TER0440 2021". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
finants, rahandus, tootlus, finance, aktsionärid, projektid, moodles, corporate, omakapital, value, turud, taltech, kodutööd, ärk, lektor, seminarid, kursus, aktsia, 2021, eksam, link, ajaväärtus, management, finantsturud, institutsioonid, finantsjuhtimine, riskantsem, käsitlus, ennekõike, cash, rahavoog, agent, investorid, juhuslikud, ter0440ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm SISSEJUHATUS Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel,
intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. 7. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms) Annuiteet kujutab endast rida perioodilisi võrdsete osasuurustega makseid. Annuiteedi tulevane väärtus – FVA( i ; n ), future value of annuity. Perioodiliste maksete seeria tulevikuväärtus. – kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna, arvutada vaja periood, kaua koguma peab, kui intress ka on Annuiteedi nüüdisväärtus – PVA( i ; n ), present value of annuity. Perioodiliste maksete seeria nüüdisväärtus. kui palju tulevased rahavood täna väärt on
3. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude alusel saab otsustada, mil määral ettevõte kasutab laenatud vahendeid ja firma võimet võõrvahedite kasutamisega seotud fikseeritud maksete (intresside jne) tasumiseks. Indikaatorid: võlakordaja; kohustuste ja omakapitali suhe; kapitaliseerituse kordaja; intresside kattekordaja; fikseeritud kulude kattekordaja. Võlakordaja = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ varade maksumus Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ omakapital Kapitaliseerituse kordaja = pikaajal kohustused/ (pikaajal kohustused + omakapital) Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressikulu 4. Tasuvuse e rentaabluse suhtarvud annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna. Nad näitavad , kui efektiivselt genereeritakse kasumit müügist, varadelt, omakapitalilt. Indikaatorid on: müügikäibe üldine rentaablus; müügikäibe ärirentaablus; müügikäibe puhas rentaablus; investeeringute rentaablus; investeeringute puhasrentaablus;
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit?
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
(majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm) Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) 5. CAPM võrrand ja selle komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia). Mida iseloomustab CAPM-i alusel leitud tootlus? CAPM mudel kirjeldab, millist tootlust on investoril mõtet oodata väärtpaberilt (i), kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos. Beeta - väärtpaberi tulususe tundlikkus turuportfelli tulususe muutuste suhtes. Riskivaba intressimäär - intressimäär, mis kehtib turul ning mille väärtpaberite tulusus on 100% kindlusega ette teada. Tururiski preemia näitab, kui suurt tulu üle riskivaba intressimäära
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.)
ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4
● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid? ● Milliseid finantseerimisallikaid kasutada pikaajaliste investeeringute rahastamiseks? ● Kas võtta laenu või leida kaasomanikke firmasse? ● Kuidas juhtida jooksvat finantstegevust? ● Kuidas tagada firma maksevõime? Finantsanalüüsis selgitatakse ettevõtte tulude genereerimise võime, maksevõime, kapitali struktuur, efektiivsus, tootlus, risikide juhtimise vajadus. Finantsjuhtimise otsustusprotsess hõlmab eesmärkide määratlemist, probleemide identifitseerimist ja analüüsimist, otsuse vastvõtmist, tegevust ning vastutuse võtmist. Rahanduse põhiprintsiibid: • Turuosalised on ratsionaalsed • Riski vältiv suhtumine • Finantsiline mitmekesisus • Igal finantstehingul on kaks osapoolt 2 • Mõõdikuks on rahavood
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki
kohandumisel kohanduvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. - Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). -Agentuuriteooria ja agentuurikulud Väidab, et eksisteerib volitaja (n e/v omanik) ja esindaja (e/vnjuhtkond)., kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid) - Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike ettevõtte väärtuse kasv) 1 - Aktsionärid/juhtkond võivad tõsta ootamatult e/v riskitaset, mille tulemusena ettevõttele laenu andjad (n võlakirja-omanikud) kannatavad (nende investeeringu väärtus kahaneb) jne.
arvestus hindab (kunagi mõõtis) firma seisundit ja möödunud perioodide tulemust ja info on suunatud välistarbijale juhtimise eesmärk laiemalt on väärtuse (omanike rikkuse ) maksimeerimises Juhtimine nagu iga teine tegevus on seotud inimestega, nende juhtimisega, finantsjuhtimine ei tähenda niivõrd tööd numbritega kuivõrd inimestega. Suhted suunatud ka väljapoole: pangad, rahastajad, (börsiettevõtted - aktsionärid ) Andres Laar 2008 2007 FINANTSARVESTUS J A FINANTSJ UHTIMINE Mõõdab EV seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega
põhivara juhtimine käibevarade juhtimine. 13. Loetle investeeringute planeerimise etapid ja anna nende lühiiseloomustus; Investeeringute planeerimise etapid: _ investeerimisprojektide läbivaatamine; _ investeeringu rahavoogude arvutamine; _ investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine; _ investeerimisprojekti valik. Investeerimisprojektide läbivaatamiseks jaotatakse investeerimisprojektid tinglikult 5 põhirühma: _ tootmise ning turustamise alustamise/laiendamise projektid tootmise alustamiseks/olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või uutele turgudele mineku eesmärgil; _ põhivara moderniseerimise projektid tootmiskulude vähendamise eesmärgil; _ keskkonnakaitselised projektid keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamiseks ja juurutamiseks; _ turu-uuringute projektid uuritakse nõudlust toodete või teenuste järele, jälgitakse konkurentide tegevust;
tulemusel. Neid võib jaotada järgmiselt: · Tegevustulemusest finantseerimine kasum ja amortisatsioon ehk põhivara kulum. See on ettevõtte puhasrahavoo osa. Amortisatsiooniga saab reguleerida kasumit. Näiteks kui amortisatsioon suureneb, siis kasum väheneb ja vastupidi. · Laekumine vara müügist Väliseks finantseerimisallikaks saab olla investorite rahapaigutus või laen. · Oma- ja osafinantseerimine üksikettevõtja või aktsionärid paigutavad raha ettevõttesse. · Võõrfinantseerimine vahendite kaasamine laenudena. Sõltuvalt laenu tähtajast jagunevad laenud pikaajalisteks ja lühiajalisteks (kuni üks aasta) laenudeks. Erinevatel finantseerimisallikatel on erinev hind ja riskitase. Võõrfinantseerimine on odavam, kuid risk on suurem. Tuleb leida riski ja tulu optimaalne vahekord. 2. Kapitali eelarvestamine ja kapitali tõhus suunamine ning kasutamine.
kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide maksmine kui pole sobivaid investeeringuid. ● Käibekapitali juhtimist – maksevõime ning piisava likviidsuse tagamine säilitades samas piisava rentaabluse. (Finantsjuht tegeleb: (ülesanded) ● Tegeleb ettevõtte finantsaspekte puudutavate protsesside juhtimisega (finantsotsuste tegemisega).
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; •kulu
Aine „Rahanduse alused“ teemad ja nendes käsitletud põhiküsimused Teema 1 Finantskeskkond 1. Rahanduse mõiste ja põhiosad. Rahandus ehk finantsteadus on rahandust käsitlev teadusharu. Rahandus on finantsmajandus. Rahandus on finantsasjandus – rahaliste suhete süsteem. Rahanduse põhiosad: Riigi rahandus Kohalike omavalitsuste rahandus Ettevõtete rahandus Ettevõtjalik rahandus Majapidamiste rahandus 2. Ettevõtte rahanduse valdkonnad. Finantsjuhtimise põhieesmärgid ja valdkonnad. Ettevõtte rahanduse valdkonnad: Finantsturud ja –institutsioonid Investeeringud Finantsjuhtimine Finantsjuhtimise põhieesmärgid: Pikaajalises perspektiivis – ettevõtte väärtuse maksimeerimine omanike jaoks. // ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad:
Kumba projekti valiksite? 2. Firmal on võimalik investeerida 100 miljonit krooni projekti A või B. Mõlema projekti eluiga on 2 aastat. Projektide rahavood on järgmised: A: 1. Aasta 20 milj ja 2. Aasta 120 milj B: 1. Aasta 100 milj ja 2. Aasta 31,25 milj Kui diskonteerimismäär on 5%, siis millised on projekti NPV ja IRR? 3. Ettevõte planeerib teha investeeringu tootmisseadmesse summas 2 milj krooni. Selleks on olemas omakapital summas 1 milj krooni ning võetakse laen summas 1 milj krooni. Laenu intress on 12% aastas ning omakapitali nõutav tulunorm on 20%. Kogu kasum makstakse välja omanikele iga aasta lõpus dividendidena. Laenu projekti eluea jooksul tagasi ei maksta. Projekti kestvuseks on 3 aastat. Esimesel aastal on toodete hinnaks 40 krooni ning toodetakse ja müüakse 60 000 toodet. Teisel aastal suureneb toodete müügihind 5% ja kogus on 10% suurem ning kolmandal aastal
RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine. Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? · Millal maksta tarnijale?
Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
RP089 ETTEVÕTTE RAHANDUS Õppejõud V. Arhipov Loengukonspekt 2009 Võtta raamatukogust ja lugeda ükskõik mis rahanduse õpiku omal valikul. ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK 21.09.2009 Ettevõtte rahandus on riigirahanduse osa. Informatsioon on finantsaruannetes ja sellepärast raamatupidamisel on ettevõtte rahanduses oma tähtis osa. Iga ettevõtte peab omama mingeid tootmistegureid; igasugune tootmisprotsess vajab tootmistegureid. Neid liigitatakse järgnevalt - tootmisprotsess vajab püsivaid tegureid, mida kasutatakse ühes või mitmes tootmistsüklis ja mille väärtus kandub üle tootele (muutumatul kujul): C+V+m=T kus ,,T" on toode ,,C" on konstantne suurus (ingl
OV ja VV R |PV, TA , TJ| = T = K = R' R' > R R' = R + m OV omavahendid (need on kallimad kui vöörvahendid) TA materjal ja tooraine VV - võõrvahendid TJ tööjõud R raha T toode PV põhivara Kkaup Rahandus on teadus rahaliste ressursside ehk kapitali juhtimisest kaasa arvatud ettevõtte rahandus, kuid mille selgitamisel tuleb appi võtta sellised valdkonnad (mikro-, makro-, tööstus-) ökonoomikad, raamatupidamine ja finantsanalüüsid. 1 Rahanduse võib jaotada kahte suuremasse rühma: 1. Eraisikute, mittetulundusühingute (MTÜ) ning riigi rahanduslik teenindamine. 2. Äriettevõtete rahandustegevuse juhtimine.
Ühine joon eelis- ja lihtaktsionäridel: 1) Saavad dividende; 2) Aktsiad on tähtaajatud; 3) Aktsiaid saab väljastada nimiväärtusest 10 või 10 täiskordselt. Aktsiakapitali laiendamine tuleb korraldada põhjendatult, et tagada ettevõtte varasem juhtimine ja välja töötatud plaanide rakendumine. Kui emissiooni kaasatakse täiendavalt uusi aktsionäre võib toimuda ettevõtte juhtimises või tegevuse strateegias muutusi. (Näiteks uued aktsionärid valivad uue juhatuse jne). Seetõttu on võimaluseks korraldada eelisaktsiate emissioon, kuid takistuseks on, et 1/3 aktsiakapitalist võib olla eelisaktsiaid. Eelisaktsiate emiteerimisel suudetakse optimeerida ettevõtte kapitalistruktuuri, sest hääletamise koosseis ei muutu. Samal ajal suurenevad ettevõttele mõningad riskid ja peamiseks on kohustus väljamaksta eelisaktsionäride dividendid. 9
välja alternatiivsed soovitused SWOT analüüs on kvalitatiivne analüüs (tugevused, nõrkused, võimalused, ohud). 3 Bilanss e. raamatupidamise aruanne Bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit teatud ehtke seisuga (bilansipäev) rahaliselt, seega on bilanss minevikuline. Bilanss koosneb kahest osast: vasakpool kajastab ettevõtte varasid ja parem pool kajastab ettevõtte varade moodustamise allikaid e. kohustusi. V=K+OK V Varad K Kohustused OK - Omakapital Ettevõtte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks. Bilansivarade pool on koostatud likviidsuse vähenemise printsiibil. Käibevarad on kiiresti realiseeritavad varad näiteks raha ja panga kontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, muud nõuded, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Käibevarade seda osa, mida saab kiiresti rahaks muuta nimetatakse likviidseks käibevaraks. Likviidseks varaks loetakse
Turu börsiväline turg (OTC) finantsinstitutsioonide vaheline turg Trendid finantsturgudel: Deregulatsioon on finantspiirangutest vabanemine (näiteks piirangutest loobumine tähtajalistele deposiitidele ja depositaarsete finantsvahendajatele intressimääradele, rahvusvahelistelt rahavoogudelt piirangute kaotamine). Esimene piirang vähendas pankade suutlikkust konkureerida finantsturgudega finantsvahendite kaasamisel. Globaliseerumine finantsinstitutsioonid ja turud rahvusvahelistuvad ning laiendavad oma haaret erinevatele turgudele. Suured firmad osalevad nii kodu kui ka rahvusvahelistel turgudel. Seda on toetanud tehnoloogia areng ja omakorda finantsturgude deregulatsioon. Finantsturul toimub finantseerimine ehk finantskapitali liikumine majandusüksuste vahel 3 moel: Otsene finantseerimine - rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen, kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v
Ettevõtte rahandus · Raamatupidamine · Finantsanalüüs · Mikro- ja makroökonoomika Rahanduse olemus Rahandus on teadus, mis hõlmab rahaliste vahendite liikumist ehk teisiti nende moodustamise allikaid ning kasutamise suundasid. Uurib rahaliste vahendite ringlust. Rahanduse võib jaotada erinevatesse tasaditesse: · Riigirahandus- kogu riigi rahalised resursid · Ettevõtete rahandus · Majanduseobjektide rahandus (pered, FIEd ja osaliselt väike ettevõtted) · Ettevõtlusega mitte tegelevad üksused (MTÜd ja sihtasutused) Ettevõtte rahandus käsitab ettevõtte rahalisete resursside tekkeallikaid ja nende suunamist. Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant
· Rahavoogude juhtimine · Ettevõtte äriprojektide analüüs (kapitali eelarvestamine) · Ettevõtte rahandusriskide juhtimine (valuutarisk, makserisk, likviidsusrisk jms) · Ettevõtte väärtuse juhtimine 86. Mis on finantsinstrument ja tooge näide olulisematest finantsinstrumentidest? Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Finantsinstumendid jagunevad järgmiselt: · Omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt) · Võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt) · Ostu- ja müügiõigust või kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid) 87. Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad. 88. Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad?
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tallinna Tehnikagümnaasium Skeem majandusaasta aruande komponentide kohta
Töös antakse ülevaade võõrkapitali kaasamise võimalustest, sest tänapäeva majandussüsteemis on enamus suurettevõtteid üles ehitatud võõrkapitali kaasamisega. Töö annab ka ülevaate erinevatest kasutusel olevatest aktsialiikidest nii Eestis kui väljaspool Eesti õigussüsteemi ning milliste aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud internetti on ka tehingud väärtpaberitega läinud operatiivsemaks ning aktsia ostu- ja müügitehingud võtavad tänapäeval aega ainult murdosa sekundist. Reaalselt paberil eksisteerivate väärtpaberite hulk on maailmas jäänud minimaalseks, kõik on kajastatud väärtpaberiregistrites ja aktsiaraamatutes
seisuga 31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD
annaabi.ee 
