Slide 1
Kalle Ahi
[email protected]
1. september, 2021
Rahanduse alused
(TER0440)
Sissejuhatav loeng
Rahanduse alused - õppejõud
Kalle Ahi, lektor (loengud ja seminarid; kursuse
juhtiv õppejõud)
E-kiri:
[email protected]
Konsultatsiooniaeg: neljapäev, 12:00-13:30 (SOC-457;
MS Teams)
Kristjan Liivamägi, vanemlektor (loengud,
seminarid)
E-kiri:
[email protected]
Konsultatsiooniaeg: kokkuleppel
Lektor Ilzija Ahmet, lektor (seminarid)
E-kiri:
[email protected]
Konsultatsiooniaeg: täpsustamisel (SOC-484)
2
Rahanduse alused – aine korraldus (1)
3
Aine maht 6 EAP
Seminaridega alustame
teisel nädalal!
Koondhinde kujunemise komponendid:
Kodutööd 20 %
Kontrolltöö 20 % (6.-l nädalal)
Eksam
60 %
Kodutöid ja kontrolltööd järgi teha ei saa (mõjuval
põhjusel tegemata jäänud kontrolltöö järele tegemine
võimalik eksamisessiooni ajal)
Eksamist kokku on vajalik saada vähemalt 51%, et
kvalifitseeruda hindamisele.
Vaata ka
laiendatud ainekava/õpijuhis moodles/ÕIS-is
Aine korraldus (2)
Ainel on oma veebitugi mis asub moodle
õpikeskkonnas kuhu pääseb ligi moodle.taltech.ee
kaudu.
Link lehele: [
TER0440 Rahanduse alused (2021)]
https://moodle.taltech.ee/course/view.php?id=244
Salasõna registreerimiseks on:
npv2021
Palun registreeruda hiljemalt
15. sept moodles
ning valida selleks ajaks paariline kodutööde
lahendamiseks
4
Kodutööd
5
Kokku 7 kodutööd, millest 5 parimat läheb arvesse.
Ülesandeid tuleb lahendada paaris (registreerumine
loengus või moodles –>
link Google docs failile)
Lahendused tuleb esitada
moodles (keskmiselt
üle 2-3 nädala). Esimeste koduste ülesannete
esitamistähtaeg on:
26. september.
Tavaliselt arvestada 3 ülesandega,
millest üks
juhuslikult valitud ülesanne läheb
parandamisele.
Kodutööd (2)
Nõuded lahenduste vormistamisele:
Eelistatult: Excel, Word, pdf, tavapärasem vabavara
Palun pigem mitte saata skaneeritud lahendusi
Kõik ülesanded vormistatakse eraldi failidena (ja laetakse üles
eraldi linkidele) ning nimetatakse järgmiselt: ül komplekti nr (1
koht) - ülesande nr (1 koht) - grupi nr (2 kohta).
Näiteks teine kodune ülesanne esimeses komplektis (grupi 20
poolt) nimetatakse järgmiselt:
1-2-20.docx või 1-2-20.xlsx
Grupi numbri info on kättesaadav moodles kasutaja profiili
vaates
Palun lisage grupiliikmete nimed kindlasti ka lahenduse
sisusse!!
6
Kursuse õpiväljundid
1) Omab põhjalikku ülevaadet raha ajaväärtuse
kontseptsioonist ning oskab seda rakendada erinevate
rahanduslike probleemide lahendamisel;
2) Tunneb ettevõtte finantsaruandeid ning oskab hinnata
ettevõtte finantsseisundit erinevate finantssuhtarvude
alusel;
3) Teab ja oskab rakendada põhilisi
investeerimisprojektide hindamise meetodeid;
4) Tunneb peamisi kapitali struktuuri teooriaid ning
oskab hinnata ettevõtte kapitali hinda;
5) Mõistab finantsturgude toimimist ja tunneb
kasutatavaid instrumente.
7
Kursusel läbitavad teemad
8
Põhiteemad on järgmised (vt ka laiendatud aineprogramm
moodles)
Sissejuhatus
Raha ajaväärtus ja selle rakendusi
Finantsaruanded ning finantsanalüüs
6. nädal – kontrolltöö (loengut ei toimu)
Risk ja tulu, portfelliteoora ning CAPM (capital asset pricing
model)
Investeerimisprojektide tasuvuse hindamine
Ettevõtte finantseerimise võimalused ja kapitali hind
Ettevõtte dividendipoliitika
Tuletisväärtpaberid (sh optsioonid, forwardid, futuurid, swapid jmt)
ja nende rakendamine ettevõtte (finants-)riskide maandamisel
Ettevõtte väärtus ja selle hindamine
Kirjandus
9
Võõrkeelsed: Iga õpik mis sisaldab mõisteid financial
management või corporate finance sobib.
Ross, Westerfield, Jaffe. Fundamentals of Corporate Finance. 10ed.
2013. või hilisemad väljaanded
Clayman M., Fridson M., Troughton G.(2012) Corporate Finance: A
Practical Approach (CFA Institute Investment Books)
Veebilehed:
finance.yahoo.com – näide finantsportaalist, mis pakub suurt hulka
informatsiooni väärtpaberite ning investeerimisvõimaluste kohta.
https://www.morningstar.com/ - hea finantsinfot alla laadida, põhjalik
suhtarvuanalüüs (vt kommentaar all)
A. Damodarani kodulehekülg -
pages.stern.nyu.edu/~adamodar
(corporate finance ja valuation kursus, palju andmeid ja Exceli
töölehti)
finviz.com - näide kasutajasõbralikust aktsiafiltrist
Kirjandus (2)
10
Kõomägi, M. Ärirahandus. Tartu: TÜ Kirjastus, 2006
Roos, Sander, Nurmet, Ivanova (2012). Finantsturud ja
institutsioonid. Kättesaadav:
http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf
Bragg, S.M. Uus finantsjuhtimise käsiraamat, 2005
Äripäeva finantsjuhtimise käsiraamat (olemas ka
elektrooniline versioon)
www.rahandus.ee – üsna põhjalik rahanduse ja
finantsjuhtimise teemaline lehekülg
Rahandus kui aine
Rahandus jaguneb kolme põhivaldkonda
Ettevõtte rahandus (ka finantsjuhtimine, ingl
corporate finance)
Ettevõtte
finantsid:
ettevõtte
investeeringud,
finantseerimine, finantsanalüüs, käibekapitali juhtimine jne
Finantsturud ja institutsioonid (ingl financial
markets and institutions)
Raha- ja kapitaliturud ning finantsinstitutsioonid; n panga,
kindlustusseltsi,
investeerimispanga
jms
tegevus
ja
juhtimine
Investeeringud (ingl investments)
Finantsinstrumendid ja nende (väärtuse) hindamine,
tehniline
ja
fundamentaalne
analüüs
turgudel,
investeerimisportfelli koostamine (portfelliteooria) jne
11
Finantsjuhtimise/ettevõtte rahanduse üldpilt
12
Ee
sm
ärk
?
Investeerimisotsused
Investeerida tuleb
tegevustesse/projektidesse,
mille tootlus ületab
kapitali
hinda
Investeerimisotsused
Investeerida tuleb
tegevustesse/projektidesse,
mille tootlus ületab
kapit
hinda
Kapitali hind (%) - mida riskantsem projekt,
seda suurem tulunorm. Hind sõltub
finantseerimise allikatest – omanike rahast
(omakapital) või laenatud rahast (võlg)
Kapitali hind (%) - mida riskantsem projekt
seda suurem tulunorm. Hind sõltub
finantseerimise allikatest – omanike rahas
(omakapital) või laenatud rahast (võl
Tootlus - tootluse mõõtmise aluseks on
projekti rahavood ja nende tekkimise aeg
Tootlus - tootluse mõõtmise alusek
projekti rahavood ja nende tekkimise
Finantseerimisotsused
Finantseerimisallikate valik
peab aitama vähendada
kapitali hinda ja need peavad
peegeldama finantseeritava
objekti omadusi.
Finantseerimisotsused
Finantseerimisallikate val
peab aitama vähendada
kapitali hinda ja need peavad
peegeldama finantseeritav
objekti omadusi.
Finantseerimisallikate koosseis
Finantseerimisallikad tuleb valida sellised,
mis vähendavad kapitali hinda
Finantseerimisallikate koosseis
Finantseerimisallikad tuleb valida sellised
mis vähendavad kapitali hinda
Finantseerimisallikate omadused
Allikad peaksid võimalikult hästi peegeldama
finantseeritavat vara / projekti
Finantseerimisallikate omadused
Allikad peaksid võimalikult hästi peegeldam
finantseeritavat vara / projekti
Dividendiotsused
Kui pole investeeringuid, mille
tootlus ületab kapitali hinda,
tuleb omanikele raha tagasi
anda
Dividendiotsused
Kui pole investeeringuid, m
tootlus ületab kapitali hind
tuleb omanikele raha tagasi
anda
Kui palju maksta?
Mil viisil maksta?
Kui palju maks
Mil viisil maks
Millal maksta?
Millal makst
Ettevõtte tegevuse eesmärk?
Küsimus suurele ringile:
Kuidas võiks sõnastada Teie
hinnangul ettevõtte peamist
rahanduslikku eesmärki?
13
.... mida rahanduse gurud ütlevad?
Let’s look at what the finance gurus have said:
Ross, Westerfield & Jaffe: „The goal of financial
management is to maximize the current value per share
of the existing stock.“
Van Horne: "In this book, we assume that the objective
of the firm is to maximize its value to its stockholders"
Brealey & Myers: "Success is usually judged by value:
Shareholders are made better off by any decision which
increases the value of their stake in the firm... The secret
of success in financial management is to increase value.“
Damodaran: “The objective in a conventional corporate
finance theory is to maximise the value of a business…”.
14
… eesmärk (2)
15
Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on
väärtuse maksimeerimine.
Siin tekib vastuolu nn finantsraamatupidamisliku
ning finantsjuhtimisliku käsitluse vahel.
Raamatupidamislik käsitlus (st
finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne.
Finantsjuhtimislik käsitlus peab olulisemaks tegelikke
rahavoogusid (cash is king!, in god we trust, others pay
cash...).
Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib
või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha
(free cash flow).
Kas oskate tuua näiteid, kus teenitud kasum ja
rahavoog ei ole samastatavad?
Näide: kas kasumis ettevõte on ka tegelikult
edukas?
16
Alljärgnevas näites teema lihtsa arvutuse
tuginedes nn majandusliku kasumi
kontseptsioonile.
Lihtne näide: Ettevõtte müügitulud (10 milj),
ettevõtte tegevuskulud (8,6 mil), ettevõtte laenud
4 milj ja omakapital 6 milj. Olgu laenude
keskmine intressimäär 10% ja omanike oodatav
tulu investeeringust omakapitali 20%. Ettevõte on
investeerinud kokku 10 milj (sh. käibevarad).
Jätame lihtsustavalt maksud arvestamata antud
näites.
Andke nende andmete põhjal hinnang ettevõtte
edukusele?
Teeme lihtsad arvutused
17
Leiame nn majandusliku kasumi:
Müügitulud
10 milj
- Tegevuskulud -8,6 milj
= Ärikasum
=1,4 milj
- Intressid
-0,4 milj (=10%x4milj)
= Kasum
=1,0 milj
Kuid:
- omanike nõutav tulu = …
Järeldused …
18
FINANTSARVESTUS
■
Mõõdab EV seisundit ja
lähiminevikku
■
Kindlad reeglid ja seadused
■
Konsolideeritud info
■
Varadel on bilansiväärtus
■
Ei arvesta riske
■
“Omakapitalil ei ole kulu”*
■
Kasum on primaarne
■
Huvitub aruandlusest,
investorsuhetest ja välishuvist
■
On suunatud tulevikku
■
Puuduvad formaalsed nõuded
■
Segmenteeritud info
■
Oluline on ajaväärtus ning
turuväärtus
■
Riskianalüüs ja väärtuse loomine
■
Omakapitalil on (alternatiiv-) kulu
■
Rahavoog on tähtis
■
Keskendub juhtimisotsustele,
kontrollile, tulemusele, lahkab
probleemide põhjuseid
JA FINANTSJUHTIMINE
Klassikaline eesmärk:
ettevõtte väärtuse
maksimeerimine - IDEAALMAAILM
19
I AKTSIONÄRID
Maksimeeriv
ad omanike
rikkust
Võtavad tööle
ja
vallandavad
juhte
- nõukogu
- aktsionäride
koosolek
II VÕLAUSALDAJAD
Laenavad raha
Kaitsevad võla-
usaldajate huve
III FINANTSTURUD
IV ÜHISKOND
JUHID
Avaldavad
olulist infot
kiirelt ja õigelt
Turud on
efektiivsed ja
peegeldavad
õiglast
väärtust
Pole sotsiaalseid kulusid
Sotsiaalsed kulud saab
siduda otse ettevõttega
I. Aktsionäride huvi versus juhtkonna huvid
Esindatava-esindaja suhe (Principal-agent
relationship):
Aktsionärid (esindatavad) palkavad esindajad (juhid) ettevõtet juhtima
Agentuuriprobleem:
Potentsiaalne huvide konflikt esindatavate ja esindajate vahel.
Põhjuseks omandi ja kontrolli lahutatus
Agentuurikulud:
Otsesed kulud: isiklikud hüved/kulud (n ettevõtte lennuk, uus
office), järelevalve kulud, vajadus jagada kasumit/osalusi ettevõttes
juhtkonnaga jne.
Kaudsed kulud. Juhid ei pruugi teha parimaid investeeringuid
ettevõtte huvides (n orienteerumine väärtuse asemel kasvule,
ülevõtupakkumiste tõrjumine), riskantsemate projektide vältimine
juhtkonna poolt, tõeliselt head projektid nõuavad suurt pühendumist,
spetsiifiliste projektide eelistamine, ülevõtupakkumiste tõrjumine
jms
20
II. Aktsionäride huvid versus võlausaldajate huvid
Teoorias: aktsionäride ning võlausaldajate vahel puudub huvide
konflikt.
Praktikas: Huvid võivad olla erinevad. Võlausaldajad on
ennekõike huvitatud oma nõuete koos intressidega tagasi
saamisest eeldatud riskitaseme juures. Aktsionärid võivad
rohkem olla huvitatud aktsia tõusupotentsiaalist (ka
võlausaldajate huvide arvelt).
Näiteid:
Ootamatult suured dividendid, varade müük
Ettevõtte riskitaseme suurendamine (Võlalt nõutav tootlus kasvab, võla
väärtus aga kahaneb)
Laenukoormuse kasvatamine
Tulemus: aktsionäride rikkus kasvab võlausaldajate arvelt (ettevõtte
väärtus tervikuna väheneb)
Lahendus: tüüpiliselt nn laenu kovenandid/piirangud ettevõttele
21
III. Finantsturgude efektiivsus
Efektiivse turu hüpotees – kogu oluline ja
fundamentaalne info kajastub koheselt väärtpaberite
(n aktsiate) hindades.
Eeldus: Investorid on ratsionaalsed ja omavad täielikku
infot jmt.
Põhijäreldus: Hinnamuutused on juhuslikud (ingl
random walk) ning sisuliselt prognoosimatud!
Miks on hinnamuutused juhuslikud (st
prognoosimatud)?
Hinnad reageerivad kiiresti uuele informatsioonile
Informatsiooni levik on juhuslik, prognoosimatu
Seega ka muutused hinnas on juhuslikud
22
Näide: sündmuse uuring (event study)
23
Aktsiatootlused enne ja pärast ettevõtte ülevõtuteadet
24
III Evidence that managers may delay
bad news..
25
DO MANAGERS DELAY BAD NEWS?: EPS and DPS Changes- by
Weekday
-6.00%
-4.00%
-2.00%
0.00%
2.00%
4.00%
6.00%
8.00%
Monday
Tuesday
Wednesday
Thursday
Friday
% Chg(EPS)
% Chg(DPS)
26
27
Tulbimaania (aastal
1637)
Otse kataloogist: selle kauni
tulbi sibul oli müügis
hinnaga 3 000 kuni 4 200
floriini.
Hea käsitöölise palk oli 300
floriini aastas
Kui turud ei ole efektiivsed …
Mulliteooria (bubble theory) - kirjeldab hästi turu-
anomaaliaid.
Investorid ei ole ratsionaalsed ja väärtpaberite hinnad ei väljenda
nende tegelikku väärtust.
Olulised on fundamentaalsete tegurite kõrval ka psühholoogilised
tegurid (ahnus, hirm, kadedus jne)
Näited: Klammerdumine mineviku külge, Liigne
enesekindlus,
kaotuste ja võitude erinev hindamine,
karjakäitumine jne
Vajalik on hea enesekontroll ning distsipliin kavandaud
strateegia elluviimisel
Käitumuslik rahandus (behavioural finance) –
uurimissuund, mis samuti loobub efektiivsete turgude
eeldusest ning uurib miks teevad investorid “süstemaatilisi
vigu”
Uurimissuund, kus kohtuvad rahandus ja psühholoogia.
28
IV. Ühiskond – näide probleemidest väärtuse
maksimeerimisel
VW kasutas keelatud tarkvara mis
aktiveerus kui „tundis“ et toimub
labori testimine
Rahaline kaotus kapitaliturul $15.8
miljardit. Sotsiaalne kulu hinnan-
guliselt „vaid“ $450m (Barrett et al.
2015)
Järeldused:
Liiga kitsas vaade edumõõdikutele
(KPI, key performance indicators) ja
lühiajalisele väärtuse loomisele võib
kaasa tuua kvaliteedi, ohutuse jne
ignoreerimise mis pikas perspektiivis
pigem maksab kätte
Oluline ikka pikaajaline jätkusuutlik
vaade
29
30
Tänud!
Document Outline
- Slide 1
- Rahanduse alused - õppejõud
- Rahanduse alused – aine korraldus (1)
- Aine korraldus (2)
- Kodutööd
- Kodutööd (2)
- Kursuse õpiväljundid
- Kursusel läbitavad teemad
- Kirjandus
- Kirjandus (2)
- Rahandus kui aine
- Finantsjuhtimise/ettevõtte rahanduse üldpilt
- Ettevõtte tegevuse eesmärk?
- .... mida rahanduse gurud ütlevad?
- … eesmärk (2)
- Näide: kas kasumis ettevõte on ka tegelikult edukas?
- Teeme lihtsad arvutused
- Slide 18
- Slide 19
- I. Aktsionäride huvi versus juhtkonna huvid
- II. Aktsionäride huvid versus võlausaldajate huvid
- III. Finantsturgude efektiivsus
- Näide: sündmuse uuring (event study)
- Aktsiatootlused enne ja pärast ettevõtte ülevõtuteadet
- III Evidence that managers may delay bad news..
- Slide 26
- Slide 27
- Slide 28
- IV. Ühiskond – näide probleemidest väärtuse maksimeerimisel
- Slide 30
Kõik kommentaarid