Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "1.semestri 3.KT ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intervjuu, kvantitatiivne, eksperiment, uurimismeetod, hüpotees, mängimine, eksperthinnang, ankeedi, ankeet, uurimismeetodid, öelnud, kvantitatiivsed, kvalitatiivsed, vaatlus, sisuanalüüs, karda, pikki, lauseid, vormistada, demagoogia, sotsiaalteadus, seoseid, oletus, aristoteles, objektiivselt, demagoogiavõtted, gruppidesse, loogika, keelamine18. saj lõpu poole Euroopas. Seda mõjutasid Prantsuse revolutsioon (1789), tööstus revolutsioon. Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile Durkheim (1858- 1917) Võttis kokku eelmiste teadmised ja arendas edasi. Uuris enesetappude teemat. Sotsiaalne sidusus- kui on palju suhteid, tuttavaid, siis on rikkam ja parem. Kvantitatiivsed uurimismeetodid Kvalitatiivsed uurimismeetodid Ankeet Intervjuu Test Vaatlus Numbrid Eksperiment ~ 5- 7% Sisuanalüüs Makro- tõeliselt Kultuuritoodete ülevaatlikud, analüüs
Mõnikord tuleb meil teha või soovitada muudatusi ja rakendada neid oma probleemidele. Kui selles protsessis osaleb mitu uurijat, tuleb ideesid/teooriaid testida. Kui teooriad on korralikult testitud, võime me koguni ennustada tulevikku. Me võime veendunult öelda, et seda tüüpi olukorras on see lahenduseks. Uurimus teeb järelikult meie elu kergemaks, mitte ainult äris, vaid üldiselt. Äriuuringud ei erine palju praktilisest probleemide lahendamisest. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE UURING KVALITATIIVSED MEETODID KVANTITATIIVSED MEETODID · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja vaatenurgal · Fookus sündmuste faktidel ja/või põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine · Loogiline ja kriitiline lähenemine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Kontrollitud mõõtmine
Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus
2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation Õppimine: 1
kobaratesse. 10.Iseloomustage võrdlevalt põhilisi andmekogumismeetodid sotsiaalteadustes (vaatlus, eksperiment, küsitlus, sekundaarandmed). Milles seisneb iga meetodi eripära? - Vaatlus : inimeste tegevust uuritakse loomulikes tingimustes,spontaanselt tekkivates situatsioonides, vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda,mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Eksperiment: uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes .Selle asemel et püüda minimeerida uurija mõju,tekitab uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib. Küsitlus: Uuritavat isikut innustatakse verbaalsete või muude stiimulite abil - kirjalikud ja suulised küsimused, pildid jne - väljendama oma seisukohti, sõnastama uurimisküsimusega seonduvaid väiteid
Mudeleid ei saa ümber lükata - nad võivad olla hästi konstrueeritud või halvasti konstrueeritud. Näide kausaalmudelist mudel, kuidas majandusvabadus mõjutab riigi demokratiseerumist Näide kausaalmudelist varajane Michigani hääletuskäitumise mudel Näide teoreetilisest mudelist sotsiaalne liikumine kui organisatsioon Hüpotees Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide või muutujate vahel on teatud tüüpi seosed. Enamasti on hüpotees formuleeritud: Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem...on üks muutuja, seda kõrgem / madalam / suurem / väiksem... on teine muutuja. Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika Uurimistöö etapid: uurimisdisain
teoreetilised mudelid, sisaldamata ilmtingimata põhjuslikke seoseid • Mudeleid ei saa ümber lükata - nad võivad olla hästi konstrueeritud või halvasti konstrueeritud. Näide kausaalmudelist Näide teoreetilisest mudelist Näide teoreetilisest mudelist Hüpotees • Teooriast tulenev oletuslik väide, et kontseptide võimuutujate vahel on teatud tüüpi seosed. • Näitab seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. • Enamasti on hüpotees formuleeritud: – Mida kõrgem/madalam/suurem/väiksem…on üks muutuja, seda kõrgem/madalam/suurem/väiksem… on teine muutuja. – Nt. Mida kõrgem on kodaniku haridustase, seda suurema tõenäosusega ta osaleb valimistel. – Nt. Mida etniliselt killustutum on ühiskond seda väiksema tõenäosusega tekib seal hästitöötav demokraatia • Hüpoteesid on vajalik teooria või selle osiste testimiseks. Hüpoteesid leiavad kinnitust või ei Teaduslik uurimistöö: põhiloogika
vaid ühte tõest teadmist sellest reaalsusest. Tõene teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust tõlgendustes. inimtõlgendustest sõltumata. 2.Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Tundmaõppimise viisid Deduktsioon Induktsioon Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) 3 KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal on meetod, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud Muutujaid on võimalik identifitseerida ja raskesti mõõdetavad ja nende suhteid mõõta „Emic”**
Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga. Käsitlusviis, mida saab pidada kontseptsiooniks, võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega
sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid analüüsi meetoditest; teadmisi erinevatest andmete kogumise meetoditest; teadmisi kvantitatiivse ja kvalitatiivse andmeanalüüsi läbiviimisest, sissejuhatust analüüsitulemuste
1930. aastate lõpuks oli USA-s turuinfot pakkuvaid firmasid mitu. 1941-1950 – teaduslikkuse etapp Sõjajärgsetel aastatel pöörati tähelepanu sotsioloogilistele uuringutele ning see tõi kaasa uuringufirmade buumi. 1951- 1960 – eksperimentalne etapp Turunduskontseptsiooni üha laiem tunnustamine põhjustas turundusuuringute järsu kasvu. Firmad jõudsid järeldusele et uuringul on nõuandev roll. 1961 – 1970 – Kvantitatiivne etapp. Turundust hakati analüüsima arvutitega, uurimistöödes kasutati matemaatilisi mudeleid. 1964. üllitati Journal Of Marketing Research. 1971 – 1980 – Tarbijakäitumise etapp. Etappi iseloomustab keeruliste statistiliste ja kvalitatiivsete meetodite rakendmaine tarbijakäitumise analüüsimiseks. Loodi esimesed turunduse infosüsteemid. 3
...........................................................17 6. loeng......................................................................................................................................18 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus...............................................................................18 7. loeng......................................................................................................................................22 Andmekogumismeetodid: intervjuu......................................................................................22 8. loeng helisalvestuse transkribeerimine.............................................................................. 25 9. loeng kvalitatiivsete andmete analüüs................................................................................26 Uurimustulemuste kvaliteedi hindamine ja esitamine.............................................................. 27 1. loeng - sissejuhatus
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab inimeste vahelist suhtlemist sotsiaalses keskkonnas. Õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast. Seda distsipliini saame vaadata nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, sest see teadus asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail. Distsipliin on mõlemal pool olemas. Miks seda distsipliini tarvis oli? 19
M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema
muutuja poolt mõjutatud, aga ise ühtegi teist uuritavat muutujat ei mõjuta. SÕLTUMATU MUUTUJA SÕLTUV MUUTUJA 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Hüpoteesi püstitamine. Hüpotees on uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad maailmas on; hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja seost. Näiteks hüpotees: inimese haridus (sõltumatu muutuja) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine – selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. Sotsioloogias esineb küll tihti
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Nt vanus - Sõltumatu muutujua muutuja, mis omab uurija arvates teisele muutujale mõju (põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga
· Inimesed räägivad isiksusest ka igapäevaelus ja neil on oma seletused isiksusega seotud nähtustele (st nähtustele, mida uurib isiksusepsühholoogia). · Isiksuse tavateooriad vastavad küsimustele, millele sageli ei ole "teaduslikku" ainuõiget vastust. · Seetõttu ei tasu siin alati küsida, mis on õige. Kuid on võimalik küsida, mida on kasulik uskuda. · Näide isiksuse tavateooriatest: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck) 2. MEETODID - Kenn Konstabel · Uurimismeetodid · Mõõtmis- ja hindamismeetodid · Psühhomeetria; statistilised mudelid · Metodoloogia · Terminoloogia · "Metoodika" tähendab meetodite kogumit (eelkõige pedagoogikas, nt matemaatika metoodika); see ei ole sama mis metodoloogia või uurimismeetodid Terminoloogia Kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, kuid on oluline teada, mida sõnad tähendavad ning kasulik oleks, kui see tähendus arutelu käigus jääks samaks.
uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Probleem peaks ideaalis tulenema varajasemast teadmisest. Muutuja need nähtused, mida uurija kavatseb mõõta, mille kohta hakatakse infot koguma. Paika on vaja panna paika muutujad. Sõltumatud muutuja mõjutavad sõltuvat muutujat. Sõltuv muutuja on mõjutatud millegi poolt. Konstandid nöhtused mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Hüpotees kuidas asjad maailmas uurija arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Pole alati ka kohustust hüpoteesi sõnastada. Andmete kogumine neid ei ole vaja alati isiklikult koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt v arem kogutud andmeid. On näiteks erinevaid avalikke andmebaase. Siiski on see endiselt empiiriline uurimus. 3
see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline – kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda.
Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda.
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast. Mujalt
juhtimine ja bürokraatika koolkond käitumine koolkond koolkond organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad. 5) Postmodernistlikud teooriad ja teised juhtimise paradigmad. 50-ndail ja 60-ndail aastail oli organisatsiooni- ja juhtimisteooriate käsitlemine in. Iga majandus-, sotsiaal- ja psühholoogiateema käsitleja, kel vähegi võimalik, lülitas oma kirjatükki kas lühemal või pikemalt midagi ka organisatsiooni- või juhtimisteooriast
Et töö ei valguks laiali, tuleb arutleda ka selle üle, mida töö ei käsitle, mis töö mahust välja jääb. See aitab õppijal hiljem teema piirides püsida. Kava koostamine. Kui huvipakkuv teema on leitud, selle tarvis vajaliku materjali olemasolus veendutud ning materjaliga tutvutud, tuleb koostada uurimuse kava õpetaja ja 55 õpilase koostöös sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees, lepitakse kokku, missugustest osadest peaks töö koosnema ja kui mahukad need osad peaksid olema, mõtestatakse lahti töö kirjutamise etapid ning kooskõlastatakse nende järjekord. Uurimuse koostajale on toeks, kui lepitakse kokku täpne ajakava ning konsultatsioonide intervallid. Kohane on nädalaplaanide kasutamine. Liiga pikad intervallid kohtumiste vahel vähendavad õpilase innukust ning huvi. Töö õnnestumiseks on õpetajal mõistlik igal kohtumisel koos õpilasega
Suhtekorraldaja peaks: ...............................................................69 Üldised põhimõtted..................................................................................................................................69 Sissejuhatus,.............................................................................................................................................71 Vähemalt kord elus tuleb enamusel inimestest, seda enam juhil, ette INTERVJUU andmist. Pressikonverentsi ja briifingu puhul tuleb initsiatiiv organisatsioonilt. Võimalik on ka vastupidine variant ning sel juhul dikteerib olukorda ajakirjanik. Huvi võib olla ka negatiivne, ajakirjanik võib ühendust võtta teile ebasobival ajal jne. Erinevad meediakanalid kajastavad uudist erinevalt. Oluline on mõista, kellele intervjuud annad. Nt. streik: ......................................................................................71
tööriistaks sportliku tulemuse saavutamiseks. Agressiivsuse instinkti teooria – agressiivsus on instinktiivne, koguneb indiviidi sees ning tekib vajadus seda mitmel moel vabastada. Agr käitumine ei vähenda agressiivsust. Agr käitumine on teatud olukorras lubatav (pallimängud). Agr avaldumine sõltub keskkonnast. Agr käitumine kahjustab grupi tegevust, tekivad vigastused, karistused, võistluskeelud jne. Frustratsiooni-agressiooni hüpotees – kui takistada inimese eesmärgipärast käitumist, tekib frustratsioon, mis tekitab agressiivsuse tungi inimese vastu (suurenenud ärevus >sotsiaalne õpitus >agr käitumine avaldub). TEADVUSE SEISUNDITEST Teadvuse seisundid – uni, ärkvelolek, kooma jne. Need võivad muutuda, neid saab mõjutada. Teadvus (Valentine 1992) – teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust
..................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............................................................88 13. Suhtlemine II.............................................................98 14. SP arendused ja rakendused.....................................105 15. Subjektiivne heaolu..................................................110 16. Sotsiaalpsühholoogia: arendused ja rakendused II.....114 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika.....................118 1. Sotsaalpsühholoogia • SP – osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... • Gordon Allport (1954): “Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual,
...............................................23 TEAVIKUTE KIRJELDAMINE JA SISU ANALÜÜS...........................................................25 1.Bibliokirje ja sellele esitatavad funktsionaalsusnõuded.....................................................25 2.Kataloogimisreeglite rahvusvaheline ühtlustamine 20. sajandil. ......................................27 3.Annotatsioon ja referaat: sarnasused, erinevused, tüpoloogia............................................28 INFOTEADUSE UURIMISMEETODID................................................................................30 1.Andmekogumismeetodid infoteaduses...............................................................................30 2.Andmeanalüüsi meetodid infoteaduses..............................................................................33 3.Statistilised meetodid infoteaduses.....................................................................................34 LIIGITAMINE JA INDEKSEERIMINE.....................
Psühholoogia muutus teaduseks,kui 1879.aastal rajas Wilhelm Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tema teeneks loetakse,et kujundas filosoofilise psühholoogia umber teaduseks psühholoogiaks.Iga teaduse eesmärk on luua teaduslikke teadmisi,mille usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega,rangete,objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega(nt eksperiment,testid) ja teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemisega.Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus,mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. 4.küsimus Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris(J.K.Lavater,F.J.Gall) Idee,et kriminaalsel käitumisel on kindlad seosed teatavate isiksuseomadustega,ulatub kaugesse ajalukku ja niisuguste
Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja küsitlusuuring. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid. Teine võimalus primaarsete andmete kogumiseks on eksperiment. Näiteks, muutes kaupade väljapanekut või hinnataset mõnes kaupluses ja teistes jätta samaks, võib mingi aja pärast hinnata selle mõju käibele
annaabi.ee 
