antropoloogia instituudi teadlased Säde Koskel ja Helje Kaarma ning Tartu ülikooli matemaatilise statistika instituudi teadlane Ene-Margit Tiit ette oma uurimuse koolilaste pikkuse ja kaalu muutumisest viimasel kümnendil. Uuriti 7–18-aastaseid õpilasi ja statistiliselt töödeldud mõõtmistulemusi võrreldi aastal 1998 korraldatud mõõtmise tulemustega. Selgus, et kümne aastaga on tütarlapsed kasvanud keskmiselt 3,94 sentimeetrit pikemaks, poisslapsed koguni 4,89 sentimeetrit. Kaal on suurenenud tüdrukutel 4,84 ja poistel 6,72 kilogrammi. (Papers of Antropolgy) Selles arengufaasis on lapsed kohmakad, pikad ja peenikesed ning nende liigutused on koordineerimatud. Nende aastate jooksul muutuvad kehad proportsionaalsemaks. Pea ümbermõõt ja vööümbermõõt kasvavad koos keha kaaluga. Kaheksa aastaselt on aju lähedal oma küpsusele ja enam ei kasva. Küll aga toimuvad tähtsad muutused aju erinevates piirkondades ja struktuurides.
ka vastava vajaduse muljete järele. Sel perioodil on lapse emotsionaalse, tunnetusliku ja füüsilise arengu tempo kiirem kui iial kogu järgneva elu jooksul. 1.4.1 Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend ja tema emotsionaalsed ja sotsiaalsed suhted mõjutavad arengu kõiki aspekte. Psühholoogid omistavad erilise tähtsuse lapse eest hoolitsevatele täiskasvanutele kui emotsionaalse ja kognitiivse arengu allikatele. Esimene eluaasta on kiindumussuhte sensitiivne periood. Selle tekkeks on oluline täiskasvanu reageering lapse igale signaalile. Lähedus, tähelepanu ja turvatunne loovad aluse lapse MINA arengule (Tiko 2006:14-15). 8 Nutt on imiku kutse, kui sellele ei reageerita, viib see pettumusele ja halva enesetunde tugevnemisele. Ka naeratus on lapsepoolne suhtlemine. Esimene naeratus ilmub tavaliselt esimese elukuu lõpul
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
Andmeanalüüs ja statistika uurimistöös 2016 Andmeanalüüsi põhimõisted Neli andmeanalüüsi juures möödapääsmatut terminit objekt tunnus väärtus skaala Objekt / objektid Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, kogume me andmeid kas inimeste, koolide, valgete hiirte, kalendrikuude, kartulipõldude vms kohta. Kõiki selliseid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta me andmeid kogume, nimetatakse statistilises andmeanalüüsis objektideks. Muutujad ja tunnused Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte iseloomustavad omadused, mis meid huvitavad. Näiteks: värvus, vanus, hind, kaal, arvamus millegi suhtes jne. Selliseid omadusi nimetatakse muutujateks. Omadusi, mida saab mõõta nii (või mis on juba kokku võetud nii), et iga objekti jaoks saadakse ainult üks vastus ehk üks ühik infot, nimetatakse tunnusteks. Väärtused Objektid ja tunnused peavad olema valitud enne andmete kogumist. Andmete kogu
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei ole laste ja noorte loodud, sest
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini
(koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) Kas on tegu tavalise riigikooliga, erakooliga, või eri(lise)kooliga (nt spordikool)? Millised huviringid koolis tegutsevad? (laulukoor, korvpalli trenn, kunstiring, jne) Mitu paralleelklassi avatakse? Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? Kas koolis on juurutatud kvaliteedikindlustussüsteem? (jah, ei) Olles kõne alla tulevate koolide kohta andmed kokku kogunud, tuleb järelduste ja otsuste tegemiseks andmeid analüüsida. Lihtsamal juhul, kui teil on andmeid vähe (antud juhul siis vaid mõne kooli kohta), piisab sellest, et vaatate kõik andmed üle, mõtlete pisut ja jõuategi otsusele st analüüs toimub ilma formaalseid meetodeid kasutamata
(koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) ∗ Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) ∗ Kas on tegu tavalise riigikooliga, erakooliga, või eri(lise)kooliga (nt spordikool)? ∗ Millised huviringid koolis tegutsevad? (laulukoor, korvpalli trenn, kunstiring, jne) ∗ Mitu paralleelklassi avatakse? ∗ Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) ∗ Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? ∗ Kas koolis on juurutatud kvaliteedikindlustussüsteem? (jah, ei) Olles kõne alla tulevate koolide kohta andmed kokku kogunud, tuleb järelduste ja otsuste tegemiseks andmeid analüüsida. Lihtsamal juhul, kui teil on andmeid vähe (antud juhul siis vaid mõne kooli kohta), piisab sellest, et vaatate kõik andmed üle, mõtlete pisut ja jõuategi otsusele st
(koolibuss, ühistranspordi vahend ilma ümber istumiseta, vahetades teel ühistranspordi vahendit, jalutuskäik läbi metsatuka, jne) Milline on kooli maine? (väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb) Kas on tegu tavalise riigikooliga, erakooliga, või eri(lise)kooliga (nt spordikool)? Millised huviringid koolis tegutsevad? (laulukoor, korvpalli trenn, kunstiring, jne) Mitu paralleelklassi avatakse? Kui suured on selles koolis klassid? (väikesed, keskmised, suured) Mis on õpetajate keskmine vanus selles koolis? Kas koolis on juurutatud kvaliteedikindlustussüsteem? (jah, ei) Olles kõne alla tulevate koolide kohta andmed kokku kogunud, tuleb järelduste ja otsuste tegemiseks andmeid analüüsida. Lihtsamal juhul, kui teil on andmeid vähe (antud juhul siis vaid mõne kooli kohta), piisab sellest, et vaatate kõik andmed üle, mõtlete pisut ja jõuategi otsusele st analüüs toimub
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude struktuuritasemed................................
Lapse sünniga kaasnevad kõrgendatud ootused nii partnerile kui ka iseendale, muutused igapäevaelus toovad lisapingeid paarisuhtesse. Sellistes tingimustes on paaril väga raske taastada häid suhteid. Seega, kui paarisuhtes on tõsiseid probleeme, tuleb need kindlasti enne lapseootust lahendada. Lapse saamise teema seostub ka pere majandusliku kindlustatusega. Seetõttu oleks mõistlik kaaluda oma võimalusi ning vajadusi. On hea, kui perel on lapse sündides piisav ja püsiv sissetulek. See vähendab oluliselt igapäevaelus tekkida võivaid pingeid. Ükskõik mitmes laps peres oodatav laps ka poleks, täiesti valmis ei saa selleks ilmselt mitte kunagi ükski naine ega mees olema. [15] 21 6. Rasestumisest hoidumise meetodid Terve naine on viljastumisvõimeline ligikaudu 40 aastat. Viljakus on naisele looduse poolt kingitud võime saada lapsi
RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE Artiklianalüüs sotsioloogias Tartu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. UURING: RASEDUSAEGSE DEPRESSIOONI MÕJU LAPSE VARAJASELE ARENGULE................................................................................................................................4 3. KOKKUVÕTE.........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................11 LISAD: Lisa 1. The impact of maternal depression in pregnancy on early child development 2 1. SISSEJUHATUS Valisin analüüsimiseks artikli rasedusaegse depressiooni m�
arv; suhteline sagedus (osakaal) ehk absoluutne sagedus jagatakse objektide koguarvuga ja kumulatiivne sagedus (sageduste summa), kus absoluutsed sagedused liidetakse, sobib kõige paremini arvtunnuste korral. Sagedustabeli võib koostada nii ühe, kahe kui ka kolme tunnuse jaoks. Kui tegemist on pideva arvtunnusega, siis kasutame sagedustabeli koostamisel väärtuste grupeerimisest. Tunnuse väärtuste grupeerimisel on sobiv valida: · klasside pikkused võrdsetena (vajadusel võib otsmised klassid jätta lahtiseks); · klassipiirideks ümmargused arvud; · klasside arvuks suurusjärk ruutjuur objektide arvust, aga mitte rohkem kui 20 klassi; · klasside sagedused võrreldavatena. Tabelites toodud infot saab näidata ka diagrammidena, mõistlik on esitada kas tabel või diagramm, mitte mõlemaid järjest. Tabeli või diagrammi valikul peab arvestama, kumb on lugejale ülevaatlikum ja paremini infot edastav, kusjuures esitatavad tabelid, diagrammid ei tohi olla liiga
(graafik). Akne-higinäärmed hakkavad tööle, tegevuse suurenemine ja selle tagajärjel tekib akne. Teine pilt Poistel Häälemurre on eelkõige märgatavam poistel, tüdrukutel pole nii märgatav, rindade areng 40% teatud määral poistel vähem märgatav kui tüdrukute puhul. Esmakordne eakulatsioon, higinäärmed ja karvastiku kasvu. Kasvuspurt 14 a. Sekundaarsete sug. Järjekord esineb universaalselt meessoo puhul. / graafik. esmakordne seemnepurse 13.5-14 eluaasta vahel. Tüdrukutel menarhe keskmiselt 12.eluaastat Enne peab see kasvuspurt olema toimunud.ejakulatsioon või mensu. Seoses toimunud. *puberteedi staatus peegeldab ajahetke kuhu indiviid on jõudnud seoses füüsiliste muutustega puberteedieas. Iga indiviidi puhul on teatud aeg kus need asjad sooti esimese tunnusega, agavad ja selles järjestuses ka puberteedieas edasi toimuvad. Puberteedi isendid hindavad kuna neil algab
lastehaigusi. Komponendid olid omavahel seotud. Jõukus hakkas kasvama, haridus muutus oluliseks. Perekond muutus (enne võideldi ellujäämise nimel) lapse heaolu tähtsustavaks, sest sotsiaalne kindlustunne tõusis ja hakati rääkima üha enam sellest, et perekond kasvatab last (enne seda ei tähtsustatud). 18.saj hakati üha enam rääkima ,,lapsepõlvest". Kuulsamad, kes oma arvamusi avaldasid olid J. Locke (tabula rasa teadvuses ei ole midagi sündides kaasa antud) ja J. Rousseau (lapsed sünnivad headena). Loodus vs keskkond küsimus kumb rohkem arengut suunab? Mida peaks arengus pidama rohkem oluliseks? Kas see, kus laps kasvab? Lapsi hakatakse vanemate kõrvale matma. 19.saj alguses sai pediaatriast (lastehaigused) eraldi teadus ja õppeaine ülikoolides. Esimene lastehaigla avati 1802.a Pariisis ja 1834.a Peterburis. 19.saj lõpus hakati propageerima perekonna
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
tõrjutud, kuid keskkoolis suhtlevad endasarnastega ning moodustavad põhilised antisotsiaalsed eakaaslaste grupid. Nad panevad toime väärtegusid 10-12-aastaselt ning suure tõenäosusega teevad seda korduvalt. "Hilised alustajad" on need, kelle areng on normaalsem, kuid kellel esineb mõnda aega agressiivseid ja antisotsiaalseid käitumisviise, kui nad on noorukiajal kaasatud antisotsiaalsete eakaaslaste gruppide riskivatesse käitumisviisidesse. Nad panevad toime väärtegusid ainult 15. eluaasta kandis ning paari aasta pärast loobuvad osalemisest hälbinud eakaaslaste grupis. Ruble ja Brooks-Gunn leidsid 120 esimest menstruatsiooni kogenut tüdrukut käsitlenud uurimuses, et esimene menstruatsioon tekitab mõningast ebamugavust, ambivalentsust ja segadust, kuid üldjuhul ei olnud see traumaatiline kogemus. Negatiivsed tunded olid suuremad tüdrukutel, kellel toimus see varakult ning kes arvasid, et nad olid selleks kehvasti ette valmistatud
täiskasvanute oletustest teiste inimeste käitumise kohta. Sellise olulise arenguerinevuse avastamine on ellu kutsunud laiaulatuslikke uurimusi selle kohta, kuidas lapsed mentaalmaailmast ning selle seostest käitumisega aru saavad. Juba kaheaastased lapsed hakkavad mõningal määral nägemise ja teadmise vahelisi seoseid taipama. Kolmeaastased saavad aru ka sellest, et iniomesed võivad ühte ja sama asja näha eri moodi. Kuid alles neljanda eluaasta paiku hakkavad lapsed aru saama, et asjast, mis on kõigile ühtemoodi nähtav, võib eri inimestel olla eri arusaam. Enam-vähem nelja-aastaselt hakkavad lapsed taipama, et teistel inimestel võib olla maailmast väär arusaam. Teiste sõnadega, nad taipavad, et inimeste arusaam maailmast ei pruugi alati tegelikkusega kokku langeda. Arusaam sellest, et mõttes ettekujutatu ning reaalsus on kaks eri asja, on
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objektiiv
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust (sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4
II. Uurimuslik osa 4.1 Uurimuse meetodid ja kontingent Uuringu meetoditena oli valitud anketeerimise metod. Urimuse kontingent on 6. 8. ja 10. klasside Haabersti Vene Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Küsitlusleht oli koostatud autori poolt iseseisvalt seoses töö eesmärgiga. Küsitlus koosnes 6-st küsimustest. Kõik andmed olid tagasi antud, kogutud ja analüüsitud. 4.2 Küsitluse analüüs Uurimuses osalesid Haabersti Vene Gümnaasiumi 6- 8- ja 10. Klassid ja kooliõpetajad. Küsimustiku järgi vastasid Haabersti Vene Gümnaasiumi 60 õpilast 6-st 8-st ja 10-st klassist ja 20 õpetajad. Enamasti õpilaste vastajatest olid tüdrukud ja analüüsi järgi tuli välja, et mõlemadest koolidest vastasid küsimustikule 33 tüdrukud ja 27 poissi, kõik õpetajad on naised. Joonis 1. Teosed,mis on tuntuvad 6. klassi õpilastele. Mina arvan, et kõik 6. klassi õpilased on tuttavad Mozarti loominguga hästi.Kõige kuulsam
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
Siinses näites on välimiseks plokiks klass nimega Tervitus ning tema sees alamprogramm nimega Main. Plokke võib vahel tunduvalt rohkem olla. Omaette terviklikud toimingud paigutatakse üldjuhul alamprogrammidesse. Nende sees võivad olla plokid tingimuste ja korduste tarbeks. Klassi moodustab üheskoos toimivate või sarnaste alamprogrammide komplekt (näiteks matemaatikafunktsioonid) - sellest pikemalt aga hiljem objektinduse juures. Suuremate rakenduste juures jagatakse klassid veel omakorda nimeruumidesse. Nii on lootust ka pikemate rakenduste puhul midagi hiljem koodist üles leida. Mõned salapärased kohad on veel jäänud. Esimene rida using System; teatab, et nimeruumist System pärinevaid klasse saab kergesti kasutada - piisab vaid klassi nimetamisest. C# standardpaketis leidub tuhandeid kasutamisvalmis klasse. Lisaks veel loendamatu hulk lisapakette, mis muud programmeerijad on valmis kirjutanud. Kindlasti leidub nende hulgas
väärarenguid. On veel riske, mis on tingitud ema halvast toitumisest, nakkushaigustest, ema stressist, suitsetamisest jne. lk 67 3.2.1 Downi sündroom Üheks tuntud väärarenguks on Downi sündroom, mis on seotud geneetilise väärarenguga. Seda sündroomi esineb ühel vastsündinul 800-st. Kromosoomihaigus on üldiselt tekkinud enne viljastumist munaraku vigastusega. Kuna naiste puhul pole nii nagu meestel, vaid munarakud on olemas juba sünnist saati, siis aja möödudes on need kahjustustele ühe haavatavamad. Just vanemad naisterahvad võivad pigem sünnitada Downi sündroomiga lapse. Lapsel, kellel on see sündroom, esinevad teatud füüsilised iseärasused: lai ja lame nägu, lameda juurega nina, kõrged põsesarnad, viltuse lõike silmad koos silmanurgas oleva iseloomuliku nahavoldiga, ka musklid võivad olla nõrgad, mis on kehva lihastoonuse soodustajaks. Tavaliselt kaasneb selle haigusega vaimne puue, eriti on raske võtta vastu
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
.. ...tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire, puue) ...nooremale eale iseloomulik käitumine ...ootuspärane, aga problemaatiline käitumine ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid
protsessides. Näiteks olid vanemate õdede-nooremate vendade paarides soo-tüüpi sõprade valikud eriti liialdatud. Õed aga (nii esimese kui ka teise lapsena sündinud) õppisid oma vendadelt kontrolltaktikat, mida nad rakendasid oma sõprussuhetes. Eakaaslaste suhted eelkoolis ja koolis · Arvatakse, et teiseks või kolmandaks eluaastaks on laps valmis lasteaiaks. Kindlasti toimub 2-4 eluaasta vahel laste eakaaslastega suhtlemise oskuste oluline täienemine. · EAKAASLASTEGA SUHTE MÕÕTMINE SOTSIOMEETRIA teada saamiseks eakaaslastega seotud duhete struktuuri kohta on olemas kolm peamist võimalust: o Käitumise otsese vaaltuse kaudu. o Teise inimese nagu õpetaja või vanema käest küsimise teel. o Või lapse käest küsides.
2. Teine lapseiga algab teise või kolmada eluaastaga ja kestab 7-8 a. vanuseni. See on ennekooliaeg- kus laps vanemate kodus üles kasvab või ka vahel lasteaias käib. 3. Kolmas lapseiga kestab 8-16 a. vanuseni. See on kooliaeg. Lapseiga lõpeb valmimis-, sugulise küpsemise ehk puberteedi-ajaga. Kasvamine Selle all mõistame harilikult lapse pikkuse ja raskuse juurdevõttu. Pikkuse ja raskuse kasvamine on igal lapsel oma iseärasustega. Sündides on lapse kehapikkus harilikult umbes 50 cm. Esimese eluaasta jooksul pikeneb laps 20-25 cm võrra. Viiendal eluaastal on lapse pikkus 100 cm. Peale 10. eluaastat hakkab pikkusekasv uuesti kiirenema, sest läheneb puberteediaeg. See aeg on väga tähtis lapsele. Temaga lõpeb lapseiga ning algab noorusaeg. Sel ajal sünnivad suured muudatused lapse organismis. Lastesündimisraskus on õige mitmesugune. Keskmiseks raskuseks loetakse 3250g. Harilikult
Mängu liigid: 1. funktsioonimäng e. tegutsemismäng. Katsetab asjadega, rahulolu õnnestumisest 2. fiktsiooni-e. matkimismäng. Loomade liigutused, täiskasvanute häälitsused. Kollektiivseid mänge ei ole. Mängus 3 järku: 1. tegelemine esemetega- õpib esemete füüsikalisi omadusi 2. proovivad sihikindlalt mängumaterjali- kipuvad lõhkuma, s.o. analüüsi elementaarsed tasemed 3. tunnetavad esemete kasutamist 2. eluaasta lõpust hakkavad tegevust esemest eraldama., s.o. üldistamise elementaarne etapp. Mäng peab ergutama last liigutama, s.t. mängimiseks peab olema palju ruumi. Sooline erinevus: 1. poisid-loomad, spordi õpetamine 2. tüdrukud- nukud, taimed, majapidamisesemed. Teadlik joonistamine alagab siis, kui hakkab omaette rääkima asjadega, mida paberile paneb- enne 2 aastaseks saamist o Joonistavad hea meeelega palju mittekujutatavaid asju (tuul, kisa jne.)
Andmeanalüüs Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Tuleb püstitada uurimisküsimused: mida ja kelle käest tahan teada saada; millistele küsimustele tahan vastuseid. Andmete kogumine. Enne kogumist kontrollida, ehk on andmed juba olemas ja arvestada aja- ning raharessursiga. Vaatlus: otsevaatlus, varjatud vaatlus, osalusvaatlus Eksperiment Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata Küsitlus Kas uurida valimit või üldkogumit? Üldkogum ehk populatsioon. Valim on üldkogumist uurimiseks eraldatud osa, mille põhjal tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimi moodustamine: a)tõenäosuslik: 1. Lihtne juhu- nimekiri 2. Süstemaatiline juhu- nimekiri, millest iga 10. 3. Kiht- valin grupid, keda küsitlen 4. Klaster- valin kellegi grupist b) mittetõ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
