1. Milles väljendub sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne kihistumine väljendub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele. 2. Mille alusel jaotatakse ühiskond sotsiaalseteks klassideks? Ühiskond jaotatakse sotsiaalseteks klassideks lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest. 3. Milline on kõige tavalisem klassijaotus ühiskonnas? Millel see põhineb? Kõige tavalisem klassijaotus on: alam-, kesk- ja kõrgklass. Selline klassijaotus põhineb inimeste jõukusel. 4. Mis on sotsiaalne mobiilsus ja milised on selle liigid? Sotsiaalne mobiilsus on võimalus siirduda ühest klassist teise (nii kõrgemale kui madalamale). Sotsiaalne mobiilsus võib olla suunatud: üles, alla, horisontaalselt (vahetatakse elualasi, kuid jäädes samasse kihti) kui ka põlvkondadevaheliselt (ametid kanduvad põlvest põlve). 5. Mis on seisuslik ühiskond ja mille poolest see erineb kaasaegsest avatud klassisüsteemiga ühiskonnast? Seisuslik ühiskond ku...
Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis.Liikumine võib olla horisontaalne(näiteks maalt linna) või vertikaalne(lihatöölisest spetsialistiks). Ühiskonna stratifitseerimise mooduseid Sotsiaalne kihistumine kolme mõõtme kontseptsiooni.Esiteks kihistub ühiskond majandusresurrside alusel klassideks.T...
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
1. Sotsiaalne kihistumine - kuna ühiskonnad on mitmekesised, kohtame seal ka väga erineva jõukustaseme, positsiooni, haridustaseme, oskuste, teadmiste ning mõjukusega inimesi. Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid. Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb ühiskond eliidiks ja massiks kui vaadelda ühiskonnagruppide mõjukust ühiskonnaelu erinevatel tasanditel. Varanduslikust kihistumisest sõltuvad haridus, kaupade ja teenuste tarbimine, lugupeetus jms. Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis...
Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal.3) kihistub ühiskond poliitiliselt selle järgi milline on kellegi juurdepääs võimule. Talcotto Parsons-arvates täidab strafikatsioon olulist rolli ühiskonna intrigeerimisel. Ta pakkus välja 3 kriteeriumi analüüsimisex: 1.kvaliteet- inimese t...
MÕISTED: Demograafia - teadusharu, mis uurib rahvastikku Iive - rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul Pos. iive - väike väljaränne, sündimus ületab suremuse Neg. iive - suur väljaränne, suremus ületab sündimuse Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega ...
Ühiskonnaõpetus Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse Mis on ühiskond? Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajaloolistel (USA mitterahvuslus, võimaluste maa), majanduslikel (rikkad, vaesed), poliitilistel (sotsialistid, liberaalid) väärtustel ja eesmärkidel. Ühistunnetus liidab väärtuste tunnetajad ja eesmärkide taotlejad ühtseks meieks. Nendevahelise suhtluse tagajärjel tekib ühiskond. Teine definitsioon ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Kui suur on inimhulk? - See oleneb situatsioonist, ühtset piiri ei saa tõmmata. Mida tähendab korrastatus? Mis korrastab? Kui korrastatud peab olema kooselu? Kas peab olema riik, et oleks ühiskon...
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. ...
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus ...
Ühiskond Jätkusuutlikkus- Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Riik- Poliitiline moodustis. Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene). Sotsiaalne kihistumine- Erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik v rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste ...
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühisk...
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning ...
1. nüüdisühiskonna Ei naudi töö tulemust, vaid paigutab tunnusjooned: selle uuesti tootmisesse, et jõukust 1)ühiskonnasektorite eristatavus ja veelgi suurendada. vastastikune seotus 2)tööstuslik kaubatootmine 5. neli heaoluriigi ülesannet 3)rahva osalemine ühiskonnaelu 1) peab tagama oma elanikkudele korraldamises kindla elukvaliteedi 4)vabameelsus inimsuhetes ja 2) majanduse reguleerimine vaimuelus 3) vaesuse leevendamine 5)inimõiguste tunnustamine 4) sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 2. leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis 6. kas tänapäeva Eestit võib koosneb koos elavatest inimestest pidada heaoluriigiks kes ei pruugi olla omavahel ma arvan, et Eesti on heaoluriik, sest sugul...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
Ühiskonna KT Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm, mida iseloomustab kihistumine ja pluralism. Mis on ühiskonna valdkonnad? Majandus: tootmine ja kauplemine Poliitika: riigi kordineerimine ja juhtimine Kultuur: inimese poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Millised on ühiskonna sektorid? I avalik sektor, koosneb võimuasutustest ja omavalitsustest, eesmärk on riigi toim. II erasektor, koosneb eraettevõtetest, eesmärk kasumi teenimine III mittetulundussektor, koosneb mittepoliitilistest kodanikuorganisatsioonidest, eesmärk töökohtade pakkumine, riigivõimu kontrollimine, meelelahutus Mis on kommunikatsioon? Ühiskonna osa, mis iseloomustab info levikut ja seob riigi tervikuks Kommunikatsiooni ül: Majanduse edendamine, riigi sidumine üheks tervikuks, inimeste teavitamine maailmas toimuvast Mis on massikommunikatsioon? Info levimine suurtele inimhulkadele massimeediumite abil. D...
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? Egiptuse ja Mesopotaamia areng on mõnes mõttes väga sarnased, kuid neis võib leida palju erinevusi, mis on väga huvitavad võrdlemiseks. Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam- ning Ülem-Egiptuseks. Egiptuse veeallikaks oli Niilus, mille kallastele asusidki elama esimesed elanikud. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu jõe korrapärastele üleujutustele, kuna selljuhul ...
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu ...
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu ...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2)...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaa...
Sotsiaalselt sidus ühiskond Eesti riigi üks pikaajalisemaid arengueesmärke Eesti riigis on kaua aega olnud probleem ning see on see, et Eesti rahvas ei ole sotsiaalselt sidus. Sotsiaalne sidusus tähendab ühiskonna suutlikkust kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Riigi jaoks on sotsiaalselt sidus ühiskond tähtis. Kõikidel inimestel peab olema juurdepääs tööle, haridusele jne. Eestis pole need asjad veel kõigile kättesaadavad. On olemas kaks probleemi, mis takistavad ühiskonnal olla sotsiaalselt sidus, need on sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne kihistus tähendab rahvastiku astmelist järjestust, mille aluseks on ressursside jagunemine, näiteks et mõndadel inimestel on kergem saada tööd ja haridust kui teistel või näiteks vaesemad ei suuda advokaati lubada endale. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises. Riik ja...
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest...
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki,...
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalr...
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, kooli...
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased Tööjõud – ri...
Bruno Pähkel 8.c Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu 18. sajandil hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. Vabrikutes kasutati Inimtööjõudu vähem kui enne, kuna masinad võtsid töö enda peale.Uute masinate leiutamine tõigi endaga kaasatööstusliku pöörde.See mõjutas inimeste elu päris korralikult. Tekkisid palgatöölised,kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma. Vabrikute ümbere hakkasid tekkima linnad,toimus linnastumine.Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.Ka linna elul olid omad hüved ja puudused. Esialgsed räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid jätjest paremaks. Linnadesse koondunud kultuuriasutused teatrid raamatukogud jne. Võimaldasid inimestel paremini sisustada tööst vaba aega. 18 sajandi üks suurimaid...
Ühiskonna struktuur 1.Sektor e. Avalik e. Riigisektor (Ühiskonna Tartu linna- ja maavalitsus, justiitministeerium juhtumine ja korraldamine)(Poliitika) 2.Sektor e.era.e turundussektor (oü, as, fie) Playtech, Am Company (Majandus ja kasum) 3.Setkor e. Mittetulundus sektor (MTÜ, SA, ,,Teeme ära" Selts, KÜ) Kommunikatsioon Kommunikatsiooni vahendid: Telefon, faks, E-Mail Massikommunikatsiooni vahendid: Televiisor, ajaleht, internet Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat. *Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist. Iive näitab rahvaarvu muutumist, sündide ja sur...
10 klass ajalugu. Kordamine Muinasajast keskaja alguseni 1. Kas Eestis võis inimesi elada enne 9. aastatuhandet eKr? Põhjendage vastust. 2. Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist. 3. Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud? 4. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 5. Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad). 6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud töörii...
Miks on muutunud matmiskombed läbi aegade? Nagu teada algselt maeti lahkunuid põranda alla, seejärel kivikirstkalmetesse, hiljem juba kääpatesse. Nüüd on aga meil eraldi ilusad ja suured surnuaiad. Aga sellele mõeldes tekib küsimus, et mis põhjustel on muutunud meie matmiskombed läbi aegade? Usundimuutus mängis märgatavalt matmiskommetes suurt rolli. Enne nöörkeraamikakultuuri maeti (visati) laibad põranda alla. Nöörkeraamikakultuuri ajal toimusid suured muutused. Nimelt võib arvata seda, et surnuid hakati kartma, kuna usk seda ju rääkis. Just nimelt selle tõttu, kalmistud rajati asulatest eemale ja kõrgematele kohtadele. Sellest võib järeldada, et inimesed ei tahtnud, et surnud enda kodu üles leiaks ja neid kiusama või piinama ei tuleks. Lisaks surnute kartmisele viitab see, et laibad olid arvatavasti kinni seotud. Viimast arvatavasti selle tõttu, et lahkunud end hauast kuidagi välja ei päästaks. Noor...
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse võimalikult vähe. Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. ...
15:36 NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max W...
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu: - naturaalmajandus, - vabaturumajandus, - plaanimajandus, - segamajandus. Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest...
Sotsioloogia-teadus mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid, tegeleb igapäevase elu uurimisega Sotsiaalne sidusus-ühiskonna suutlikkus kindlustada on ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sidususe saavutamise 2 eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse, tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine Sotsiaalsus-ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda Kvant.uurimism.-tunnuste kirjeldamine läbi mõõtmise, et saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid, näitajad arvulised kvalitatiivne uurimism.-kirjeldab, meetodiks vaatlus,intervjuu,vestlus,andmed hinnangulised õhuke riik(liberaalriik)-võimalikult väike sekkumine majandusse,kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus Paks riik(sotsiaalriik)-jõuline sekkumine majandusse,suur ettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem,suur maksukoormus,et valitsuse tegevust ...
Sotsioloogia kordamisküsimused eksamiks 07.01.2009 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll ühiskonnas. Vastus: Teadusharu ja amet, mida sageli aetakse segamini sotsiaaltöö ja "inimeste aitamisega". Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andmete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Sotsioloogia on teadus, mille roll pole mitte ainult esitada andmeid, vaid seletada ja ennustada ühiskonnas toimuvat. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese käitumist grupis. Eeldus, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega, vaid tema käitumist mõjutab keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele ja teised inimesed omakorda mõjutavad tema käitumist. Sotsioloog kui statistiliste andmete koguja. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Oluline on siinjuures, et sotsioloog oleks huvitatud nägema kaugemale nö. tavateadmisest. Vaat...
Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistm...
Inimese põlvnemine: 1) austrolopitekus 2) osavinimene (homo fabilis) 3) sirginimene (homo erectus) 4) pärisinimene (homo sapiens) a) neandertallane b) nüüdisinimene Muinasaeg Jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaja saavutused ja oskud: 1) artikuleeritud kõne 2) kahel jala kõndimine 3) tööriistade valmistamine 4) tule kasutamine 5) rõivaste valmistamine 6) elamute kasutuselevõtt 7) käsitööoskus 8) koduloomade kasvatamine 9) põllumajanduse tekkimine Kiviajast metalliaega: 1) metallide kasutuselevõtt 2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine 2) meeste osatähtsuse tõus 3) käsitöö eraldus põlluharimisest 4) varanduslik ebavõrdsus 5) kihistumine inimeste jagamine jõukuse järgi grupidesse ...
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikate...
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? 3000 aastat eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Ida piirkonnas, Mesopotaamias (tänapäe- va Iraagis) ja Egiptuses. Mõlemad asusid Vahemere ääres, põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimeta- ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egi...
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik. Riik: institutsio...
Poliitiline elu 20. saj algul Tartu liberaalid: J. Tõnisson, ,,Postimees", esindasid haritlaste ja jõukama talurahva huve, seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, ,,Teataja", esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine. Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna, ,,Uudised," esindasid tööliste ja üliõpilaste huve, seisukohad: demokraatia, vähemusrahvaste õiguste respekteerimine 1905. aasta revolutsioon Põhjused: 1) ühiskonna kihistumine, 2) absoluutne monarhia takistas majanduse ja ühiskonna arengut, 3) järsk majanduslangus (Vene-Jaapani sõda, 1903 majanduskriis), 4) rahvuslik rõhumine Käik: 9. jaanuaril Verine Pühapäev Peterburis. 12. jaan üldstreik Tallinnas (töölised), jaan-okt ühinesid ka haritlased, õpi...
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
Retsensioon „Lõpp“ Esimene ja võib-olla ehk ka üks meeldejäävamaid PÖFFil linastunud filme, mida vaatamas käisin, oli Lõuna-Koreas valminud film „Lõpp“. Filmi ja filmi režissööri Kyu-hwan Jeoni võiks välja tuua juba seetõttu, et tegemist on tõelise PÖFFi veteraniga – sellel aastal osales ta oma filmiga PÖFFil juba viiendat korda, kusjuures PÖFFil esilinastus ka 2008. aastal tema debüütfilm „Mozarti linn“ – ning tänu temale valmis ka 2015. aastal „Vihane kunstnik“, mis on esimene Eesti ja Lõuna-Korea koostööfilm. Samuti on ta ka pälvinud 2012. aastal filmiga „Taak“ PÖFFi parima režissööri preemia. Selle taustainformatsiooni kõrval köitis mind filmivaliku tegemisel ka sünopsisest õhkunud müstilisus, teatav abstraktsus, ning päevakajaline teema, millele polnud ise varem sügavamalt keskendunud – Lõuna-Korea lääneliku ühiskonna võlud ja valud, järjest suurem...
Kas varanduslike erisuste alusel kujunenud nn. 2 Eestit võivad ohustada ühiskonna sidusust? Mis tähendus on sõnal ühiskond? On see suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis või siis kogum indiviide, kes peavad end ühe ja sama sotsiaalse rühma liikmeks? Ehk on ühiskond aga nagu mingisugune klubi, kus igal ühel meist on teistega midagi ühist ning midagi, mis meid kõiki omavahel seob? Iga viimnegi välja toodud seletus on loomulikult õige. Siinkohal soovin rõhutada aga siiski viimast- inimeste omavahelist sidusust. Just see aspekt on äärmiselt oluline ühiskonna normaalseks toimimiseks. Kuid kas on midagi, mis võib seda ohustada? Meie praegust ühiskonda iseloomustab kihistatus. See mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimgrupi teatud positsioonile. Seoses tänapäeva inimese jaoks ühe olulisima asjaga rahaga- on üheks põhilisemaks kihistumise aluseks muutun...
Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: ...
Vabaturumajanduse plussid ja miinused Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Majandussüsteem hõlmab majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadusi, tavasid, teavet ja organisatsioone. Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu neli majanduse liiki. Need on naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus ja segamajandus. Käesolevalt arutlen vabaturumajanduse positiivseid ja negatiivseid külgi. Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Sellele majandusliigile on iseloomulik eraomand. See tähendab, et tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. See toob kaasa omaniku väga suure vastutuse. Tihti aga ei suudeta arvestada ka konkurentsiga ning omanik võib kanda seetõttu suuri ku...
Tsivilisatsiooni tekkimine Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.; 2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine.; 3)Kujunenud riiklus osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
