KOOL Eriala Nimi REFERAAT ROOSIDE VÄETAMINE Referaat väetusõpetuses Juhendaja: Nimi Asukoht 2009 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD...............................
Muru väetamise IT Olenevalt muru funktsioonist ja omadustest sõltub väetise kogus. Kui muru ei kasutata intensiivselt, tuleb muru väetada ainult siis, kui on näha, et muru juurdekasv pole piisav. Kui muru pidevalt tallatakse, tuleb seda rohkem väetada (nt jalgpalliväljak). Kui muru kulutatakse vähe, tuleb väetada kord aastas ja kõige parem on seda teha varakevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina a...
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
SIBULILLED Väetise nimi Elementide Kasutamise Kasutuskordade Kasutamise Tootja nimi Märkused sisaldus aeg arv viis SUBSTRAL® N 15% aastaringne Ühekordsest Segatakse Substral Tasakaalustatud OSMOCO P2O5 10% väetamisest mullaga toitainete TE® Plus K2O 12% piisab terveks segamini koostis koos hooajaks. väärtuslike mikroelementid ega igas graanulis. Floramix N% ...
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu j...
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformats...
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema tr...
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised ...
1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Juuksur T108JKS Andre Abel Roosid Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsali...
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
HARILIK KÕRVITS Koostanud: Eliisabet Ojar PINNASE ETTEVALMISTUS Kasvukoht peaks olema tuule eest kaitstud ja päikesepaistelises kohas, soovitavalt lõunapoolse kallakuga maal. Künni sügavus umbes 30 cm. Mulla ettevalmistamise käigus viiakse koos kündmisega mulda 10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse umbes 60-90 kg/ha lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, kobestus, komposti jms lisamine. Lisaks videod: https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid. KASVATATAVAD SORDID ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor kollakas-valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed triibud. Väikesed viljad kaaluga kuni 200 g. Viljaliha oranž ja magusa maitsega. Varajase saagi saam...
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu ...
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib talupidamine, kuna seda on väga väheseks jäänud ja lastel puudub võimalus nendest teadmistest osa saada. Olen tööd illustreerinud piltidega ,et anda lastele parem ettekujutus tal...
TAIMEKASVATUS TALIRAPS KOOSTAJAD: MS I kursus 3. laborirühm TALIRAPSI TÄHTSUS MAAILMAS Raps on kolmas kõige tähtsam taimse õli allikas maailmas pärast sojauba ja palmi õli. Maailmas valmistatakse u 80% biodiislikütusest rapsiõlist. Raps on maailmas teine juhtiv proteiinieine allikas. Kasutatakse Euroopas suuresti loomasöödaks. Igapäevaelus kasutame rapsi peamiselt toiduõlina. Suurimad rapsitootjad 2005 Maailma (miljonit tonni) rapsitoodang Hiina 13,0 (miljonit tonni) Kanada 8,4 1965 5,2 India 6,4 Saksamaa 4,7 1975 8,8 Prantsusmaa 4,4 1985 19,2 Suurbritannia 1,9 Poola 1,4 1995 34,2 Austraalia 1,1 2005...
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)läm...
Köögiviljanduse eksam. 1. Köögiviljade liigitamine rühmadesse 1) Põhiliselt liigitatakse sugukondade ja perekondade kaudu ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele kon...
Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istu...
Harilik kurk avamaal Cucumis sativus Ragne Nazimov AE-13-11-K Valitud sordid ja nende kirjeldus • ‘Melody’- Varajane. Nii avamaal, kui ka katmikalal. Kõrge saagikusega sort, õhukese koorega. Sobib nii tarbimiseks kui ka töötlemiseks. • 'Concerto‘ - Varajane suuresaagiline sort. Vili on tumerohelise värvusega sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Mõruainevaba. Laialdaselt levinud konserveerimis- ja hapenduskurk. • 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva. Hetkel levinuim kurgisort tööstuses kasutamiseks. Pinnase ettevalmistus kurgi kasvatamiseks. Mullastik. • Avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad, struktuursed parasniisked mullad. Parimateks muldadeks on toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavi...
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
Kokkuvõte Põldsinep Põldsinep kuulub sugukonda ristõielised, perekonda sinep. Välimus Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik Põldsinep on väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Ta esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaa...
Sõstrakasvatus Istanduse rajamine • Planeeritakse koristamine • Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused • Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine • Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel Sprinklersüsteem Tilkastmissüsteem + + Odav rajada Suur veekulu Kastetakse ainult Ülelpidamine kallis ...
Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad ranniku...
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa.................................................................................................................................................
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-muren...
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suvitera...
KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadess...
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea seisukind...
SÖÖTADE KEEMILIST KOOSTIST JA TOITEVÄÄRTUST MÕJUTAVAD TEGURID Ühest ja samast söödaliigist võetud proovide keemiline koostis ei ole ühesugune. Sööda keemilise koostise varieeruvuse põhjusi on palju. · Ilmastikutingimused · Muld · Sordid · Agrotehnoloogia · Taimede kasvufaas · Koristamisaegne ilmastik ja koristamisviis · Säilitamistingimused · Väetamine
Referaat Mesilaspere meesaaki mõjutavad tegurid Maaleht Ilme Nõmmisto 07. juuli 2009 Neid tegureid, mis tugevalt saagikust mõjutavad on üsna mitmeid. Uurisin Maalehest nende kohta täpsemalt ja sain vastused Ilme Nõmmisto kirjutatust. Et meesaaki saada on vaja kuskilt alustada, seega esimeseks teguriks mainis Ilme korjeallika kaugus mesilaspere kodust. Mesilane korjab taimedelt 40-60 mg nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 km kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus, kui palju mesilaspere vajab oma toodetust endatarbeks ? Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on norma...
Kurgi kasvatamine avamaal Päritolu ja levik- harilik kurk (Cucumis sativus) kuulub kõrvitsaliste sugukonda (Cucurbitaceae) on üks vanemaid köögiviljakultuure maailmas. Tänapäeval avamaal ja katmisalal kasvatatava kurgi esivanemad pärinevad Põhja-India mäestikust. Väljakaevamised hauakambritest viitavad kurgi kasutamisele juba enam kui 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et kurk levis Egiptusest Kreekasse ja Vana- Rooma riigi aladele. Alles 17 sajandi lõpul hakati kurki Euroopas kasvatama, umbes sellest ajast pärinevad ka esimesed kirjalikud viited kurgi kasvatamise kohta Eesti aladel. Eeldatavasti toodi kurk Euroopasse ja Eestisse Venemaalt, sellele viitab kurgi venekeelse nime οгурец suhteliselt suur sarnasus kõigi põhjamaade keeltega. Kasvatati lühikeste viljadega kurke, pikaviljalised sordid tekkisid hiljem. Eestis kasvatatakse kurki nii avamaal kui ka katmikala. Keemiline koostis ja kasutamine-kurk sisaldab 96,8...
AGROKLIIMA Eesti kliima kujunemist mõjutavad tegurid: · Läänemeri · Atlandi ookeani kiirdeosa · Suur Ida Euroopa tasandik Mereline kliima läheb üle kontinentaalseks eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab sügisel ja talvel. Intensiivne tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfi hoovus. Taimekasvu seisukohalt soojusreziimi näitajaid on effektiivsed temperatuurid, selle all mõistetakse üle 5°C ulatuvaid temperatuure. Üldiselt on meie taimedel bioloogiline temperatuur <+5°C effektiivsemateks temperatuuriks nim. Ööpäeva keskmist temperatuuri, milest lahutatud 5°C. Temperatuurid kokku liidetult saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometereoloogias kasutatakse ka aktiivset temperatuuri, milleks nimetatakse ööpäeva keskmisi temperatuure, mis ulatuvad 10°C, kusjuures mingit maaharvamist ei tehta. MULD Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond,...
MURU HOOLDAMINE A.KADAI Väetamine(Naatrium,Fosfor,Kaalium) Muru riisumine Umbrohutõrje Lisakülv Õhustamine Rullimine,mururulliga NIITMINE niitmine(2 korda nädalas)4 päeva tagant Niitmine Eestis kasvavate taimede jaoks 3-4 cm kõrguselt Mida madalamalt me muru niidame seda vähem on vaja anda toitaineid Esimese aasta murul tohib ära niita(lõigata)pool taime kõrgust KASTMINE Kastmisel on suur tähtsus,sest muidu põuastel aegadel võib muru laiguliseks kuivada Kasta tuleb siis kui vaja,mitte koguaeg, muidu taimed hukkuvad liigniiskuses AEDNIKUREEGEL Kasta harva ja korra tugevalt
Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab tegema otsuse, kas probleem on väga tugev või nõrk. Mullaseire võib olla suunatud väga erinevate mullaomaduste vaatlemisele ja vastavalt sellele tuletatakse ka seire nimetus agrokeemiline seire, elustiku seire jne. Mullastiku seire väga oluline! Peab jälgima mulla seisundit ja ütlema meile sellest seisundist tulenevaid seisundeid, tulemusi. Seire jaguneb väga paljudeks erinevateks seire liikideks a...
Magevee puudus Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks. Enim magevett kasutatakse põllumajanduses, tööstustes ja majapidamises. Probleemi on põhjustanud- maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veereostused arengumaades, naftareostused. Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikus. Naftareostused põhjustavad loomade hukkumist. Kuidas vähendada magevee puudust? -Veetarbimise vähendamine. -heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline.) -õigeaegne väetamine põllumajanduses. -läbimõeldud niisutussüsteem. -vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse. -veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) - vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. -liustikuvee kasutamine joogiveena. -merevee destilleerimine. -vihmavee kogumine.
1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temp, vee, õhu ja elusorganismide toimel 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Peeneks murenenud pindmised kivimeid nim lähtekivimiteks 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Eesti murenemiskooriku paksus on väga õhuke 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline ja Keemiline murenemine 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Temperatuuri mõjul, vee külmumine 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks korrosioon(tuuleihe), mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näite...
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
MÕISTED Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda...
KARTUL KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740......
Tähtsamad maavarad, nende kasutus ja leiukohad. Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, ...
SISSEJUHATUS ,,Koplimetsa" talu asub Harjumaal Maardu külas.Talu kasvatab 20 ha hobikorras teravilja ja rapsi. Antud põllul on kahkjas muld(LP),huumus <2.Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Antud põllulumuld on vähese ülagleistumise tunnusega parasniiske muld,mille ülemine kiht on kergema ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. v-1ls-150tls v-1s/ls Põllumaana kasutamisel on reguleerimist vajavaks teguriks ajuti tekkiv ülavesi.See takistab vahel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist. Üldiselt on antud maa kergesti haritav ja sobib nii teravilja kui rapsi kasvatamiseks. Talu kasutab Kemira GrowHOW kõrgekvaliteedilisi Power tüüpi väetisi Soomest. Need on kompleksväetised mida soovitatakse kasutada kultuuride väetamisel kui eesmärgiks on saavutada keskmine või kõr...
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam läänemeri js atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on effektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C , ulatuvaid temperatuure. Effektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõiste. Aktiivsete temperatuureide summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks...
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Heleri Pelju SR-1 ORHIDEE Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2011 SISUKORD 2 1947. aastal sündinud brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Paulo Coelho on lausunud: ,, Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske mulla lõhnast kui ka silmapiiril sõudvatest pilvedest." Lilled on osa kasvavast loodusest ning aastate jooksul on taimed hakanud kaunistama mitte ainult metsikut loodust, vaid ka inimeste kodusid. Uusi orhidee liike leitakse senini, mis pärast on valitud teema praegusel hetkel väga aktuaalne ja palju kõneainet ning küsimusi tekitav, kuna orhidee erinevaid liike on juba maa...
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon t...
Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mine...
Looniit Karl Eensaar Madis Anton Kaspar Konist sept. 2012 Sissejuhatus Looniit- loopealne, alvar ja aru. Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Aluskivimiks on lubjakivi Taimkate Kidur, kuid väga liigirikas Palju käpalisi, haruldasi õistaimi Samblad ja samblikud Kadakas, arukask, mänd jt. Loomastik Spetsiifilist loomastikku pole alvaritel välja kujunenud Kariloomad Haruldased putukad Närilised Vähe varjupaiku suurematele loomadele Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks) Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakart...
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvarude...
Räpina Aianduskool Aianduse eriala Muru väetamine 2008 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Muru rajamine................................................................................4 Muru hooldamine............................................................................4 Muru samblavabaks.........................................................................4 Kasvutingimused.............................................................................5 Väetusplaan tabelina........................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8 ...
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: kliima, reljeef, vesi, mullad. Majanduslikud: tööjõud, kapital, tehnika. Põllumajandus on suur arengumaades ja väike P-Ameerikas, Euroopas. Tootmisvormid: Agraalajastu-korilus, küttimine, kalapüük. Industriaalajastu: segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneos...
Ilmastikutingimuste mõju talirapsi saagikusele selle erinevates kasvufaasides Ranno Vaarikmäe Andres Talts Abstrakt ilmastikutingimuste mõju: Uuriti Rapsi seemne saagikusele. Rapsi seemne õlikontsentratsioonile. Seemne kogusele 1 peal. 1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti: 1) Taime idanemist 2) Lehtede arengut 3) Varre pikenemist 4) Õitsemist 5) Seemnete arengut 6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus Saagikus varieerus 3t ha(Roda, 2008) kuni 7t ha(Futterkamp...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
