Kool LEVINUMAD VIGASTUSED TÄNAPÄEVAL NOORTE SPODRIS Ainealane uurimistöö Nimi Klass Juhendaja: Juhendaja Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI..............................................
Referaat Vigastused sulgpallis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Vigastuste põhjused...................................................................................................................3 Õlavigastused.............................................................................................................................4 Seljavigastused...........................................................................................................................4 Põlvevigastused.........................................................................................................................5 Ülekoormusvigastused.............
Referaat Võimlemise vigastused Vigastused on võimlemise ning gümnastika juures möödapääsmatu osa, mille hulk ning tõsidus kasvab koos sportlase tasemega. Gümnastika on ala, mis kurnab ning kulutab kõiki kehaosi ning võib põhjustada seetõttu kroonilisi haigusi ning vigastusi. Statistika kohaselt on oht end võimeldes vigastada sama suur, kui jalgpalli mängides. Kuidas aga ära hoida vigastusi? Vigastused on üks gümnastika osa ning täielikult ei saa seda ära elimineerida. Kõige tähtsam on aga teada, mida sa võimeldes teed. Võimleja ei tohi proovida selliseid asendeid või liigutusi, mida ta pole varem proovinud, lihtsalt sellepärast, et oma treenerit või sõpru üllatada. Just treeneril lasub ülesanne õpetada oma hoolealusele teatud oskuse põhitõdesid, samuti ka viise, kuidas oma keha riskiolukordadest (kui vastav element ei tule õigesti välja) ilma suurema vigastuseta välja tuua. Võimlejal peab aga olema täielik ülevaade oma keha...
Spordivigastused Maret Kaldmäe UURIMUSKÜSIMUSED JA HÜPOTEES Uurimusküsimused olid järgmised: · Milliseid spordivigastusi teavad inimesed kõige rohkem? · Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise märkida ning oli üks vastus, mida sai ise k...
Lüganuse Keskkool Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad. Nende põhjusteks võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla. Töö autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada: · mill...
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Es...
UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 ko...
Referaat HÜPPELIIGES Kool Koostaja Klass Aasta Hüppeliiges Ülemine hüppeliiges * Sarniirliiges: kahvel, harud on pindluu ja sääreluu ja koos hoiab sündesmoos * Kontsluu liigestuv osa tagaosas kitsam kitsam * Tagumine liigesserv allpool eesmist 4 6 mm 6 mm Alumine hüppeliiges * Kera +ratasliiges, mille telg tagant alt lateraalselt ette üles mediaalsele Hüppeliiges on koht, mida sageli vigastatakse. Luumurru korral pannakse jalg kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste vigastustest. Teadaolevalt on Skandinaavias erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunutest kümnendik vigastanud just hüppeliigest. Kuidas võib vigastada hüppeliigest? Enamik hüppeliigese vigastustest tekib nii, ...
TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Martin Mölder Levinumad vigastused minu spordialal ning esmaabi nende korral Referaat Koostaja:Martin Mölder Tartu 2017 SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks ol...
REPORT This report compares different types of injuries. Reading this report you will get to know what are the parts of the body that get injured most frequently. The first parts of the body are fingers. According to the graph fingers are most commonly injured 13, 4 %.I think that is normal, because we use our fingers all the time and it is easy to cut into yourself . If you have injured yourself with a knife , then you should try to stop the bleeding and use a plaster. The second most common injuries happen to your skulls 6,5 %. You might hurt your skull by falling or getting hit by something. If you do injure your skull then it is better to see a doctor, who will tell you what to do. This graph shows that eyes are injured also quite commonly-6,1 %. Your eyes might get hurt because of wind or something might fall into them. If your eyes are, hurt then you should use eye drops, and if t...
Tervisepsühholoogia Kasutatud kirjandus: Linda Brannon, Jess Feist. Health Psychology, an introduction to behavior and health. 2003.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003 Vigastuste ennetamine. Enne 1970, nii psühholoogid, kui ka peaaegu kõik teised, nimetasid tahtmatuid vigastusi õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega. (Whilliams & Lund, 1992). 1970 ja 80 aastate jooksul, muutis William Haddon viisi, kuidas psühholoogid ja teised asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2....
Hamstringlihaste vigastuste järgne füsioteraapia Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 Anatoomia ja vigastuse mehhanism....................................................................4 Vigastuste riskifaktorid..................................................................................4 Sümptomid................................................................................................4 Füsioteraapia...............................................................................................5 Küoteraapia................................................................................................5 Immobilisatsioon..........................................................................................5 Massaaz....................................................................................................5 Lihasjõu taastamine............
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga, külm, funktsiooni piiramine, põletikuvastased vahendid suu kaudu...
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..................................................................................................................................6 ELEKTRIÕNNETUSED..............................................................................................................6 VEREJOOKS JA SOKK.............................................................................................................. 8 TEA...
Tartu Kivilinna Gümnaasium JOOKSMINE Referaat õppeaines kehaline kasvatus Tartu 2009 SISUKORD 1. Jooksmine................................................................................................................................3 1.2. Jooksmise positiivsed toimed organismile.......................................................................3 1.3. Tähtis on õige spordijalats............................................................................................... 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused..................
ISESEISEV TÖÖ KKSB.03.033. Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis (2AP) 2008/09 S Nimi, eesnimi Karmen Puidak Kuupäev 15. jaanuar 2009 a. Teema: Kinesioteraapia parema Achilleuse kõõluse osalise rebendi korral erinevatel haiguste etappidel 1. etapp. Akuutne periood (10 päeva pärast traumat) 2. etapp. Post-akuutne periood (11-30 päeva pärast traumat) 3. etapp. Taastav periood (1-3 kuud pärast traumat) Ülesanne: Koostada harjutuste näidiskava täiskasvanud inimesele Achilleuse kõõluse osalise rebendi nõuab sõltuvalt vigastusest ja taastumisest 4-8 nädalat immobilisatsiooni. Siiski tuleb arvestada ka sellega, et ka immobilisatsioonil võivad olla oma kahjulikud toimed ning selle vältimiseks võiks teha järgmisi asju: · Minimaliseerida immobilisatsiooni ning liikumispiirangute kestust · Hoida immobilisatsiooni ajal teisi kehaosasid vormis · Võimaluse korra...
Maailma kiireim ärahellitatu 19. juuli, 2002. Jamaica pealinna Kingstoni rahvusstaadionile on kergejõustiku juuniorie maailmameistrivõistlustele kogunenud täismaja, 36 000 pealtvaatajat. Üks vibalik noormees, vanust 15 aastat ja 332 päeva, nimi Usain Bolt, oli vaid paar nädalat varem läbinud 200 meetrit oma vanuse kohta usjumatu ajaga 20,61. Kogu Jamaica ootas tema triumfi. Jamaicalased ei pidanud pettuma. Imetalent kerkis endast kolm aastat vanemate seltskonnas kõigi aegade noorimaks juunioride maailmameistriks ning ühes sellega ka riigi suurimaks spordilootuseks. ,,Olen uhke oma saavutuse üle. Olen uhke enda ja oma riigi üle," ütles teismeliseeas Bolt viisakalt. Lapstähtede teekond tippu pole üldjuhul lihtne. Kerge ei olnud see ka Boldil. Vaid kaks aastat pärast triumfi Kingstonis läbis ta kõigest 17-aastaselt 200 meetrit ajaga alla 20 sekundi, aga esimest tiitlit täiskasvanute seas pidi ootama veel...
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
- MEESTE TERVIS Referaat - - Pärnu 2011 SISUKORD 1. Meeste tervis: suurimad ohud........................................................................................3 1.1. Südame- ja veresoonkonna haigused......................................................................3 1.2. Kasvajalised haigused.............................................................................................3 1.3. Traumad ja vigastused............................................................................................4 1.4. Insult.......................................................................................................................4 1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)........................................................5 1.6. II tüüpi diabeet...........................................................................................................
1.Trummikile ülesanded: Paneb võnkuma kuulmeluukesed, kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. 2.Kirjelda, kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva. Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need nagu läbi lehtri kuulmekäiku, seal liikuvad helilained panevad trummikile võnkuma ja levivad sealt edasi keskkõrva. Liikuma hakkavad kuulmeluukesed annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihai...
Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esin...
RISKIANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA KOOLILE Jrk Ohutegur Tervisekahju Kes on Risk Meetmed Kes teeb? Aeg nr. ohus? ohu (vastutab) vähenda- miseks 1. Elektrilöök Ohtlik(surm) Õpetajad, 6 Remontida Elektrik Kohe (katkestus) õpilased, pistikupesa koolitöötajad d 2. Tuleoht Ohtlik(surmav, Õpilased, 6 Suitsuandur Tööohutus- Kohe põletushaavad õpetajad, id ja spetsialist koolitöötajad tulekustutit e ...
Kutseharidusega seotud tööõnnetused Heli Tammerand TE1 Tervishoiu Kõrgkool 2014 Sissejuhatus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal Tööõnnetuse liigid Kerged Rasked Surmaga lõppevad Statistika Tööõnnetuste arv Eestis 100 000 inimese kohta 1995 aastal registreeriti 300 2000 aastal 425 2005 aastal 565 2008 aastal 620 2009 aastal 490 tööõnnetust Kergemad vigastused Raskemad vigastused Luumurrud Käe, jala ja sõrmede Sisselõiked kaotus Põletused Kukkumised, mille Naha marrastused tagajärjed ilmnevad hiljem KERGEMAD VIGASTUSED RASKEMAD VIGASTUSED Kokkuvõte Kõiki tööõnnetusi on võima...
35 KOOLITERVISHOIUTEENUSE ARUANNE Perioodi algus Perioodi lõpp Aruande esitamise periood 01.01.2013 30.06.2013 <- valik 61205 SA Ida-Viru Tervishoiuasutus Keskhaigla <- valik EHK piirkond 209 Viru <- valik kool 1 kool 2 Valdkond Õppeasutus -> õde / arst / vanusegrupp / 1523 Kohtla- ...
RISKIANALÜÜS OMA KODU KELDRIKORRUSE KOHTA Jrk. Ohutegur Kes on Tervisekahjus Riskitase Ettevaatus Vastuta numbe ohus ? tus abinõud r Komistamine Kõik maja Käsipuu Majas ela 1. keerdtrepil elanikud, Vigasutused 4 lisamine täiskasva külalised Komistamine Kõik maja Jala välja Lävepaku Majas ela 2. lävepaku taha elanikud, väänamine, 6 välja- täiskasva külalised kukkumine vahetamine Mitte töötav Kõik maja Ohtlik, Patareid Majas ela 3. suistuandur elanikud, põletu...
MEHE VILJAKUST MÕJUTAVAD ELUKUTSED 1. ÕPETAJAD, ÕPPEJÕUD JT ÕPETAMISEGA SEOTUD MEHED Stress: hormonaalse tasakaalu häired Pidev kiirustamine Töö ka puhkeajal Kriiditolm 2. SÕDURID Stress Halvad elutingimused Mürgised gaasid, toksiinid mutatsioonid spermatosoidide ehituses Vigastused JALGRATTURID Pikk sadulas istumine: Ülekuumenemine Väheneb spermatosoidide hulk Surve, hõõrdumine veresoonte ja närvide kahjustused Kukkumised, vigastused PÕLLUHARIJAD Kemikaalid Mutatsioonid spermide ehituses Kasvajad Spermide arvu vähenemine BÖRSIMAAKLERID, FINANTSANALÜÜTIKUD Stress Pidev kiirustamine Ebakorrapärane WCs käimine Puudulik toitumine KAUGSÕIDUAUTOJUHID Vereringehäired Ülekuumenemine Ebakorrapärane WCs käimine Stress Ebaregulaarne magamisaeg Pidev valveolekuseisund Juhusuhted haigused ITALAL TÖÖTAVAD MEHED Pikk paigalistumine Ülekuumenemine...
Tartu Tamme gümnaasium Spordivigastused Henri Jeret 11c Tartu 2010 Sisukord Spordivigastuste üldiseloomustus ............................................................. lk 3 1 Nahavigastused .......................................................................................... lk 6 Lihaste ja kõõluste vigastused ................................................................... lk 7 Selja vigastused ja haigused ...................................................................... lk 11 Kaela vigastused ja haigused ....................................
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetuseinstituut Kodukoha riskianalüüs Põltsamaa Koostas: Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Piirkonna iseloomustus............................................................................................................... 3 Ohtude arvestuse kaart................................................................................................................ 3 Riskiobjektide üldiseloomustus.................................................................................................. 4 Riskiobjekt: OÜ Astrovir (tankla)......................................................................................... 4 Riskiobjekt: AS Krooning Põltsa...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Eda Mangus EAKA PATSIENDI KUKKUMISE ENNETAMINE Ideekavnd Juhendaja: I. Nool Tallinn 2012 EAKA PATSIENDI KUKKUMISE ENNETAMINE Mitte ükski teine tervisega seotud probleem ei vähenda inimese aktiivsust ja ei alanda elu kvaliteeti rohkem kui välistest teguritest põhjustatud vigastused. Arvestatakse, et vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arv kui ka kulutused vigastatute raviks, taastusraviks ning invaliidsustoetusteks on suuremad kui vereringehaiguste ja kasvajate jaoks kokku (Kaasik ja Uusküla 2004). Me kõik vananeme individuaalselt ning seega erinevad ka meie valikud, k...
Riskianalü üs elamine Tegevuskava ühiselamus Meetmed Jrk ohu Ohutegur Tervisekahju Kes on ohus Riski tase Kes vastutab Aeg Maksumus nr. vähendamise ks Kukkumine aknast Surm Üliõpilane, Trellid, mitte Maja omanik Siis kui koristaja, täielikult võimalik 1. 9 külaline avatavad ...
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM SPRINT e. LÜHIJOOKS Referaat Juhendaja: Juuru 2009 1 Sisukord : Sisukord...............................................................................2 Lühimaajooksus ehk sprindis......................................................3 Arvestada tuleb.......................................................................4 Mexico sprindi rekordid.................................................................5 Kasutatud kirjandus..................................................................6 2 Lühimaajooksus ehk sprindis Peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekord...
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused...................................................
Elektriohutus Elektrivigastus - vigastus, mis tekib elektrivoolu või elektrikaare mõjul.[1] Missugused on elektrivigastused [2;3] Elektri vigastused on jagatud kategooriatesse vastavalt kokkupuute koha ja kestusega ning asukoha kahjustusega. Kuid hoolimata nendele omadustele elektrilöögi puhul vajab inimene meditsiinilist konsultatsiooni ja läbivaatust.[3] On kaks peamist elektrilöögi kahjustuse tüüpi - vigastused ja löögid. Sõltuvalt sellest, kus oli saadud elektrivigastus, märgatakse järgmised tüübid:[3] Tootmisalane; Olmeline; Looduslik. Kokkupuude kestuse järgi elektrivigastused jagunevad 2 liiki:[3] Krooniline. Näiteks, pikaajalisel tööl suure voolugeneraatoriga kui mõjub kaua ja märkamatult elektrivoolu pinge tervisele. Nendel inimestel on märgatud väsimus, mälu- ja unehäired, peavalu, kõrge vererõhk.[2] Hetkeline. Elektril...
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud...
Triin Kevade EAL-1 Mida saaks teha laste vigastuste vältimiseks? Lapsed on väiksed avastaja kellel puudub ohutunne. Ohutunde puudumise tõttu juhtub neil palju õnnetusi. Mõned õnnetused ja vigastused ei ole nii suured kui teised kuid sellega ei tasu riskida. Eestis juhtub igal aastal umbes 7000 õnnetust lastega, mis võivad lõppeda eluaegse vigastuse või surmaga. Laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste vigastused on tingitud sellest, et neil puuduvad ohutud tingimused mängimiseks. Kes vastutab selle eest, et lapsed ei saaks vigastusi? Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus? Millised on minu kui kasvataja ülesandes, et vältida laste vigastusi? ...
Karistusõiguse arvestus AÜ BA 3.02.2011. Kaasuse lahendus paberkandjal esitada õppetooli hiljemalt 11.02.2011 kl 15.00 (nimi) Antsul ja Bernil on vanad arved klaarida. Järjekordselt pubis kohtudes tuletab Ants Bernile meelde viimast kokkupõrget, millega seoses jäi tal Bernile ülekohtu eest tasumata. Ants räägib Bernile, et teab küll, kustkaudu ta koju läheb ning ei ole välistatud, et Ants ise või mõni tema sõpradest, kellel on ,,peale rusikate ehk midagi muudki taskus, talle pargis vastu juhtub". Tegelikult ei ole Antsul selliseid sõpru, ta tahab Bernit lihtsalt hirmutada. Viimane hakkab aga igaks juhuks koduteele jäävat parki vältima ning tuleb koju valgustatud tänavaid mööda. Ühel õhtul...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja: Koostaja: Klass: TALLINN 2011 1 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2.Ettevõtte tutvustus.................................................................................................................. 3 3.Tegevus ettevõttes................................................................................................................. 3 4.Hinnang praktika kohta.......................................................................................................... 5 5.Kokkuvõte.................................................................................................................
Alkoholi mõju tervisele Kristen Volkov KBp-12 Alkohol ja alaealised Mida nooremalt alkoholi joomisega alustada, seda suurem on oht alkoholisõltuvuse tekkeks. Alkohol on noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Alkoholi tarvitamise probleemid Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid alkoholitarvitajale on tavaliselt seotud * pikaajalise regulaarse tarbimisega: alkoholi kuritarvitamine pikema aja vältel põhjustab psüühikahäireid (sõltuvus, psühhoos) ja organite patoloogiat (maksahaigused, südamehaigused, maohaavandid, ...
Noorte sportimisvõimalused Tere kallid sõbrad! Räägin teile sportimisest, sellega kaasnevatest pingutustes ning ka võimalustest, mis on tänapäeva noortel spordiga tegelemiseks. Teema valisin sellepärast, et olen sellega ise kokku puutunud ja sport on minu jaoks väga huvitav ning oluline. Olen tegelenud spordiga pea 10 aastat. Alustades ujumisega(u. 4 aastat) ning minnes edasi kergejõustikuga(u. 5 aastat). Sellise ajaga olen kogenud, et võib tekkida tüdimus. Põhiliselt tuuakse trenni mittetegemiseks lihtsaid ettekäändeid ja põhjuseid. Küll on liiga palju õppida või paha olla või ei taheta üksi minna. Kuid treening on just see mis viib eesmärgini. Eesmärgini jõudmiseks on vaja vältida ka vastakaid tundeid ja emotsioone, mis takistavad treenimist. Emotsioonid ja tunded, mis seonduvad treeninguga ja spordiga, võivad olla seinast seina. Nii enda treenimisel kui ka spordi jälgimisel tuntakse rõõmu hea soorituse pärast, kuid halb sooritus pige...
Neli peamist surma põhjustavat tegurit kõrgelt arenenud riikides Regina Jakobson Peamised surma põhjused arenenud riikides: õnnetused, südameveresoonkonna haigused, vähk , kuriteod (Õnnetused,Vägivald) Enamastiarvatakse arenenud riikide hulka Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) ja Lääne-Euroopa riigid, Austraalia, Uus- Meremaa ning Jaapan Arenenud riikides on liiklusõnnetused 15–24-aastaste hulgas peamiseks surmapõhjuseks. Võrreldes kogenenumate juhtidega, on 15– 24-aastaste sõidukijuhtide hulgas suremuse määr kuni kaks korda kõrgem. Oht ei ole seotud ainult nende endiga – iga liiklusõnnetuses hukkunud noore sõidukijuhi kohta hukkub ka keskmiselt 1,3 muud inimest. Noorte sõidukijuhtidega seotud õnnetused on sageli põhjustatud kontrolli kaotamisest auto üle või lubatud sõidukiiruse ületamisest ning need juhtuvad suurema tõenäosusega öösel. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur pro...
AINETÖÖ Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: II KAT Üliõpilane: Erko Õppejõud: Janek Luppin Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusind...
Meditsiin Koostajad: Heiko Källo Lauri Lahtvee Kannatanu transport Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Transporteerimisviisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Palju kannatanuid ja transport. Kui on samaaegselt palju vigastatuid, siis ei ole võimalik kõigile ühtviisi viivitamatult abi osutada. Alati veendu enne tegutsema asumist, et on ohutu! Anna abi ainult siis, kui füüsilise abi korral sa ei hinda oma võimeid üle ja on ohutu. Tuleb järgida viiest punktist. Transpordiasend. sõltub sellest, millised on kannatanu vigastused. Väga tähtis on hingam...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kodukoha riskianalüüs Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused. Põhimaanteedest läbivad S...
Kadrioru Saksa Gümnaasium JÄSEMEVIGASTUSED JA TAASTUSRAVI Referaat Nimi: Ann Mäekivi Klass 11.B Tallinn 2012 SISUKORD 1. Taastusravi...................................................................................................................3 1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2....
Lüganuse Keskkool (Oma kooli nimi ) Sport ja vigastused ( pealkiri ) Uurimistöö Koostaja:Nimi 11.klass Juhendaja: Nimi Lüganuse 2014
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖKESKKONNA JA OHUTUSE ÕPPETOOL KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Talli...
MATKAMINE SISUKORD: Millest alustada Jalatasid, matkariietus Matkavarustus Soovitusi algajale matkajale Matkamine mägedes Matkavarustuse nimekiri Mida matkamine arendab Millised on sagedaseimad vigastused ja ohud matkates? Matkamine Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala, mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. Seetõttu räägimegi allpool põhiliselt jalgsimatkamisest. Millest alustada Algaja jaoks on väga olulised elementaarteadmi...
Konteinerid Konteinerid · Konteiner kauba vedamiseks kasutatav veoühik, millega on võimalik kaupa vedada sihtkohta vahepeal kaupa käsitlemata. · Tegemist on suurendatud ja unifitseeritud kaubaühikuga, mis võimaldab kasutada ühesuguseid, standardseid tõste-transpordiseadmeid. Võimaldab ümberlaadimist teostada efektiivsemalt. Samuti säilib kaup paremini, ... Konteinerid · Võeti kasutusele 50-ndatel. 26. aprill 1956 a laaditi esimesed konteinerid laevale "Ideal-X", ümberehitatud tankerile. Seda võib ka lugeda konteineriseerumise alguseks. Konteinerite standardid · Praegu ja minevikus on kasutusel olnud erinevad standardid. Meretranspordis kasutatakse enim ISO standardile vastavate mõõtmetega konteinereid. Konteinerite arvestusühik TEU - Twenty feet Equivalent unit = 1 20´ standardkonteiner Konteinerveod maailmas Konteinerveod maailmas 2 Konteiner...
Kepikõnd Referaat Tallinn Sisukord Sissejuhatus 3 Kepikõnd 4 Treening 5 Kepikõnni tehnika 6 Käimiskepid 8 Kepikõnni kasulikkus 9 Kasutatud materjal 10 2 Sissejuhatus Sportlik kepikõnd on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kusjuures säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest, see sobib hästi nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral liigeseprobleemid, veenihaigused, südame vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Muu hulgas põletab kepikõnd ligi poole rohkem kaloreid tavalise kõnniga võrreldes. Ku...
Sarvkiht Marrasnaha pealmine kiht. Kaitseb tolmu, mikroobide ja veekaotuse eest. Marrasknahk Kiire jagunemisvõimega kude, uuendab sarvkihti, paranevad vigastused Pärisnahk Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnas Närviretseptorid Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnal Toodab higi, higistamisega keha jahutamine. Higinääre Higi kaudu jääkainete eristumine ning kaitseb päikesepõletuse ja üle kuumenemise eest Toodab rasvarikast rasu, pehmendab nahka, Rasunääre muudab elastseks, rasvakiht kaitseb nahka tolmu, mikroobide, bakterite eest. Kasulikele bakteritele elukeskkonnaks Nahaaluskude Rasvarikaskude, mis kaitseb nahaaluseid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
