Praktika Aruanne - Metro Auto OÜ (5)

3 HALB

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS
PRAKTIKA ARUANNE
Aruanne
Juhendaja :
Koostaja :
Klass:
TALLINN
2011
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2.Ettevõtte tutvustus 3
3.Tegevus ettevõttes 3
4.Hinnang praktika kohta 5
5.Kokkuvõte 5

Sissejuhatus

Oma esimese kursuse automaalri eriala praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Metro Auto OÜ. Praktika algas 11. aprill 2011 ja kestis kuni 17. juuni 2011 (10 nädalat).
Ettevõtte valisin oma erialajuhendaja Peeter Pohlasalu soovitusel.
Ettevõtteks oli Metro Auto OÜ autode kereremondi- ja värvitöökoda, asukohaga Kalda 9, Tallinn. Minu praktikajuhendajaks sai seal töötav automaaler Meelis Velks.

Ettevõtte tutvustus

Metro Auto OÜ on Peugeot, Nissan , Fiat ja Alfa Romeo ametlik esindaja Eestis, ning tegeleb nende müügi, rentimise, paranduse ja hoolduse, ning kereremondi ja värvimisega. Autode kereremondi- ja värvitöökoda tegutseb 2010. aasta juulis ostetud ettevõtte Benefit (Eestis üks edukamaid ja kõrgtasemelisema keretöid teostava ettevõtte) kereremondi töökojas koos oma ala parimate spetsialistidega.
Mina olin praktikal ettevõtte kereremondi ja värvimise osakonnas , kus tegeleti peamiselt kindlustuse poolt rahastatavate parandustöödega.
Metro Auto müügi ja teeninduskeskuses töötav töödevastuvõtja hindab sõiduki olukorra ja teeb vajalikud kalkulatsioonid, ning seejärel saadab sõiduki kereremondi ja värvimise osakonda . Seal võtab tööd vastu osakonna juhataja, kes annab töölistele töökorralduse. Tööd alustavad plekksepad, kes vajadusel sirgendavad ja/või keevitavad sõidukit, ning vajadusel demonteerivad autot. Seejärel viiakse sõiduk maalrite kätte, kes alustavad oma tööga - pahteldamine , kruntimine ja värvimine. Kui maalrite töö on lõpule viidud viiakse auto tagasi plekkseppade juurde, kes monteerivad auto tagasi kokku, ning pesevad auto puhtaks. Seejärel tuleb juhataja ja vaatab tehtud tööd üle, kui kõik korras on auto valmis üleandmiseks kliendile.
Enne tööle asumist näidati kõik tööohutusega seonduvaid abivahendeid ja jagati näpunäiteid, ning hoiatati võimalikke ohtude eest töökohal. Mulle anti tolmumask, paksud kummikindad ja töökindad.

Tegevus ettevõttes

Mina tegelesin praktikal peamiselt eeltöödega enne krunti ja enne värvi. Eeltöödes enne krunti on vajalik sõiduki osa pesta puhtaks igasugu mustusest, ning pigist, et maksimaalselt hinnata eesootavaid töid. Pesemiseks kasutatakse Plastic Reiniger-i, vajadusel nitro lahustit (liimi või muu raskesti eemaldatava mustuse eemaldamiseks), või erinevate ketastega suruõhtu tööriistu. Kui on teada mis on vigastused, ning vigastused on enda jaoks märgitud, püütakse kaotada täkkeid või kriime, eemaldatakse rooste. Mõlkide ja suuremate täkete korral on vajalik pahteldamine. Kui täkked/vigastused on kaotatud lihvitakse kogu osa üle 240-se liivapaberiga, et eemaldada ka kõige väiksemaid konarusi ja kriime ning ühtlustada üleminekuid. Lõpetuseks käiakse kogu osa veel punase villaga üle, et matistada. See tagab, et krunt jääb ilusti kinni ega hakka kuivades maha kooruma. (Uute originaalosade puhul eemaldatakse võimalikud trantspordi tagajärjel tekkinud vigastused, olenevalt vigastuse suurusest kas tavalise liivapaberiga või 2000-se vesipaberiga, ning matistatakse kuldse villaga). Lõpetuseks pestakse osa korralikult enne kruntimis ära. Kui on tegemist plastik osaga siis plastiku kohad pestakse plastikpesuga üle (11100 Thinner) ja enne kruntimist pihustatakse nende peale Plastic Primerit. Kui on tegemist metallist osaga pihustatakse paljale metallile happekrunti (1K).
Eeltöödes enne värvi alustatakse osa visuaalsest kontrollimisest, vajadusel pahteldatakse väiksed täkked või krundi poorid peenpahtliga. Kantakse peale kontroll tahm (tavaliselt kasutatakse tahma heleda krundi puhul, tumeda krundi puhul pole see vajalik), pahteldatud alad käiakse 320 paberi ja klotsiga üle. Kui vigu ei ole, lihvitakse kogu osa 400-se paberiga lihvija abil, kumerused ja kättesaamatud kohad käsitsi 600-se paberiga, ning seejärel jälle lihvijaga, aga seekord pehme tallaga ja 500-se paberiga, et ühtlustada lihvijaga ja käsitsi tehtud alade üleminekut. Pärast seda villatatakse kogu osa halli villaga, et matistada ja tagada värvi nakkuvust. Lõpetuseks pestakse kogu osa korralikult ära. Krundist läbiläinud kohad lihvitakse 2000-se vesipaberiga üle, et ühtlustada üleminekuid.
Sain kätt proovida ka kruntimisel, ning jälgisin juhendajat värvimisel ja kruntimisel, kus ta jagas vajalikke näpunäiteid parema tulemuse saavutamiseks.
Töökojas oli kaks värvikambrit, värvilabor, eraldi kruntimisala, ning platvormtõstuk.
Sain enamasti hakkama mulle ettenähtud ülesannetega, kuigi alguses oli natuke raske ja kohanemine võttis aega, hakkasin ülesandeid ajapikku täitma kiiremini ja korralikumalt. Probleeme tekitas kruntimine, kus oli minujaoks eriti raske see õige liigutus kätte kätte saada, et püstol oleks õieti, koguaeg õigel kaugusel, ning pihustatav kogus oleks asjakohane.
Praktikal olles õppisin palju uut ja vajalikku maalri eriala valdkonnas, õigeid töövõtteid, ning tööde järjekorda. Õppisin visuaalselt hindama erinevaid vigastusi, ning nende parandamiseks vajalikke toiminguid.

Hinnang praktika kohta

Koolipoolne algõpe, ning juhendus oli väga palju abiks, ning vajalik. Tänu sellele sain praktika läbitud edukalt, ning võin jätkata enda täiendamist maalri erialal teisel kursusel.
Ettevõttepoolne juhendus, ning koostöövalmidus oli väga meeldiv, kuna esimest korda minnes töökotta, seletati kus miski on ja millega ettevõte tegeleb, ning mis meid ees hakkab ootama. Praktika juhendaja aitas ja ootas koguaeg võimalikke küsimusi, et neile kiirelt professionaalne vastus anda, seletades miks miski peab olema tehtud nii, ning mis võib juhtuda kui nii mitte teha kuidas on ette nähtud. Ka teised maalrid ja töötajad olid abivalmis, ning aitasid kui oskasid, ning antsid omast kogemustest erinevaid näpunäiteid. Ettevõttes oli tagatud kõik isikukaitsevahendid alustades kummikinnastest lõpetades tolmumaskidega, ning vajalik hea õhuvahetus ruumides.
Olen kindel, et õppisin selle ajaga väga palju uut ning oskan eriala palju paremini, kuigi väga heaks maalriks olemisest on asi veel kaugel. See vajab mitte ainult teadmisi antud valdkonnas, mis on muidugi kõige alus, kuid ka pädevust ning õigeid liigutusi ja kindlasti tahet milleta pole oskustel erilist mõtet.

Kokkuvõte

Praktika on vajalik igale õppijale, et ta omandaks teadmisi ka väljaspool koolihoovi, ning õpiks töötama kollektiivis , reaalsete töötingimuste ja detailidega. See näitab milline on tegelikult see eriala, mis ta on valinud ja mis reaalses töökojas toimub, ning milliseid ootamatusi või kohustusi miski endaga võib kaasa tuua.
5

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 181 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

181 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Fix1970 Õppematerjali autor

Praktika aruande näidis

praktika aruanne maalritööd

Sarnased õppematerjalid

odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl

Ehitus

1072

pdf

Logistika õpik

Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma logistika kaht peamist funktsiooni – laovarude ja transpordi juhtimist. Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon. Kontseptsiooni järgi ei määra lahenduste efektiivsust mitte kulude vähendamine jaotusahela ühes lülis, vaid logistilise lahenduse tõhususe

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi