Kordamisküsimused Miks oli vaja kaotada pärisorjus Eestis? Kuna senine majandus ei tasunud ära, sest kulutused oli nii suured ja võeti rohkem võlgasid, mida tagasi tasuda ei suudetud. Eesti maine Euroopas oli halb, kuna mujal oli pärisorjus kaotatud. Millal kaotati pärisorjus Eestis-selle tulemused-mis muutus? Pärisorjus kaotati 1818. aastal. Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Kehtestati riiklikud maksud, mis said alguse pearahast. Mõisakoormised. Kogukondlikud koormised- teede korrashoid, koolide ehitamine Kirikumaksed Nekrutiandmise kohustus-sõjavägi (paljud mehed otsustasid saada õpetajaks/koolmeistriks, et ei pea...
Lühiülevaade Eesti ajaloost. Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja ...
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad j...
Eesti talupoja seisund varauusajal- vaba või pärisori Varauusaeg on ajalooperiood, mis kestis 1550-1800 aastate vahel. Selle alguseks on Liivi sõda, mis algas aastal 1558 ja lõpuks loetakse 1819, kui Liivamaal ning Eestimaal kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale. Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam kui teistel sajanditel, sest nad said vahetada mõisaid ja sellega kaasnevalt ka mõisnike. Sellel ajal minu arvates polnud talupoeg veel pärisori, sest ei ol...
"Keskaeg Eestis – ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga" Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänide süsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka...
Keskaeg Eestis ühisjooned ja eripärad võrreldes Lääne Euroopaga. Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kas...
Mille poolest erineb Eesti keskaeg Lääne-Euroopa omast? Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?) Keskaja alguses kasvas Lääne-Euro...
Pärisorjuse kaotamine 1)Pärisorjuse kaotamise põhjused (ka eeldused) · Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed...
Vene aeg Eestis 1. Millised olid Põhjasõja tagajärjed Eestis? Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle tagajärjed ja katk hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes. 2. Balti erikord Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Kõrgema võimu kandjaks olid rüütelkonnad. Venemaa keiserriigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner ...
Eesti talurahva õiguslik seisund Rootsi ajal 17. sajandi alguses elas suur osa rahvastikust maal, kellest suurima osa moodustasid talupojad. Rahvaarv kõikus sellel perioodil kõvasti, langedes sõdade ja näljahädade pärast ning tõustes tänu loomulikule iibele ja sisserändajatele, kes Eestist paremat elu otsisid. Eestisse elama meelitas vabade talude rohkus, head loodusolud ja sisserändajatele lubatud kolm maksuvaba aastat. Kuid elu Eestis ei olnud meelakkumine. Rootsi aja alguseks oli Eestis kinnistunud talupoegade pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku omand ning tal ei olnud õigust lahkuda mõisniku maalt ilma tolle loata. Nad olid sunnitud mõisniku määratud koormistega leppima. Talupoegadel polnud oma maad ega eluaset ning nad pidid rentima mõisnikult talu ja põllumaad, olles kohustatud rendina ära andma osa talu toodangust. Raskeim tegevus oli teokohustus, mis ulatus kuni kuue päevani nädalas. Sellegipoolest oli mõisniku...
Kontolltöö 21.11.2016 Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu. Selliseks tasuks oli maa, ainus ...
1. Millised olid pärisorjuse kaotamise eeldused ja põhjused? · Mujal kaotati juba see ära ja kuna meil võeti eeskuju euroopast, eriti saksamaal. · Prantsuse revolutsioon. · Kriis põllumajanduses · koolid ja haridustaseme tõus 2. Mida pärisorjuse kaotamine eesti rahvale andis? Mida mitte? · Võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara · nende müük keelustati · Ei saanud: · likumisvabadust ja elukutset ei tohtinud vahetada 3. Mida kujutas endast 19. saj. vald? Milise olid valla ülesanded? · selle moodustas ühel maaalal elevad talupojad, kandsid mitmesuguseid kohustusi: · magasivilja kogumineõ · koolide- teede ehitus · vaeste hoolekanne · kohtuvõim · koormiste kontroll 4. Mida valdade loomine Eesti rahvale andis? · Esiteks andis eelduse omariikluse tekkeks · andis oskuse kaasa rääkida ja omavalitseda 5.Mis oli järgmiste seaduste põhisisu ja tähtsus eesti rahva...
MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Eesti haldusjaotus 14. sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik · 14.sajandi keskpaigas elas Eestis ainult 100 000 inimest. · Peale eestlaste elas Eestis veel sakslasi ja rannarootslasi ning venelasi. · Suuremad linnad olid Tallinn (7000-8000) ja Tartu (5000-6000) Rannarootsi elamu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Talurahva koosseis Üksjalad- pidid mõisa hea...
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alge...
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine. ...
1. Millised poliitilised parteid olid 19. sajandi algul Inglismaal? Millised olid nende uued nimed ja kelle huve nad esindasid? Toorid ja Viigid, Toorid: Konservatiivid, Viigid: Liberaalid, Toorid esindasid vana maa-aadlit ja Viigid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust 2. Milline oli Inglismaa riikikord? Parlamenaarne monarhia 3. Mis muutus Inglismaal kuninganna Victoria ajal? tõusis monarhia autoriteet rahva seas. 4. Mis oli tsartistide eesmärk? uus parlamendireform üleüldise valimisõiguse alusel, töötingimuste parandamine. 5. Miks iirlaste ja inglaste omavahelised suhted olid raskendatud? Miks iirlased hakkasid välja rändama? Iirlased olid katoliiklased, Inglased aga protestandid, näljahäda. Vaene piirkond jne. 6. Keda toetasid föderalistid/demokraadid Ameerkias? Föderalistid: põhjaosariike, Demokraadid: lõunaosariike 7. Iseloomusta Ameerika lõuna- põhjaosariikide majand...
autarkia nimelise hoiaku taga on majanduslik filosoofia, mida nimetatakse merkantilismiks, mis väärtustab seda, et riigis suur väärismetalli tagavara, et tagavara püsiks, tuleb ise toime tulla ja välismaalt mitte sisse vedada kaupu käsu hans esimene eestlasest luuletaja, kelle luuletus on ka säilinud (32 salmi pikk) iga salmi lõpp oh ma vaene tarto liin kooliharidus linnades triviaalkoolid nimetati ka ladina kooliks, sest ladina keel niivõrd oluline seal koolis tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles Secunda&prima: usuõpetus, ladina keel gümnaasium kõrge tase õpetajad olid proffessorid 1630 avatakse Tartu gümnaasium (artes liberale- 7 vaba kunsti + klassikalised keeled) gramm...
"Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg oli Eesti ühiskonnale vastuoluline aeg. Nii enne, kui ka pärast rootsi aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele. Eestlaste lugemis j...
1.UUSAEG SUURTE MUUTUSTE AEG On kolm suurt ajastut : vanaaeg,keskaeg ja uusaeg .Prantsuse revolutsioon 1500-1800 nimetatakse varauusajaks. Uusaeg esimesest maailmasõjast tänapäevani.rduaeg kestis 1561 aastani.Pärast Rootsi aeg, mis kestis Põhjasõja lõpuni 1710/1721 , Lõuna-Eestis Poola aeg(1561-1629) , Saaremaal Taani aeg (1561-1645) , Vene aeg (1710-1918). Varauusaeg Eestis algas 1520. 1816ja 1819 kaotati Eestis ja Liivimaal pärisorjus. Päris uusaeg 19.sajandil.Vara uusajal muutus ühiskond aeglaselt, enamik inimesi elas oma külas. Maadeavastustega laienes inimeste maailmapilt.Elu mõjutas trükikunsti leiutamine. Rigid tugevnesid. Valitsejad arendasid majandust.Prantsuse revolutsioon kuulutas vabadust ja võrdsust. 2.EUROOPA UUSAJA HAKUL Kardeti 3 suurt nuhtlust: sõda,katku ja näljahäda.17.sajandi esmesel poolel Euroopas suur kriis. Saksamaal sõda (1618-1648) Külm + niiske kliima = viljaikaldus. Euroopa näljahäda (1696-1697).Katk Ing...
Jaanika Märdimäe Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti rahavas on pidanud arvestama ikka jälle uute vallutajatega. Eesti üle on valitsenud taanlased, sakslased, rootslased ja venelased. Järgnevalt tulebgi jutu alates Saksa võimul olekust kuni Eesti iseseisvuseni. Rüütlite aeg ehk Saksa ajal oli võim Eestis sakslaste käes. Maa jagati rikastele saksa soost ülikutele. Nad said endale palju maad ja tekkisid Eestisse suured mõisad. Igal mõisal olid talupojad, kes tegid ära mõisa tööd. Talupoegadel oli oma väike maja, kus nad ei võinud ära minna . Talupojad allusid mõisale ja mõisaomanikule. Mõnikord õnnestus neil linnadesse ära põgeneda. Kui nad suutsid ennast varjata ühe aasta ja ühe päeva, siis said nad vabaks kodanikuks. Mõisnikud otsisid põgenenud talupoegi, aga linnakodanikud aitasid neil ennast peita. Põgenenud talupoegadest said linnad endale uusi töötegijaid. 15...
Periood Muinasaeg Keskaeg Rootsi aeg (vara-uusaeg) Aeg 9. aastatuhat 1227 1227 1561 1561 1710 (1721) Haldusjaotus Maakonnad ja Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, Ordu riik, Taani valdused e. Eestimaa kubermang alates Rootsi kihelkonnad Eestimaa hertsogkond (1227, 1238 1346) ajast (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa); Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti), (Tartu, Pärnu ja Saaremaa) Sünd...
1) SÜNDMUSED Eesti esimene üldlaulupidu Toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Reformatsioon Usupuhastus mis algas Saksamaal Marin Lutheri eestvedamisel. Põhiideedeks olid, et inimene saab õndsaks ainult läbi usu ja ainus usulise tõe allikas on Piibel. Reformatsiooni käigus tulid eesti keelde uued sõnad. Esimene eesti keelne piibel Ilmust 1739 ja tõlkijaks oli Anton Thor Helle. Esimene eesti keelne raamat Ilmus 1525 ja see pole säilinud kuid esimene raamat mis on säilinud ilmus 1535 ja see oli Wanradt-Koell´i katekismus. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati 1816 Eestis ja 1819 Liivimaal reformide kaudu. Tartu Ülikooli asutamine Asutati 1632. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt. Õppida võisid seal kõik kuid eestlastel polnud se...
1. Kuidas nimetati esimest talurahva õigusi käsitlevat seadust 19 sajandi alguses? Mis oli selle sisu? Talurahvaregulatiiv. Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojad ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Mis on pärisorjus? Teise inimese omandamine vastu tema tahet. 3. Millal kaotati pärisorjus Eestis/ Liivimaal? Eestis 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. 4. Milliseid muudatusi tõi kaasa pärisorjuse kaotamine? Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas – ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. 5. Tänu millele ja kuidas hakkasid kujunema vallakogukonnad? Tänu 1849. aasta Liivimaa talurahvasead...
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
1802 võttis Eestimaa vastu regulatiivi, mida selle algussõnade järgi tuntakse "Iggaüks...". Talupoegadele lubati talude pärandamise õigust, õigust vallasvarale ning loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 Liivimaal kehtestati analoogiline talurahvaseadus. Nagu ka eelnevalt hakkasid eesti talupojad selle peale mässama. Eriti ajas neid vihaseks fakt, et mõis nõudis jätkuvalt kurnavat öist rehepeksu. Mõisakoormiste ülempiiri määramine. 1816 Eestimaal kaotati pärisorjus. 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglas...
Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja ko...
Kas vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aega kutsutakse tihti vanaks heaks Rootsi ajaks, kuid väga lühike periood oli tegelikult hea- Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni suure näljani. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju, 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Olulised muutused toimusid ka vaimuelus, Rootsi riik hakkas tutvustama aktiivselt Luterluse põhitõdesid, Tartusse asutati Tartu ülikool ja talupoegade jaoks asutati talurahva koolid. Talupoegade jaoks üks tähtsamaid muutuseid oli see, et 1645.aastal pärisorjus ja sunnismaisus kehtestati nüüd juriidiliselt. 1680. aasta reduktsiooniga talupoegade olukord parandati mõnevõrra. Seati sisse vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Nüüd...
Eestaste rõõmud ja mured läbi ajaloo Aegade jooksul on Eestlased läbi elanud nii mõndagi rõõme kui ka palju muresid. Läbi ajaloo on võideldud Eestis võimu pärast, meie võim on vahetunud üheksal korral . Kuid teadagi toob ikka võimuvõitlus kaotusvalu oma inimeste kui ka oma maa pärast. Läbi ajaloo on siiski üheks kõige aktuaalsemaks teemaks olnud mure meie julgeoleku pärast, eriti oli see siis, kui Saksamaal pääses võimule Hitler ja ka Nõukogude Liit hakkas üha agressiivsemat välispoliitikat ajama. Kuid tänapäeval ei ole mure julgeoleku pärast kadunud, kuigi me oleme liitunud NATO-ga, ikkagi millegi pärast kardavad väga paljud inimesed Venemaa kallale tungi Eestile. Kuid selle kõige kõrval on meil siiski kokkuvõttes rohkem rõõme: Meil on alati olnud väga kaunis loodus kaunid metsad, järved, sood. Ja ühtlasi on ka see aidanud meid, kui me oleme võidelnud vaenlaste vastu. Eestis on väga rikkalik kultuur, ajaloo jooksul on kultuurilisi...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Maarja Põllu TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.- 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Küllike Kaplinski Tallinn 2012 13. sajand 13. sajandil, peale vabadussõda, mille Eesti oli kaotanud, sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepinguid, mis panid eelkõige paika kaotajate ehk eestlaste kohustused, kuid ka mõningad õigused. Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju ja Virumaal. Kes oli vastu võtnud ristiusu, teda kuulutati vabaks ning tema maaomand jäi esialgu püsima. Usuga kaasnesid ristiusuliste kohustused, milleks olid kümnis ja hinnus. Kümnis tähendab 1/10 osa talu saagist, mida algul tasuti põhiliselt viljas, kuid hiljem nõuti ka karjakümnist ning osa metsas...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
LINK Peab Otsima VASTUS Küsimus Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1. Millistes muinasmaakondades asusid: - Viljandi asus muinasmaakonnas sakala - Varbola asus muinasmaakonnas läänemaa - Soontagana asus muinasmaakonnas läänemaa - Valjala asus muinasmaakonnas Saaremaal - Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk?- Mõõgavendade ordu, valitseda Sakalat ja suurt osa Kesk-Eestist 5. Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses?-Henrik 6. Kes olid: - Kaupo-Turaida vanem https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo - Lembitu-Maleva juht https://et.wikipedia.org/wi...
"Vana hea Rootsi aeg", aga kas ka talupoegade jaoks? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Kui võimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, ...
Kordamisküsimused: * Eesti keskajal* lk. 44- 81 I Eestlaste muistne vabadusvõitlus: 1. Kes olid huvitatud Liivimaa vallutamisest ja miks? 2. Nimeta kolm olulist sündmust muistse vabadusvõitluse ajast. Selgita millal need toimusid ja mis nende käigus juhtus? 3. Läti Henriku kroonika- katkendid 4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad,...
,,Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni" 1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende...
17.sajand - Kas vana hea Rootsi aeg eestlaste jaoks? Rootsi ajast räägitakse vahel rohkem nostalgiliselt, kui sellest, mis eelnes või sellest, mis järgnes. Mõnes mõttes ta oligi parem selle eelnenud Saksa ajast ning järgnenud Vene ajast, kuid seda tähtsustatakse üle. Rootsi aeg algas ning lõppes Eesti jaoks veriselt. 17. sajandi alguses, mil eesti langes Rootsi võimu alla, oli rahvaarv sõjast tingituna kuskil 100 000 ringis, kuid 100 aastat hiljem, Rootsi aja lõpuks, oli see neljakordistunud. Rahvastiku kasvule aitas kaasa see, et kuna palju viljakat maad oli tühi ja kasutamata, toodi inimesi mujalt Eestist juurde, nagu näiteks Saaremaalt. Lisaks rändas mujalt lähipiirkondadest Eestisse inimesi elama. 18. sajandi alguses andis rahvastiku kasvule suure tagasilöögi katk, mille tagajärjel oli 1712. aastal Eestis alles umbes 150 000 – 170 000 inimest. Algselt oli talurahva olukord üsna halb. Sun...
19.-20.saj 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ning kinkida maast lahus. 1809. Aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha pärandatavale kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid maad osta. Koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 1804. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid kubermangu talupojad pärisorjadeks, neid eo tohtinud enam müüa ega pantida, maast lahus kinkida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid osta maad ning seda edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud j...
AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esi...
Kordamine KT ,,Rootsi aeg" 1. Eesti ala minek Rootsi riigi koosseisu (millal, kuidas, mis lepingud) 2. Kohaliku aadli ja Rootsi keskvõimu vahelised suhted. 3. Eesti talupoegade olukord (+ ja -) 4. Vaimuelu ehk kultuur. 5. Kohtukorraldus. 6. Mõisted. 7. Tähtsamad isikunimed. 1. Rootsi aeg algas 1645. Aastal Brömsebo rahuga, mille järgselt loovutas Poola ka Saaremaa Rootsile, seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsile ning algas Rootsi aeg. Rootsi aja alguseks võib lugeda ka aastat 1629, kui sõlmiti Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola vahel, kus Poola loovutas Väina jõest kõik põhja pool asuvad alad Rootsile. Rootsi aja lõpuks võib lugeda aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda, kui ka aastat 1710 kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti...
EESTI AJALOO ARVESTUSE TEEMAD 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa, Altmargi, Brömsebro, Oliwa: PLJUSSA VAHERAHU 1583 Venemaa ja Rootsi Rootsi- Põhja-Eesti ja Ingerimaa Venemaa tõrjuti kogu Soome lahe rannikult välja ALTMARGI VAHERAHU 1629 Rootsi ja Poola Rootsi kogu Eesti mandriala + Põhja-Läti koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VA...
43Mis olid Liivi sõja põhjused? *Killustatud ja sisevastuolude käes vaenlev VanaLiivi Orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak *Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubaliinide vastu *Venemaa poolt välja mõeldud „Tartumaks“ 43Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Venemaal oli hea aeg kuna oli lõpetanud sõjad teiste riikidega kuna Liivimaa ei olnud suuteline vastu võitlema. Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos Gotthard Kettler – Liivi Ordumeister Hertsog Magnus- Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse, juhtis eestis vene vägesi, kuid ei suutnud vallutada Tallinnat. 44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti? Rootsi;Taani;Venemaa;Poola. Rzeczpospolita- Mõlema rahva vabariik Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Ad...
Pärisorjast peremeheks Eesti rahavaajaloo üks tähtsamaid sündmusi oli pärisorjuse kaotamine, mis Eestimaal toimus 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Ametlikult jõuti sellele otsusele sammhaaval. Pärisorjuse kaotamisel oli kaks külge positiivne ja negatiivne, mis on tüüpiline omadus iga ajaloo sündmusele. 18.sajandil oli mõisnikel hea elu soodne viljaturg ning kõrge sissetulek, seega ei huvitunud keegi mõisamajanduse muutmisest. Sajandivahetusel aga olukord muutus, mõisnike sissetulek oli väiksem kui väljaminek, samuti viljahind maailmaturul langes. Mõisad sattusid võlgadesse, rajati uusi põllumaid tänu millele talurahva koormised suurenesid. Ainuke viis, kuidas elujärku mõisnike kui ka talurahva jaoks paremaks teha oli reformide korraldamine. Muutused olid miski, mida talupojad olid oodanud. Seda võib järeldada pearaharahutustest kui ka vennastekoguduseliikumistest. Ratsiona...
MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arve...
Helen Poobus 11B Eesti talupoegade olukord Vene riigi koosseisus, pärisorjuse süvenemine, pärisorjuse kaotamise vajadus ja järkjärguline kaotamine. Aleksander I valitsemise ajal hakkas Eestis paranema talupoegade senine kehv elukorraldus. 1802.aastal kinnitas ta talurahva regulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talumehelt ei tohi seda ära võtta. Piirati ka talupoegade müüki. Täpselt sama protsess toimus ka Liivimaa talupoegadega. Kaks aastat hiljem, 1804. aastal, kiideti heaks ka Eestimaa talurahvaseadus. See oli oluline samm edasi, kuid kokkuvõttes ei rahuldanud need ei mõisnikke, talupoega ega ka riiki. Algas pärisorjuse järkjärguline kaotamine. Hakati mõtlema seaduste revideerimisele. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ning Liivimaal 1819. aastal, päris...
Maa valitsemisel oli keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu, kuna kuningakoda polnud harjunud laiade õigustega aadlimeestega (piiramatud õigused oma maa ja talupoegade üle). Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid ol...
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealk...
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule ena...
Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult otitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule ena...
Talupoegade seisund enne ja pärast vallutust Eesti talupoegade seisund on läbi aastate väga ebastabiilne olnud. Muinasaja lõpuks olid üks talupoegade peamiseks tegevusalaks maaharimine, kus kasvatati enamasti nisu, kaera ja talirukist, vähem ube, herneid ja teisi vilju. Tavaliselt oli taluperel üks adramaa, kuid rikkamatel oli neid rohkem. Lisaks tegeleti ka loomapidamisega. Enamasti kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu saadi ka küttimise ja kalapüügi teel. Kala püüti enamasti vaid sisevetel. Ainsaks magusaineks oli mesi, mida saadi metsamesinduse teel. Muinasaja lõpul toimus ka suur arenemine käsitöös. Nimelt kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suurimad rauatootmiskeskused Eestis. Toodeti relvi, pronksehteid ja hõbeehteid. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega ning oluline oli ka vahenduskaubandus. Valitseva kihi moodustasid Eestis rikkad suurmaaomanikud. Seega olid muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus...
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
