Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluv...
PROGRAMM KINNITATUD 28.06.2011 nr 6.1-14/86 AINEPROGRAMM AINE KOOD YAKC5005 AINE NIMETUS (eesti k.) Sissejuhatus riiki ja avalikku haldusesse AINE NIMETUS (inglise k.) Introduction to State and Public Administration AINE MAHT (EAP) 3,0 EAP s.h. kontakttunnid päevaõppes 36 kaugõppes 24 iseseisva töö tunnid 42 54 ÕPPEKAVA Sisekaitseakadeemia korrektsiooni, maksunduse ja tolli, päästeteenistuse ning politseiteenistuse eriala ...
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku Halduse Instituut Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid Tallinn 2009 Teoreetilisest vaatepunktist on riik ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Samuti on riik organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (http://et.wikipedia.org/wiki/Riik). Elulisest küljest vaadatuna on riik tohutu üksus, mille tasakaalustatud toimimiseks on vaja kõigi eluvaldkondade esindajate vahelist koostööd. Tähtsal kohal on info kättesaadavus, avalike hüvede kasutamise võimalus ning samuti ei saa ükski üksus hakk...
XXXXXX XXXXXX PSÜHHOPAATILISED ISIKUOMADUSED: LÄHENDADES TEADUSLIKKE ANDMEID NING AVALIKKU POLIITIKAT Referaat Juhendaja: XXXXXX XXXXXX 2017 Sissejuhatus.............................................................................. 3 Psühhopaatia mitmetahuline kuvand..........................................4 Üldlevinud väärarusaamad psühhopaatia kohta...........................5 Mis on psühhopaatia?................................................................6 Lahendamata vastuolud psühhopaatia defineerimisel..................7 Kolmekomponendiline mudel definitsioonide ühendamine ning vasturääkivuste mõistmine........................................................8 Kas psühhopaatia defini...
Artikli analüüs Lugesin 12. märtsil Müürilehes ilmunud artiklit “Kuidas luua lähedust toetavat avalikku sfääri?“, mille autoriks on Eret Talviste. Artikkel toob välja ühe suurima, kuid vähe kõlapinda saanud, probleemi tänapäeva modernses ühiskonnas – üksinduse. Inglismaal elavast 53 miljonist inimesest tunneb uuringute järgi ennast üksikuna 9 miljonit ning 200 000 vanurit kogevad tihti kuid, mil ei suhtle mitte ühegi sõbra, tuttava ega pereliikmega. Seetõttu võib sageli pühade ajal näha haiglates täiesti terveid inimesi, kes tulevad sinna vaid üksindust leevendama. Samuti on perearstid avalikustanud, et päevas vähemalt viie külastaja vastuvõtu eesmärk on olnud kellegagi suhtlemine. Autor toob välja, kuidas juba eelmisel sajandil liikus kirjanduse ja kunsti siht inimest ümbritsevate inimeste ja keskkonna, aga ka iseendast võõrandumise kujutamisele, kuid alles nüüd on saabunud hetk, kui selle tu...
HALDUSÕIGUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mida tähendab avalik haldus ja kuidas avalik haldus jaguneb? Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, mida teostatakse vahetult riigi ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskh...
ISIKUANDMETE KAITSE AJALUGU Mõningaid privaatsuse tunnustamise ilminguid võib leida juba kaugest ajaloost. Näiteks esines andmekaitse elemente Vana-Kreeka ning Hiina õiguses. Heaks näiteks on siin Hippokratese vanne. Lääneriikides on andmeid samuti kaitstud juba sajandeid. Õigusteadlase R. Alexy hinnangul on isiklike õiguste juured vaieldamatult kristlikus ja antiikõiguses, kuid nende õitseng sai alguse renessansimaailmas. Vanas Kreekas oli rõhk andmete kaitsmisel eelkõige avalikul õigusel (polis) ning erasfäär (oikos), kuhu kuulub otseselt privaatsuse kaitse, oli suhteliselt vähetähtis. Ka Vanas Roomas olid avalikud asjad (res publica) olulisemad eraasjadest (res privatae). Nii jätkus rõhuasetus andmete kaitsmisel veel sajandeid nt. aastal 1361 kehtestati Inglismaal Justices of the Peace Act, mis lubas vahistada piilureid ning salakuulajaid ja milles andmete kaitse väljendub eelkõige riigisaladuse kaitses ning vähesel määral ka isikuan...
2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev...
Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. · Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpäevad (12-14 tundi= · Töö ja elu on muutunud...
Kus on avaliku ja eraelu piirid? Igal indiviidil meie ühiskonnas on oma eraelu, kus kajastuvad vaid iseenda ning oma lähedaste mõtted, tunded ja tõekspidamised. Tihti aga populaarsust ja tunnustust taga ajavad inimesed tungivad oma isikliku eluga avalikku ellu. Aga et seda vältida, siis kus on avaliku ja eraelu piir? Eraelu on iga inimese isiklik väike maailm, kus mitte keegi teine ei saa otsustada mida peab tegema või mida on vaja muuta. Nii on ka minul, kõik mis toimub minu südames ja tunnetes on minu iseenda privaatsus, kuhu mitte keegi teine tungida ei tohi. Oma eraeluks saaksin nimetada oma perekonda, sugulasi ja lähedasi sõpru, sest kui nendega peaks midagi halba juhtuma, tunnen end halvasti, aga kui midagi läheb hästi, siis rõõmustan koos nendega. Ka inimese eraellu tungimine on väga tihe nähtus. Näiteks kui peres hoitakse saladust, mis koduseinte vahelt välja ei liigu, aga keegi salamisi siiski selle välj...
Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused 1. Rahvusarhiiv, selle struktuur, põhilised ülesanded. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust. Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist reguleerivad olulisemad õigusaktid on seadustest: •Arhiiviseadus •Avaliku teabe seadus •Isikuandmete kaitse seadus •Digitaalallkirja seadus •Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus •Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus ja määrustest: •Asjaajamiskorra ühtsed alused •Arhiivieeskiri 3. P...
· Arhivaalide hävimise ärahoidmise tagamiseks. Ohuplaan on dokument, mis määrab õnnetustele reageerimise protseduurid ja kahjustuste likvideerimise meetodid. Ohuplaan näeb ette arhivaalide kaitset, päästmise meetmeid hädaolukordades ja hädaolukorraga kaasnevate tagajärgede likvideerimist. Ohuplaani koostavad kohustuslikult -arhiivid -riigiasutused -kohaliku omavalitsuse asutused -avalik-õiguslikud juriidilised isikud -avalikku ülesandeid täitvad juriidilised ja füüsilised isikud Arhiivid, sh kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kehtestavad ohuplaani eraldi aktina, teised asutused ja isikud võivad kehtestada ohuplaani eraldi aktina või mõne teise ohutust käsitleva akti osana. Kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kooskõlastavad ohuplaani Rahvusarhiiviga. Ohuplaani koostamisel
Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal (1) Dokument käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (2) Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse, Ta on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. (4) Avaliku ülesande täitmise käigus...
Arhiivieeskiri 1. peatükkÜldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Arhiivieeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni avalikule arhiivile, arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise korda, nende säilitamist ja kaitset avalikus arhiivis ning neile juurdepääsu korraldamist, sealhulgas arhiiviteatise väljastamist avaliku arhiivi poolt. (2) Eeskiri kehtib: 1) Rahvusarhiivile; 2) kohaliku omavalitsuse arhiivile; 3) asutusele ja isikule, kes täidab avalikke ülesandeid avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide osas (edaspidi asutus). (3) Avalik õiguslikule või riigi- või kohaliku omavalitsuse muuseumile ja raamatukogule, haridus-, teadus- ja arendusasutusele ning sihtasutusele, kes valdab kultuuri- ja ajalooväärtu...
Digitaaldokumentide arhiveerimise nõuded Sissejuhatus Asutused dokumenteerivad oma toiminguid järjest rohkem digitaalselt. Selle tulemusena kasvab selliste digitaaldkumentide hulk, mida tuleb hallata, arhiveeirda ja avalikku arhiivi üle anda nõnda, et need oleksid autentsed, usaldusväärsed, terviklikud ja kasutatavad. Rahvusarhiivi huvi on sellele kaasa aidata. Juhise rakendusala ja kasutajad Käesolev juhis käsitleb digitaaldokumentide ja nende metaandmete eraldamist elektroonilistes dokumendihaldussüsteemides ning nende üleandmist avalikku arhiivi. Juhis ei esita täielikke nõudeid digitaaldokumentide loomisele, haldmaisele ning eraldamisele asutuse dokumendisüsteemist. Sihtrühmaks on Rahvusarhiivi järelvalve alla kuuluvate asutuste dokumendi ja arhiivihalduse eest vastutavad töötajad ja infotehnoloogid. Traditsiooniline ja digitaalne ...
Kodanikuühiskond mis ja milleks? Oleme harjunud määratlema kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi nende huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda. See hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimisel, osalemist avalike asjade arutamisel ja otsustamisel ning seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Üldlevinud kolmeosalise mudeli kohaselt tähendab kodanikuühiskond suutlikku avalikku sektorit, tugevat ärisektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kujundlikult võiks sellist kodanikuühiskonda käsitada kui kolme jalaga taburetti, mille kõik jalad on ühepikkused ja ühtviisi tugevad, tagamaks süsteemi stabiilsust. Selles mudelis kaitseb avalik sektor üldisi ja rahvuslikke hüvesid, kujundab asjakohaseid poliitikaid ning tegeleb seadusandluse ja muu sellisega üleriigilisel ja kohalikul tasandil. Ärisektor omakorda tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu. Kolmas (mittetulunduslik, EK...
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
Riigiarhitekt kui instituitsioon Riigiarhitektil kui instituitsioonil on palju vastutuset ja mõjujõudu, et kujundada tuleviku Eesti arhitektuuri ja avalikku ruumi, ilmselt sellepärast ongi see nii kõmutekitav teema, mis ajab mitmed kuulsad inimesed/arhitektid ärevile ja erinevates meediakanalites oma arvamust avaldama. Teatud inimesed rahvast näevad seda kui asutust, mis hoolimata rahva soovist teeb seda, mis parasjagu kasulik on ning mida visioon ette näeb. Ja loomulikult on inimesi, kes arvavad, et see on pelgalt maksumaksja raha kulutamine. Teised inimesed kiidavad jällegi heaks riigiarhitekti ideed ning tajuvad ,,valitsusearhitekti" kui neutraalset kohtunikku arhitektuurimaastikul, kes omab visiooni ja tegutseb parema arhitektuuri ja linnaplaneerimise nimel. K...
Mida suudab avalik arvamus? Kõikjal maailmas toimub iga päev midagi põnevat või märkimisväärset. Kindla sündmusega kursis olevad inimesed võtavad toimunu kohta üldjuhul kas toetava või laitva hoiaku, kuid mingisugunegi seisukoht on kõigil. Suurem osa inimestest jätab oma vaatenurga avaldamata. Need, kes aga oma arvamust laiemale publikule tutvustavad, moodustavad avaliku arvamuse. Milline on aga avaliku arvamuse mõju? Avalik arvamus jaguneb üldjoontes kaheks: toetavaks ning laimavaks. Viimast vormi võib sageli kohata artiklitele järgnevates kommentaarides, eriti kui need artiklid räägivad kellegi või millegi ebaõnnestumisest. Näiteks mõne sportlase ebaõnnestumine võistlustel toob endaga peaaegu alati kaasa suure hulga aktiivset negatiivset tagasisidet võistlejale kaasaelajatelt. Tüüpilised kommentaarid sisaldavad kõiksugu huvitavaid arvamusavaldusi, mis vihjavad ebaõnnestuja alatisele ebakompetentsusele ni...
ARHIIVINDUSE ALUSED KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on...
Arutlev demokraatia 1. Mida peetakse avalikuks sfääriks?- Mõtteline ruum, mis eksisteerib ühiskonnast väljaspool privaatsfääri (eraelu) väljaspool suletud instituitsioone ja organisatsioone. 2. Mis on arutlev demokraatia?- demokraatia vorm, kus otsused tehakse konsensuse (kokkuleppe) alusel. 3. Mis on meedia rollid? –Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla? Meediasüsteem ei suuda avalikus safääris kõikide huvigruppide huve piisavalt ja adekvaatselt kajastada, kaitsta unikaalseid rahvuskultuure ja keeli. 6. Mis on avalik-õigusliku meedia roll? Kvaliteetmeedia ja tabloidide ehk kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge l...
Nimisõnad Omadussõna Tegusõnad Väljaanded Kirjutis Ilustav Kirjutama Postimees Ajaleht Kirju Huvituma Delfi Raadio Pöörane Küsitlema AK Ajakirjanik Kiire Lugema ERR Reporter Huvitav Uurima Eesti Ekspress MEEDIA Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste. Marju Lauristin: ''Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.'' Meedia mõjutab kõiki elualasid poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu. Demokraatia kriteeriumid. Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi: 1. efek...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Haldus- ja ärikorralduse õppekava Helen Rohtla KAASAEGSE AVALIKU TEENISTUSE OLEMUS JA ARENGUD Referaat Juhendaja: Sulev Lääne MA Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS .................................................................. 3 ÜHINEMINE EUROOPA LIIDUGA JA JÄRGNEV ................................................................ 6 TULEVIKUSUUNAD AVALIKUS TEENISTUSES ................................................................ 9 KOKKUVÕTE ..............................................
Õiguse alused. Kolmanda praktikumi juhtumid 1. Loo õiguslaused, millel on järgmised tunnused 1.1. lause: a) regulatiivne, b) keerulise hüpoteesiga, c) keerulise õigustava dispositsiooniga Kui linnaelanik puhastab tänavat lumest ja lörtsist, siis on tal õigus kasutada selleks labidat ja sahka. 1.2. lause: a) regulatiivne, b) lihtsa blanketselt viitava hüpoteesiga, c) alternatiivse keelava dispositsiooniga Kui laps kasutab mänguasju vastavalt mänguasjade kasutamise seadusele, siis on tal keelatud mänguasju lõhkuda või neid teistele lastele anda. 1.3. lause: a) õigustkaitsev, b) otseviitava keerulise hüpoteesiga, c) lihtsa täielikult määratletud varalise õigusttaastava sanktsiooniga Kui müüja rikub oma tööd tehes käesoleva seaduse § 125 lg 2 ja lisaks müümisseaduse § 26 lg 1, siis peab ta tööandjale maksma 1000 Eesti Krooni iga lõhutud kassaaparaadi eest. Järgnevad juhtu...
Mina abipolitseinikuna Ma arvan sellel teemal on nii plusse kui ka minuseid.Aga see kõik sõltub inimesest.Näiteks ma arvan ,et abipolitseinikuna on aga väga hea olla kui sa tahad mina politseinikuks.Selle pärast ,et saa saad teadmisi ,oskusi politsei tööst.Saad teada mida pead oskama politseinik,kui raske see töö on, jne.Aga kui sul ei olle mõteid minna politsei erialale siis ma arvan ,et see on mõtetu. Aga ka siin on üks plussidest ,et kui sa lähed abipolitseinikuks,siis sa võid teada rohkem seadusi ja õigusi,mis saavad sind aidata elus.Näiteks:Et mitte rikkuda liikumis reegleid või teha midagi mis on keelatud riigiga. Hakkan rääkida aga minu elust abipolitseinikuga.Võib olla tahaks ma olla abipolitseinik.Sellel on mittmeid põhjusi.Esimene põhjus on see ,et kui ma olleksin abipolitseinik siis mul saaks olla distsipliin,ja head käitumisnormid.Ja ma arvan ,et see tõesti aitab elus.Teine põhjus on see ,et kui ...
KMH ajatelg 1. Tegevusloa taotlus. Arendaja esitab otsustajale oma kavandatava tegevusloa taotluse. 2. Eelhindamine.KMH (mitte)algatamine.Otsustaja vaatab arendaja esitatud taotluse läbi. Selle põhjal langetab otsustaja otsuse KMH algatamise või mittealgatamise kohta. Selle otsuse tegemisel lähtub otsustaja KeHJS seaduses §6 -st (juhul, kui tegevus kuulub lõikesse 1, on otsustaja kohustatud KMH-d algatama) ning sellest, kas tegevus võib mõjutada Natura 2000 alasid. Kui otsustaja teatab KMH algatamisest või mittealgatamisest väljaandes Avalikud Teadaanded. Otsus tuleb langetada õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. 3. Algatamise õiguspärasuse kontrollimine. KMH algatamise puhul kontrollib järelvalvaja KMH algatamise õiguspärasust. 4. KMH programm. Pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemist koostab ekspert...
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati...
Stabiilse ja kompetentse tippteenistuse võimalikkusest Eestis Praeguse aja Eesti avalikku teenistust iseloomustab tööjõu suur voolavus. Tippjuhtide taust, töö motivatsioon ning vaated rollile on erinevad, ametnikkond on fragmenteerunud. Tippteenistujad on osa kõrgemast ametnikkonnast. Eesti ametnikud määratletakse teenistujateks selle alusel, et nad töötavad avaliku sektori institutsioonis. Meil kui avatud süsteemiga riigis on tähtis, et tippjuht mõistaks on asutuse rolli ning oskaks seda juhtida ka nii, et ta võtab arvesse riigi kui terviku huve. See tagab muidugi selle, et ametnikkond ei moodusta ühtset tervikut. Kuid tippjuhid peavad nägema oma rolli ühtemoodi ja nad peavad olema suutelised siduma killustunud ametnikkonda ja suunata neid koostööle. Sellises keskkonnas on väga raske kujundada ametnikkonna oma korporatiivset kultuuri ja identiteeti. Juht on organisatsioonis kõige olulisem isik. Seega peab juht tagama enda alluvatele m...
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Enne liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga valitses Eesti erakondade vahel täielik konsensus välis-ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Arvamus, et üks ja ainus võimalus tagada täielik julgeolek, on liituda NATO-ga, lükkus ümber pärast liitumist. Selgus, et meil on selleks mitmeid võimalusi ja valikuid. Eelkõige seisnevad vastuolud erinevate jõudude vaheliste õiguste ja kohustuste mittevastavusest seadustele ja õigustele. Ka President Toomas Hendrik Ilves leidis, et kogu taasiseseisvumisperioodi on ilmestanud vastuolud kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude juhtide vahel, mis on tulenenud esimesest iseseisvusajast põhiseadusesse jäänud rudimendist. Presidendi arvates ei peaks kaitsevägi olema põhiseaduslik institutsioon, mille juhataja määrab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul, vaid täitevvõimu struktuur, mille juhi määrab ametisse valitsus ning mille juht asub kaitseministri otsea...
Tallinna Polütehnikum Multimeedia eriala Sõjafotograafia Hanna Samantha Raidma MM-16 Tallinn 2018 Sisukord Mis on sõjafotograafia?..................................................................................... 3 Ajalugu.............................................................................................................. 4 Sõjafotograafia tänapäeval...............................................................................5 Isiklik arvamus.................................................................................................. 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 6 Mis on sõjafotograafia? Sõjafotograafia on fotograafia haru, mis tegeleb sõjategevuse ja selle tagajärgede pildistamisega. Sõjafotograafia muutis seda, kuidas inimesed tunnetasid sõda ja kuidas kajastas olukorda meedia. Kuigi inimesed ei...
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu aval...
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
1.Survegrupid esindavad avalikku tähtsust omavaid huve,püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive,kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 2.Survegrupi liigid: · Kategooriakaitse grupid-kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve,huvituvad eeskätt enese elu-või äritingimuste paranda- misest(AÜ, MTÜ-d). · Edendamisgrupid-liikmete poolest hägusa- mad,pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga,kasulikud kogu ühiskonnale. 3.Erineb erakonnast: · taotlevad poliitikat väljastpoolt,ilma ise Võimul olemata(erakond loob poliitikat); · erakonnas alati kindel liikmesgrupp, survegrupis mitte. 4.Sotsiaalsed liikumised: · meeleavaldused; · puudub kindel liikmeskond(juhtkond); · puudub kindel struktuur; · riigiülesed(homode liikumised,nais- õiguslased,rahvaliikumised); · tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; · otsesed aktsioonid.
Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Mässu tagajärjel Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi, rahuaegse vabatahtliku maakaitse väena. 4. Mis olid Suure Majanduskriisi tagajärjed Eestile? Eest...
SISSEJUHATUS Era- ja avalik sektor täidavad ühiskonnas erinevaid funktsioone ja omavad seega erinevaid eesmärke. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Institutsionaalsest aspektist lähtudes kuuluvad avalikku sektorisse riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonideks on riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine ja riigi kodanikkonna määratlemine. ( Purju 1998 ) Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts, tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing. Kuid kuidas toimub nendes sektorites juhtimine ning milliseid erinevusi saab esile...
Avalik sektor-riigi-ja omavalitsusesindused Erasektor-eraettevõtted 3.sektor-mittetulundussektor, kodanikuühiskond-inimeste poolt vabatahtlikult moodustatud ühendus, et igapäevast eluolu parandada. Avalik sektor mõjutab erasektorit: riik hoolitseb selle eest, et ettevõtete vahel oleks konkurents, võitleb monopolide vastu. Riik kehtestab korra, mille alusel ettevõtted tegutsevad. Millised on erasektori ja riigi suhted? * Erasektor toodab kasumit, riigi sektor jaotab kasumi ümber (maksude näol) * Erasektor peab arvestama avaliku sektoriga, kuna avalik sektor kehtestab normid (kauplemisluba, keskkonnatingimused, ettekirjutused maksude osas * Sõltuvad üksteisest Millised on kodanikuhiskonna ja riigi suhted? * Sõltuvad üksteisest * Täiendavad üksteist * Kodanikuühiskond on riiki abistava funktsiooniga, mis ei kuulu riigi haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Kodanikuühiskond ja erase...
Ühiskonna sidusus 1. Ühiskond- suure hulga inimeste korrastatud kooselu vorm Õhuke riik- madalad maksud, väga väike avaliksektor. Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumin...
1. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 3 astmeline; Maa- või halduskohus, Ringkonnakohus (3 kohtunikku kriminaal-, tsiviil- ja halduskollegium), Riigikohus (3 kohtunikku - tsiviil, kriminaal ja halduskolleegium ning põhiseadusejärelvalvekolleegium) 2. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega ...
ÜHISKONNA SEKTORID avalik sektor erasektor (tulundussektor) kolmas sektor (mittetulundussektor) Ühiskond tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine Kommunikatsiooni ülesanded: 1) Teabe levitamine 2) Rahva harimine 3) Inimeste informeerimine riigis ja maailmas toimuvast Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaals...
Teised prantslased Charles de Montesquieu · Sai väga hea hariduse, õppis õigusteadust · Oli filosoof · Boudeaux' parlamendi president · Prantsuse Akadeemia liige · Liberalismi isa · Lõi geograafilise keskkonnateooria · Võimude lahususe printsiip · Huvitus teadusest ja kirjandusest · Tähtsad teosed: · ,,Pärsia kirjad" · ,,Seaduste vaim" Denis Diderot · Filosoof, kirjanik , entsüklopedist · Hakkas õppima juurat · 1734 hakkas kirjanikuks · 1743 abiellus (1 tütar) · Ei saanud eriti rikkaks · Tõlkis Kreeka ajalugu · Originaalne, uljas mõtleja · 3 kuud vangis · Osales Entsüklopeedia kirjutamisel · Teosed: · ,,Nunn" · ,,Rameau' vennapoeg" · ,,Näitleja paradoks" · Kirjad Sophie Vallandile" Daniel Defoe · Londoni lihakaupmehe poe...
Mõisted 1. Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius Tema õpetas välja koolmeistrid. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Piiskopimõisa seminari ainus õpetaja. Juurutas uue lugemismeetodi ...
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi ...
Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 Materiaalõiguse kaasus A ja B otsustavad pargis jalutavatelt üksikutelt vanadelt naisterahvastelt varastada käekotte. A ja B lepivad kokku, et A haarab jooksu pealt naisterahvalt käekoti ning viskab selle siis põõsasse, kus ootab B, kes omakorda toimetab käekoti eelnevalt väljavaadatud peidukohta. Mõeldud, tehtud. A ja B lähevad parki, kus nad näevad lähenemas vanemat naisterahvast C. B jääb põõsasse passima, samal ajal A jookseb selja tagant C juurde ja haarab viimaselt käekoti. A ei pannud aga tähele, et samal ajal jõudis sündmuskohta kõrvalrajalt meesterahvas D, kes naisterahvale appi ruttas. D saab A kätte veel enne, kui see jõuab koos käekotiga C juurest minema joosta. A ründab seepeale D-d. D tõrjub A rünnet, kuid rüseluse käigus kukub A peaga vastu äärekivi ja sureb. B, nähes juhtunut, karjub eemalt D-le, et viimane veel kahetse...
RIIGIKOGU VIKTORIIN Eesitlust tegid üle Anna Stepanova ja Anastassia Smirnova MIS ON RIIGIKOGU? 1. Riigikogu on mingi ala avalikku haldust juhtiv riigivalitsemise keskorgan, mis moodustab osa riigi täitevvõimust. 2. Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille koosseisu valib rahvas neljaks aastaks. 3. Riigikogu on riigi loodud organ , mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. KUIDAS RIIGIKOGU TÖÖPERIOODI NIMETATAKSE ? 1. Riigikogu tööperioodi nimetatakse istungjärguks. 2. Riigikogu tööperioodi nimetatakse koosolekuks. 3. Riigikogu tööperioodi nimetatakse kongressiks. KUST RIIGIKOGU ISTUNGID SAAB JÄLGIDA ? 1. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaali rõdult. 2. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaalist. 3. Riigikogu istungid ei ole avali...
1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. ...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Mait Adoma NOTAR- KAS ERAÕIGUSE VÕI AVALIKU ÕIGUSE ESINDAJA Referaat Juhendaja: Karin Ploom TARTU 2011 Elame õigusriigis, kus poliitiline kohustus on inimese moraalne suhe riiki. Poliitiliste kohustuste probleem on nii mitmetahuline, nagu ka inimesed ise. Probleemide tekkides seaduste raames on õnneks kehtestatud mitu vastavat ametiposti, kust abi võib saada- juristid, prokurörid, notarid ja kohtutäiturid. Käesoleva referaadi raames tutvume lähemalt notari ametiga. Uurime kuidas on võimalik üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid. Otsime vastust küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õigus...
Juhiste koostamisel on eelkõige silmas peetud seda, et asutustes ja erakätes tekkiv oluline, huvitav ja arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid jõuaks rahvusarhiivi kvaliteetselt nii, et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik asutuses tekkinud dokumendid kirjeldati nimistutes kas vas...
Renessanss 15. saj. Tekkimise eeldused: · Feodaalkorra lagunemine · Kapitalistlik majandussüsteem · Linnakodanlus · Võitlus vabaduse eest Põhja-Itaalias avaldus varem, sest nõrgemad feodaalsuhted, läbiv kaubatee. Uska kaotab aktuaalsuse, religioon taandub, usk inimese enda jõusse. HUMANISM maailmavaade, mis hindab isiksust, kaitseb inimväärtust ja isikuvabadust, inimese ja isiksuse vaba arengut. Eesmärk vabastada inimene keskaja kammitsaist. Eeskujud antiikajast. Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane GRAAFIKA puulõige, vaselõige, söövitus TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol HARIDUS tänu trükikunstile levis haridus Suur osa teadmisi renessansi kunstist pärineb maalijalt ja arhitektile GIORGIO VASARILT OLME elamud ehitati jaotatud ruumidega, valgusküllasemad, trepid, pargid Keskuseks Firenze. Eeskujuk...
Meedia Meedia on koguaeg muutuv , massi teabe vahend . Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava me...
Meedia Meedia on koguaeg muutuv , massi teabe vahend . Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava me...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
